Sõja ülevaade: 1229. päev – Ukraina linnade kaitsmine muutub üha raskemaks
Avaldatud: 6 juuli, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 06. juuli 2025:
Kostjantinivka, Mõrnohradi ja Pokrovski kaitsmine hakkab minema üha raskemaks.
1. Jagub seda vastikut sadu.
2. Miskit ikka.
3. Kursk/Belgorod: eile küll muutusteta rindejoones, aga 50 000 soldatit rünnaku ootel.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: eip tea, kumb ja kui palju edenes, vaid kõlakad.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: kipub see Pokrovskist idas olev kombits üha ähvardavamalt kasvama.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Rosstat varjab andmeid venemaa rahvastiku kohta.
12. Küsitluse tulemused: valdav enamus venelasi ei toetanud tuumarelvade kasutamist Ukraina vastu ja kartis sõda NATO-ga.
13. Ameerika suurim fond BlackRock on lõpetanud Ukraina taastamiseks investorite otsimise.
14. Lühiuudised
200 vene poole rünnakut ning tihedad päevad ikka Sumõ suunal, väga tihedaks läks Lõmani suunal, kus viimase aja rekord püstitati 37 rünnakuga, tihe ikka Donetski sektoris ja enim selles Pokrovskist idas olevas lõigus ning lõunarinde idaservas. Need neli suunda on ka hetkel juba pikalt kõige pingelisemad. Seni pole arvamust muutnud, et tihe omade kaotustest mitte hoolimise taktika konveieri tihedas töös on hakanud üha enam tooma vene poolele edu. Ka pole Ukraina omad suutnud piisavalt vähendada ei vene lennunduse töötlust, nende droonimeeskondade tööd ega kaudtuleüksuste mõju. Jahitakse neid kõiki ja ka tabatakse aga mitte piisavas koguses. Aasta alguses lootsin, et tihe vene kaudtuleüksuste tabamine võiks hakata vähendama nende panust rindel aga kahjuks seda pole juhtunud. Lasevad ikka palju.
Lippu siiski poolde masti ei tõmba, sest kogu või isegi poole Ukraina vallutamist ei usu. Kas Ukrainale on edulugusid vaja? Muidugi, aga enamus neist võiks tulla siiski nii Euroopast kui USA-st, aga nendega kipub ikka nirusti olema, sest üldjuhul liialt vähe, eip suudeta oma majanduslikke sidemeid venemaaga lahti lõigata ega anda sõjalist abi piisavas koguses… njah, isegi vene turitstide voogu ei taheta vähendada. Kui tahta vandenõuteoreetik olla, siis hakka või arvama, et see taotluslik… küll ei suuda ühtki üllast eesmärki selle võimalikule soovile leida… ja lõpuks tuleb selle nn pooles vinnas otsustega hind kordades kallim, kui oleks juhtunud otsustava tegutsemisega, aga jah, võib-olla valijatele oleks seda olnud raskem maha müüa… kõik ju maksab ja mitte vähe…
1. Täna öösel ründasid vene okupandid 157 mehitamata õhusõiduki ja 4 S-300 rakettiga. Õhuväe andmetel tulistati alla 98 drooni ja veel 19 loeti kadunuks.
venemaa ründas Harkivi oblastit Shahedi drooniga, mis vedas endaga kaasas kobarpomme, mis plahvatasid humanitaardemineerimise ja kiirreageerimiskeskuse andmetel veel kuni 20 tundi pärast tabamust. Mõned plahvatasid 2–6 tundi pärast allaviskamist, viimane plahvatas peaaegu terve päev hiljem.
Kiievi oblastis sai vaenlase droonirünnaku tagajärjel vigastada kolm inimest, kahjustada sai kaks mitmekorruselist hoonet ja eramut, hävis neli garaaži ja üks auto.
Vaenlase droonirünnaku tagajärjel Zaporižjas ja selle piirkonnas on tekkinud kahju, puhkenud tulekahjud ja üks naine on saanud vigastada.
Odessas õhiti laupäeval kaitseettevõtte töötajale kuuluv auto ja kahtlusalune peeti kohapeal kinni. Juhtum leidis aset laupäeva, 5. juuli hommikul. Lõhkeseadeldis oli paigutatud autoistme alla. Vigastatud juht jäi ellu ja saab praegu arstiabi. Kahtlusalune oli 22-aastane Zaporižja oblasti elanik, varem süüdi mõistetud, kelle venemaa eriteenistus värbas Telegrami kanalite kaudu.
6. juuli öösel algatasid vene okupatsiooniväed Mõkolaivi sadama infrastruktuuri vastu ulatusliku droonirünnaku. Rünnaku tagajärjel said kahjustada laod ja elektrivõrgud. Ohvreid ei olnud.
Prokuratuuri teatel ründasid venelased 6. juuli öösel Geran-2 droonidega kolme Harkivi linnaosa, registreeriti 6 rünnakut. Tabamused toimusid avalike hoonete keskel.
2. ATESH-i liikumise partisanid väitsid, et nad panid toime sabotaažiakti, lülitades välja raudtee releekapi Debaltseve lähedal Donetski oblastis.
RBC-Ukraina teatel katkes Vladivostoki lähedal toimunud gaasijuhtme plahvatus osa venemaa 155. mereväe jalaväebrigaadi gaasivarustusest. Plahvatus vallandas tulekahju, mis hävitas osad Vladivostoki gaasijuhtmest, mis varustab gaasi mitmete sõjaväeobjektidega Jaapani mere rannikul.
3. Kursk/Belgorod: muutusteta.
Blogijate sõnul on vene pool koondanud Sumõ suunale 50 000 soldatit. Rindejoone pikkus on siin sektoris hetkel u 50 km ehk siis 1000 meest kilomeetrile ja seda on väga palju ning peaks jaguma suuremaks pealetungiks.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: hetkel vaid kõlakad, et edeneda võis kumbki pool, äkki homme targem…
7. Bahmut: muutusi rindejoones ei tuvastanud.
8. Donetsk: eenduv vene poole kombits Pokrovski-Toretski vahel on järjest kasvanud ning üha enam ohustab nii Kostjantinivka, Mõrnohradi kui Pokrovski linna ära lõikamisega. Pisu on küll abiks sealgi tihedamate sadude tõttu tõusnud jõe tasemed, aga mõnes lõigus on vene pool näidanud suutlikkust jõgesid ületada. Seni on siin lõigul välja vahetatud Ukraina poole juht ja saabunud reservid pisu aeglustanud vene poole edenemist, aga päris pidama pole saadud.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa võimud on varjanud peaaegu kogu demograafilise statistika. Sel nädalal avaldatud venemaa sotsiaal-majandusliku olukorra aruanne mai kohta ei sisaldanud tavapärast teavet loomuliku iibe, sündide ja surmade arvu, abielude ja lahutuste, rände ega isegi rahvaarvu kohta. MMI analüütikud kurdavad, et aruandest lihtsalt puudub osa „Demograafia”. Rosstat on juba sulgenud detailse statistika. Mais avaldatud esimese kvartali ja märtsi aruanne „Loomuliku rahvastiku liikumise kohta” sisaldas ainult üldisi andmeid, ilma piirkondade kaupa jaotuseta. Sellest ajast alates pole osa uuendatud ja aprilli kohta pole andmeid – isegi mitte seda.
Nüüd pole isegi kõige üldisemad arvud enam kättesaadavad. „Oleme täielikult ilma jäetud teabest selle kohta, kui palju inimesi riigis elab, kui palju neid sünnib ja kui palju sureb,” väidab MMI. Viimased kättesaadavad andmed on järgmised: 1. aprilli seisuga oli rahvaarv 146,1 miljonit inimest, mis on aasta algusest vähenenud 61,1 tuhande võrra. Kolme kuuga sündis 288,8 tuhat inimest, suri 471,8 tuhat, loomulik rahvastiku vähenemine oli 183,3 tuhat inimest, millest 2/3 kompenseeris rände kasv: 121,9 tuhat inimest.
Sõda on järsult halvendanud venemaa niigi keerulist demograafilist olukorda. Rosstat ennustas, et 2046. aastaks väheneb venemaa rahvaarv 138,8 miljoni inimeseni: loomulik vähenemine ületab 12 miljonit, kuid kompenseerib seda osaliselt rände kasv. putin seab samal ajal kättesaamatuid eesmärke: peatada loomulik rahvastiku vähenemine (esmalt 2024. aastaks, seejärel lükati tähtaeg edasi 2030. aastasse), tõsta järsult sündimust ja oodatavat eluiga.
Viimase kohta on andmeid samuti praktiliselt avaldamata: 2024. aasta kohta teatas Rosstat ainult, et oodatav eluiga (EE) oli 72,84 aastat. Andmeid piirkondade kaupa, EE dünaamikat jooksva aasta kohta jne enam ei avaldata, nagu ka teavet suremuse kohta – vanuseline struktuur, põhjused. Selle aasta sündimus, iga kuu, on alates 17.–19. sajandi vahetusest purustanud antirekordeid, märkis demograaf Aleksei Rakša.
Probleem ei seisne mitte numbrites endites, vaid ametnike tegevuses, kellelt nõutakse demograafiliste saavutuste saavutamist. „Kui täheldatakse võimude sellist ebapiisavat reaktsiooni negatiivsele, kuid veel mitte eriti olulisele statistikale, siis on ministeeriumides valitsev demograafiline hüsteeria saavutanud eepilised mõõtmed,” kirjutas Rakša.
Pärast Ukraina sissetungi salastasid venemaa võimud kogu tollistatistika, andmed keskpanga kulla ja välisvaluutareservide koosseisu kohta ning lubasid suurettevõtetel mitte avaldada oma aruannetes tippjuhte ja finantsnäitajaid. 2023. aastal salastati venemaa nafta- ja gaasitootmise andmed „salajaseks” ning 2024. aastal, pärast Ukraina droonirünnakute seeriat, lõpetas Rosstat bensiini ja diislikütuse tootmise statistika avaldamise.
12. Enamik venelasi ei usu enam, et tuumarelvade kasutamine Ukraina vastu on õigustatud, nad pooldavad rahuläbirääkimisi ja kardavad otsest konflikti NATO-ga. See tuleneb Levada keskuse küsitluse tulemustest.
Küsitluse tulemuste kohaselt peab tuumarelvade kasutamist Ukraina vastu vastuvõetavaks vaid 24%, mis on 15 protsendipunkti vähem kui 2024. aasta novembris. 65% vastanutest on selle vastu juba praegu (poolteist korda rohkem kui 2024. aastal). Tuumarünnakut õigustavad sagedamini mehed (29%), Moskva elanikud (29%) ja putini kursi toetajad (26%). kremli vastased (73%) ja need, kes usuvad, et riik liigub valele teele (69%), on selle idee vastu sagedamini.
Lisaks kardab 56% venelastest, et Ukraina konflikt võib eskaleeruda otseseks kokkupõrkeks NATO-ga. Vastupidisel arvamusel on 31%. Kõrgeim ärevustase on registreeritud 40–54-aastaste vastajate (62%), 100 000–500 000 elanikuga linnade elanike (59%) ja poliitilise kursi kriitikute (64%) seas. Vanemad venelased (35% üle 55-aastastest), moskvalased (45%) ja need, kes usuvad, et venemaa liigub õiges suunas (34%), suhtuvad NATO-ga sõjaohtu skeptiliselt.
Toetus Ukraina rahuläbirääkimiste ideele on endiselt kõrge: kaks kolmandikku venelastest (64%) toetab neid – see on kõrgeim tase teist kuud järjest. 31% pooldas vaenutegevuse jätkamist. Samal ajal väheneb üldine tähelepanu konfliktile. Levada keskuse andmetel jälgis 53% venelastest juunis aktiivselt Ukraina ümbruse sündmusi, mis on veidi vähem kui mais. Veel 31% jälgis olukorda väiksema tähelepanuga ja 14% tunnistas, et nad ei jälgi olukorda üldse. Suurimat huvi sõja vastu näitavad üles üle 55-aastased inimesed (68%), samuti need, kes kiidavad putini kursi heaks (56%) ja usuvad, et riik liigub õiges suunas (57%).
13. Ameerika investeerimisfirma BlackRock, varade poolest USA ja maailma suurim, on lõpetanud Ukraina taastamisfondi investorite otsimise. Sellest teatas Bloomberg informeeritud allikatele viidates. Peatamise põhjuseks on ebakindlus, mis on seotud USA presidendi Donald Trumpi seisukohaga Ukraina küsimuses.
Fondi oli kavas esitleda Ukraina taastamise konverentsil, mis toimub 10.-11. juulil Itaalia peaministri Giorgio Meloni ja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi osalusel. Bloombergi allikate sõnul oli algatus lähedal esialgse toetuse saamisele Saksamaa, Itaalia ja Poola valitsustega seotud struktuuridelt. Nagu agentuur aga kirjutab, otsustas BlackRock jaanuaris, kui Trump Valgesse Majja naasis, ajutiselt katkestada läbirääkimised institutsionaalsete investoritega suurenenud ebakindluse tõttu Ukraina toetamise väljavaadete osas tulevikus.
Bloombergi andmetel töötab Prantsusmaa praegu välja alternatiivset plaani, mis hõlmab uue fondi loomist, mis peaks asendama peatatud BlackRocki algatuse. Selle plaani tõhusus ilma Ameerika Ühendriikide osaluseta on aga endiselt küsitav. BlackRocki esindaja ütles, et ettevõte lõpetas oma Ukraina projekti pro bono nõustamistöö 2024. aastal ja tal pole praegu Ukraina valitsuse ees „aktiivseid kohustusi”. Agentuuri vestluskaaslane rõhutas, et „ainsad arutelud, mis BlackRocki otsuseid mõjutavad, on vestlused ettevõtte klientidega”.
Varem teatas läbirääkimistel osalenud BlackRocki aseesimees Philipp Hildebrand kavatsusest meelitada fondi valitsustelt, rahvusvahelistelt arengupankadelt ja teistelt avalikelt rahastajatelt vähemalt 500 miljonit dollarit ning erainvestoritelt umbes 2 miljardit dollarit. Tema sõnul võimaldaks investorite ühendamine ühe konsortsiumi alla suunata Ukraina taastamiseks vähemalt 15 miljardit dollarit omakapitali- ja võlainvesteeringuid.
Maailmapank hindab, et Ukraina üldine taastumisvajadus pärast venemaa sissetungi ületab 500 miljardit eurot. Samal ajal on ainuüksi sadama infrastruktuuri taastamiseks vaja vähemalt 1 miljardit eurot.
14. Lühiuudised
Rutte intervjuus New York Timesile: NATO peasekretäri Mark Rutte sõnul suudab Hiina veenda venemaad NATO territooriumi ründama. Rutte usub, et kui Hiina juht Xi Jinping otsustab Taiwani rünnata, helistab ta kõigepealt oma partnerile, venemaa juhile vladimir putinile, paludes tal NATO tähelepanu kõrvale juhtida. Tõenäoliselt just see juhtubki. Ja nende heidutamiseks peame tegema kahte asja. Esiteks peab NATO olema nii tugev, et venelased ei julgeks seda kunagi teha. Teiseks peame tegema koostööd Indo-Vaikse ookeani piirkonnaga – seda propageerib president Trump väga aktiivselt.
Elon Musk kuulutab välja oma erakonna loomise. „Kui asi puudutab meie riigi pankrotti viimist raiskamise ja korruptsiooni kaudu, siis elame üheparteisüsteemis – mitte demokraatias. Tänapäeval moodustatakse Ameerika Partei, et anda teile vabadus tagasi,” kirjutas Musk.
venemaa laiendab sõjalist kohalolekut Armeenias pingete ajal Aserbaidžaaniga – väidab Ukraina kaitseluure. Moskva kiirendab vägede paigutamist oma baasi Gjumris Armeenias, eesmärgiga suurendada sõjalis-poliitilist survet Lõuna-Kaukaasia riikidele. Väidetavalt värvatakse vägesid Rostovi, Volgogradi oblastist ja okupeeritud Krimmist.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
