Sõja ülevaade: 1232. päev – pusu parem päev
Avaldatud: 9 juuli, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 09. juuli 2025:
peale üleeilset valusamat päeva oli eilne päev pisu parem.
1. Ork on ork.
2. Miskit oli.
3. Kursk/Belgorod: Ukraina on hakanud oma seisu parandama.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: kõlakad, et muutused paremuse poole.
8. Donetsk: eile muutusteta.
9. Lõunarinne: vist muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaal on reaalne käibemaksu laekumine hakanud langema.
12. venemaa peaprokuratuur keelas venelastel vanglaähvardusel õppida USA juhtivas ülikoolis.
13. Norra keelas kahel venemaa suurimal ettevõttel oma vetes kalapüügi.
14. Pärast automüügi langust on hakanud sajad autokaupmehed venemaal oma uksi sulgema.
15. Riigiduuma tegi ettepaneku kehtestada toiduainetele riiklikud hinnad, nagu NSV Liidus.
16. Rasked kuriteod venemaal saavutasid 15 aasta kõrgeima taseme pärast kurjategijate massilist naasmist rindelt.
17. Lühiuudised
183 vene poole rünnakust üle poole Donetski sektoris ja Lõunarindel, mujal kas pisu vähem või tavapärane surve.
Kipub liikuva info põhjal arvama, et Pokrovski-Toretski vaheline kombitsa kasvatamine lähimate linnade hõivamiseks on muutumas üheks tähtsamaks prioriteediks vene kindralitele, kel ka vaja kiitust kremli peremeestelt oluliste linnade vallutamise eest. On hakatud lisaks tihedale jalaväe ja tsiklite konveierile järjest enam kaasama soomust. Pommitamine ja droonid tihedalt. Paar Ukraina omade head uudist pisu siiski annavad optimismi, et mõnedes lõikudes suudetakse päris hästi hakkama saada. Jätkuvalt pole arvamus muutnud, et vene pool hakkab üha enam suruma vähemalt neljas suunas ja seda juba 9. päev ootab… mingeid kõlakaid liigub, et mõnedes lõikudes on hakanud vene pool rindele lähemale rohkem üksusi nihutama, eks näis, õnneks ei pidavat Ukraina omadel siiski seirega (ka USA ja NATO abil) suuremaid muresid olema ja vast suudetakse leida piisavaid reserve õigetesse kohtadesse lükata.
vene poole kaudtuleüksuste tabamine tõi suure kasvu, eip veel varakult siiski rõõmustama hakka, aga tore ikka, aga kamikaze droonide arv peaaegu 6 tuhat teeb üha murelikumaks…
Pisu selgituseks, sest mõnedes varasemates lugudes olen kirjutanud ka Ukraina omade muredest rindel: esmalt, eip saa loota, et kõik ülemad on pädevad, see lihtsalt pole võimalik ja nii igal tasandil. Muret on võimalik vähendada, aga mitte päris ära kaotada. Teiseks, see, et distsipliin kipub vahel lonkama on ka inimlik faktor ning kohatine laiskus rutiine ja drille järgida samuti. Eip saa mööda vaadata ka korruptsioonist (tuletage meelde meite iseseisvumise alguse aastaid ja korrutage see paljuga) ning ikka on neid, kes ka sõja valus üritavad kulda teenida…
1. Õhuvägi teatas venemaa droonide rünnakutest ja Kinžal rakettide väljalaskmisest MiG-31K lennukitelt. Paljud linnad teatasid plahvatuste helidest. Kell 22.51 kuulutati kogu riigis välja raketioht. Õhuvägi registreeris MiG-31K õhkutõusu Savasleika lennuväljalt (Nižni Novgorodi oblast venemaa Föderatsioonis). Žõtomiri oblastis teatati kiirest sihtmärgist: „Kurss edelasse.” Žõtomiri ja Starokonstantinovi elanikel paluti varjuda. Kell 23.34 teatas õhuvägi kiirest sihtmärgist Zaporižjast ida pool, mis suundus põhja poole. Kohalik meedia märkis, et Zaporižjas oli kuulda plahvatuste helisid. Kell 23.31 teatas õhuvägi, et Kinžal aeroballistliku raketi MiG-31K põhjustatud oht on kõrvaldatud.
Häirekaardi kohaselt teatati plahvatustest Harkivi, Donetski, Poltaava ja Tšernihivi oblastis. Samal ajal kuuldi plahvatust ka Kiievi lähiümbruses. KOVA teatas, et Kiievi oblasti kohal tuvastati vaenlase droone. Õhutõrjeväed töötavad sihtmärkide kallal.
Kui öösel teatati uuest droonilainest, siis need lausa Ukraina lääneservani jõudsid, Lutsk, Lviv ja olid löögi all.
Hersonis kimbutab vene pool oma droonidega ikka kohalikke ja oli eilegi hukkunuid.
2. Kell 22.50 kostis Simferoopoli lennujaamast kolm valju plahvatust ja pärast seda kadus elekter täielikult Simferoopoli lähedal asuvas Bogdanovka külas, teatas kohalik elanik.
Rostovi kandis lendas eile paar Ukraina drooni.
Kurskis olla öösel saanud droonirünnaku järel mõned inimesed surma, hetkel täpsemat infot veel polnud, kelle droonidega tegu oli.
3. Kursk/Belgorod: head uudised Sumõ oblastist. Pärast Andrijivka tagasivallutamist on venelased Novokostjantõnivkast (mis on endiselt hall tsoon) välja tõrjutud ja Ukraina väed on nüüd liikunud Kindrativkasse, et seda asulat kindlustada.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: eip saa aru, kuidas suudab hetkel väga tugevale vene poole survele Lõmani suunal Ukraina kõik rünnakud tõrjuda. Hetkel on ka Ukraina omad pisu kidakeelsed sellest kirjutama ja eip saa seda neile pahaks panna, sest kõike kirjutatut loeb ka vastaspool.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: eile kirjutasin, et olukord Toretski kandis on hakanud tänu Ukraina vasturünnakutele paranema ja mõned kõlakad liikusid, et paaris kohas on eesmisi uusi possasid suudetud juba pikemalt enda kontrolli all hoida.
8. Donetsk: mure ikka selle Pokrovski-Toretski vahelise kombitsaga. Üleile sai juba siin lääne suunas üle Kazenõi Toretsi jõest vene soomustehnika ja kipub käest langema Novoekonomitšeski asula. Soomukid suutsid päevaga edeneda u 2,5 km ja siit on Mõrnohradini vaid 3 km põldusid.
Mujal rindejoone muutusi ei tuvastanud.
9. Lõunarinne: eile rindejoone muutusi ei tuvastanud aga lünklik oli see info idasektoris. Kindel selles, et tugev vene poole surve jätkus ning saadakse hallis alas uusi possasid, aga tundub, et eile need pikalt ei kestnud… muutusi ei tuvastanud ka lääneserval selles uues murekohas.
10. Herson: muutusteta.
11. Pärast nafta- ja gaasitulude kokkuvarisemist on venemaa eelarve saanud uue peavalu. Käibemaksu laekumine – föderaalkassa jaoks oluline maks, mis on sisse ehitatud kõigi riigis müüdavate kaupade ja teenuste maksumusse ning annab valitsusele iga kolmanda maksutulu rubla – vähenes 2025. aasta esimesel poolel reaalselt, selgub rahandusministeeriumi andmetest. Jaanuaris-juunis kogus riigikassa 6,999 triljonit rubla käibemaksu, võrreldes aasta varasema 6,521 triljoniga. Ja kuigi tulud nominaalselt (7,3%) suurenesid, oli see kasv madalam kui inflatsioon (9,4%). Reaalselt langes käibemaksu laekumine seega 2,1%. Rubla kurss: 1 rubla=0,011 eurot.
Käibemaksu dünaamika on kaudne majandustegevuse näitaja ja see näitab majanduse jahtumist, märgib Alfa Panga peaökonomist Natalia Orlova. Rosstati andmetel aeglustus maiks venemaa SKP kasvumäär enam kui kolm korda – eelmise aasta 4,1%-lt 1,2%-ni; Tööstuskasv aeglustus 2,5 korda (1,8%-ni), jaemüügi käive neli korda (1,8%).
Eelarveseaduse kohaselt peab rahandusministeerium ainuüksi ühe aasta jooksul koguma 15,456 triljonit rubla käibemaksu ning aasta esimesel poolel täitis see vaid 45% plaanist. Ka muud ressursivälised tulud on graafikust peaaegu kuu maas – kuue kuuga täideti nende osas vaid 43% plaanist, märgivad Raiffeisenbanki analüütikud.
Rahandusministeeriumi andmetel laekus riigikassasse juuni lõpuks 12,85 triljonit rubla nafta- ja gaasiväliste maksudena – 12,7% rohkem kui aasta varem. Samal ajal langesid nafta- ja gaasitulud 16,9% – 4,735 triljoni rublani. Selle tulemusel: eelarve kogutulud jäid võrreldes eelmise aastaga praktiliselt samaks – 17,585 triljonit rubla versus 17,097 triljonit.
Samal ajal hüppasid kulutused 20,2% võrra 21,278 triljoni rublani. Selle tulemusel tekkis eelarvesse kuue kuu jooksul 3,694 triljoni rubla suurune „auk” – 6 korda rohkem kui aasta tagasi samal perioodil.
Rahandusministeeriumi kasumimaksu plaan on samuti ohus, märgib RANEPA eelarvepoliitika uurimislabori juhataja Ilja Sokolov. Pärast selle suurendamist loodeti eelarvest koguda 4 triljonit rubla – kaks korda rohkem kui eelmisel aastal. Kuid majanduses hakkavad kasumid langema – jaanuari-aprilli tulemuste kohaselt olid need 1,4% madalamad kui eelmisel aastal.
Eelarvepuudujäägi plaani (3,8 triljonit rubla) täitmiseks peab valitsus aasta teises pooles kulutusi 7% võrra kärpima ja see on MMI analüütikute kirjutamisel äärmiselt ebatõenäoline. Tõenäoliselt jätkavad kulutused kasvu, nõustuvad MMI, Raiffeisenbank ja Orlova Alfa Pangast. Orlova hinnangul kulutab rahandusministeerium aastas 45 triljonit rubla eelarves kavandatud 42 triljoni rubla asemel. MMI hinnangul võib eelarvepuudujääk ületada 8 triljonit rubla ehk 3,6% SKP-st. Orlova ei välista, et valitsus võib ots otsaga kokku tulemiseks kasutada uusi ühekordseid maksukogumisi.
12. venemaa peaprokuratuur on kuulutanud Ameerika Ühendriikides asuva Yale’i ülikooli soovimatuks organisatsiooniks. Põhjenduses öeldakse, et ülikooli tegevus on suunatud venemaa Föderatsiooni territoriaalse terviklikkuse rikkumisele, riigi rahvusvahelisele blokaadile ja selle majanduslike aluste õõnestamisele, samuti riigi sotsiaal-majandusliku ja poliitilise olukorra destabiliseerimisele. Maksimaalne karistus soovimatus organisatsioonis osalemise eest (kriminaalkoodeksi artikkel 284.1) on neli aastat vangistust. Eraldi rõhutas peaprokuratuur, et ülikoolis asub rahvusvaheliste suhete kool, mis stipendiumiprogrammi raames tegelikult koolitab välisriikide opositsiooniliidreid. Selle venemaa lõpetajate hulgas olid korruptsioonivastase fondi juhid ja aktivistid, märkis agentuur, viidates FBK asutajale Aleksei Navalnõile ja tema kaaslasele Leonid Volkovile.
Järelevalveorgan märkis, et nad kasutasid seal omandatud teadmisi ja tehnoloogiaid protestitegevuse eskaleerimiseks venemaal. Samal ajal õppisid sama programmi – Yale World Fellowsi – raames venemaa keskpanga juht elvira nabiullina, endine asepeaminister ja rahandusminister aleksei kudrin ning Sverdlovski oblasti endine kuberner jevgeni kuivašev.
Peaprokuratuur süüdistas Yale’i ülikooli ka rangemate sanktsioonide nõudmises ja läänes külmutatud venemaa varade arestimise „õigusliku põhjendamise” väljaselgitamises „eesmärgiga neid hiljem Ukraina relvajõudude rahastamiseks kasutada”. Yale’i juhtimiskooli juhtimisuuringute vanemprodekaan ja professor Jeffrey Sonnenfeld koos kolleegidega peavad andmebaasi venemaalt lahkunud lääne ettevõtetest. Kui putin ja Donald Trump veebruaris otsekontakti taastasid ning sanktsioonide tühistamist ja ühisprojekte arutama hakkasid, oli Sonnenfeld venemaa majanduse ja putini režiimi suhtes äärmiselt ebameeldiv: „venemaa majandus on lagunev, infrastruktuuri ja uskumatute lünkadega tarneahelates. See on ohtlik, ebaturvaline ja ebausaldusväärne koht äritegevuseks… Põlguse, mida [Ameerika] ärijuhid putini venemaa vastu tunnevad, põhjuseks on see, et putin on ebausaldusväärne diktaator, kes võib nende ettevõtted iga hetk riigistada.”
Yale’i ülikool on üks prestiižsemaid teadusülikoole Ameerika Ühendriikides, mis kuulub Ivy League’i. Selle lõpetajate hulgas on palju Ameerika poliitikuid, sealhulgas endised presidendid George W. Bush ja Bill Clinton, samuti praegune asepresident J.D. Vance. Ülikooli vilistlaste ja õppejõudude hulgas on 69 Nobeli preemia laureaati.
Juunis kuulutas peaprokuratuur Briti Nõukogu, mis korraldab välismaal õppimiseks ja töötamiseks vajalikku IELTS-i inglise keele eksamit, „ebasoovitavaks”. Seeläbi muutis amet venelastel testi tegemise võimatuks.
13. Norra valitsus on teatanud sanktsioonidest kahe venemaa suurima kalafirma, AS Norebo ja OOO Murman Seafood, vastu. Need meetmed keelavad sisuliselt mõlema ettevõtte laevadel Norra vetes kalastada ja riigi sadamatesse siseneda. Valitsuse veebisaidil teatatakse, et otsus tehti osana 20. mail 2025 vastu võetud 17. ELi sanktsioonipaketi rakendamisest. Norra välisministri Espen Barth Eide sõnul oli see samm osa jõupingutustest seista vastu venemaa luureteenistuste kasvavale tegevusele ja Moskva hübriidkampaaniale lääneriikide vastu.
„Me näeme venemaalt üha agressiivsemaid samme oma liitlaste vastu. Ja me hindame, et see trend jätkub,” ütles Eide. Ta lisas, et Norebo ja Murman Seafood on seotud kremli toetatud operatsioonidega, mille eesmärk on jälgida kriitilist veealust infrastruktuuri Norra ja tema liitlaste territoriaalvetes. „Sellised tegevused võivad kaasa aidata tulevasele sabotaažile ja kujutada endast ohtu riigi julgeolekule,” rõhutas minister.
Norra mandrilaval asub üks Euroopa suurimaid gaasijuhtmete, telekommunikatsiooni- ja energiakaablite võrgustikke, mis ühendab riiki ülejäänud mandriga. Selle infrastruktuuri kaitsmine toimub tihedas koostöös NATO-ga. Norra võimud on kinnitanud, et uued sanktsioonid lisatakse peagi riiklikesse õigusaktidesse.
Varem, mais, kanti mõlemad ettevõtted – Norebo ja Murman Seafood – EL-i sanktsioonide nimekirja. Lisatud EL-i dokumentidest selgub, et nende ettevõtete laevad kalastavad Barentsi ja Norra meres, aga osalevad ka tsiviil- ja sõjaväe infrastruktuurile suunatud luuretegevuses. EL-i Nõukogu andmetel kasutatakse venemaa kalatraalerid salajaseks teabe kogumiseks ning mõned Norebo laevad on varustatud tehnoloogiaga, mida saab kasutada spionaaži eesmärgil. RBC andmetel koosneb kahe ettevõtte laevastik umbes 50 kalalaevast.
14. Alates 2025. aasta algusest on venemaal tegevuse lõpetanud umbes 200 autoesinduskeskust – see on umbes 5% edasimüüjate koguarvust, mida riigis on umbes 4000. Sellest teatas Autonewsile venemaa Autokaupmeeste Assotsiatsiooni (ROAD) president Aleksei Podštšekoldin. Massiline sulgemine toimub nõudluse järsu languse taustal: esimese poolaasta tulemuste kohaselt on uute autode müük venemaal langenud enam kui veerandi võrra. Podštšekoldini sõnul on veel 30% riigi autoesindusettevõtetest praegu äärmiselt raskes finantsolukorras ja tegevuse lõpetamise äärel. Ta märkis, et venemaa autoturu praegune struktuur ei võimalda ei autotootjatel ega edasimüüjatel jätkusuutlikku kasumit teenida.
Vaatamata üldisele müügilangusele on venemaa täiemahulise sissetungi algusest Ukrainasse möödunud enam kui kolme aasta jooksul venemaa turul olevate automarkide arv kahekordistunud: kui 2022. aasta alguses oli neid 60, siis 2025. aasta juuniks oli neid juba 124. Samal ajal, eksperdi sõnul on valdav enamus uutest brändidest Hiina omad. Markide arvu kasv ei tähenda aga müügi suurenemist. Keskmiselt müüb üks automark venemaal umbes 12 900 autot aastas – see on 28 korda vähem kui Ameerika Ühendriikides, kus üks bränd müüb umbes 355 500 autot. Samal ajal on kaubamärkide arv venemaal peaaegu kolm korda suurem kui USA-s (124 versus 45) ning riigis on 4000 automüüjat, samas kui USA-s on neid 16 700. Ühe esinduse kohta venemaal toimub aastas vaid umbes 400 müüki, samas kui USAs on neid 960, mis on 2,4 korda rohkem. Sellised arvud muudavad olulise osa venemaa esindusärist kahjumlikuks, rõhutab Autonews.
Autostati analüüsikeskuse asejuhataja Dmitri Eregini sõnul müüdi venemaal 2025. aasta esimesel poolaastal 530,4 tuhat uut sõiduautot. Arvestades tarbesõidukeid (veokid ja bussid), oli turumaht kokku 601,8 tuhat ühikut. See on 28% vähem kui eelmise aasta samal perioodil, samas kui sõiduautode segmendis oli langus 26%.
Nõudluse languse peamiste teguritena nimetavad Avtostati analüütikud kõrgeid autohindu, keskpanga karmistatud poliitikat autolaenude valdkonnas ning kõrgeid laenude ja hoiuste intressimäärasid. Kuni viimase ajani lootsid Avtostati eksperdid müügi taastumist aasta teises pooles. Nüüd aga korrigeerivad nad oma hinnanguid allapoole. Koos Euroopa Ettevõtete Assotsiatsiooni (AEB) autotootjate komiteega prognoosib Avtostat, et 2025. aasta lõpuks müüakse 1,25 miljonit sõiduautot, mis on 20% vähem kui 2024. aastal. Varem peeti seda arvu pessimistlikuks stsenaariumiks, kuid nüüd on see muutunud baasjooneks. Uus negatiivne prognoos on müügi langus 1,1 miljoni autoni, mis tähendab turu 30% vähenemist.
15. venemaa ametnikud puhastavad tolmu oma käsu- ja kontrollimeetoditelt majandusjuhtimisel, et pidurdada inflatsiooni hüppelist kasvu, mis on riiki haaranud pärast sanktsioone ja rekordilisi sõjalisi kulutusi. Riigiduuma tegeleb võimalusega riiklikult reguleerida põhiliste toiduainete ostuhindu, ütles riigiduuma agraarkomisjoni aseesimees julia ogloblina TASS-ile. ogloblina sõnul arutati riikliku hindade kontrolli küsimust, nagu see oli Nõukogude Liidus, tööstus- ja kaubanduskomisjoni alluvuses toimunud ekspertnõukogu koosolekul.
„Oleme näinud, et viimasel ajal on üha sagedamini esinenud „kõikumise efekti”, kui toodete ostuhind kas langeb järsult või tõuseb ootamatult. See juhtus kartuli, piima ja võiga. Hinnad tuleks kehtestada vastavalt praegustele oludele, omahinnale ja tootjate kasumlikkusele,” selgitas ogloblina. Ta lisas, et riiklik reguleerimine hindadele, millega jaemüügiketid ostavad toitu põllumeestelt, „välistab <…> võimaluse tekitada kära võtmetoodete ümber”. „Põllumajandustootjatele õiglaste hindade kehtestamiseks tuleb välja töötada reeglid ja meetodid,” ütles ogloblina, täpsustades, et põllumehed ei tohiks oma tooteid alandatud hinnaga müüa, kuna see toob kaasa kahjusid.
Rosstati andmetel püstitas venemaal eelmisel aastal toiduainete inflatsioon 9 aasta rekordi (11,05%) ja 2025. aasta mai lõpuks oli see kiirenenud 12,5%-ni. Kartuli hind on aastaga tõusnud 173% – see on ametliku statistika andmetel 23 aasta kõrgeim hind. Või aastane hinnatõus ulatus 34%-ni, kapsa puhul 28%-ni ja sibula puhul 41%-ni. Õunad on aastaga kallinenud 20%, kala 25%, piim ja piimatooted 18%, leib 15%.
venemaa on kaitsekulutuste eest maksnud inflatsiooniga, mis sel aastal ulatuvad 13,5 triljoni rublani ehk 6,3%-ni SKP-st, ütles putin 27. juunil toimunud Euraasia Majandusühenduse (EAEU) tippkohtumisel. „Me maksime selle eest inflatsiooniga, aga nüüd me võitleme selle inflatsiooniga. Jah, me liigume teatud mõttes sihipäraselt majanduse pehme maandumise poole,” ütles putin.
16. venemaal registreeriti 2025. aasta esimese kuue kuu jooksul kümnete tuhandete sõjaväelaste naasmise taustal Ukraina rindelt 333 251 rasket ja eriti rasket kuritegu. See on riikliku statistika kohaselt viimase 15 aasta rekordarv selliseid tegusid. Ajavahemikul jaanuarist juunini 2024 registreeris venemaa siseministeerium 301 746 rasket ja eriti rasket kuritegu, mis tähendab, et nende arv kasvas aastaga 10,4%. Võrreldes sõjaeelse 2021. aastaga, mil esimese kuue kuuga registreeriti 295 696 sellist kuritegu, lisandus selle aasta esimesel poolel 12,7%. Samal perioodil 2019. aastal tuvastas Siseministeerium 251 833 sellist tegu (32,3% suurenemine võrreldes 2025. aastaga).
2025. aasta esimesel poolel registreeriti kõige rohkem raskeid ja eriti raskeid kuritegusid Keskföderaalringkonnas (CFD) – üle 79 tuhande. Järgmisena tuleb Volga rajoon ligi 58 tuhande juhtumiga. Moskvas ja Moskva oblastis tuvastati kokku ligi 43,5 tuhat juhtumit.
Statistika kohaselt vähenes venemaal kaheksa aasta jooksul, aastatel 2010–2018, raskete kuritegude arv. Kui 2010. aastal (esimese kuue kuuga) registreeriti 378,6 tuhat juhtumit, siis 2018. aastal vaid veidi üle 222 tuhande (kasv 70,5%). Samal ajal on venemaal avastatud kuritegude koguarv vähenenud neljandat aastat järjest. 2025. aasta esimesel poolel registreeris siseministeerium 940,5 tuhat juhtumit ja see on vähemalt viimase 16 aasta madalaim kuuekuulise perioodi väärtus.
2024. aastal tuvastati riigis 617 301 rasket ja eriti rasket kuritegu, mis oli viimase 14 aasta rekord. Siseministeerium ei täpsusta kuritegude liike, kuid on teada, et kolme sõja-aasta jooksul tapsid ja sandistasid Ukrainast naasnud vene sõdurid ja ohvitserid vähemalt 750 venelast. Selle aasta veebruari seisuga oli sõjaväelaste poolt tapetud vähemalt 378 inimest ja veel 376 juhul said inimesed eluohtlikke vigastusi. „SVO kangelased” panid kuritegusid toime enamikus piirkondades, aga ka venemaa Föderatsiooni uutel aladel, selgitas Verstka välja kohtuandmete ja hukkunud sõjaväelaste kohta käivate publikatsioonide põhjal.
Vähemalt 334 surmaga lõppenud kuriteost kolme aasta jooksul panid sõjas osalejad toime 166 mõrva, mille tagajärjel hukkus 196 inimest. Teine raskeim kuritegu on raske kehavigastuse tekitamine – 112 juhtumit (ja 112 surmajuhtumit). Sõjaveteranid ründavad peamiselt oma sugulasi ja tuttavaid. Enamik kuritegudest on olmelise iseloomuga ja toimuvad alkoholi kuritarvitamise tõttu.
Juuni lõpus teatas venemaa presidendi avalike projektide administratsiooni juht sergei novikov, et umbes 137 tuhat Ukraina-vastases agressioonis osalenut on rindelt tsiviilellu naasnud.
17. Lühiuudised
CNN: Viis allikat, kes on kursis Ameerika relvade tarnimisega Ukrainale seotud olukorraga, väidavad, et Hagseth ei teavitanud Valget Maja oma otsusest peatada relvatarned Ukrainale.
USA välisministeeriumi pressiesindaja Tammy Bruce ütles, et Ühendriigid on jätkuvalt pühendunud Ukraina toetamisele ja jätkavad Kiievi relvade tarnimist vaatamata hiljutisele pausile.
peskov teatas, et USA presidendi Donald Trumpi otsus taasalustada relvatarned Ukrainale väidetavalt ei aita kaasa rahumeelse lahenduse püüdlustele.
Täna esitatakse Kongressile uus USA sanktsioonide eelnõu venemaa vastu.
Prantsusmaa välisluureagentuuri (DGSE) juht Nicolas Lerner ütles, et USA ja Iisraeli õhurünnakud on Iraani tuumaprogrammi oluliselt kahjustanud, lükates selle valmimist mitme kuu võrra tagasi. Samal ajal puudub luureagentuuril teave selle kohta, kus kõrgelt rikastatud uraani varusid hoitakse.
FT teatel otsib EL kiiresti võimalusi Ukraina järgmise aasta prognoositava 19 miljardi dollari suuruse eelarvepuudujäägi katmiseks. Arutelu all olevate võimaluste hulka kuuluvad eelarvevälised sõjalised toetused, laenude ennetähtaegne väljamaksmine olemasolevast G7 toetatud 50 miljardi dollari suurusest toetuspaketist ja külmutatud venemaa riigivarade edasine kasutamine. Puudujääk on seni rahastamata.
Testimise käigus tabas Kaasanis elamut vene pikamaadroon Altius-U. See uus mehitamata õhusõiduk on võimeline nii luureks kui ka täppisrünnakuteks, selle ulatus on 10 000 km ja vastupidavus üle 24 tunni. Selle test kuulutati edukaks.
venemaa kasutab aktiivselt koostööd Hiina ettevõtetega, et mööda hiilida sanktsioonidest ja tagada droonide tootmine Ukraina-vastase sõja jaoks. Bloomberg on läbi vaadanud venemaa ettevõtte Aero-KhIT sisememod ja kirjavahetuse Venemaa valitsusametnikega. Dokumentidest selgub, kuidas Moskva on oma sõbralikke suhteid Pekingiga ära kasutanud, et mööda hiilida lääne sanktsioonidest ja saada võimekus toota droone Ukraina-vastasteks rünnakuteks. „Need (dokumendid) pakuvad seni avalikustamata näite venemaa-Hiina ettevõtete koostööst kaitsetehnoloogia valdkonnas. Dokumendid näitavad, kuidas tundlikud tehnoloogiad võivad Hiinast venemaale liikuda, kuigi Xi Jinpingi valitsus väidab, et ei varusta kumbagi poolt,” – seisab väljaandes.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
