Sõja ülevaade: 1227. päev: venemaa võtab mootorratastel kiiresti Ukrainat – sellega ei osatud arvestada
Avaldatud: 4 juuli, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 04. juuli 2025:
kipub lõunarinde idaserv lagunema, ka kaotati veel üks asula vene piiri vastas ning Peking ei saa lubada venemaal kaotada sõda Ukraina vastu.
1. Ork on ork on ork…
2. Kuni Moskvani.
3. Kursk/Belgorod: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: järgmine Ukraina asula vene piiri ääres vallutati.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: veel saadi üle jõe ning kahte järgmisesse asulasse sisse.
10. Herson: muutusteta.
11. „Valge Maja on segaduses.” Kiiev teatas peaaegu kõigi relvatarnete lõpetamisest USA-st.
12. venemaast sai esimene riik, mis tunnustas ametlikult Talibani režiimi Afganistanis.
13. Julgeolekuohu tõttu tühistati Peterburis mereväe paraad.
14. kremli peamine propagandaagentuur saadeti pärast vahistamisi ja spionaažisüüdistusi Aserbaidžaanist välja.
15. … Peking ei saa lubada venemaal kaotada sõda Ukraina vastu.
16. Lühiuudised
venemaa jätkab nii süsihappegaasi kui ka kanepi, lämbumisvastaste ainete ja villide tekitajate laialdast kasutamist granaatides Ukraina rindel– kõik need on rahvusvaheliste konventsioonidega sõnaselgelt keelatud.
Rünnakute arv küll kohati langes, aga tõusnud koosseisud annavad aimu juba mitmes päev tõusnud survest. Eile oli palju tihedamalt ka kaudtuleüksuste tööd (u 6500 lööki), sestap neid ka tihedamini kaotati ning kamikaze droonide arv ka tipu lähedal ning juba järjest enam kipub ootama suuremat vene poole pealetungi ja ikka arvamisel, et mitmes suunas korraga. On näha, et kui Ukraina suudab kuhugi lõiku juurde tuua puhanuid reserve, siis olukord paraneb, aga neid ei paista kõikjale jaguvat ning kui üksuste roteerimine on puudulik, siis iga võitleja rindel lõpuks väsib… njah, ikka on ka mingi lootus, et kuskil miskit enamat uuesti Ukraina koondab, et vene poolt üllatada ja selle võrra veelgi reserve vähem pingelisematesse rindelõikudesse saadab…
Jätkuvalt on soomust rünnakutel vähe ning jagub neid tsikleid ikka igale poole. Kaotused samal tasemel nagu viimasel paari nädalal, vaid kaudtuleüksuste number meeldiva tõusu tegi. Kurnamistaktikas muutusi pole ehk siis max õhust ja konveier maapeal kulutamaks Ukrainat. Iga ruutmeeter sobib üks kõik kui punaselt või kui madala hoonestusega…
Järjest enam hakkab muret tegema uudiste tihedus uutest kaotatud asulatest. Põhimõtteliselt kolm kahe päevaga on palju võrreldes varasema tempoga. Lisaks on vene pool alustanud aktiivsemalt piiriüleseid rünnakuid ja ometigi peaks olema see osa varasemalt tugevamalt kindlustatud, aga järgmine küla siiski juba langes ning kontrollitava ala suurus teeb muret. Kipub arvama, et sarnaselt võib vene pool hakata veel tihedamalt kompima kogu Ukraina piiri, et avada uusi aktiivsemaid lõike, sest olles mitmekordses ülekaalus, vähendab tihe Ukraina üksuste sidumine Ukraina omadel kiirelt reserve kuhugi appi lükkamiseks. Lisaks võib arvata, et varasemalt rajatud kindlustused ei arvestanud mootorrattastega rünnakutel ehk siis keskenduti soomuse ja tavalise jalaväe tõrjumisele. Draakonihambad ilma okastraadita (muu sarnase toimega vahendi) neid ei pea ning tankirõrjekraavistki üle saab. Pisu lükkamist muidugi on.
1. vene väed jätkavad rahumeelsete Ukraina linnade ründamist tiheda intensiivsusega.
venemaa hommikuse rünnaku tagajärjel Poltaavale 3. juulil hukkus kaks ja sai vigastada 59 inimest.
Alates 3. juuli õhtust on venemaa armee korraldanud Kiievi vastu ulatuslikku rünnakut ründedroonide ja ballistiliste rakettidega. Linna kuues linnaosas on registreeritud tulekahjusid ja elamute kahjustusi. Esialgsetel andmetel on 14 ohvrit.
3. juuli pärastlõunal raketirünnak Odessa sadamale. Raket tabas ühte kai äärealadest São Tomé ja Príncipe lipu all sõitvalt välismaiselt laevalt metalli mahalaadimise ajal. Rünnaku tagajärjel hukkus kaks ja kuus sai vigastada.
Briti Infosüsteemide Vastupidavuse Keskuse (CIR) ja Wall Street Journali ühise uuringu kohaselt on venemaa alates 2025. aasta algusest Ukraina territooriumile lasknud üle 20 000 drooni (saheedi tüüpi). See on toonud kaasa tsiviilohvrite arvu suurenemise umbes 40%. Rünnakud on muutunud eriti intensiivseks alates maist, mil Istanbulis taasalgasid läbirääkimised võimaliku relvarahu üle. CIR-i andmetel lasti ainuüksi juunis Ukraina vastu välja rekordarv ründedroone – 5429 ühikut. Võrdluseks, 2024. aasta esimesel poolel oli see arv 2315.
Piiri ja rinde lähedus, kuhu ulatuvad liugpommid, kamikaze droonid või kaudtuli, on ikka tiheda tule all.
2. 1.–2. juuli öösel lasid Ukraina Lõunakaitseväed mereväeplatvormidelt välja raskeid Lazari rünnakudroone, hävitades okupeeritud Krimmis Majaki küla lähedal edukalt kolm vene Nebo-M radarisüsteemi. Kinnitatud kaotuste hulka kuuluvad üks RLM-M 55Zh6M, üks RLM-D 55Zh6M ja üks Nebo-M radari juhtimisüksus.
Eile okupeeritud Luhanskis toimunud plahvatuses hukkus väidetavalt endine venemaa poolt ametisse nimetatud „linnapea” Manolis Pilavov. Ta oli venemaa kontrolli all „linnapea” kuni kaks aastat tagasi, olles 2014. aastal okupantide poolele astunud.
Tundmatu isik olla Moskva linnas mõrvanud kõrge venemaa föderaalse julgeolekuteenistuse (FSB) ametniku.
4. juuli öösel teatasid venemaa võimud droonirünnakutest mitmele Rostovi oblasti linnale ja Moskva lähedal asuvale Sergiev Posadi rajoonile. Droonid ründasid korraga mitut Rostovi oblasti linna. Azovi linnas väidetavalt kahjustati mitut autot ja purunesid elamute aknad ning ühe drooni killud kukkusid väidetavalt kohalikule staadionile.
Dolotinka külas hävitas venemaa võimude teatel droon väidetavalt kortermaja: põrand varises kokku, tappes pensionäri. Ametnike sõnul evakueeriti kahjustatud hoonest 20 elanikku.
venemaa ametnikud teatasid ka droonirünnakust Moskva lähedal asuvas Sergiev Posadi rajoonis. Kohalikud elanikud teatavad neljast plahvatusest Zvezdotška mikrorajooni lähedal ja droonimootorite helist umbes kell viis hommikul. Linnaosa juhi sõnul sai rünnaku käigus kahjustada alajaam. Sotsiaalvõrgustikes avaldatud videotes on näha linna kohal suitsusammast.
Hiljem teatas venemaa kaitseministeerium, et öösel hävitasid ja peatasid õhutõrjesüsteemid väidetavalt 48 Ukraina drooni. Täpsemalt tulistati Rostovi oblasti kohal väidetavalt alla 26 mehitamata õhusõidukit, Kurski oblasti kohal 12, Belgorodi oblasti kohal 6, Orjoli oblasti kohal 3 ja Lipetski oblasti kohal.
3. Kursk/Belgorod: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: venelased vallutasid Harkivi oblastis Melove asula ning nüüdseks on juba nende kontrollitav territoorium üle Ukraina piiri u 30 km2. Tundub, et järjest tõseb vene pool soov siit suunalt jätkata pealetungi Kupjanski poole ja seda juba Oskili jõest lääne pool, mis annab võimaluse neil kasutada soomustehnikat, mida pole seni suudetud üle jõe Kupjanskit põhja pool asuvas sillapea alas. Teesid pisu on, aga ka maastiku liigendatust ning kahjuks on jõekesed kõik rünnaku suunaga põhiliselt paralleelselt.
Lisaks jätkab selle piiriäärse sillapea laiendamist Oskili läänekaldal, eile küll veel edenemisi ei tuvastanud ja survet olevat kõvasti (seal on vene poole kontrolli alla kaks asulat).
Mujal muutusi rindejoones ei tuvastanud.
6. Siversk: muutusteta, ikka käib seal üles-alla rünnakute arvu kõikumine. Kipub arvama, et selles sektoris on põhjuseks pisu väiksem arv vene väge, et neid rünnakugruppe kokku klopsida.
7. Bahmut: eks seal Toretski ümber on pisu udus kobamine ja tundub, et suuremaid muutusi polnud ka eile.
8. Donetsk: jälle muutusi rindejoones ei tuvastanud, kuigi survet nagu jagub.
9. Lõunarinne: järjest saab kinnitust, et miskit on halvasti lõunarinde idalõigus, kus paari päeva jooksul on vene pool suutnud ületada ka Mokri Jalõ jõe ning siseneda Donetski oblastis Fjodorovka ja Poddubnoje asulatesse. Väga intensiivne konveier sellel lõigul tegutseb ja üks osa soovi on saada kogu Donetski oblast esmalt enda kontrolli alla. Seda, et järjest saadakse suurematest jõgedest nii lihtsalt üle, teeb väga ettevaatlikuks ehk siis ei suudeta kontrollida ja mõjutada jõeületusi, mis annab aimu, et nii seire kui droonidega selles lõigus pole ok. Kummaski asulas pole veel soomustehnikat tuvastanud.
10. Herson: muutusteta.
11. USA otsus peatada juba heaks kiidetud ja isegi teel Ukrainasse olevate relvade tarnimine on Kiievis šoki tekitanud, tabanud ootamatult liitlasi ning isegi Washingtoni ametnikke ja seadusandjaid. Jääb selgusetuks, kas tegemist on Valge Maja tahtliku sammuga vähendada toetust Ukrainale või mitme Pentagoni töötaja algatusega Donald Trumpi administratsioonis valitsevas kaoses.
Ukraina ja tema liitlased otsivad võimalusi olukorra lahendamiseks – avaldades administratsioonile survet ja ostes vajalikke relvi Ameerika Ühendriikidelt. Pentagoni teatel on tarnete peatamine tingitud vajadusest hinnata kahanevaid varusid. Audit on oma olemuselt ülemaailmne ja olenevalt selle tulemustest võib Trump abi osutamise täielikult või osaliselt jätkata, rõhutab kaitseministeerium. „Me ei saa anda relvi kõigile inimestele kogu maailmas. Me peame hoolitsema Ameerika eest, kaitsma oma kodumaad ja oma sõdureid kogu maailmas,” ütles kaitseministeeriumi pressiesindaja Sean Parnell.
Pentagon ei ole avaldanud nimekirja relvadest, mille tarnimine peatati. Presidendi administratsiooni ja Kongressi esindajatele viitavate meediaväljaannete kohaselt hõlmab see mitukümmet PAC-3 püüdurraketti Patriot õhutõrjesüsteemidele, enam kui 100 Hellfire raketti, enam kui 250 GMLRS mitmikraketiheitjate raketti, mitukümmend Stinger maa-õhk tüüpi raketti, umbes sada AIM õhk-õhk tüüpi raketti ja AT4 tankitõrjegranaadiheitjaid. Kuid Ukraina ametnikud väidavad, et kõik Ameerika relvade, sealhulgas mürskude ja varuosade tarned on tegelikult peatatud, kirjutab Economist; Ameerika ametnikud eitavad seda.
Kiievis kahtlustatakse, märgib ajakiri, et Trumpi administratsioon suurendab survet Ukrainale, et pigistada välja poliitilisi järeleandmisi ja saavutada relvarahu. Tõsi, Trumpi ja Volodõmõr Zelenski suhted on viimasel ajal paranenud ning eelmisel nädalal toimunud NATO tippkohtumisel ütles USA president isegi, et Ukrainale on võimalik leida rohkem Patriot rakette, kuigi ta tunnistas, et nende varud on piiratud. Samal ajal teatab Politico, et Pentagoni otsuse tegi väike grupp inimesi ning sellest ei teavitatud ei välisministeeriumi, Kongressi ega Euroopa riike.
See samm on ärritanud isegi Trumpi liitlasi, kes on süüdistanud kaitsepoliitika asekantslerit Elbridge Colbyt ja tema töötajaid, kes varusid üle vaatasid, ülejäänud administratsiooni teavitamata jätmises, ütlesid Politicole kuus asjaga kursis olevat inimest. Riikliku Julgeolekunõukogu ulatuslike kärbetega on kunagi võimas organ kaotanud kontrolli teiste julgeolekuküsimustega tegelevate asutuste tegevuse üle.
Vabariiklasest rahvaesindaja Michael McCaul ütles: Ma arvan, et seda kõike teeb kaitsepoliitika direktor Colby. Meil pole sisuliselt riikliku julgeoleku nõunikku. Ma pole isegi kindel, kas Rubioga (välisminister) on selles küsimuses konsulteeritud. Valge Maja on segaduses.
Mitme Politico allikaks olnud USA ametniku sõnul tabas välisministeeriumi see tõepoolest ootamatult (seda infot kinnitasid kaks Bloombergi allikat): Pentagon ei konsulteerinud ei USA saatkonnaga Kiievis ega presidendi Ukraina eriesindaja Keith Kelloggi meeskonnaga ning mõned ühendstaabi töötajad olid tarnete peatamise vastu.
Valge Maja ja välisministeerium eitasid seda infot. „See on vale,” ütles Valge Maja ametnik Politicole, kuid ei täpsustanud, millal täpselt presidenti ja tema abilisi Pentagoni otsusest teavitati. Pentagoni selgitus, et tarnete peatamine oli tingitud varude ülevaatamisest, ei kannata kriitikat, kirjutas Bideni administratsiooni riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan ajalehele New York Times. Sõjalist abi Ukrainale antakse kahe kanali kaudu: presidendiprogrammi kaudu, mille raames võetakse relvi ja laskemoona Pentagoni ladudest, ning Ukraina julgeolekuabi algatuse (USAI) kaudu, mille raames valitsus ostab Ukrainale relvi Ameerika tootjatelt. Presidendiprogrammi raames jätkuvad ainult Bideni poolt lubatud tarned. Samal ajal peaks Ukraina USAI programmi raames tellitud relvad saama Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse arvutuste kohaselt kuni 2028. aasta lõpuni.
Sullivan juhib tähelepanu sellele, et just USAI programm oli Pentagoni viimase otsuse peamine sihtmärk: Need relvad on ostulepingute alusel, mitte Pentagoni varudest… ja ei erine Ameerika kaitseekspordist ühessegi teise riiki maailmas. Mis puutub presidendiprogrammi raames ülejäänud varustusse, siis kaitseministeerium kasutab Kongressi eraldatud vahendeid saadetava laskemoona asendamiseks uuemaga, mis tugevdab sisuliselt Ameerika sõjaväge. Valitsus ei pruugi sellest rääkida, kuid tegelikult näib president vähendavat Ukrainale antavat julgeolekuabi.
Üks NATO riik avaldab Pentagonile survet otsuse ümbermõtlemiseks, ütles Euroopa ametnik Bloombergile. USA Kongressi liige ütles agentuurile, et talle öeldi, et Ukrainale mõeldud relvi ei viida teistesse riikidesse, mis viitab sellele, et paus on ajutine.
Ka kongresmenid on hakanud nõudma otsuse tühistamist. „Ma saan aru, et Indo-Vaikse ookeani piirkonnas ja Lähis-Idas on ohte ning me peame varusid täiendama, aga lahendus on toota rohkem, mitte võtta neid Ukrainast,” ütles Bloombergile senaator Richard Blumenthal, demokraadist kaasautor seaduseelnõule, millega kehtestatakse 500% tariifid riikidele, kes ostavad venemaa energiat.
Vabariiklasest rahvaesindaja Brian Fitzpatrick nõudis, et presidendi administratsioon teavitaks seadusandjaid viivitamatult oma otsusest keelduda Ukrainale „kiireloomulise ja elutähtsa sõjalise abi” andmisest.
Ukraina otsib võimalusi ähvardava relvapuuduse lahendamiseks. Presidendi kantselei ülem Andri Jermak ütles, et ta on valmis ostma Ameerika Ühendriikidelt täiendavaid õhutõrjesüsteeme, mida ta varem sai sõjalise abi osana: „venemaa jätkab meie linnade pihta massiivsete raketirünnakute korraldamist. Sellises olukorras on õhutõrjesüsteemid miljonite ukrainlaste jaoks elu ja surma küsimus.” Ta ütles, et arutas seda küsimust Esindajatekoja väliskomisjoni esimehe Brian Mastiga ja oli veendunud, et toetus Ukrainale Kongressis „jääb samaks”.
Ukraina kavatseb paluda Washingtonil lubada Euroopal osta tema jaoks Ameerika relvi, ütlesid plaaniga kursis olevad inimesed väljaandele Politico. Mitmed Euroopa valitsused uurivad seda võimalust. Kuna USA-lt ei tulnud täiendavat abi ja venemaa suvise pealetungi keskel oli Zelenski sunnitud relvade ostmise küsimuses meelt muutma, ütles Ukraina ametnik, lisades: Meil pole valikut.
USA president Donald Trump ütles kõneluses ajakirjanikega Andrewsi õhujõudude baasis Washingtonis, et Washington jätkab relvade tarnimist Ukrainale vaatamata murele omaenda arsenali lõppemise pärast. Vastates ajakirjaniku küsimusele relvamüügi peatamise kohta Ukrainale, ütles Trump, et Ameerika Ühendriigid jätkavad Kiievi toetamist. „Me ei ole relvi peatanud, me tarnime relvi. Aga me oleme tarninud nii palju relvi… ja me püüame neid aidata. Biden on relvade tarnimisega kogu meie riigi tühjaks teinud ja me peame tagama, et meil endil on piisavalt relvi.” Njah… kuidagi liialt tihti ei lähe Valge Maja jutt kokku tegevustega…
The Economist: USA on peatanud sõjalise abi Ukrainale. Kuigi Pentagon nimetab seda ajutiseks ja piiratud meetmeks, kardavad Ukraina ametnikud, et see võib olla osa koordineeritud survest, mis võib olla Trumpi lähikonnast, et sundida Ukrainat poliitilisi järeleandmisi tegema.
12. venemaa on ametlikult tunnustanud Afganistani Islami Emiraati, mis on Talibani liikumise kontrolli all olev riiklik üksus. Sellest teatas venemaa välisministeerium avalduses. Nagu ministeeriumis märgiti, võttis asevälisminister andrei rudenko vastu Afganistani uue Moskva suursaadiku Gul Hasani volikirjade koopiad. venemaa Kabuli suursaadiku dmitri žirnovi sõnul tegi tunnustamisotsuse putin välisminister sergei lavrovi ettepanekul.
venemaast sai esimene riik maailmas, mis tunnustas ametlikult Afganistani Islami Emiraati, hoolimata asjaolust, et Talibani liikumist peeti venemaa Föderatsioonis kuni viimase ajani terroristlikuks. 2024. aasta detsembris võttis Riigiduuma vastu seaduse, mis lubas Talibani vastavast nimekirjast välja arvata, ja 17. aprillil 2025 tühistas venemaa Föderatsiooni Ülemkohus ametlikult liikumise tegevuse keelu riigis.
Moskvas saatkonna kohale riputatud uus Afganistani lipp sai tunnustamise sümboolseks kinnituseks. TASS-i andmetel on see valge lõuend šahada tekstiga, mis on islami usutunnistus ühte Jumalasse. Pärast võimu haaramist 2021. aastal keelas Taliban eelmise musta, punase ja rohelise triibuga riigilipu, asendades selle religioosse sümboliga.
Oma avalduses rõhutas venemaa välisministeerium Kabuliga kaubandus- ja majanduskoostöö laiendamise väljavaateid, pöörates erilist tähelepanu energeetika, transpordi, põllumajanduse ja infrastruktuuri projektidele. venemaa väljendas ka valmisolekut jätkata abi osutamist julgeoleku valdkonnas ning terrorismi ja narkokuritegevuse vastases võitluses. Eraldi märgiti kavatsust süvendada sidemeid hariduse, spordi, kultuuri ja humanitaarvaldkonnas.
Suursaadik žirnov lisas, et see otsus peegeldab „venemaa siirast soovi luua Afganistaniga täieõiguslik partnerlus” ja rõhutab tema sõbralikku suhtumist Afganistani rahvasse.
Pärast võimu haaramist Afganistanis 2021. aastal moodustas Taliban oma valitsuse, luues režiimi, mida on kritiseeritud süsteemsete repressioonide pärast. Režiim on pööranud erilist tähelepanu naiste õiguste piiramisele: kehtestati hariduse ja vaba liikumise keelud, taaskehtestati avalikud hukkamised abielurikkumise eest, taastati kehaline karistus ja loodi spetsiaalne osakond džihaadi väärtuste säilitamiseks. Kohtusüsteem viidi täielikult üle šariaadiseadustele.
Vaatamata asjaolule, et Taliban on venemaal alates 2003. aastast tunnustatud terroristliku organisatsioonina, tihenes Moskva ja liikumise koostöö pärast Ukraina sõja algust. Juba enne ametlikku tunnustamist osalesid Talibani juhtkonna esindajad regulaarselt üritustel koos venemaa ametnikega, sealhulgas putiniga. Välisminister sergei lavrov nimetas Talibani esindajaid terve mõistusega inimesteks.
13. venemaa mereväe päevale pühendatud mereväe paraad (GVMP) Peterburis, mis sel aastal langeb 27. juulile, on tühistatud. Sellest teatas Fontanka mitmetele informeeritud allikatele viidates. Väljaande andmetel peatati paraadi ettevalmistused juba mitu päeva tagasi. Eelkõige on peatatud jalaväelaste väljaõpe – nemad traditsiooniliselt lõpetavad pidulikud üritused Senati väljakul.
Pidulikkus peaks toimuma samas formaadis, mis kehtis enne 2015. aastat: pidulik pärgade panemise tseremoonia ametnike osalusel, avalikud pidustused ja pidulik kontsert Palee väljakul. Samal ajal ei ole võimud GVMP tühistamist veel ametlikult teatanud, kuid selle toimumise kohta pole teavet olnud, rõhutab Fontanka.
Peterburi paraad toimus esimest korda 2017. aastal – uues, laiaulatuslikus formaadis, mida testiti aasta varem. 2016. aastal naasis remondist ristleja Aurora ning tähistati venemaa mereväe 320. aastapäeva, kusjuures pidustuste keskseks toimumiskohaks sai Peterburi – putini osalusel.
2024. aastal osales putin samuti mereväe päevale pühendatud paraadil. Hiljem teatas venemaa välisministeerium, et Ukraina valmistas väidetavalt ette rünnakut üritusele. Välisministri asetäitja sergei rjabkovi sõnul helistas paraadil osalenud venemaa kaitseminister andrei beloussov isiklikult toonasele Pentagoni juhile Lloyd Austinile, et veenda teda mõjutama Kiievit ja takistama paraadipäeval rünnakut venemaa territooriumile. rjabkov väitis, et Austin oli kuuldust äärmiselt üllatunud, kuid võttis infot väga tõsiselt. Pärast seda, nagu välisministri asetäitja ütles, võttis Washington väidetavalt Ukraina poolega ühendust ja palus neil kavandatud rünnakust hoiduda.
Ka New York Times kirjutas oma allikatele viidates Ukraina võimalikust rünnakust mereväe päeval. Nagu väljaanne aga märkis, ei saa kindlalt väita, et Ukraina sellist operatsiooni tegelikult plaanis.
14. venemaa propagandauudiste agentuur Sputnik ei saa enam Aserbaidžaanis tegutseda, ütles Sputniku osakondi omava meediagrupi rossija Sevodnja tegevjuht dmitri kisseljov. „Meil on kahju öelda, et täna ei ole Sputnik Azerbaijanil selles riigis tegutsemise jätkamiseks mingeid tingimusi,” ütles ta RIA Novostile. kisseljov kommenteeris Aserbaidžaani Sputniku toimetuse de facto mahasurumist võimude poolt. 30. juunil peeti kinni seitse agentuuri töötajat ja kaks neist – toimetuse direktor Igor Kartavõhh ja peatoimetaja Jevgeni Beloussov – arreteeriti järgmisel päeval. Bakuu peab viimaseid salajasteks FSB agentideks.
rossija Sevodnja juht ütles ka, et ta on „sügavalt mures” toimetuse töötajate kinnipidamiste pärast, kes tema sõnul töötasid „Aserbaidžaani ja venemaa vahelise koostöö arendamise” nimel. kisseljov rõhutas, et propagandistide vahistamisel puudub igasugune alus ja see viidi läbi „kaugeleulatuvate ettekäänetega”, lubades võtta meetmeid oma töötajate juriidiliseks kaitsmiseks.
Sputnik Azerbaijani ajakirjanike vahistamine toimus Bakuu ja Moskva vahelise uue diplomaatilise konflikti haripunktis. See algas pärast seda, kui Jekaterinburgis peeti juuni lõpus kinni Aserbaidžaani diasporaa esindajad, keda süüdistati aastaid tagasi toime pandud mõrvades. Kinnipidamiste käigus hukkus kaks Aserbaidžaanist pärit inimest. Vastuseks süüdistas Bakuu venemaa julgeolekujõude mõrvas ja alustas venelaste kinnipidamist.
15. Hiina välisminister Wang Yi ütles neljatunnisel kõnelusel EL-i kõrgeima diplomaadi Kaja Kallasega, et Peking ei saa lubada venemaal kaotada sõda Ukraina vastu. Sellest teatas South China Morning Post, viidates mitmele kõnelustega kursis olevale isikule. Hiina välisminister ütles allikate sõnul Kallasega kinniste uste taga toimunud kohtumisel, et venemaa lüüasaamine on Pekingile vastuvõetamatu. Allikate sõnul selgitas Wang seda seisukohta kartusega, et Ameerika Ühendriigid pööravad seejärel oma tähelepanu täielikult Hiinale. Avaldus kinnitab sisuliselt seda, mida paljud Brüsselis peavad Pekingi tegelikuks seisukohaks, kuigi Hiina väidab ametlikult jätkuvalt, et ta „ei ole selle konflikti osapool”.
Samal ajal lükkas Wang väljaande allikate sõnul kategooriliselt tagasi süüdistused venemaa rahalises või sõjalises toetamises. Ta märkis, et kui Hiina Moskvat tõesti aitaks, „oleks sõda ammu lõppenud”. Allikate sõnul pidas Wang neljatunnise pingelise arutelu käigus Kallasele korduvalt „ajaloo-teemalisi loenguid”.
16. Lühiuudised
putin rääkis telefonitsi Trumpiga ja ei miskit uut…
Raadio Vaba Euroopa Euroopa toimetaja Rikard Jozwiaki sõnul näib Slovakkia olevat saanud Euroopa Komisjonilt vajalikud kinnitused venemaa energia järkjärgulise kaotamise kohta 2027. aasta lõpuks. See võib sillutada teed EL-i 18. venemaa-vastase sanktsioonide paketi heakskiitmisele lähitulevikus.
Bloombergi andmetel on venemaa naftatulud langenud kahe aasta madalaimale tasemele. Juunis langesid tulud ligi 30%, ulatudes vaid 5,4 miljardi dollarini. Nafta- ja gaasimaksudest saadud kogutulud vähenesid eelmise aastaga võrreldes kolmandiku võrra.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
