Sõja ülevaade: 1239. päev – kurnamine kipub vene poolele edu toovat
Avaldatud: 16 juuli, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 16. juuli 2025:
kurnamine kipub mõnes lõigus rohkem vene poolele juba edu toovat.
1. Sadu jätkus.
2. Infot polnud.
3. Kursk/Belgorod: Kindrativka „vene vaba”.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: eile suutis vene pool jätkata edenemist.
8. Donetsk: ikka üks kombits kasvas.
9. Lõunarinne: muutusega.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa riigiduuma tahab heaks kiita trahvid VPN-ide ja internetis ilmselgelt ekstremistlike materjalide lugemise eest alates 1. septembrist.
12. Hiina lubab suurendada toetust venemaale pärast seda, kui Trump ähvardas Moskva kaubanduspartnereid rünnata.
13. FT: Trump soovitas Zelenskõil alustada rünnakuid Moskvale ja Peterburile.
14. Peaaegu kogu venemaal müüdav Armeenia konjak osutus võltsinguks.
15. Kurski pagulased kurdavad maksete puudumise üle, lisades, et eelarves pole vahendeid.
16. Lühiuudised
Peaminister Denis Šmõhal esitas tagasiastumisavalduse. Otsekõne: „Tänan meie kaitsjaid, mehi ja naisi, kes hoiavad rinnet ja kaitsevad Ukrainat! Tänan Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskit usalduse eest! Tänan kogu meeskonda väsimatu töö eest meie riigi heaks!”. Peaministri tagasiastumine toob automaatselt kaasa kogu valitsuse tagandamise. Sõjaseisukorra seaduse artikkel 10 sisaldab sätet, mis keelab sõjaseisukorra ajal valitsuskabineti volitused lõpetada. Mis eelnes: president Volodõmõr Zelenski kohtus asepeaministrite Julia Svõridenko (vist uus peaministri kandidaat, eip hakanud unise peaga rohkem jälgi ajama) ja Mõhhailo Fedoroviga, kus määrati kindlaks valitsuskabineti ülesanded järgmiseks kuueks kuuks. Šmõhal hakkavat kaitseministeeriumi juhtima Umerovi asemel, kellest saavat Ukraina uus suursaadik Ukrainas.
Eile vene poole surves ning lõikude aktiivsuses suuri muutusi polnud, ainukese erandini oli kuidagi liugpommide heitmise tavapäraselt palju vähem aga see vast ühe päevane anomaalia ning vene kaudtuleüksuste tabamine on tasapisi üha kõrgema numbrini tõusnud, kuigi nende tegevuse tihenemist pole olnud. Küll kipub mitmes lõigus olema tunda Ukraina ressurssi puudumisest, mis toob kohati isegi kuni 2km vene poole edenemisi.
1. 16. juuli öösel korraldas venemaa Krivõi Rihile ühendrünnaku, kasutades samaaegselt ballistilist raketti ja 28 Shahedi kamikaze drooni. Tabamuste tagajärjel hävis tööstusettevõte, linnas tekkisid ulatuslikud elektrikatkestused ja 17-aastane poiss sai vigastada.
vene ründedroonide ulatusliku öise rünnaku tagajärjel Harkivile sai vigastada kolm inimest. Vaenlase droonid tabasid tsiviilettevõtet, põhjustades ulatusliku tulekahju. Kokku toimus Harkivis vaid 20 minutiga vähemalt 17 plahvatust. Valdav enamus rünnakutest tabas linna Kiievi rajoonis asuvat tsiviilettevõtet. Esialgsetel andmetel kasutasid vene väed Geran-2 tüüpi kamikaze-droone.
Täna öösel viis venemaa läbi ulatusliku rünnaku Vinnõtsale. Vaenlase rünnaku tagajärjel said pihta tööstus- ja tsiviiltaristu rajatised. Esialgsetel andmetel on seitse inimohvrit.
Kolmapäeva, 16. juuli öösel pommitasid vene väed Kramatorskit. Rünnaku tagajärjel süttis mitmekorruselises hoones tulekahju.
2. Infot polnud.
3. Kursk/Belgorod: tänaseks on Kindrativka küla „vene vaba”. Seni tundub, et Ukraina aktiivsus siin lõigus jätkub ning mitmes kohas peab vene pool oma eesmisi possasid tagasi tõmbama. Siit lõigust tuleb enim videosid Ukraina lennuväe löökidest vene juhtimispunktide vastu. Küll on kõikse tihedam ka siin vene droonide pilv ja jahivad nemadki igat sõdurit.
4. Harkiv: vene pool on suutnud u nädal tagasi saada Vovtšanski linnas püsivama sillapea üle Vovtša jõe.
5. Kupjansk-Kreminna: vene pool jätkab aktiivselt uues piiriüleses enda kontrollitavas alas ründetegevust ning siia täiendava ressurssi lisandumisel hakkab tekkima uus ohtlik lõik, mis oluliselt raskendab nii Vovtšanski kui Kupjanski kaitsmist. Hetkel jätkab vene pool nii põhja poolsema kui lõunapoolsema sillapea laiendamise katseid ning lõiguti mujalgi aga pole hetkel enam edasi saanud.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: vene väed jätkasid eile Novospaske asula vallutamist ning paari päevaga suutnud selle peaaegu tervenisti enda kontrolli alla saada. Kipuvad ka Toretskist põhjas olevad uued eesmised possad hallis alas üha pikemalt vastu pidama.
8. Donetsk: kui eile Pokrovski-Toretski vaheline kombits ei suutnud paisuda, siis kahjuks u 2km hüpe edasi Pokrovskist edelas Udazne küla juures on selle teise Pokrovskit ümber piirata sooviva haru otsa jätk.
Lisaks tõmbab vene pool sektori lõunalõigus soomust rindele lähemale Vovtša jõe põhja poolsel küljel.
9. Lõunarinne: Velika Novosilkast edelas jätkab vene pool uute eesmiste possade haaramist ja eilne samm oli 2km pikk ning juba pikemalt on näha Ukraina üksuste tagasi tõmbamist jõgede joone taha, mis mõistlik.
10. Herson: rindejoon muutusteta aga vist on jõe vesi läinud piisavalt soojaks ning on tõusnud vene poole aktiivsus nii Dnepri deltas asuvatel saartel kui likvideerimaks Ukraina possasid Dnepri idakaldal.
11. venemaa riigiduuma riigi ülesehitamise ja seadusandluse komisjon soovitas vastu võtta haldusõiguserikkumiste seadustiku (HAS) muudatuste paketi, mis toob sisse uued artiklid – 13.52 ja 13.53. Dokument avaldati parlamendi alamkoja veebisaidil. Muudatused näevad ette haldusvastutuse blokeerivate möödaviigutehnoloogiate kasutamise eest ekstremistlike materjalide vaatamiseks. Seega kehtestab artikkel 13.53 trahvid ilmselgelt ekstremistlike materjalide otsimise ja neile juurdepääsu saamise eest, sealhulgas tarkvara ja riistvara kasutamise eest piiratud juurdepääsuga teabeallikatele juurdepääsuks. Rikkujaid ähvardab trahv 3–5 tuhat rubla (33-55 eurot).
Tegelikult räägime trahvist VPN-i kasutamise eest isikute poolt ilma erilubadeta, väidab IT-ekspert, Hispaaniast pärit suure meediaettevõtte tippjuht, kes soovis jääda anonüümseks. VPN kuulub piiratud juurdepääsuga teabeallikatele juurdepääsu tarkvara ja riistvara kirjelduse alla. Tehnilises mõttes on VPN kliendiprogramm arvutis või nutitelefonis ja selle kaudu juurdepääs renditud serverile, et vältida võrgu jälgimist ja pääseda juurde kasutaja asukohas blokeeritud internetiressurssidele.
Teoreetiliselt hõlmaks see artikkel näiteks VPN-i kaudu Instagrami sotsiaalvõrgustikku sisselogimist – selle emaettevõte Meta on vene Föderatsioonis juba kolm aastat (alates märtsist 2022) tunnustatud äärmusorganisatsioonina ja sait on blokeeritud.
Veel üks uus artikkel – 13.52 – kehtestab vastutuse „vene Föderatsiooni territooriumil asuvatele teaberessurssidele tarkvara ja riistvara kasutamise korra rikkumise eest, millele juurdepääs on piiratud” – see määratlus hõlmab eelkõige VPN-teenuseid. Selliste rikkumiste eest on kavandatud märkimisväärsed trahvid: kodanikele 50–200 tuhat rubla (550-2200 eurot), ametnikele 80–300 tuhat rubla (880-3300 eurot) ja juriidilistele isikutele 200 tuhat kuni 1 miljon rubla (2200-11000 eurot).
Nagu inimõiguste organisatsioon Network Freedoms selgitas, võib see määratlus hõlmata nii avalikke kui ka privaatseid VPN-võrke, mida kasutatakse perekonnas, kontoris või haridusasutuses, samuti tehnoloogiaid, mis pakuvad turvalist liiklust ja juurdepääsu keelatud ressurssidele, sealhulgas TOR-sõlmi ja alternatiivseid võrguüleseid teenuseid nagu Yggdrasil. Need platvormid reeglina ei vasta FSB ja Roskomnadzoriga suhtlemise nõuetele.
Seaduse vastuvõtmine võib kaasa tuua politseiametnike mobiilseadmete kontrollide arvu suurenemise ning julgustada kasutajaid brauserites aktiivsemalt anonüümseid režiime kasutama ja privaatsetele otsingumootoritele nagu DuckDuckGo ja metaGer üle minema, usub Network Freedoms.
Lisaks sisaldab eelnõu haldusõiguserikkumiste seadustiku artikli 14.3 („Reklaamiseaduste rikkumine”) muudatust, millega kehtestatakse trahvid VPN-teenuste reklaamimise eest. See kehtestab karistuse piiratud juurdepääsuga teabeallikatele ja võrkudele juurdepääsu tarkvara ja riistvara reklaami levitamise eest: kodanikele – 50–80 tuhat rubla, ametnikele – 80–150 tuhat rubla, juriidilistele isikutele – 200–500 tuhat rubla.
Kui muudatused vastu võetakse, jõustuvad need 1. septembril 2025.
Kuu aega tagasi sai teatavaks, et Roskomnadzor kohustas telekommunikatsioonioperaatoreid esitama üksikasjalikke aruandeid venemaa „digitaalse GULAGi” reeglite järgimise kohta. Uue kontrollnimekirja mustandis, mis avaldati veebilehel regulation,gov,ru, nõudis regulaator operaatoritelt üksikasjaliku tehnilise teabe esitamist oma võrgu kohta: millistest seadmetest liiklus läbib, kuidas see suunatakse ja kellel on sellele juurdepääs. Lisaks sisaldab mustand küsimusi, mis on seotud teabe kogumisega kasutajaseadmete ja liikluse suunamise parameetrite – MAC-aadresside, IP-aadresside, seadmete omaduste ja liikluse suunamise suundade – kohta.
2024. aasta detsembris kirjutas Vedomosti Roskomnadzori kavatsusest kohustada operaatoreid esitama teavet, mis võimaldab tuvastada kasutajaseadmeid internetis. See meede takistaks juurdepääsu teabele, mille levitamine on venemaal piiratud ja kaitseks kodanikke võimaliku kahju eest, täpsustati dokumentides. Samal ajal teatati, et neid nõudeid saab täita tehniliste ohtude tõrje vahendite (TMTS) abil, mida operaatorid on kohustatud oma võrkudesse paigaldama alates 2019. aastast.
TMTS on tarkvara- ja riistvarakompleks, mis on loodud venemaal keelatud internetiressurssidele juurdepääsu piiramiseks ja liikluse kontrollimiseks. Eelkõige kasutatakse TMTS-i veebisaitide blokeerimiseks ja neile juurdepääsu kiiruse piiramiseks, samuti liikluse analüüsimiseks.
12. Hiina president Xi Jinping on lubanud tugevdada toetust venemaale seoses USA presidendi Donald Trumpi ähvardusega kehtestada Moskva kaubanduspartneritele teiseseid sanktsioone. Pekingis venemaa välisministri sergei lavroviga kohtumisel märkis Hiina juht, et kahe riigi välisministeeriumid peaksid tõhusalt rakendama olulisi kokkuleppeid, mille ta saavutas president vladimir putiniga, ning tugevdama vastastikust tuge ja koostööd mitmepoolsetel platvormidel, näiteks Shanghai Koostööorganisatsioonis. Samuti rõhutas ta vajadust kaitsta kahe riigi julgeoleku- ja arenguhuve.
Päev varem, 14. juulil, ütles Trump, et kui venemaa ei sõlmi 50 päeva jooksul Ukraina suhtes rahulepingut, kehtestab USA Moskvale ja tema kaubanduspartneritele, kellest suurim on Hiina, karmid 100-protsendilised tariifid. Peking ei toeta ametlikult venemaa sõda Ukraina vastu ja pakkus isegi välja oma plaani konflikti lahendamiseks. South China Morning Posti allikate andmetel ütles Hiina välisminister Wang Yi aga juuli alguses EL-i välisministri Kaja Kallasega kohtumisel, et Peking ei saa lubada Moskval seda sõda kaotada. Ta selgitas, et sellise stsenaariumi korral pööraksid Ameerika Ühendriigid oma tähelepanu täielikult Hiinale. Samal ajal rõhutas Hiina välisministeeriumi juht, et kui Peking Moskvat tõesti aitaks, oleks sõda ammu lõppenud.
Enne seda ei julgenud Trump Hiinale survet avaldada, et sundida Pekingit lõpetama venemaa sõjamasina toetamine, teatasid Bloombergi allikad. Nende sõnul kavatseb USA presidendi administratsioon keskenduda kahepoolsetele küsimustele suhetes Hiinaga, keda Washington peab oma peamiseks geopoliitiliseks rivaaliks. Seega ei tõstatanud Trump juuni alguses Xi Jinpingiga peetud telefonivestluses Ukraina sõja teemat, vaid keskendus kaubandusele.
Oma viimasel Moskva visiidil selle aasta mais toetas Xi Jinping putini seisukohta Ukraina küsimuses. Kahe juhi ühisavalduses öeldi, et sõda saab lõpetada ainult konflikti algpõhjuste kõrvaldamisega. Hiina juht märkis ka, et Peking ja Moskva peavad viima koostöö uuele tasemele, et Ameerika Ühendriikidele “resoluutselt” vastu astuda ja uut maailmakorda kaitsta.
13. USA president Donald Trump on kutsunud oma Ukraina kolleegi Volodõmõr Zelenskit üles suurendama rünnakuid venemaa territooriumil ning soovitas rünnata Moskvat ja Peterburi, teatasid kaks informeeritud allikat Financial Timesile (FT). Nende sõnul küsis Valge Maja juht 4. juulil toimunud telefonivestluses: „Vladimir, kas sa saad rünnata Moskvat? Ja Peterburi samal ajal?” Zelenski ütles, et Ukraina on absoluutselt valmis seda tegema, kui Ameerika Ühendriigid annavad vajalikud relvad. Trump tegi selgeks, et kaalub sellist sammu, et panna neid valu tundma ja sundida venemaa presidenti vladimir putinit läbirääkimiste laua taha istuma, märkisid FT allikad.
Pärast seda vestlust andsid USA esindajad Zelenskõile nimekirja pikamaarelvadest, mida võiks potentsiaalselt Ukrainasse kolmandate riikide kaudu üle anda. Täpsemalt, FT allikate sõnul sisaldas see nimekiri kuni 300 km ulatusega ATACMS-rakette, mille Kiiev oli juba president Joe Bideni ajal saanud. Need aga ei ole võimelised Moskvasse ja Peterburi jõudma. Varem palus Kiiev Washingtonil varustada USA-d Tomahawk tiibrakettidega, mille tegevusulatus on kuni 1600 km, kuid Trumpi administratsioon oli allika sõnul mures Ukraina vaoshoituse puudumise pärast.
Seekord arutati nende tarnimise küsimust Valges Majas 11. juulil, kuid Trump otsustas selliseid pikamaarelvi Ukrainale esialgu mitte üle anda, ütlesid informeeritud allikad Washington Postile (WaPo). Nad märkisid, et Valge Maja juht võib selle küsimuse juurde hiljem tagasi pöörduda, kui tal on vaja putinile surve avaldamiseks rohkem mõjuvõimu.
Üks lääne ametnikest, keda Trumpi kõnest Zelenskile teavitati, ütles FT-le, et vestlus peegeldab Ukraina läänepartnerite kasvavat soovi tarnida pikamaarelvi, mis on võimelised „moskvalastele sõja tooma“. Väljaanne rõhutab, et Ameerika ametnikud on seda arvamust viimastel nädalatel privaatselt sageli väljendanud.
Eelmise aasta novembris, kui Ukraina kasutas esimest korda venemaa sõjaliste sihtmärkide ründamiseks ATACMS-i, kuulutas putin, et sõda on omandanud globaalse iseloomu ja lasi Dnipro linna pihta eksperimentaalse keskmise ulatusega raketi Orešnik. putin ajakohastas ka tuumadoktriini, langetades tuumarelvade võimaliku kasutamise läve. Eelkõige saab Moskva dokumendi uue versiooni kohaselt nüüd anda NATO riikidele ennetava löögi vastuseks rünnakutele tavapäraste pikamaarelvadega, nagu ATACMS ja Storm Shadow raketid.
Njah, juba on peale seda USA president Donald Trump avalikult kritiseerinud Ukraina rünnakuid Moskvale, mida ta meedia teatel arutas päev varem Volodõmõr Zelenskiga ehk siis tuulelipp jätkab pöörlemist…
14. Valdav enamus (85%) venemaa turule tarnitavatest Armeenia konjakitest (njah, tegelikult võib konjakiks nimetada vaid jooke, mis on toodetud Cognaci piirkonnas seal kandis valminud viinamarjadest ja kindla valmistamismeetodi järgi) ei vasta kehtivatele standarditele ja on võltsitud. Seda näitas Konjaki, Kangete Alkohoolsete Jookide ja Alkoholi Tootjate Liidu (Soyuzkonyak) ning Rahvusvahelise Võltsimisvastase Assotsiatsiooni ühisuuring, mille tulemusi tsiteerib Gazeta.Ru.
Kokku uurisid eksperdid 71 Armeenia konjaki proovi, mis osteti föderaalsetest jaemüügikettidest. Proov sisaldas jooke kaheksalt suurimalt Armeenia tootjalt, sealhulgas Abovyani konjakivabrik, Ararati veinivabrik ja Prošjani konjakivabrik. Pooled proovidest (35 71-st) sisaldasid mitte-viinamarjaalkoholi. Seda kinnitab süsiniku, vesiniku ja hapniku isotoopide suhte analüüs – sellised tulemused näitavad, et toorained ei vasta GOST-i standarditele ja nendest valmistatud tooteid ei saa pidada konjakiks.
Uuringus märgitakse, et eelmise aasta augustis oli võltsitud toodete osakaal Armeenia konjakite seas 90%, kuid seejärel langes see suurenenud piirikontrolli tõttu 80%-ni. Nüüd on see aga taas kasvanud. „Näeme, et tootjad kohanevad uute meetmetega kiiresti ja jätkavad toodete võltsimist. Need on tahtlikud tegevused, mille eesmärk on kulude vähendamine, mis viivad tarbijate petmiseni ja võivad kujutada endast ohtu tervisele ja isegi elule,” märkis Sojuzkonjak.
Võltsimisvastase organisatsiooni andmetel siseneb võltsitud konjaki peamine voog venemaa turule Gruusia kaudu, mis on peamine maismaatee Armeenia ja venemaa vahelisteks tarneteks. Ühing on juba alustanud koostööd Gruusia-vene Äriühinguga, et tugevdada tollikontrolli selles valdkonnas ja peatada võltsitud toodete voog.
Sojuzkonjak märkis ka, et nad kontrollivad jooke erinevatest riikidest, kuid pööravad erilist tähelepanu Armeenia konjakitele, kuna „venemaa kaupluste riiulitel on väga vähe Gruusia konjakeid ja üllatuslikult veelgi vähem meie endi omasid“. „Seetõttu jagame peamiselt Armeenia tootjate rikkumisi,” selgitas Sojuzkonjaki ekspert Andrei Tretjakov.
15. Kurski oblasti elanikud, kes kaotasid lahingute käigus vara, kaebasid riigipoolse hüvitise puudumise üle, teatab Telegrami kanal „Govorit NeMoskva”. Inimesed väitsid, et neile keelduti kahjustatud ja varastatud autode eest hüvitiste maksmisest. Sellest sai teada Gluškovski rajooni algatusgrupi liige, kes oli varem kohtunud oblastivalitsuse ametnikega. „Föderaalvõimud ei kaalu sõidukite eest hüvitiste maksmist enne, kui nad on piirialade elanikele eluaset pakkunud, sest eelarves pole selleks veel vahendeid,” teatasid algatusgrupi liikmed Kurski võimude vastusest.
Samal ajal on oblasti pealinnas ametnike sõnul juba alanud langevate mehitamata õhusõidukite kildude tagajärjel kaotatud autode eest hüvitiste maksmine. Aasta algusest on 51 Kurski elanikku saanud hüvitist kokku 8,4 miljoni rubla ulatuses, kokku on taotlusi esitanud 230 kodanikku, teatas Kurski linnapea kohusetäitja Sergei Kotljarov eelmisel päeval. Maksed tehakse linnavalitsuse reservfondist.
Piirialade elanikud on olukorraga rahulolematud: „See on huvitav olukord: Kurski elanikele makstakse kahjustatud sõidukite eest hüvitist, aga piirialade elanikele mitte? Milline inimeste jaotus see on?“ kirjutas üks põgenikest.
Piirialadel kahjustatud sõidukite hüvitamise teema on kantud algatusgrupi koostatud 54 küsimuse nimekirja, teatas piirkondlik transpordikomitee. „Seda teemat ei ole Kurski oblasti valitsuse päevakorrast eemaldatud ja seda arutatakse prioriteetsuse järjekorras koos föderaalkeskusega, kuna hetkel puudub föderaalsel tasandil vastav regulatiivne õigusakt,” märkis komitee.
Eelmisel nädalal teatasid Ukraina relvajõudude aprillikuise droonirünnaku käigus Kurskis kahjustatud maja elanikud võimude hüvitise puudumisest. Sellest ajast alates ei ole oblasti ülesehitus- ja arenguministeerium Vespremskaja tänaval asuvat maja ikka veel hädaolukordade nimekirja lisanud, ütlesid elanikud Peplule.
Ametnike sõnul oli hoone „piiratud töökorras”, kuigi seinad ja põrandad olid osaliselt hävinud. Seetõttu ei saa korteriomanikud taotleda eluasemesertifikaate ega hüvitist. Pärast rünnakut ütles piirkonna juht Aleksandr Hinštein, et täielikult hävinud korterite omanikele makstakse 150 tuhat rubla (1650 eurot) ja osaliselt hävinud korterite omanikele 75 tuhat rubla (825 eurot). Samuti pidid tema sõnul kahjustatud korterite elanikud saama igakuiseid makseid 65 tuhat rubla.
venemaa võimud lubasid saata Kurski oblasti kannatanud elanikele, kes olid sunnitud oma kodudest lahkuma, umbes 40 miljardit rubla. See on 6,5 korda vähem kui see, mis on föderaaleelarves eraldatud Ukraina sõja üheks nädalaks (260 miljardit rubla – summa ületab 80% venemaa oblastite aastaeelarvet).
16. Lühiuudised
Defence Expressi andmetel on venemaa väidetavalt täiustanud oma Kh-101 tiibrakette, et need kannaksid 400 või 800 kg kaaluvaid kobarlõhkepead. Need täiustatud raketid on nüüd veelgi ohtlikumad, varustatud dipoolpeegelditega, mis õhutõrjesüsteeme segadusse ajavad. 12. juulil Tšernivtsi linnas toimunud rünnak võis olla seotud just nende täiustatud variantidega.
venemaa pilkab Trumpi 50-päevast ultimaatumit: „Oleme üle elanud 50 päeva, 24 tundi, 100 päeva – saame ka sanktsioonidega hakkama,” ütles vene välisminister sergei lavrov. Samal ajal ütles kremli ametnik Washington Postile, et venemaa on valmis võitlema „lõpuni”.
Der Spiegel seab kahtluse alla Trumpi tariifide mõju venemaale, märkides, et venemaa eksport USA-sse oli 2023. aastal alla 5 miljardi dollari ja langes 2024. aastal veelgi – vaevalt piisavalt, et Moskva majandust kõigutada. See tõenäoliselt seletab venemaa turgude vaoshoitud reaktsiooni.
Politico: EL-i kõrgeim diplomaat Kaja Kallas ütles, et venemaa suurendab keemiarelvade kasutamist oma sõjas Ukraina vastu, püüdes sundida riiki alistuma. Kallase sõnul on venemaa alates täiemahulise sissetungi algusest Ukraina territooriumil keemiarelvi kasutanud vähemalt 9000 korda. Ta märkis, et andmed venemaa vägede poolt keemiarelvade massilise kasutamise kohta põhinevad Saksa ja Hollandi luure aruannetel.
Ukraina uudistest: Toetus Eesti valitsust juhtivale Reformierakonnale ja valitsevat koalitsiooni moodustavatele jõududele on langenud mõõtmiste ajaloo madalaimale tasemele. See tuleneb sotsioloogiateenistuse Norstat läbiviidud uuringutest, teatab European Pravda viitega ERR-ile.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
