Sõja ülevaade: 1233. päev – vaid kaks kõlakat
Avaldatud: 10 juuli, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 10. juuli 2025:
vaid kaks kõlakat: üks Ukraina omade ja teine vene poole võimalikust edenemisest.
1. Üleile oli vist uus saju rekord ja täna öösel uuesti Kiievis plahvatusi kostus.
2. Miskit ikka.
3. Kursk/Belgorod: kõlakas, et Ukraina tasapisi edenevat.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: kõlakas vene pool edenemisest.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Rosstat registreerib pärast tariifide järsku tõusu kolme aasta tugevaima inflatsioonihüppe.
12. NYT: putin on kindel, et tema armee murrab lähikuudel läbi Ukraina kaitseliinide.
13. Riigiduuma käskis venelasi massiliselt sunnitööle saata.
14. putin nõudis uurimiskomiteelt kahe aasta jooksul kolmandat korda rohkem uurijaid.
15. Lühiuudised
Valge Maja tuulelipu pöörlemisest ei kirjuta… üritan viisakas olla…
Rünnakute arv küll tõusis 201-ni, aga isikkoosseisu kaotuste arv laseb arvata, et pigem langesid ründavate üksuste koosseisud. Juba mitmes päev tõuseb tankide kasutamine rünnakutel. Hetkel väga ei surfanud selgitamaks, kuidas neid juba neil päevil kasutati, kas kolmeste gruppidena või juba kombineeritult tsiklitega. Eks ikka ka võimalus, et saadetakse üks teele Ukraina possade poole. Jätkuvalt arvamusel, et vene pool mitmes suunas suuremat pealetungi plaanib ning senistes aktiivsemates lõikudes see pigem toimuda võib. Sestap hetkel toimuvat tugevaks eeltöötluseks peab, sest sadu läbi pommide, mürskude ja droonide ei näita vähenemise märki, pigem ikka tõusuteel.
Njah, vee segamiseks sobiks ka rünnakute alustamine hoopis Brjanski oblasti suunalt, aga hetkel pole tuvastanud seal suuri täiendavaid üksusi. Dnepri ületamine aga kuskil seni rahulikumates lõikudes võib ka kõneks tulla, aga seal eip näe suurema sissetungi võimalust, pigem segadust ja sidumist toov…
1. Zelenski eilse öö venemaa rünnaku kohta: venemaa algatas Ukraina linnadele uue ulatusliku rünnaku – see on suurim arv õhusihtmärke ühe päeva jooksul: kokku 741, sealhulgas 728 erinevat tüüpi drooni, millest üle 300 olid Shahedid, ja 13 raketti – Kinžalid ja Iskanderid.
10. juuli öösel tabas Kiievit ulatuslik venemaa droonide ja ballistikarelvade ühendrünnak, pealinnas kostis valje plahvatusi, puhkesid tulekahjud, on inimohvreid ja hukkunuid.
Hersonis käib ikka kohalike kimbutamine droonidega, on hukkunuid ja üks neist oli imik.
Piiri ja rinde lähedusest tuleb igapäevaselt nii palju pommitamise infot, et selle loo mahust ei jaguks kõige kirjeldamiseks ning nagu ikka, ei ole eriti ilma kohalikke hukkumiseta päevi.
New York Timesi tsiteeritud sõjavanalüütikute sõnul võiks venemaa kaitsetööstus olla selleks sügiseks võimeline ühe rünnakuga välja saatma üle 1000 Shahed-tüüpi drooni, kuna tootmisvõimsus jätkab kasvu.
2. vene allikate teatel teatati üleeile hilisõhtul Kurski oblastis Rõlski linnas mitmest plahvatusest.
venemaa põhjaosas Novgorodis põleb rajatis, kus tõenäoliselt hoitakse tahkekütuse rakettide võimendajaid või muud laskemoona. Kiirelt pulseerivad plahvatused on väidetavalt Ukraina sabotaaži tagajärg.
Rostovi oblastis plahvatas üleeile ja põleb endiselt ladu, mis väidetavalt sisaldas 30-päevast venemaa droonide varu.
3. Kursk/Belgorod: kõlakad, et pisu võisid Ukraina omad eilegi edeneda.
4. Harkiv: muutusteta, aga vägesid on seal vene piiri taga selgi suunal kuidagi hulgaliselt ehk siis rohkem, kui tavapäraseks igapäevaseks surveks avaja oleks.
5. Kupjansk-Kreminna: tugev surve sektori lõunaosas Lõmani suunal jätkus.
Hetkel kinnitamata väited, et vene väed said lõunapoolseimas sillapeas sisse Zelena Dolõna külasse.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Rosstati andmetel oli inflatsioon 1.–7. juulini 0,79%. See on tarbijahinnaindeksi kõrgeim iganädalane tõus alates 2022. aasta kevadest, mil hinnad tõusid kiiresti majanduskriisi ja rubla languse kartuste tõttu. Eelmise aasta lõpu ja selle aasta alguse inflatsiooni kiirenemise ajal ei lisandunud hinnad rohkem kui 0,5% nädalas.
Praegu on olukord teistsugune. Inflatsiooni hüppe ainus põhjus on eluaseme- ja kommunaalteenuste tariifide tõus. Aasta tagasi, „tariifide” nädalal (25. juunist 1. juulini), tõusid hinnad 0,66%. Valitsus plaanis, et tariifid kasvavad keskmiselt 11,9%, kuid piirkonnad saavad neid rohkem tõsta, mida paljud ka tegid. „Teatud tüüpi kommunaalteenuste tariifid on venemaal keskmiselt muutunud (see on Rosstati eufemism sõnale „tõusnud” – TMT): külma vee varustus +14,9%, kanalisatsioon +14,6%, sooja vee varustus ja küte +13,8%, veeldatud gaas +13,5%, elekter +13%,” loetleb Rosstat.
Kui eluase ja kommunaalteenused välja arvata, siis tarbijaturu hinnad aruandenädala jooksul ei muutunud, kirjutab majandusarengu ministeerium. Ka Tverdje Tsifri analüütikud hindavad tariifide panust inflatsiooniga võrdseks: 0,79%. Majandusteadlane Dmitri Polevoi hindas tariifide panuseks ligikaudu 0,75% – see tähendab, et ülejäänud tarbijakorv andis viimase aja tavapärase 0,04%. Tverdje Tsifri analüütikute sõnul oli hooajaliselt korrigeeritud iganädalane inflatsioon, välja arvatud eluase ja kommunaalteenused, 0,05% ehk 3% aastas.
Polevoi: ülejäänud ostukorvis, mis ikka veel kasvab, on ravimid, bensiin (+0,27%), transport, hotellid, positiivse poole pealt on imporditud autod odavamaks muutunud (1,5%), olmeteenused on pärast eelmise nädala 0,4%-ni kiirenemist taas aeglustunud 0,18%-ni. Polevoi peamine järeldus: “Eluaseme- ja kommunaalteenuste tariifide panus on veidi suurem kui esialgsed hinnangud, aga muidu on kõik isegi parem, kui ma ootasin.” Kõik peamised kategooriad, välja arvatud tariifid, nägid välja paremad kui eelmisel nädalal ja mittetariifne inflatsioon on nullilähedane, nõustub majandusteadlane Jegor Susin.
Alates eelmisest aastast oli inflatsioon tariifinädalal madalam kui sel aastal, aastane inflatsioon kiirenes majandusarengu ministeeriumi andmetel 0,45%-ni ja Tverdõje Tsifri arvutuste kohaselt 9,5%-ni. Aasta algusest on hinnad tõusnud 4,58% võrreldes eelmise aasta 5,06%-ga.
Eluaseme- ja kommunaalteenuste tariifide tõus mõjutab inflatsiooni aga veel mitu nädalat. Nende kasv suurendab teiste kaupade hinda, sundides hindu tõusma. Ka inimesed tunnevad seda, mis mõjutab nende inflatsioonitaju. Küsimus on nagu ikka tariifide tõusude teisestes mõjudes ja nende mõjus inflatsiooniootustele, märgib Susin, kuid see selgub alles augustis, kui saabuvad uued seaduseelnõud.
12. New York Times (NYT): putin on veendunud, et venemaa armee on saavutamas ülekaalu Ukraina armee üle ja olukord lahinguväljal võib peagi radikaalselt muutuda. Donald Trump, hoolimata ärritusest, mida ta on viimastel päevadel putini järeleandmatuse suhtes üles näidanud, pole viimase kuue kuu jooksul teinud midagi, mis julgustaks teda oma Ukraina vallutamise plaane muutma: ta pole andnud Ukrainale ulatuslikku sõjalist abi, pole venemaad võimsate sanktsioonidega tabanud ega ole Moskva soove täitnud.
putin usub, et Ukraina kaitse võib lähikuudel kokku kukkuda, ütlesid kaks kremlile lähedast isikut New York Timesile. Nende sõnul on putin kindel, et arvestades vene armee kiirenevat edasiliikumist, ei saa ilma Ukraina ulatuslike järeleandmisteta lahingutegevuse lõpetamisest rääkida.
Ta oli valmis Trumpi kannatuse katkemiseks ja mõistis, et pärast kuuekuulist tegevusetust võib Trump kehtestada uusi sanktsioone, väidavad NYT allikad. Ja kuigi nende sõnul nautis putin suhtlemist Trumpiga, kes murdis kolmeaastase poliitilise blokaadi lääne ja venemaa vahel, on ta valmis riskima nende suhete halvenemisega oma peamise eesmärgi – Ukraina allutamise – nimel. Samal ajal loodab putin ühe ajalehe vestluskaaslase sõnul, et suudab Trumpiga sanktsioonide leevendamises kokku leppida, kui ta on tulevikus lõpuks valmis sõja lõpetama. Viimastel päevadel on Trumpi seisukoht selgelt ärritanud. „venemaa juht räägib palju jama, ta on alati väga tore, aga see kõik osutub mõttetuks,” võttis teisipäeval kokku Trump, kes on putiniga veebruarist alates telefonitsi kuus korda rääkinud. Küsimusele venemaa vastu uute sanktsioonide kehtestamise võimaluse kohta vastas ta: „Ma kaalun seda.” Senaator Lindsey Graham, venemaa energiaressursse ostvatele riikidele 500% tariifide kehtestamise seaduseelnõu kaasautor ütles, et president toetab nüüd dokumendi edendamist. Trump ütles mulle, et on aeg liikuda, seega me alustame, ütles Graham. Trump on aga varem kurtnud, et hoolimata tema katsetest rahu või vähemalt relvarahu üle läbirääkimisi pidada, jätkab putin Ukraina pommitamist ja kutsus teda isegi avalikult üles seda lõpetama. Pärast venemaa ja Ukraina delegatsioonide kohtumist ütles Trump, et kahe nädala pärast saab Valge Maja aru, kas Moskva on valmis rahumeelset lahendust tõsiselt arutama. Sellest on möödas viis nädalat.
putini käitumine on mõistetav, ütleb Saksamaa välissuhete nõukogu venemaa ekspert Stefan Meister: Teatud määral on putin väga ratsionaalne. Kui teine pool ei pane talle peale kasvavaid kulusid, miks peaks ta oma käitumist muutma?
vene armee liigub Ukrainas praegu kiireimas tempos alates 2024. aasta sügisest, selgub Ukraina OSINT projektist DeepState. Olles põhjakorealaste abiga Ukraina üksused Kurski oblastist välja ajanud, saatis see 50 000-mehelise rühmituse Sumõ oblastit vallutama. Tõsi, seal on edasiliikumine takerdunud, kuid Donbassis on vene üksustel õnnestunud Konstantinovkat kolmest küljest piirata. Koos Pokrovskiga (mida okupandid pole suutnud vallutada alates 2024. aasta augustist) on see Ukraina relvajõudude jaoks oluline varustuspunkt Donetski oblastis. Kui see langeb, on vene vägedel juurdepääs viimastele enam-vähem suurtele linnadele Donetski oblastis, nagu Družkovka, Kramatorsk ja Slavjansk.
Konstantinovkat kaitsvad väed on sissepiiramise ohus, eriti kuna venemaa armee on droonisõjas saavutanud ülekaalu. Kasutades droone fiiberoptiliste kaablitega, mida elektrooniline sõjapidamine ei takista, on nad suures osas saavutanud kontrolli õhu üle ning pommitavad pidevalt nii Ukraina positsioone rindel kui ka laskemoona ja abivägede kohaletoimetamise teid.
Mõned vene üksused on sisenenud isegi Dnipropetrovski oblasti territooriumile.
Ukraina relvajõududel on tõsine sõdurite puudus; vaatamata mobiliseerimisele ja lepinguliste sõdurite kõrgetele tasudele täiendatakse armeed väga aeglaselt. Samal ajal venemaa rinde- ja esirinnas olevaid jõude vähemalt ei vähendata, vaid pigem suurendatakse, ütleb sotsiaal- ja majandusanalüütik Sergei Šeliin: Režiim ei näita paanilist muret palgasõdurite värbamise pärast. Isegi boonuste suurendamine on juba mitu kuud peatunud… Režiim on juba poolteist miljonit sõdurit ära seedinud ja kui tal on vaja veel miljonit või poolteist miljonit, siis ta ilmselt leiab nad… [See] summa… võib olla talle piisav mitte ainult selleks aastaks, vaid võib-olla isegi järgmiseks.
13. venemaa võimud valmistuvad laiendama sunnitöö praktikat väiksemate kuritegude eest süüdi mõistetute puhul, kuna majanduses on kasvav tööjõupuudus, mida valitsus hindab 2 miljonile inimesele. Riigiduuma võttis 8. juulil toimunud koosolekul vastu kriminaalkoodeksi muudatuste paketi, mis kehtestab sunnitöö iseseisva karistusviisina kriminaalkoodeksi 45 artikli alusel.
Dokumendi kohaselt, mis on avaldatud parlamendi alamkoja ühtses andmebaasis, saavad kohtud saata kuni viieks aastaks parandusasutustesse isikuid, kes on süüdi mõistetud „tahtlikus mõõduka kehavigastuse tekitamises” (kriminaalkoodeksi artikkel 112), „alaealise kaasamises antisotsiaalsete tegude toimepanemisse” (kriminaalkoodeksi artikkel 151), „ebaseaduslikus sisenemises kaitstud rajatisse” (artikkel 215.4) ja „narkokaubanduse eeskirjade rikkumises” (kriminaalkoodeksi artikkel 228.2) märkimisväärses, suures ja eriti suures koguses.
Sunnitööd hakatakse määrama ka kuue majanduskuriteo liigi eest. Nende hulka kuuluvad palga maksmata jätmine rohkem kui kolme kuu eest (karistusseadustiku artikkel 145.1), finantsaruannete võltsimine (karistusseadustiku artikkel 172.1), juriidilise isiku ebaseaduslik asutamine ja ümberkorraldamine (artikkel 173.1), ebaseaduslikud toimingud pankroti ajal (karistusseadustiku artikkel 195) ja valuutatulu kohustusliku repatrieerimise nõude rikkumine (karistusseadustiku artikkel 193).
Lisaks saavad kohtud saata inimesi sunnitööle ebaseadusliku jahi ja kalapüügi eest (karistusseadustiku artiklid 256 ja 258), altkäemaksu andmise eest (karistusseadustiku artikkel 291), pisiasja vastuvõtmise eest (karistusseadustiku artikkel 291.2), relvade ebaseadusliku valmistamise eest (karistusseadustiku artikkel 223), riigisaladust sisaldavate dokumentide kaotamise eest (karistusseadustiku artikkel 284) ja loomade julma kohtlemise eest (karistusseadustiku artikkel 245).
„Sunnitöö vormis karistuse täideviimise praktika annab tunnistust selle positiivsest ennetavast mõjust,” seisab seaduse seletuskirjas. Süüdimõistetud saavad kohusetundliku töö eest „kõrge motivatsiooni”, omandavad uusi pädevusi ja saavad ka võimaluse tegeleda oma „vaimse arenguga”, selgitavad projekti autorid.
Föderaalse Vanglateenistuse andmetel loodi venemaal 2023. aasta alguseks 367 parandusasutust enam kui 40 tuhandele sunnitööle mõistetud inimesele. Umbes pooled neist paigutati otse ettevõtetesse.
Sunnitööle mõistetud inimeste arv kasvas järsult pärast sõja algust Ukrainaga: eelmise aasta esimese 9 kuu jooksul oli selliseid inimesi 67 625, aasta varem 60 104 ja 2021. aastal vaid 15 791 inimest.
14. putin allkirjastas määruse, millega suurendatakse uurimiskomitee (JRK) töötajate arvu 132 inimese võrra. Alates 1. jaanuarist 2026 on asutuse töötajate arv 23 149 inimest, välja arvatud sõjaväe uurimisorganid. Neist 20 866 on eriauastmega töötajad ja 270 föderaalametnikud. Samal ajal, alates 1. juulist, laiendati sama määrusega JRK töötajate arvu 23 017 inimeselt 23 083 inimesele.
Viimati suurendas putin uurijate arvu 514 inimese võrra 2024. aasta veebruaris. Enne seda oli JRK-s 22 503 töötajat. Seega peab asutus kahe aasta jooksul lisaks värbama 646 uurijat. putin andis valitsusele korralduse eraldada nendeks eesmärkideks föderaaleelarvest vahendeid.
Uurimiskomitee juht aleksandr bastrõkin teatas varem, et asutuse peamine prioriteet 2024. aastal on võitlus korruptsiooni, majanduskuritegude, ekstremismi, terrorismi ja ebaseadusliku migratsiooni vastu. Ta väitis, et uurijatel ei ole suurenenud töökoormusest hoolimata raskusi ja nad lahendavad enamiku kuritegusid kahe kuu jooksul. Kokku saadeti kohtutesse 87,8 tuhat kriminaalasja, mille raames uurisid töötajad 140 tuhat kuritegu. Neist 77,2 tuhat olid rasked ja eriti rasked kuriteod. bastrõkin ütles ka, et 2024. aastal konfiskeeris uurimiskomitee venelastelt üle 121 miljardi rubla ja veel 135 miljardit, mis arreteeriti asutuse palvel, antakse hiljem riigile üle. Küsimusele, kas tehisintellekt on võimeline uurijat asendama, vastas bastrõkin eitavalt. „Raske on ette kujutada, et tehisintellekt suudab inimest üle kuulata, sealhulgas hinnata mitteverbaalseid reaktsioone… Ma ei räägi isegi tööst sündmuskohal, saadud andmete keerulisest analüüsist, suhtlusest teiste õiguskaitseorganitega ja nii edasi. Seda kõike saab teha ainult inimene,” kinnitas ta.
15. Lühiuudised
Reutersi teatel on Ühendriigid taasalustanud 155 mm mürskude ja ülitäpsete GMLRS-rakettide tarnimist Ukrainale.
kreml peab Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuseid kohtuasjas „Ukraina ja Holland vs. venemaa” tühiseks. peskov märkis, et venemaa ei kavatse Euroopa Inimõiguste Kohtu otsust täita.
Ukraina julgeolekuteenistus pidas kinni kaks Hiina spiooni, kes üritasid varastada Neptun-raketisüsteemiga seotud salastatud tehnoloogiat. Den Yancheng üritas värvata raketi väljatöötamisega seotud ukrainlast tehnilistele dokumentidele ligi pääsema, plaanides need oma isa kaudu Hiina luurele edastada. Mõlemat ähvardab kuni 15-aastane vangistus koos vara konfiskeerimisega.
Euroopa Liidu suursaadikud ei suutnud Coreperi kohtumisel heaks kiita Venemaa-vastast 18. sanktsioonide paketti Slovakkia jätkuva takistuse tõttu, teatab European Pravda. Suursaadikud vaatavad ettepaneku uuesti läbi reedel, 11. juulil, lootes lõpliku heakskiidu saada EL-i välisasjade nõukogult teisipäeval, 15. juulil.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
