Sõja ülevaade: 1234. päev – üks küla veel langes
Avaldatud: 11 juuli, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 11. juuli 2025:
üks küla veel langes ja lõunarindele üha enam vene väge koonduvat.
1. Sadu.
2. Kurski kandis kolavad…
3. Kursk/Belgorod: peaaegu muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: üks küla kaotati.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa keskpanga maksesüsteem varises kokku pärast massilisi internetipiiranguid.
12. venemaa teraviljaeksport langes 17 aasta madalaimale tasemele.
13. EL tahab saladuses hoida plaani koostamist vene gaasist täielikult loobumiseks.
14. Tuhandeid õhutõrjerakette: Ühendkuningriik ja Ukraina allkirjastavad ajaloolise lepingu.
15. Chuck Pfarreri analüüs : Donetski põrgu: Ukraina droonirünnak purustas venemaa sõjaplaanid. Njah, pisu palju lööklauseid oli, aga miskit aimu teemast annab…
16. Lühiuudised
Iga päev, seitse päeva nädalas, 365 päeva aastas, kaotatakse üks vene vägede pataljon ja kaks suurtükiväepataljoni. Njah, aga no ei saa veel otsa…
Eile vene poole rünnakuid 214 aga kaotuste numbrid lasevad aimata, et surve tugevus ei muutunud. Jälle see piskugi soomust rünnakutes kadus. Kahjuks jagub ikka palju kõike taevast alla langevat. Suurem surve tavapärastes lõikudes, küll eile oli tavapärasest rohkem üritamist Siverski suunal ja lõunarindel tasapisi järjest enam vene pool tempot tõstab. Jätkuvalt saab tõdeda, et iga meetri hind on üha kallim. Sõjalise tehnoloogia areng on muutunud mõlemal poolel väga kiireks. Esmalt ei seo neid bürokraatikud reeglid, teiseks on väga palju vabatahtlikku panustamist ja kolmandaks, toote arendus koos katsetamistega käib rindel jooksvalt… eip ole enam kaugel aeg, kus Matrixi filmi sarnane drooniarmee tegutsebki…
1. Eile öösel tabas Ukrainat taas ulatuslik raketi- ja droonirünnak. Kiievit ja Vasõlkivi sihtmärkideks olid Iskander-K tiibraketid, Iskander-M ja KN-23 ballistilised raketid ning Shahed-Geran ja teised droonid. venemaa ulatusliku öise rünnaku tagajärjel Kiievis vigastatute arv on tõusnud 16-ni.
11. juuli öösel ründasid venelased Harkiivi oblastis Tšugujevit, haigla sai märkimisväärset kahju, kolm inimest sai vigastada. Njaha, egas kõik piiri- ja rindeäärsed Ukraina oblastid on pidevas sajus…
2. Ukraina droonid ulguvad venemaal Kurskis taevas.
Penza, venemaa: TPP-1 trafod põlevad, põhjustades elektrikatkestusi üle linna.
3. Kursk/Belgorod: väike venelaste edasitung halliks Jablunivka ja Voskresenka lähedal, aga vaevu märkimist, nagu blogijad arvasid, sestap jätab kaardi välja otsimata… küll on tore lugeda mõnede vene sõjablogijate „edulugusid” koos kaartidega, mis seda peaks kirjeldama ja eip osata isegi enam vahet teha eip venemaal ega Ukrainal ning oleks selliseid mõttehiiglasi vene staapides rohkem…
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: lõuna lõigus eile tihe konveier muutusi rindejoones ei toonud.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Toretski ümber on nn hulumaja, vene poole väga tugevad ponnistused annavad tavaliselt tulemust vaid mõnedeks tundideks, enne kui uutele ette nihutatud possadele jõudnud soldatid hallis alas hävitatakse. Pisu siiski hakkab kõhutunne ütlema, et peatselt võib vene pool siis edeneda ja Toretski kaotus pole enam mägede taga. Njah, selle langemise ajaga korduvalt juba puusse pannud…
8. Donetsk: survet jagus väga tihedalt, muutusi rindejoones ei tuvastanud.
9. Lõunarinne: tihe vene poole surumine jätkub ja eile suudeti sektori idaosas saada sisse Mirne asulasse ning kipub laienema lausa üle kahe jõe olev sillapea (Mokri Jalõ ja Tonka). Siit suunalt on järgmise suurema jõeni (Vovtša) minna 8 km, mis on ka Donetski oblasti piiriks ja esimeseks eesmärgiks siin lõigus saama Donetski oblast täielikult vene poole kontrolli alla.
Ukraina luure teatel on venemaa vägede kogunemine Orihivi operatsioonide piirkonnas (lõunarinde läänesektoris) pidevas ja kasvavas seisus. venemaa jätkab tihedalt õhurünnakutega Kamjanskest põhja pool. Senised märgid näitavad, et miskit pealetungi laadset võib õhus peatselt olla. Eks siin väikese lõigus on paras ports drooniüksusi, luuret, SOF-i lisaks muule tavapärasele seltskonnale.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaal registreeriti ulatuslik rike keskpanga kiirmaksete süsteemis (FPS) seoses võimude poolt rekordiliselt ulatuslike internetiblokeeringutega. Seda tõendavad Downdetectori ja Sboy,rf teenuste andmed. Kasutajate kaebuste hüppeline arv toimus umbes kell 16.00 Moskva aja järgi. Tunni aja jooksul saabus ligi 4,5 tuhat sõnumit telefoninumbri kaudu toimuvate kiirmaksete süsteemi tõrgete kohta. Enamik päringuid esitati Peterburist ja Moskvast. Kasutajad kurdavad, et nad ei saa raha üle kanda. Lisaks teatavad venelased tõrgetest Sberbanki, T-Banki, OZON Banki ja Yandex Pay töös.
FPS-i operaator Riiklik Maksekaardisüsteem (NSPK) kinnitas süsteemi rikkeid, viidates pakkuja juures toimunud intsidendile. „Me registreerime FPS-tehingute töötlemisaja pikenemist. Teavitame teid täiendavalt, kui kõik teenused hakkavad taas normaalselt töötama,” teatas NSPK.
Juulis purustas venemaal rekordeid internetikatkestuste ulatus. Projekti „On the line” arvutuste kohaselt saavutas 8. juulil piirkondade arv, kus registreeriti võrgublokeeringuid, hetke maksimumi – 77. Eelmine antirekord püstitati 3. juulil: siis piiras internetiühendust 74 piirkonda. Analüütikute arvutuste kohaselt registreeriti probleeme 7. juulil 49 piirkonnas, 6. juulil 69 piirkonnas ja 5. juulil 68 piirkonnas.
Eelmine SBP sulgemiste laine registreeriti kevadel, kui süsteem jooksis kahe nädala jooksul kokku vähemalt kolm korda: 26. märtsil, 5. ja 10. aprillil. Seejärel kaebasid kasutajad makseteenuste ja mobiilirakenduste ebaõige toimimise üle.
Roskomnadzor kinnitas, et „seotud teenuste” töös esinevaid tõrkeid ning märkis, et nad ei registreerinudNSPK infrastruktuurile suunatud DDoS-rünnakuid.
12. venemaa on saagiprobleemide, madalate hindade ja tugeva rubla tõttu järsult vähendanud teravilja eksporti maailmaturule, mis on tabanud põllumeeste sissetulekuid. vene nisu alanud ekspordihooaeg on muutunud halvimaks alates 2008. aastast, teatab Reuters, viidates Põllumajandusturu-uuringute Instituudi (IKAR) andmetele. IKARi hinnangul müüakse juulis venemaalt välismaale 2 miljonit tonni nisu – peaaegu poole vähem kui aasta tagasi samal kuul (3,6 miljonit tonni). SovEcon ennustab ekspordi langust 2–2,5 tonnini ja Rusagrotrans ootab 2,4–2,6 miljonit tonni.
Põllumajandusministeeriumi andmetel jääb 2025. aasta koristushooaeg eelmise aasta omast mitu korda maha: 2. juuli seisuga oli teraviljasaak 3,8 miljonit tonni, võrreldes aasta varasema 16,5 miljoni tonniga.
venemaa peamine teraviljapiirkond, Rostovi oblast, kust saadakse iga kümnes tonn nisu, on kannatanud mitme aasta rängim põud ning valitsuse prognooside kohaselt koristatakse sel aastal kümnendi väikseim saak. Eelmisel aastal, pärast mitut külmalainet, koristati piirkonnas 11,4 miljonit tonni planeeritud 16 miljoni asemel. Ja sel aastal võib saak langeda veel 20%, hoiatas piirkonna tegevkuberner Juri Sljusar. Varem kuulutas ta põua tõttu piirkonna 19 rajoonis välja eriolukorra, mis mõjutas ka naaberkraadist põhja pool asuvat Krasnodari kraid.
Põllumehed hoiavad teravilja müüki tagasi, kuna eksport on kahjumlik, ning ootavad hindade tõusu ja rubla langust. „Põllumees on nii halvas olukorras, et sel hooajal võitleb ta iga sendi eest,” ütles turul tegutsev allikas Reutersile. Teise teraviljaeksportijate allika sõnul on nisupuudus sadamates juba tunda. „Vili saabub sadamasse kaks kuni kolm nädalat hiljem, kui eksportijad ootasid, koristamise hilinemise, deklaratsioonide laekumise pika aja ja madalate hindade tõttu,” ütles allikas. Tema sõnul on olukord sadamates selline, et „kaup on müüdud, aga pole midagi laadida”.
venemaa Põllumajandusministeerium kiirgab jätkuvalt optimismi: prognoosi kohaselt ületab riigi teraviljasaak sel aastal eelmise aasta oma 5 miljoni tonni võrra ja ulatub 135 miljoni tonnini. Sellest mahust eksporditakse agentuuri hinnangul 53–55 miljonit tonni.
Rusagrotransi analüüsikeskuse juhi Igor Pavensky hinnangul on nisuekspordi langus venemaalt lõppenud 2024/25 hooajal 25,2% – 41,5 miljoni tonnini. Tema sõnul olid ekspordimahud 2024. aasta augustis-detsembris eelmise aasta näitajatest suuremad, kuid on alates 2025. aasta jaanuarist järsult langenud. Jaanuaris-aprillis langes venemaa nisu eksport aastases võrdluses 40% ja märtsis-aprillis 60%, teatas agrotööstuskompleksi Reksoft Consulting Competence Centeri direktor Dmitri Krasnov.
13. Euroopa Liit soovib lõpetada venemaa energiaressursside ostmise 2027. aasta lõpuks. Juunis esitas Euroopa Komisjon (EK) raamettepanekud, mis hõlmavad gaasiostude järkjärgulist lõpetamist, sealhulgas veeldatud gaasi puhul, mida Euroopa ettevõtted jätkuvalt kaubanduslepingute alusel impordivad. Nüüd nõuavad nende sätete arutamisel osalevad riigid, et konkreetsete meetmete väljatöötamine toimuks suletud uste taga.
EL-i valitsused on nõudnud, et EK hoiaks kaalumisel olevaid plaane salajas, selgub Reutersi nähtud läbirääkimisdokumendi mustandist. Nende ettevalmistamise osana peavad riigid esitama oma ettepanekud, sealhulgas tähtajad, venemaa gaasiostude järkjärguliseks lõpetamiseks ja alternatiivide leidmiseks. “Need plaanid tuleb koostada vastavalt ametisaladuse hoidmise eeskirjadele ja neid ei tohi avaldada ilma asjaomase ELi liikmesriigi nõusolekuta,” öeldakse liidu praeguse eesistujariigi Taani koostatud dokumendis.
Riikide plaanid peaksid kirjeldama kavandatavaid meetmeid riiklikul või piirkondlikul tasandil nõudluse vähendamiseks, taastuvenergia tootmise stimuleerimiseks ja alternatiivsete tarnete tagamiseks, samuti võimalikke tehnilisi, lepingulisi või regulatiivseid takistusi, mis võivad mitmekesistamise protsessi keerulisemaks muuta, märgitakse dokumendis. Euroopa Komisjon rõhutas ka, et piisavate meetmete ettevalmistamiseks peavad venemaa LNG-d ostvad ettevõtted avalikustama oma lepingute sisu, mis on ärisaladus.
Ettevõtted ise märgivad, et nad on kohustatud lepingute alusel gaasi tarnimist jätkama, vastasel juhul peavad nad lepingute rikkumise korral maksma suuri trahve. Nende sõnul on võimalik venemaaga (ja see on eelkõige Yamal LNG projekti operaator Novatek) koostöö hüvitiseta lõpetada ainult siis, kui võetakse vastu üleeuroopalised meetmed sellise tegevuse keelustamiseks. ELi diplomaadid alustavad dokumendi arutamist järgmisel nädalal. Mõne neist sõnul on läbirääkimised alles algstaadiumis ega käsitle veel selliseid küsimusi nagu ettevõtete võimalikud õiguslikud riskid, kirjutab Reuters.
Kuid riikide vastumeelsus teavet avalikustada võib olla tingitud ka vastumeelsusest mõjutada gaasituru hindu või avaldada konfidentsiaalset teavet oma plaanide kohta kindlustada kütusevarud väljastpoolt venemaad. Kuigi riigid peavad endiselt oma plaanid Brüsselile esitama, takistab “ametisaladus” neil teabe avaldamist ühelegi teisele isikule või asutusele, öeldakse dokumendis.
venemaa gaasitarned on langenud 150,2 miljardilt kuupmeetrilt 2021. aastal, mil need moodustasid 44,9% EL-i gaasi koguimpordist (sel ajal oli see peaaegu eranditult Gazpromi torujuhtmeeksport). EL-i veeldatud maagaasi ostud on aga Ukraina sõja ajal märkimisväärselt suurenenud. EL-i andmetel ulatusid venemaa gaasi ostud 2024. aastal 51,7 miljardi kuupmeetrini. Sellest 31,6 miljardit kuupmeetrit oli torujuhtmegaas (11,6% ELi gaasi koguimpordist) ja 20,1 miljardit kuupmeetrit veeldatud maagaasi (7,3%).
14. Suurbritannia valitsuse avaldus: Suurbritannia ja Ukraina allkirjastavad ajaloolise lepingu Thalese õhutõrjerakettide tarnimiseks. See allkirjastatakse praegusel Ukraina ülesehituskonverentsil Itaalias Roomas. Avalduses öeldakse, et leping aitab kaasa Suurbritannia majanduse kasvule ja uute töökohtade loomisele ning võimaldab Ukrainal jätkata võitlust venemaa agressiooni vastu.
See võimaldab tarnida Suurbritannia ettevõttelt Thales üle 5000 õhutõrjeraketi, mis mitte ainult ei tugevda oluliselt Suurbritannia kaitsepotentsiaali, vaid võimaldab ka Ukrainal jätkata võitlust venemaa algatatud sõjas. Suurbritannia kinnitab ka kahepoolse abi andmist Ukrainale järgmise aasta jooksul kuni 283 miljoni naela väärtuses.
„See avaldus rõhutab meie jätkuvat toetust Ukrainale – tugevdades selle õhutõrjet laastavate drooni- ja raketirünnakute vastu, toetades riigi ülesehitamise olulist tööd ja andes inimestele lootust, mida nad nii hädasti vajavad,” tsiteerib valitsuse pressiteenistus Suurbritannia asepeaministrit Angela Raynerit.
Ühendkuningriik eraldab avaliku halduse reformiprogrammile kuni 10,5 miljonit naela ja Ukraina rohelise ülemineku büroo toetuseks kuni 1 miljon naela eelarveaastal 2025–2026. Samuti ütles Itaalia peaminister Giorgia Meloni, et tema riik laiendab Ukrainale antavat toetust erinevates valdkondades – energiast transpordini, aga ka kaitsevaldkonnas. Ja Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen teatas Ukraina jätkuvast toetamisest ja järgmiste abimaksete eraldamisest.
15. venemaa kavandatud pealetung Pokrovskile pidi olema venemaa kiidetud suvise pealetungi krooniv saavutus. Kuid nagu enamik venemaa plaane, jäi see ebaõnnestunuks.
Kaks Ukraina võtmeoperatsiooni takistasid venemaa püüdlusi Donetski oblastis ja mõlemad olid muljetavaldava Ukraina luure ja laitmatu operatiivse ajastuse tulemus. See on lugu sellest, kuidas venemaa plaan Pokrovski tagasi vallutada sõna otseses mõttes läbi kukkus. venemaa plaan Pokrovski jaoks oli lihtne ja jõhker. 8. ühendatud relvaarmee, Moskva odavöönd idas, tugevdati umbes 110 000 sõdurini, millele lisati suurtükiväe, soomusmasinate, mehhaniseeritud jalaväe ning märkimisväärse relva-, kütuse- ja varustusvaru. Okupeeritud Donetski koondusaladele infiltreerununa koondati 8. armee Pokrovski suunas liikumiseks.
Rünnakut pidi juhtima putini isiklikult valitud ülem kolonel ruslan gorjatškin. Pealetungi pidi varustama tohutu laskemoonaladu Hartsõzkis, mis asus Donetski linna lähedal. Kümneid tuhandeid tonne laskemoona sisaldav Hartsõzk pidi olema venemaa suvise pealetungi peamine laskemoonavaru. Kolonel gorjatškinil olid kõik munad korralikult ühte korvi laotud. Värskelt Moskvas instruktaaži saanud gorjatškin saabus, plaan käes. Tema väed olid positsioonidel, hoolikalt varutud toit, kütus ja laskemoon olid varutud ning aeg oli küps – või nii ta arvas.
Kuid Ukraina signaalluure (SIGNIT) üksused olid tuvastanud Donetski lähedal asuva venemaa juhtimiskeskuse. Peidupaigaldustehnoloogia täpsustas asukoha ja signaaliliikluse analüüs näitas, et peakorter suhtles otse paljude allüksuste ja väejuhatustega. James Bondi polnud vaja, et mõista, et see oli venemaa Donetski operatsiooni epitsentriks.
SIGNIT oli sihtmärgi tuvastanud – kuid see vajas kinnitamist. Kohalikud Ukraina partisanid andsid luureandmeid, kinnitades, et asukoht oli tegelikult 8. ühendrelvade armee operatiivne peakorter. Ukraina plaanis vastavalt.
Pärast päikeseloojangut 30. juunil 2025 tõusid kuus Ukraina hävitajat oma lennuradadelt õhku ja suundusid itta. Okupeeritud Donetskile lähenedes lasid kaks lennukit välja ADM-160 MALD Minatare õhust lastud peibutuslennukid. Iga MALD-peibutuslennuk on elektroonilise sõjapidamise trikkide lendav kott, mis on loodud vaenlase õhukaitse mahasurumiseks ja tähelepanu hajutamiseks. Öösel möirates suundusid MALD-lennukid kirdesse, kui rünnakupakett edelast lähenes. Puulatvade kõrgusel lähenedes andsid ülejäänud neli lennukit Stormshadow õhust lastavate tiibrakettidega täppislöögi.
Samal ajal kui vene sensorid peibutistele lukustusid, vuhisesid märkamatult Stormshadow’d mööda venemaa õhukaitsest, lähenesid sihtmärgile ja hävitasid peakorteri ning ümbritsevad hooned. Peakorter ja kolonel gorjatškin ei osanud seda ette näha. Rünnakus hukkus mitte ainult 8. armee ülem kolonel gorjatškin, vaid ka praktiliselt kogu tema lahingustaap ja mitu alluvat ülemat. Sekundite jooksul raiusid neli Stormshadow’d piirkonnas toimunud venemaa sõjaliste operatsioonide pea maha.
Kuid see oli alles esimene hoop. Samal ajal kui venelased oma peakorteri varemetes kaevasid, olid Ukraina partisanid tuvastanud veel ühe väärtusliku sihtmärgi – seekord okupeeritud Donetskis asuvas turvatud territooriumil. 3. juuli 2025. aasta varahommikul saatsid Ukraina Julgeolekuteenistuse (SBU) töötajad Donetski lähedal Hartsõzki linnas asuva tohutu venemaa laskemoonalao pihta täppisjuhitavate kamikaze-droonide parve.
See osutus „sümpaatseks sihtmärgiks”. Kui droonid tabasid, ei põlenud ladu lihtsalt maha – see plahvatas. Kui laskemoonapaletid süttisid, süütasid need läheduses hoitud mürsud ja pommid. Tekkinud plahvatused valgustasid taevast ja raputasid maad plahvatustega, mida oli näha ja tunda kuni 20 kilomeetri kaugusel.
See polnud tavaline laskemoonahunnik – see oli venemaa Donetski oblasti logistikaoperatsiooni süda. Tuhandete rakettide, mitmekordse laskesüsteemiga raketisüsteemide (MLRS) mürskude ja maa-õhk tüüpi rakettidega täidetud Hartsõzki laskemoonaladu oli Pokrovski purustamisele suunatud pealetungi peamine ja suurim laskemoonaladu. Teisesed plahvatused mürisesid tundide kaupa. Pealtnägijad kirjeldasid tule ja kaose põrgut, öötaevas hõõgus punaselt, kui venemaa suvine pealetung suitsuna haihtus.
See polnud õnnelik lask; see oli kalkuleeritud järg. Esimene rünnak raius maol pea maha, teine võttis selle sisikonna välja. Ülejäänu on ajalugu: kaks suitsevat auku ja venemaa suveplaanid purunesid.
Nüüd, kui laskemoonavarud on tuhaks kahanenud, ripuvad Moskva oigajad kuivama – paljastatud, alalaetud ja Ukraina lahingutes karastunud kaitsjate poole vaatamas. Okupatsiooniväed Donetskis seisavad nüüd silmitsi sünge reaalsusega: pole mürske, rakette ega kedagi, kes neid juhiks. Hävitatud laskemoona hulgas oli venemaa peamine õhk-õhk tüüpi rakettide hoiukoht Ukrainas.
Ukraina kasutas seda kiiresti ära. Ukraina õhuväel, mida venemaa kaitse pikka aega piiras, on nüüd avatud taevas, et vaenlase vägede koondumiskohtadele õhutõrjerakette „Hammer” suunata. Ajastus oli terav.
Tabamus 8. armee peakorterile ja rünnak Hartsõskile on asümmeetrilise sõjapidamise õpikunäited. Lainete mõju oli kohene: alluvatel ülematel pole enam ülemust, plaani ega mingit võimalust oma tegevust koordineerida.
vene jalaväe- ja soomusüksused, kellel on laskemoona puudus, on nüüd ilma tuletoetuseta ja Ukraina vasturünnakutele alasti. Pokrovsk, kremli kinnisidee ja Donetski oblasti strateegiline keskus, on endiselt kindlus. Ukraina kaitsjad, arvuliselt vähemuses, kuid vankumatud, on muutnud venemaa arvulise edumaa takistuseks, kasutades halvasti toetatud rünnakuid laastava efektiivsusega ära. Ukraina täppisrünnakud muutsid mängu seisu. venemaa on nüüd tagaplaanil. Kuigi Kiievi väed on arvuliselt vähemuses, ei hoia nad mitte ainult positsioone – nad dikteerivad lahingu tingimused.
Samal ajal kui venemaa üritab laskemoonaladusid ja logistikat taastada, jälgib Ukraina toimuvat. Küberoperaatorid on murdnud sisse venemaa raudteevõrgud, jälgides reaalajas laskemoonaronge, kui need okupeeritud territooriumil mürisevad. Niipea kui venemaa varud jõuavad uutesse depoodesse, ootavad Ukraina droonid ja HIMARS-raketid, muutes laod tuletormideks.
Okupeeritud aladel on Ukraina silmad kõikjal. Vastupanurühmitused mängivad pikka mängu, lastes aeg-ajalt väiksematel konvoidel läbi lipsata, et paljastada suuremaid, varjatud baase. Siis langeb haamer – täppislöögid, mis hävitavad minutitega nädalate jagu venemaa varusid.
See on nüüd Ukraina sõda – halastamatu sabotaaži, täpsuse ja häirete kampaania. Komandöride jahtimise, depoode põletamise ja varustusliinide lämmatamise abil surub Kiiev Moskva nurka. Moskva „rünnakukvootide” ajel alustavad venemaa komandörid enneaegseid, halvasti varustatud pealetungi, mis kiiresti laiali lükatakse. venemaa lahingutegevuse efektiivsus ja moraal langevad jätkuvalt, kuna nende suvine pealetung hääbub.
Ukraina väed, mis on kolme aasta jooksul kestnud lakkamatus lahingus vormitud, ei jää mitte ainult ellu – nad kujundavad lahinguvälja. Peakorteri ja Hartsõzki rünnakud olid enamat kui taktikalised võidud; need olid psühholoogilised kõhulöögid, signaal venemaa kindralitele, et nad pole turvalises kohas ja nende laskemoonavarud on prioriteetsed sihtmärgid.
Iga põlev depoo, iga varitsusele sattunud konvoi, iga sihikule võetud juhtimis- ja kontrollsõlm kahjustab venemaa võimet oma sõjamasinat üleval pidada. Pokrovsk seisab kindlalt ja Ukraina sõnum on selge: sissetungijate suvine pealetung on surnud enne, kui see algab.
Chuck Pfarrer
USA mereväe SEAL Team Sixi endine eskadrilliülem Chuck Pfarrer on New York Timesi bestsellerite autor. Ajakirjanikuna on ta kirjutanud ulatuslikult Benghazist ning USA-Afganistani sõja ajal tegi ta Afganistani õhujõudude missioonidel reportaaže Kabulist ja Bagramist. Pfarrer on esinenud sõjaliste küsimuste ja terrorismivastase võitluse eksperdina CNN-is, ABC-s, BBC-s, CSPAN2-s, NPR-is, Al Jazeeras, CBC-s ja MSNBC-s. Ta on kirjutanud arvamusartiklit New York Timesile ning töötanud Counterterrorist Journali vanemkorrespondendi ja kaastoimetajana.
16. Lühiuudised
Saksamaa kantsler Friedrich Merz ütles, et venemaa on kohustatud hüvitama Ukrainale täiemahulise sõja käigus tekitatud kahju umbes 500 miljardi euro ulatuses. Berliini hinnangul on tekitatud kahju suurus umbes 500 miljardit eurot. Merzi tsitaat: „venemaa peab selle materiaalse kahju hüvitama. Kuni seda ei juhtu, ei saa ega tohiks ta saada juurdepääsu külmutatud varadele.” Kantsleri sõnul jääb külmutatuks sadade miljardite eurode väärtuses venemaa riigivara, mis asub peamiselt Euroopa Liidu riikides. Nende varade tulu kasutatakse, nagu ka varem, Ukraina krediiditoetuse pakkumiseks.
USA president Donald Trump saadab Kiievisse esimest korda pärast ametisse naasmist relvi, kasutades presidendi volitusi, mida tema eelkäija Joe Biden sageli kasutas. Maksumus võib ulatuda umbes 300 miljoni dollarini.
USA president Donald Trump ütles, et on NATO-ga kokkuleppele jõudnud USA relvade tarnimiseks Ukrainale alliansi kaudu ning et NATO maksab nende relvade eest 100 protsenti. Allikas: Trump NBC-s, tsiteeritud CNN-i poolt.
venemaa varilaevastiku tankeritel aset leidnud sabotaaži tõttu suurendab Kreeka oma laevade kontrolle venemaa sadamates. Meetmete hulka kuuluvad sukeldujate veealused kontrollid võõrkehade suhtes.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
