Sõja ülevaade: 1238. päev – veel pikem samm edasi Pokrovski ümberpiiramiseks
Avaldatud: 15 juuli, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 15. juuli 2025:
veel pikem samm edasi Pokrovski ümberpiiramiseks.
1. Õnneks keegi surma ei saanud.
2. Pisu venemaal kuumemaks läks.
3. Kursk/Belgorod: tundub, et trendi muutust pisu õhus.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: survet jagus palju, muutusi siiski mitte.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: veel halli ala hüppeid ei fikseerinud.
8. Donetsk: veel pikem samm edasi Pokrovski ümberpiiramiseks.
9. Lõunarinne: kaks edenemist eilegi kirja läks.
10. Herson: muutusteta.
11. putin kurtis naiste puuduse üle pärast sündimuse langust 200 aasta madalaimale tasemele.
12. Eip arvanud, et venemaal nõnda kiiresti moraalsed väärtused langevad…
13. venemaa poolt okupeeritud Ukraina piirkonnad seisavad silmitsi tõsise veepuudusega.
14. venemaa laiendab enne USA-ga sõlmitud raketilepingu lõppemist kiiresti tuumarelvabaase.
15. SVR süüdistab NATO-t Moldova kasutamises venemaa ründamiseks.
16. Lühiuudised
Kõiki Trumpi ühe päeva spinne kajastama ei hakka, need jadamisi ei kipu eriti tihti püsivamaid muutusi tooma, küll joonistub üha enam välja, et sõda kipub tänasel Valge Maja juhtkonnal olema vaid äri…
185 vene poole rünnakut. Oluline rünnakute arvu langus Sumõ suunal ja tundub, et Ukrainal vist on õnnestunud tuua esialgu muutust siinse sektori trendides. Väga tihe on vene poole surve ikka Kupjanski ja Lõmani suunal ning Siverski suunal ka juba mitmes päev tavapärasest tugevam surumine, üha tihedamaks läheb ümber Pokrovski ning lõunarinde mitmes lõigus. Soomust küll mõnedes rünnakutes oli, aga seni vähe, tsikleid, ATV-sid kulub palju ning elavjõu kaotuste tase on juba paar päeva püsinud varasema kõrgema keskmise juures ehk siis pisu on surve tugevam juba mitu päeva kui mõnede viimaste nädalate jooksul oli. Pommitamise ja droonide arvu muutust eriti polnud ehk siis tihe töötlus jätkus. Hetkel on kõige enam muret tekitvad kohad Pokrovski ümber haaramise tasapsi edenemine ning vene poole sillapea kasv lõunarinde lääneserval. Ikka suurema vene poole pealetungi ootel…
1. Sadu, aga vist ükski kohalik eile surma ei saanud, piirduti viga saamistega. Isegi rakettidega mitte.
2. venemaa Lipetski, Voroneži ja Rostovi oblasti elanikud teatasid plahvatustest, eriti oli vali müra Jeletsi linnas, kus asub Energia akutehas. Astra teatel nägid Lipetski oblasti Jeletsi linna elanikud pärast drooni rünnakut suitsu. Lipetski oblasti kuberneri igor artamonovi tsitaat: „Jeletsis kukkus droon tööstustsooni territooriumile. Üks inimene sai vigastada, talle osutatakse kogu vajalikku arstiabi, elule ohtu ei ole. Kohapeal on kiirabi ja spetsialiseeritud teenused.”
Voroneži oblasti kuberner aleksandr gusjev teatas, et õhutõrjesüsteemid „hävitasid mitu mehitamata õhusõidukit” Voroneži äärelinnas ja ühes oblasti rajoonis. „Esialgsetel andmetel inimohvreid ega kahju pole. Mehitamata õhusõidukite rünnakuoht piirkonnas püsib,” kirjutas gusjev.
Ka Rostovi oblasti kuberneri kohusetäitja juri sljusar teatas, et õhutõrjesüsteemid väidetavalt hävitasid Verhnedonski rajoonis mehitamata õhusõidukeid. Tema sõnul inimohvreid ega kahjusid ei olnud.
Hommikul teatas venemaa kaitseministeerium, et venemaa kohal peeti väidetavalt kinni ja hävitati 55 Ukraina drooni. Täpsemalt tulistati väidetavalt alla 32 mehitamata õhusõidukit Belgorodi oblasti kohal, 12 Voroneži oblasti kohal, 3 Lipetski oblasti kohal, 1 Rostovi ja Kurski oblasti kohal ning 6 Musta mere kohal.
Ukraina Kaitseministeerium ei anna traditsiooniliselt teada venemaale lennanud droonide koguarvust ega rünnaku tagajärgedest.
3. Kursk/Belgorod: erinevad blogijad kirjutavad, et piiramisrõngasse jäänud vene soldateid Kindrativka külas veel eile droonidega jahiti.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: eile muutusteta.
6. Siversk: muutusteta, aga tihedamaks läheb vene poole surve.
7. Bahmut: mõni uus vene possa hallis alas tekkis, aga ei miskit veel olulist ja püsivad enne paar päeva elus, sest viimase aja trend on, et kipuvad pisu kauem seal soldatid elus püsima, aga lõpuks ikka saab kas elu, moon või vesi otsa…
8. Donetsk: üks 4 km hüpe Pokrovski-Toretski vahelises põhjasuunalises kombitsas lääne poole ja hetkel kanna maha saamine kahe suure arvatavalt koksimäe vahel asuvas metsaribas on üha enam muret tekitav. Ühe Pokrovskist põhja suunalise suure maanteeni minna veel 3 km, aga järjest enam saab siin suunal vene pool tuua lähemale kaudtuleüksusi ja droonimeeskondi ning tõsta Pokrovski ja Mõrnohradi töötlevate ühikute hulka. Kotisuu ava laius kahe eenduva kombitsa otsa vahel on vaid 16 km ja on näha, et tuntavalt on suurendanud vene pool ka selle Pokrovskist edelasse jääva kombitsa pikendamiseks ümber Pokrovski.
9. Lõunarinne: kaks muutust.
Velika Novosilkast edelas asuvast Malõnivka külas ei tohiks enam ühtki Ukraina kaitsjat olla ning tasapsi on selle küla ümber hakanud mõne päevaste vahedega õnnestuma vene poolel sammhaaval edeneda.
Rinde lääneservas aga eip lähe hästi, sest vene pool erinevate bogikanalite kaartide järgi on saanud enda kontrolli alla vist juba kogu Janzeraki jõest põhja pool asuva Kamjanske asula ja jätkab siin edenemist ning kipub arvama, et osaliselt võib tõsi olla pisu karmima liini pooldajatel, kes arvavad, et vene pool võib siit ringiga üritada saada Dnepri lääne kaldale ja hakata liikuma Hersoni poole, aga mis kindlasti lihtne pole ja tõenäoliseks siiski seda suunda sinnani ei pea, küll on võimalik üha enam hakata ohustama Zaporižja linna.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa seisab silmitsi naiste puudusega, ütles putin esmaspäeval valitsusliikmetega toimunud kohtumisel demograafiliste küsimuste teemal. „Kolleegid, me arutame demograafilisi küsimusi regulaarselt, te mäletate ilmselt hästi seda kuulsat laulu nõukogude ajast, kui tüdrukud tulid tantsima ja mõned jäid kõrvale, sest „statistika kohaselt on iga kümne tüdruku kohta üheksa meest. Minu arusaamist mööda on meie statistika muutunud ja meil on praegu naiste puudus,” ütles putin.
„vladimir vladimirovitš, jah, kahjuks on see meie tõsine probleem,” vastas presidendile asepeaminister tatjana golikova. Naiste arv väheneb kahe „demograafilise laine” tõttu, selgitas ta: esimene oli Suure Isamaasõja ajal ja teine 1990. aastatel. Need kaks lainet „kattusid ja vähendasid järsult viljakas eas naiste arvu,” ütles golikova.
Valitsuse andmete kohaselt on venemaal alates 2006. aastast viljakas eas naiste arv vähenenud 13%, 39 miljonilt 34 miljonile ja ametlike prognooside kohaselt langeb see 2046. aastaks veel 20%, 27 miljonini. „Seepärast panustamegi paljude laste saamisele. Isegi kui selles peres pole ühtegi last, siis ükskõik üks, kaks, kolm,” ütles golikova.
Seni on paljude laste saamise propaganda, traditsioonilised väärtused ja abordipiirangud olnud jõuetud venemaad demograafilisest august välja tõmbama. 2025. aasta jaanuaris-märtsis vähenes sündide arv aastaga võrreldes veel 4%, 288,8 tuhandeni. Ja see on riigi miinimum alates 17.-19. sajandi vahetusest, märkis demograaf Aleksei Rakša.
Võimude vastus oli salastada detailne demograafiline statistika (arvud kuude ja piirkondade kaupa) ning seejärel andmed venemaa Föderatsiooni kogurahvastiku kohta. Olemasolevate andmete kohaselt sündis venemaal eelmisel aastal 1,222 miljonit last – see on madalaim arv alates 1999. aastast. Võrreldes 2023. aastaga on sündimus langenud 3,4% ja võrreldes 2014. aastaga enam kui kolmandiku võrra. Loomulik rahvastiku vähenemine aasta lõpuks kiirenes 20% ja ulatus 596,2 tuhande inimeseni – see on keskmiselt ligi 50 tuhat inimest kuus ehk 1,6 tuhat päevas.
Juba 2018. aastal nõudis putin riikliku projekti „Demograafia” raames, et venemaa väljasuremine, mis algas vahetult pärast Krimmi annekteerimist, peatataks 6 aasta jooksul. Tulemus oli vastupidine soovitule: loomulik vähenemine ei aeglustunud, vaid kiirenes mitu korda ning aastate 2018–2023 kumulatiivseks tulemuseks oli see, et suremus ületas sündimust 3,4 miljoni inimese võrra. Eelmisel aastal seadis putin taas eesmärgiks aeglustada loomulikku vähenemist nullini 2030. aastaks.
12. venemaa kodanikud on üha ebakindlamad selles osas, millised teod on ebamoraalsed ja millised mitte, leidis VTSIOM (vene uuringuagentuur). Riiklike sotsioloogide juunis läbi viidud uuringu kohaselt oli 30%-l venelastest „raske vastata” küsimusele, milline tegu on nende arvates kõige ebamoraalsema käitumise näide. Võrreldes 2005. aastaga (15%) on kahekordistunud nende vastajate osakaal, kes ei suutnud nimetada ühtegi ebamoraalset tegu.
VTSIOM-i andmetel on venelaste lojaalsus valedele, õelusele, kahepalgelisusele ja silmakirjalikkusele järsult suurenenud: kui 20 aastat tagasi valis selliseid tegusid ebamoraalsuse näiteks 25% vastanutest, siis nüüd teeb seda vaid 15%.
Nende osakaal, kes „nimetasid korruptsiooni ja altkäemaksu kõige ebamoraalsemateks tegudeks”, on VTSIOM-i andmetel langenud neljakordselt – 8%-lt napile 2%-le. „Viha, küünilisust ja vihkamist” nimetas ebamoraalseks 4% vastanutest, samas kui 2005. aastal oli neid 6%.
Nende osakaal, kes peavad ükskõiksust, apaatiat ja abi osutamata jätmist „ebamoraalseks”, vähenes 26%-lt 6%-le; ebaviisakus, jõhker käitumine, solvangud ja alandamine olid ebamoraalsete tegude hulgas 7% venelaste seas, võrreldes 17%-ga 2005. aastal.
Nende arv, kes peavad alkoholismi, narkomaaniat ja narkokaubandust „ebamoraalseks”, on vähenenud enam kui 7 korda: 2025. aastal valis selle vastuse 5% vastanutest, samas kui 20 aastat tagasi oli neid 36%.
kreml püüab venemaad reklaamida konservatiivsete väärtuste tugipunktina, vastandades end „ebamoraalsele” läänele. Kuid venemaal endas eksisteerib konservatism vaid äärmiselt primitiivsel kujul – selles pole midagi peale homofoobia, märgib politoloog Abbas Galljamov: „Perekonna ja abielu institutsioon on täielikus languses, moraal ja eetika on taandatud valemile „sina sured täna ja mina homme”, vene ühiskonnas on laialt levinud pettus, korruptsioon, rahuldamatu prestiižne tarbimine, mis on korrutatud silmakirjalikkusega.” Püüdes korrata Nõukogude ideoloogilise võitluse kogemust läänega, pole venemaal „mingit võimalust”, usub ekspert: „NSVL-il oli see, mida turundajad nimetavad „ainulaadseks müügiargumendiks” – idee kommunismi ehitamisest –, tänapäeva venemaal pole midagi sellist. Kõik katsed korrata Nõukogude kogemust selles osas on midagi muud kui kargokultus.”
13.vene armee poolt vallutatud Donetski oblasti aladel on veepuudus süvenenud. Üks teravamaid olukordi on tekkinud Gorlovka rajooni Torezis vastavalt kohaliku ettevõtte „Voda Donbassa” filiaali graafikule. Linna keskusesse tarnitakse vett iga kolme päeva tagant 8 tunni jooksul. Külades on olukord veelgi hullem. Näiteks Pelagejevkas, Strojupravlenijes, Krasnaja Zvezdas ja Zeleny Gais lülitatakse vesi sisse iga kuue päeva tagant 1,5-3 tunniks. Ja 7-BISi ja Objedinennaja kaevanduste asulates – iga üheksa päeva tagant 2 tunniks.
Kohalikud elanikud kurdavad, et isegi graafikut arvestades ei tule vesi alati kohale ja ei jõua ebapiisava rõhu tõttu ka esimesest korrusest kõrgemal elavate inimesteni. „Stahhanovi 20, 3. korrusel oli viimati vett 6. juunil,” kirjutab sotsiaalvõrgustikus VKontakte grupi „Kuuldud Torezis” üks kasutajatest. „Paljud elanikud, eriti kõrghoonetes elavad, pole seda eluandvat niiskust juba kuid või kaks saanud… Kõike seda õhutab asjaolu, et veetariifid 1. juulil tõusid. Tarniifid on küll tõusnud, aga vett ikka veel pole,” lisab teine kasutaja. Veevarustusfirma teatas, et 13. juulil tarniti Torezile 24 tunni jooksul 10,2 tuhat kuupmeetrit vett.
Z-blogijad on olukorrale tähelepanu juhtinud. Nad märgivad, et meedia vaikib probleemist. „Donbass lämbub ilma veeta. Pole selge, miks sellest nii vähe kirjutatakse ja räägitakse. Pole selge, miks pole välja kuulutatud erakorralist seisukorda. Föderaalmeedia on täiesti vait,” kirjutab Sergei Koljasnikov. Vaatamata sellele, et rindejoon liigub läände, ei lähe Donbassi veeolukord sugugi lihtsamaks, kinnitab kaitseministeeriumile lähedal asuv Telegrami kanal Rybar. „Suvehooaeg ja kuumus süvendavad taas Donetski viimaste aastate kroonilist probleemi – veepuudust ja kanalisatsiooniprobleeme. Pommitamisest ja infrastruktuuri hävitamisest on saanud elanike jaoks karm reaalsus,” nendib ta.
Donetski oblasti veevarustus katkes pärast venemaa sissetungi Ukrainasse. Voda Donbassa andmetel on ressursipuudus enam kui kümnes piirkonna linnas – lisaks Torezile on nende hulgas Donetsk, Makijivka, Jasinovataja, Gorlovka, Jenakijevo, Debaltseve, Kirovskoje, Ždanovka, Šahtjorsk ja Snežnoje.
Varem tuli vesi siia Severski Donetski-Donbassi kanali kaudu, mis algas Kramatorski rajoonis Raigorodoki küla lähedal ja lõppes Jasinovataja lähedal ning hargnes seejärel veetorustikeks. Viimane lõik kulges Bahmutist mööda Tšassiv Jari ja ümber Gorlovka. Kanali infrastruktuur hävis lahingutegevuse tagajärjel täielikult ja selle taastamise alustamiseks on vaja vallutada Slavjansk, ütles DPR-i juht Deniss Pušilin. Ta täpsustas, et lisaks hüdraulilisele ehitisele endale tuleb taastada kuus hävinud veepumplat.
2022. aasta veebruaris hävitati Toretski suunas toimunud venemaa suurtükitule tõttu Šumõ küla lähedal kõrgepinge elektriliinide toed, mille tagajärjel katkes pumplate elektrivarustus. Sellest ajast alates pole vett tarnitud ei okupeeritud Gorlovkasse ja Donetskisse ega ka Ukraina Toretskisse, märkis Vabadusraadio. Samuti ei tööta enam Avdijivka piirkonnas asuv Donetski filtratsioonijaam, mis asus enne linna vallutamist osapoolte positsioonide vahelisel neutraalsel ribal.
Olukorra parandamiseks otsustasid venemaa võimud ehitada Doni jõest veetorustiku. See võeti kasutusele 2023. aasta mais. Selle maksimaalne läbilaskevõime on aga 3,5 kuupmeetrit sekundis ehk 288 tuhat kuupmeetrit päevas. Võrdluseks, Severski Donets-Donbass pumpas 43 kuupmeetrit sekundis ehk ligi 4 miljonit kuupmeetrit päevas. Üks Voda Donbassa endistest juhtidest nimetas uut veetorustikku „teelusikatäieks suures boršikausis”.
Tänapäeval on ka peamiste joogiveehoidlate ressursid – mis on tegelikult alates 2022. aastast olnud „DPR” linnade ainsateks veevarustusallikateks – peaaegu täielikult ammendunud. Näiteks on Jenakijevos Bulavini jõel asuv Volõntsevskoje veehoidla kriitiliselt madalaks jäänud ja nüüd käivad tööd naaberlinna Debaltsevo toitmiseks „LPR-is” asuvast Tšernuhhinskoje veehoidlast. Madalaks jääb ka Grabovskoje veehoidla Miusi jõel, mis varustab Torezi ja Snežnoje piirkondi. Olukorda raskendavad kommunaalteenuste õnnetused – tippajal toimub neid kuni 2000 nädalas, teatas Donetski uudisteagentuur juulis.
14. venemaa laiendab aktiivselt oma tuumarelvabaase Kaliningradist Kamtšatkani. Ukraina sõja-aastate jooksul, millega kaasnesid Moskva korduvad tuumaähvardused lääneriikide vastu, on Business Insideri analüüsitud satelliidipiltide kohaselt täheldatud märkimisväärset ehitust vähemalt viies neist. Kuue kuu pärast lõpeb viimane venemaa ja Ameerika Ühendriikide vaheline tuumarelvade piiramise leping ning uus võidurelvastumine selles valdkonnas on vältimatu, hoiatavad eksperdid.
American Planet Labsi mais ja juunis tehtud satelliidipildid näitavad ulatuslikku ehitust venemaa tuumajõududega seotud salajastes kohtades. Nähtavad on uued ehitised, teed, kaetud valvepostid saabuva kauba kontrollimiseks (ilmselt selleks, et neid satelliitide eest varjata), tunnelid ja sissepääsud maa-alustesse rajatistesse. Neli neist baasidest, sealhulgas üks Valgevenes, asuvad läänes, mis tähendab, et neid saaks kasutada Euroopa riikide ründamiseks, ja üks asub Alaska lähedal Vaikse ookeani laevastiku baasis, kirjutab Business Insider (BI).
Ameerika Teadlaste Föderatsiooni tuumainformatsiooni projekti direktori Hans Christenseni sõnul on käimasoleval tööl kaks peamist eesmärki: „Üks on siseriiklik, midagi, mida tehakse regulaarselt, rajatise uuendamine. Teine on suunatud teistele tuumariikidele või suurtele sõjalistele suurriikidele.” Mõned BI-le intervjueeritud eksperdid usuvad ka, et kuna venemaa maavägi ja õhuvägi kannatasid Ukraina sõjas suuri kaotusi, võib see proovida oma võimu taastada, tuginedes vanadele Nõukogude lähenemisviisidele, nagu massiline mobilisatsioon ja tuumarelvad.
Kaks baasi, kus tööd käivad, näivad olevat kavandatud taktikaliste tuumarelvade jaoks: Osipovitši Valgevenes ja üks Kaliningradi lähedal asuv objekt. Neil on venemaa tuumarajatistele tüüpiline kolmekordne tara, mis tavaliselt ehitatakse standardse ja heakskiidetud plaani järgi. Osipovitšis asuvad aga Iskander-raketid, mille venemaa 2022. aastal üle andis ja mis võivad kanda nii tavapäraseid kui ka tuumalõhkepead. Sellised raketid võivad tabada sihtmärke Baltimaades, Ukrainas ja Poolas.
Iskanderide jaoks eraldatud ala on Christenseni sõnul viimase kolme aasta jooksul „massiivselt ja kiiresti laienenud”. Vähemalt kahes täiendavas üliturvalises garaažis on 40-tonniste kanderakettide rehvijäljed, mis viitab sellele, et rajatised on aktiivsed.
Kuigi baas ehitati tuumarelvade hoidmiseks, on analüütikute arvates ebatõenäoline, et seal neid praegu on. Tõenäolisem on, et laenguid hoitakse venemaal, kõige tõenäolisemalt Brjanskis, kuid „vajadusel toimetatakse need Osipovitšisse”, ütles ÜRO Desarmeerimisuuringute Instituudi vanemteadur Pavel Podvig. Ilmselt ehitatakse selleks teed, mis viib baasi ehitatud platvormile. Christenseni arvates saab see olema lähedalasuva raudtee haru: „See on venemaa tuumainfrastruktuuri absoluutselt oluline osa. Kui neil on vaja siia tuumalõhkepead toimetada, siis suure tõenäosusega tehakse seda raudtee, mitte lennukiga.”
Põhjalaevastiku kodus Gadžijevos on käimas järjekordne laiendus, mis hõlmab ka strateegilisi allveelaevu. Alates 2022. aasta septembrist on sinna kerkinud kuus uut hoonet. „On ilmne, et [tuuma]rakettide hoiuruum laieneb märkimisväärselt,” ütles Podvig.
Kamtšatka baasis näitasid 2022. aasta septembri pildid kahe hoone ehituse algust, mis ekspertide arvates hakkavad majutama lõhkepead. Nüüd, kui ehitus on lõppenud, on ilmunud tuumarajatistele tüüpiline kolmekordne tara.
Novaja Zemlja saarestikus asuval Severnõi saarel on käimas märkimisväärne töö. See oli Nõukogude Liidu tuumarelvade katsetuspolügoon. Nüüd sertifitseerivad nad Christenseni sõnul seal lõhkepeade konstruktsioone, kuid see ei nõua tuumalaengu reaalajas katsetust. Kui sellist katset on aga vaja, siis tema sõnul viiakse see Novaja Zemljal läbi. Samal ajal on baasi kerkinud vähemalt üks uus tunnel ja neli hoonet.
Ameerika Ühendriikide Middlebury Rahvusvaheliste Uuringute Instituudi James Martini leviku tõkestamise uuringute keskuse programmidirektor Jeffrey Lewis registreeris suurenenud aktiivsuse juba 2023. aastal.
Külma sõja järgne tuumarelvade vähendamise periood on lõppemas: on selge trend arsenali suurendamise, tuumaretoorika eskaleerumise ja seda tüüpi relvade kontrolli lepingutest loobumise suunas, märkisid Stockholmi Rahvusvahelise Rahu-uuringute Instituudi (SIPRI) eksperdid kuu aega tagasi.
Kuigi venemaa ja Ameerika Ühendriikide operatiivsete lõhkepeade varud, mis moodustavad umbes 90% kõigist tuumarelvadest, jäid 2024. aastal suhteliselt stabiilseks, rakendavad mõlemad riigid ulatuslikke moderniseerimisprogramme, mis võiksid suurendada nende arsenali suurust ja mitmekesisust. Samal ajal aegub viimane kahepoolne strateegiliste ründerelvade vähendamise ja piiramise meetmete leping START-3 2026. aasta veebruaris.
Pole märke, et pooled sooviksid seda lepingut pikendada või asendada, ning see ähvardab kiirendada tuumarelvastumise võidujooksu venemaa ja Ameerika Ühendriikide vahel, teatas SIPRI.
15. venemaa föderatsiooni välisluureteenistus (SVR) tegi avalduse, milles süüdistas alusetult NATO-t „Moldova ettevalmistamises võimalikuks sõjaliseks konfliktiks venemaaga”. Agentuur väidab, et Brüssel on väidetavalt otsustanud „kiirendada selle riigi ümberkujundamist alliansi idatiival asuvaks eelbaasiks, võttes arvesse venemaa relvajõudude edasiliikumist Ukrainas”.
SVR väidab, et Põhja-Atlandi Allianss muudab Moldovat aktiivselt „sõjaliseks katsepolügooniks”, moderniseerides Marculesti ja Balti lennuvälju lahingulennukite vastuvõtmiseks, luues logistikakeskusi ja ladusid ning kohandades raudteeinfrastruktuuri Euroopa rööpmelaiusele. Kõik see toimub agentuuri sõnul „NATO vägede kiire venemaa piiridele üleviimise” nimel.
Samal ajal püüab välisluureteenistus hirmutada Moldova kodanikke, märkides, et NATO ja venemaa vahelise otsese konflikti korral saavad nemad peamise löögi ja muutuvad kahurilihaks. SVR kinnitab, et Moldova armee on nüüd alliansi sõjaväeinstruktoritega üle ujutatud ja riik läheb väidetavalt üle NATO sõjapidamise standarditele. „Maia Sandu kompradori režiim on valmis rahuldama kõiki lääneriikide palveid, kui seda „söötmiskünast” eemale ei aeta,” ütleb teenistus.
Samuti väidavad nad, et NATO annab materiaalset tuge presidendimeelsele parteile „Tegu ja Solidaarsus” enne 28. septembril toimuvaid parlamendivalimisi. SVR-i andmetel tühistab partei võidu korral Moldova põhiseadusega tagatud neutraalse staatuse.
„President Sandut on pikka aega ja õigustatult süüdistatud tema juhitava riigi süstemaatilises „toitmises” Rumeeniale, mille kodanik ta on. Nüüd aga on ilmseks saamas, et Sandu ja tema saatjaskond kavatsevad minna palju kaugemale, nimelt anda Moldova NATO-le üle, et nad saaksid selle lihtsalt venemaa vastu „pühkida”. Ilmselt ei anna Zelenski kannibalistlik kuulsus geiparaadide ja Euroopa integratsiooni armastajale rahu,” järeldas teenistus.
Selliste avalduste taustal väljendab ametlik Chisinau põhimõtteliselt teistsugust seisukohta. Moldova peaminister Dorin Recean teatas luureandmetele viidates suve alguses, et venemaa püüab riigis olukorda destabiliseerida, et paigutada tunnustamata Transnistriasse kuni 10 000 sõdurit. Ta hoiatas katsete eest sekkuda parlamendivalimistesse ja rahastada venemaa-meelseid parteisid varikanalite kaudu, tuues välja, et Moskva kulutas 2024. aastal mõjutuskampaaniatele summa, mis võrdub 1%-ga Moldova SKP-st.
Ameerika Sõjauuringute Instituut (ISW) hoiatas varem, et alates Ukraina täiemahulise sissetungi algusest on kreml järjekindlalt töötanud selle nimel, et muuta Transnistria kontrollitavaks hüppelauaks hübriidoperatsioonideks Moldova, Ukraina ja EL-i vastu. Tulevikus püüab venemaa analüütikute sõnul muuta Moldova oma satelliidiks.
16. Lühiuudised
Njah, kommentaare vast ei vaja… USA president Donald Trump ütles, et kui Ukraina küsimuses 50 päeva jooksul kokkulepet ei saavutata, kehtestavad Ühendriigid venemaale ja tema kaubanduspartneritele teiseseid sanktsioone. „Ma ei ole venemaa tegevusega rahul. Kui 50 päeva jooksul kokkulepet ei saavutata, seisavad Moskva ja tema partnerid silmitsi karmide, kuni 100% tariifidega,” ütles ta Ovaalkabinetis NATO peasekretäri Mark Ruttega kohtumisel kõneledes.
USA president Donald Trump on andnud vladimir putinile liiga palju aega enne venemaa vastu teiseste tariifide kehtestamist, kuna Moskva ei ole valmis sõda Ukrainas lõpetama. Seda arvamust väljendas EL-i diplomaatia juht Kaja Kallas. „50 päeva on väga pikk aeg, arvestades, et nad tapavad iga päev süütuid tsiviilisikuid,” selgitas ta (tsiteeris Telegraph). Samal ajal nimetas Kallas Trumpi muutunud retoorikat, mis on Moskva suhtes võtnud karmima hoiaku, positiivseks märgiks. „See on väga positiivne,” märkis ta.
venemaa aktsiaturg tähistas president Donald Trumpi kõnet Ukraina olukorra kohta tormilise tõusuga. Moskva börsi indeks, mis hõlmab kümnete venemaa suurimate ettevõtete aktsiaid, hüppas 20 minutiga ligi 3% pärast seda, kui Trump ütles, et ootab enne uute sanktsioonide kehtestamist venemaa vastu veel 50 päeva, kuni vladimir putin relvarahu kehtestab. Kauplemise lõpus tõusis indeks 2,73%, mis on tugevaim hüpe alates 12. maist.
venemaa importijad on silmitsi seisnud uue probleemiga: alates juuni keskpaigast on kauba ületus Kasahstani piiri järjekordade ja Kasahstani poole poolt kehtestatud tugevdatud kontrollide tõttu märkimisväärselt pikenenud, väidavad transpordi- ja väliskaubandusettevõtete töötajad. Nende sõnul ei võtnud piiriületus varem aega rohkem kui tund, kuid nüüd saab veoauto või raudteevagun kontrollpunktis kergesti seista 10 päeva või isegi kauem. Juunis-juulis pikenesid tarneajad Kasahstanist, mille kaudu praegu liigub suur paralleelimpordi voog, 14–40 päeva võrra, ütles A2 Fordwardingu eriprojektide osakonna juhataja Vladimir Letnikov.
Taani kaitseministeeriumi teatel on Taani heaks kiitnud satelliiditeenuste osutamise Ukraina relvajõududele Euroopa Kaitseagentuuri (EDA) kaudu.
Saksamaa ei tarni Ukrainale pikamaa Taurus rakette, ütles kaitseminister Boris Pistorius FT-le. Ta avaldas ka, et Saksamaa inventaris on alles vaid kuus Patriot õhutõrjesüsteemi.
Malta on avaldanud vastuseisu EL-i ettepanekule langetada Venemaa energiaressursside hinnalage, aeglustades seeläbi 18. venemaa-vastase sanktsioonipaketi vastuvõtmist. Sellest teatas Politico, viidates Euroopa diplomaadile. Väljaande allika sõnul väljendas Malta oma vastuväiteid 13. juulil EL-i riikide alaliste esindajate komitee (COREPER) kohtumisel. Uues algatuses tehakse ettepanek kehtestada venemaa energiaressursside ekspordi ülempiiriks 15% turuhinnast – arvutatuna viimase kolme kuu keskmise väärtusena, kirjutab väljaanne. Lisaks Maltale võtsid selle vastu sõna ka Kreeka ja Küpros. Nagu Bloomberg märgib, nõuavad need kolm riiki, et kõik muudatused tuleb kokku leppida G7 partneritega, sealhulgas Ameerika Ühendriikidega.
Ameerika Ühendriigid tarnivad Ukrainale esimese partii 10 miljardi dollari väärtuses relvi uue sõjalise abikava raames, mille USA president Donald Trump oli varem välja kuulutanud. Sellest teatas Axios, viidates informeeritud allikatele. Väljaande andmetel hõlmavad tarned rakette, õhutõrjesüsteeme ja suurtükimürske. Varem rõhutasid kaks Axiose allikat, et nimekirja kuuluvad ka pikamaarakettid, mis on võimelised tabama sügavat venemaa territooriumi. CNN-i andmetel kaalub Washington lühi- ja keskmise ulatusega rakettide, haubitsa laskemoona ja õhk-õhk-rakettide müümist NATO riikidele, et need seejärel Ukrainasse üle anda. Nagu telekanali allikad viitavad, ei näe skeem ette relvade otsest üleandmist Ameerika Ühendriikidest Ukraina relvajõududele, kuna Trump kavatseb sellega vältida süüdistusi omaenda valimislubaduste rikkumises, mis on seotud Ameerika osalemise vähendamisega Ukraina konfliktis.
Lisaks lubab see skeem Ameerika Ühendriikidele majanduslikku kasu: ühe Patriot-süsteemi maksumus ulatub miljardi dollarini ja nagu CNN-i allikad märgivad, on Trump korduvalt rõhutanud selliste tarnete tasuvust Ameerika kaitsetööstusele. Uue algatuse ametlik kinnitus anti 14. juulil Valges Majas NATO peasekretäri Mark Ruttega toimunud pressikonverentsil. Trump ütles, et Ameerika Ühendriigid tarnivad Ukrainale Ameerika relvi Euroopa partnerite kaudu. Ta rõhutas: „Meie toodame, nemad maksavad.” Programmi üheks põhielemendiks saavad Patriot õhutõrjeraketisüsteemid. Trump kinnitas, et Ameerika Ühendriigid lubavad Euroopa liitlastel need süsteemid oma varudest Kiievile üle anda ja vastutasuks saavad nad uusi osta. Ameerika presidendi sõnul võib Ukraina saada kuni 17 Patriot raketisüsteemi, millest mõned antakse üle lähipäevil. Nagu aru sain, siis selle kõik maksab kinni Euroopa…
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
