Sõja ülevaade: 1226. päev – vene poole rünnakuid jagus
Avaldatud: 3 juuli, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 03. juuli 2025:
vene poole rünnakuid jagus, rindejoone muutusi mitte, aga kahjuks vist uute värvatutega suudetakse kõik kaotused katta…
1. Kiiev, Odessa.
2. Üks kindral jälle vähem.
3. Kursk/Belgorod: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta rindejoones kuid vene poole surve kasvas kordades.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. USA Kongressi liige nõuab Trumpilt kiiret selgitust Ukraina sõjalise abi peatamise kohta.
12. Rosnefti tegevjuhile lähedased aserbaidžaanlased osutusid vene nafta peamisteks varikauplejateks.
13. medvedjev teatas 210 tuhande venelase värbamisest sõtta alates aasta algusest.
14. VTB tegevjuht selgitas putini eeskujul inflatsiooni sõjakulutustega.
15. Lühiuudised
CNN teatab Ukraina luurele viidates, et venemaa vägedega võib liituda 30 000 Põhja-Korea sõdurit. „Põhja-Korea saadab oma sõdurid lähitulevikus.” Njah, nii mitmedki vene sõjablogijad on kirjutanud, et Sumõ suunal on seda liha rünnakute jätkamiseks vaja.
NBC kinnitus: USA on peatanud suure relvasaadetise Ukrainasse, sealhulgas kümneid Patriot püüdurrakette, tuhandeid 155 mm haubitsamürske, üle 100 Hellfire’i, üle 250 GMLRS täppisraketi, kümneid Stingereid, AIM õhk-õhk rakette ja granaadiheitjaid. Osa relvadest oli juba piirkonnas, kuid peatati vahetult enne transporti.
185 vene poole rünnakut. Pisu üllatusega ja võimalik, et tihenenud Ukraina omade vasturünnakutele on kahanenud vene poole surve Sumõ suunal. Küll läks lakke vene poole rünnakute arv ja koosseisude suurused Harkivi suunal. Toretski suunal pisu vähem rünnakuid, mujal suht varasema intensiivsus. Kirjutatakse, et kui on suuremaid vihmahoogude hetki, siis ka neid üritab vene pool rünnakuteks ära kasutada, sest seire ulatus (ka silmside) ja droonide töö rohkem häiritud. Pisu langes liugpommide heitmine (alla 100), muu tavapärasel tasemele. Seni pole eriti soomust rünnakutel näinud aga kipub selle kuu jooksul nende nägemist vast tulevat, eks näis, kui koordineeritult seda suudetakse ehk siis kas suudetakse maha suruda Ukraina seire, kaudtuleüksuste ja droonimeeskondade töö toetamaks enda ründavaid üksusi ja seda ikka kombineeritult koos tsiklitega.
Kahjuks (kui jutt tõsi), siis vene pool suudab värvata sama palju igapäevaselt kui rindel kaotab…
1. 3. juuli öösel toimusid Odessas vaenlase droonide ohu tõttu plahvatused. Hiljem sai teatavaks, et droonirünnaku tagajärjel sai kahjustada üheksakorruseline hoone, evakueeriti 50 inimest ja neli said vigastada.
Kiievi kandis töötas öösel õhutõrje.
2. 2. juulil toimus Donetski oblasti okupeeritud osas asuvas Hartšõzski linnas mitu võimsat plahvatust (erinevates kohtades), mis põhjustasid tulekahju. Sellest teatasid propagandameedia esindajad. Riikliku Julgeoleku- ja Kaitsenõukogu alluvuses oleva Desinformatsiooni Võitluse Keskuse juhi Andrei Kovalenko sõnul tabati seal tõenäoliselt laskemoonaladu.
Kurski oblastis Korenovos toimunud rünnakus venemaa juhtimispunktile hukkus väidetavalt venemaa mereväe ülemjuhataja asetäitja kindralmajor mihhail gudkov. Lisaks hukkus üle kümne inimese, kellest enamik olid kõrgemad ohvitserid.
3. Kursk/Belgorod: vene poole blogijatelt info, et vene poole rünnakute taustal Ukraina vasturünnakud jätkusid erinevates lõikudes ja osa neist toimusid Kurski oblastis Tetkino kandis. Muutusi rindejoones ei tuvastanud.
4. Harkiv: Põhja-Harkivi oblastis tegutseva Ukraina brigaadi pressiesindaja teatas 2. juulil, et vene väed on hiljuti Harkivi oblastis taktikat muutnud ja viivad nüüd läbi jalaväerünnakuid kuni 25 sõjaväelasest koosnevates gruppides ega ründa enam väikestes, kahest kuni kolmest isikkoosseisust koosnevates tuleüksustes. Pressiesindaja teatas, et vene väed kasutavad rünnakuteks personali, samuti laskemoona ja varustuse kogumiseks maa-aluseid torustikke, sealhulgas kanalisatsioonitorusid.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: kipub tunduma, et vene poolel hakkab õnnestuma pisu pikendada Toretskist põhja pool olevate uute eesmiste possade eluiga, aga kanda kindlamalt siiski maha pole saadud. Tihe rindejoone ja Ukraina tagalas asuvate asulate ja linnade pommitamine jätkus ning ei unustata töödelda ka logistikamarsruute.
8. Donetsk: pisu üllatusega aga jälle rindejoone muutusteta päev.
9. Lõunarinne: idaservas survet jagus, rindejoon muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Vabariiklasest kongresmen Brian Fitzpatrick saatis USA presidendile Donald Trumpile ametliku kirja, milles nõudis kiireloomulist briifingut Ukraina sõjalise abi peatamise kohta. Ta teatas sellest sotsiaalvõrgustikus X (endine Twitter). „Olen ametlikult taotlenud Valgelt Majalt ja Kaitseministeeriumilt erakorralist briifingut, et selgitada ilmnenud teateid, analüüsida Ameerika Ühendriikide praegusi relva- ja laskemoonavarusid ning tagada, et meie riik on jätkuvalt täielikult pühendunud Ukrainale kogu vajaliku toetuse pakkumisele oma rahva kaitsmiseks ja vabaduse säilitamiseks,” kirjutas kongresmen.
Fitzpatrick väljendas tõsist muret tarnete peatamise pärast, märkides, et see toimub venemaa suurimate õhurünnakute taustal pärast sõja algust. Ta rõhutas, et Ukraina sõjavägi ei kaitse mitte ainult oma riiki, vaid ka „hoiab vabaduse rindejoont ise”. „Vabaduse kaitsmisel ei saa olla poolikuid meetmeid. Nagu alati, peame kaitsma rahu jõuga,” ütles vabariiklasest esindaja.
Varem sai teatavaks, et Pentagon peatas ajutiselt mitmete oluliste relvade tarnimise Ukrainale. Nagu Politico teatas, tegi selle otsuse USA kaitseministeeriumi poliitikadirektoraadi juht Elbridge Colby pärast ladude auditit. Audit näitas murettekitavat suurtükimürskude, õhutõrjerakettide ja ülitäpsete relvade varude vähenemist.
Bloombergi andmetel tuli Donald Trumpi administratsiooni otsus ajutiselt peatada võtmetähtsusega relvaliikide – sealhulgas Patriot õhutõrjesüsteemide, 155 mm mürskude ja GMLRS juhitavate laskemoona – tarned Euroopa liitlastele üllatusena. Agentuuri allikate sõnul on Euroopa diplomaadid palunud Valgelt Majalt selgitusi toimuva kohta, eriti arvestades, et sellised meetmed võeti vahetult pärast NATO tippkohtumist.
USA välisministeeriumi pressiesindaja Tammy Bruce püüdis muresid leevendada, rõhutades, et see ei ole toetuse täielik lõpetamine. „Me ei ole Ukrainale relvatarneid peatanud. See on vaid üks konkreetne olukord, üks episood. Nagu kaitseministeerium on juba öelnud, on Ukraina toetamiseks ka teisi võimsaid vahendeid,” ütles ta briifingul. Bruce lisas ka, et president Donald Trump kinnitas oma „vankumatut pühendumust” Patriot rakettide tarnimise kohustustele.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles omakorda, et Kiiev ja Washington jätkavad sõjalise abi kõigi üksikasjade koordineerimist ja selgitamist töötasandil.
12. Ühendkuningriigi riiklik kuritegevuse agentuur ja rahandusministeeriumi finantssanktsioonide jõustamise büroo on andnud välja „punase hoiatuse” venemaa nafta varikauplejate tegevuse kohta. Agentuurid on hoiatanud turuosalisi lääne sanktsioonide vältimiseks kasutatavate skeemide eest, mida kasutavad neist suurimad naftakauplejad – aserbaidžaanlased Etibar Eyyub ja Tahir Garajev. Nad on Rosnefti tegevjuhi Igor Setšini lähedased ja müüsid eelmisel aastal rohkem venemaa naftat kui ükski teine organisatsioon.
Briti teatel annab Setšin Eyyubile ja Garajevile „privilegeeritud juurdepääsu” venemaa suurima naftakompanii toodangule. Aserbaidžaanlased opereerivad varilaevastikus enam kui 100 tankerit – laevad, mis on tavaliselt üle 15 aasta vanad ja kasutavad venemaa nafta transportimiseks petlikke meetodeid. Nende hulgas on laeva automaatse identifitseerimissüsteemi (AIS) keelamine, mis raskendab selle liikumise jälgimist, lasti ümberlaadimine ühelt laevalt teisele, et varjata nafta päritolu, ja lipu regulaarne vahetamine.
Samal ajal õnnestub varilaevastiku tankeritel osta Rosnefti tooteid neile soodsate hindadega, kuid nad kasutavad lääne ettevõtete kindlustus- ja finantsteenuseid, hoolimata sellest, et nad rikuvad venemaa nafta ja naftatoodete müügikulusid piiravat hinnalage. Briti agentuuride sõnul jaguneb petturite loodud võrgustik sanktsioonide vältimiseks kaheks ettevõtete rühmaks, mida sellega seotud kauplejad ja maaklerid tunnevad kui „siniseid” ja „punaseid”.
„Sinised” – väidetavalt seaduskuulekad – teevad koostööd lääne organisatsioonidega, sealhulgas pankade, kindlustus- ja kaubandusettevõtetega, meelitavad ligi kaubandusfinantseerimist madalate lääne intressimääradega ning neil on juurdepääs kaubabörsidele. Peamised ettevõtted olid siin 2Rivers DMCC ja 2Rivers PTE; mõlemale kehtestas Ühendkuningriik sanktsioonid 2024. aasta detsembris. Ja selle aasta mais kanti musta nimekirja viis aserbaidžaanlast, sealhulgas Garajev ja Eyyub, sada tankerit ja veel kolm ettevõtet – BX Energy, Romarine ja Nord Axis. Briti võimude sõnul põhines „punaste” ettevõtete töö viimaste tegevusel. Nad kauplevad otse venemaa naftaga.
Need on organisatsioonid, millel on tahtlikult ebaselge omandistruktuur ja mis teevad koostööd paljude varifirmadega, mida saab lääne sanktsioonide alla sattudes kergesti asendada. Selliste ettevõtete tankerid tegelevad nafta meritsi ümberlaadimisega teistele laevadele ja venemaa nafta segamisega teiste naftasortidega, et varjata selle päritolu.
Briti võimude andmetel moodustavad Eyyubi ja Garajevi laevad putini varilaevastiku põhiosa ning vedasid 2024. aastal lasti enam kui 24 miljardi dollari väärtuses.
13. venemaa Julgeolekunõukogu aseesimehe dmitri medvedjevi teatel sõlmis jaanuarist juulini 2025 Kaitseministeeriumiga lepinguid osalemiseks sõjas Ukraina vastu üle 210 tuhande inimese. Tema sõnul liitus vabatahtlike üksustega veel 18 tuhat inimest. „Tempo on olnud üsna korralik, hea. <…> Ma eeldan, et suudame tulevikus sama dünaamikat säilitada,” ütles medvedjev relvajõudude komplekteerimise osakondadevahelise komisjoni koosolekul.
28. mail teatas Julgeolekunõukogu aseesimees 175 tuhande venelase värbamisest sõtta alates aasta algusest. Seega kasvas nende arv kuuga 35 tuhande võrra, see tähendab, et päevas sõlmib lepingu umbes tuhat inimest. Eelmise aasta jaanuarist juulini läks rindele 190 tuhat inimest ja aastaks lepingu sõlminute koguarv oli 450 tuhat, veel 40 tuhat liitus vabatahtlike formeeringutega.
Praegune armee värbamise tempo, mis toimub peamiselt vaestes piirkondades heldete maksete kaudu, mis ei ole kohalike palkadega kooskõlas, võimaldab meil seni katta rindejoone kaotusi. Washingtoni Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse (CSIS) andmetel oli see juuniks jõudnud 1 miljoni inimeseni, kusjuures hukkus umbes 250 tuhat sõdurit. Sarnaseid numbreid tõi NATO tippkohtumisel Haagis välja alliansi kõrge ametnik. Hukkunute nimekirjas, mida peavad BBC ja Mediazona ajakirjanikud, on üle 115 tuhande sõduri.
Sellegipoolest ei suuda vene kindralid rindejoont liigutada: 16 kuu jooksul jaanuarist 2024 kuni aprillini 2025 vallutasid nende kontrolli all olevad väed vähem kui 1% Ukraina territooriumist, makstes selle eest 400 tuhande inimese kaotustega. Sõjaväejuhtide peamine taktika on endiselt „liharünnakud”. putin loodab, et aasta lõpuks suudab armee murda läbi Ukraina kaitseliinide ja okupeerida täielikult Donetski, Luhanski, Zaporižja ja Hersoni oblasti, mille ta kuulutas venemaa omaks, teatasid kremlile lähedased Bloombergi allikad mais.
Pärast Kurski oblasti vabastamist 26. aprillil seadis putin ülesandeks luua piirile ka „puhvertsoon”, mille järel saatis vene kaitseministeerium Sumõsse 50 000 inimest. Ukraina sõdurite sõnul on ründajaid kaitsjaid kolm korda rohkem. „Nende peamine strateegia on meid oma arvukusega ära kurnata,” ütles Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrski. Ta märkis ka, et viimase aasta jooksul on rindejoon kasvanud enam kui 160 km võrra ja ületab nüüd 1200 km. Aprillis hindas USA Euroopa vägede ülemjuhataja Christopher praeguseks venemaa kontingendi suuruseks Ukrainas 600 000 sõdurit.
14. Sõja kahjulik mõju majandusele pole venemaa ametnike, ärimeeste ja riigipankurite jaoks enam tabuteema. Pikka aega vältisid nad seda tegurit majanduse olukorra arutamisel hoolikalt, kuid juuni lõpus ütles putin, et venemaa kulutab „kaitsele“ 6,3% SKP-st: „Mitte vähe. Me maksime selle eest inflatsiooniga.” Sberbanki tegevjuht german gref ei maininud harjumusest finantskongressil sõda, kuid järgmisena kõnelenud VTB president andrei kostin otsustas, et nüüd saab ta seda teha. „Me oleme alati väga arglikud, kui räägime majanduse probleemide põhjustest…,” märkis ta, lisades, et putin aitas kõigil julgust koguda, öeldes, et inflatsiooni põhjuseks on suured sõjalised kulutused. kostin soovitas olukorda hinnata „riigi erilise olukorra põhjal”. See seisneb selles, et sõjalised kulutused on esiteks suured ja teiseks stimuleerivad need teatud majandussektorite arengut, mis tarbivad ressursse, kuid ei tooda turule jõudvaid tooteid. „Need tooted lendavad kuhugi minema ja seetõttu pakkumine ei suurene, vaid kulud kasvavad.” Seega inflatsioon.
Sõjakulutuste suurus pole teada, eelarve täitmise aruandeid enam ei avaldata. putin rääkis 13,5 triljonist rublast (149 miljardist eurost) ehk 6,3% SKP-st, mis 2025. aasta föderaaleelarves on kantud „riigikaitse” jaotisse, kuid sõjaga seotud kulud võivad olla ka teistes jaotistes. Näiteks märkis keskpank, et „sotsiaalmaksete kasv, mis on [elanikkonna] tähtsuselt teine sissetulekuallikas, tulenes suuresti ühekordsete maksete suurenemisest sõjaväeteenistuse lepingute sõlmimisel, samuti sõjaväelaste perekondadele pakutava rahalise toetuse laiendamisest.” Juunis toimunud arutelu peamisel majandusfoorumil (SPIEF) majanduse olukorra üle, kus ükski selle eest vastutajatest (keskpanga esimees elvira nabiullina, rahandus- ja majandusarengu ministrid anton siluanov ja maksim rešetnikov) ei lausunud sõna „sõda” ega isegi „SVO” ning sõjatööstuskompleksi mainiti vaid üks kord, ei saa tõsiselt võtta, märkis majandusteadlane Sergei Aleksašenko, keskpanga endine esimene aseesimees. Just sõda määrab praegu trende, sealhulgas majanduslikke.
Teine inflatsiooni põhjus, mida kostin nimetas, on samuti otseselt sõjaga seotud – need on sanktsioonid. Riigipankuri sõnul „ei saa neid eirata, kui räägime oma tänapäeva elust”. Need muudavad paljud protsessid kallimaks ja keerulisemaks. Sanktsioonid raskendavad turu küllastumist imporditud kaupadega ja takistavad projektide käivitamist, mis suurendaksid toodangut. Imporditakse kõik kõige tehnoloogiliselt arenenumad seadmed, mis pakuvad suurimaid marginaale ja mida Gazprom Neft kasutab, märkis ettevõtte juht aleksandrdjukov.
Sõda on põhjustanud majanduses põhimõttelisi muutusi, mida nabiullina järel nimetatakse sageli „struktuuriliseks ümberkujundamiseks”. Väliskaubanduse tingimused on muutunud ja mitte meie kasuks ning see on pikaajaline tegur, kõrged tööjõukulud on samuti pikka aega, nüüd peame lootma siseturule rahastamisallikatele, loetles nabiullina, lisades, et impordi asendamine toimub kiiremini, kui ta ootas. Sellistes tingimustes on lõhenemine vältimatu: mõnes sektoris toimub kiirenenud kasv, teistes stabiliseerumine ja kolmandates langus. Sõda imeb majandusest ressursse välja ja kostin tegi ettepaneku sulgeda ebaefektiivne tootmine: „Meil on hunnik erinevaid ettevõtteid, mis ei suuda kasumlikkust tagada.” Paljud ebaefektiivsed ettevõtted imevad riigilt raha, riik kulutab nende toetamiseks tohutuid summasid, kurtis kostin, aga vaatamata sellele „lennukid ei lenda, paljud asjad ei liigu”. Ressursid tuleks suunata tõhusamatele ettevõtetele ja isegi tööstusharudele, ebaefektiivsed – lahkuma, toetas teda nabiullina.
Kuid praegu jätkab riik, justkui polekski sõda, meetmete väljatöötamist paljude tööstusharude – söe, ehituse, autotööstuse jne – toetamiseks. kostin nõudis ausat vastust: „Miks me peame nii palju sütt tootma? <…> Kõik, mis on kaevandusmeetod, on ebaefektiivne.”
15. Lühiuudised
Euroopa Liidu välisteenistus: Euroopa Liidu välisteenistuse juht Kaja Kallas ütles, et Hiina ettevõtete toetus venemaa sõjale Ukraina vastu kujutab endast tõsist ohtu Euroopa julgeolekule. Kallas tegi selle avalduse Hiina välisministrile Wang Yile Brüsselis 13. Euroopa Liidu ja Hiina strateegilise dialoogi ajal. Ta kutsus Hiinat üles viivitamatult lõpetama igasuguse materiaalse toetuse venemaa sõjatööstuskompleksile. Kallas kutsus Hiinat üles toetama ka täielikku ja tingimusteta relvarahu ning õiglast ja püsivat rahu Ukrainas, mis põhineb ÜRO põhikirja täielikul austamisel.
venemaa on käivitanud Venezuelas Kalašnikovi automaatidele mõeldud 7,62 mm padrunite tootmise tehase esimese etapi. Ettevõte hakkab tootma kuni 70 miljonit padrunit aastas, teatas venemaa riiklik korporatsioon Rostec. Esimene etapp hõlmab nelja tootmisliini. Kaks neist hakkavad tootma terassüdamikuga kuulidega padruneid, teised trasseerimiskuulide ja toorikutega padruneid. Iga liin on võimeline tootma kümneid tuhandeid ühikuid vahetuse kohta. vene ettevõte loodab peagi käivitada ka ülejäänud tootmishooned. See võimaldab Venezuelas käivitada padrunite ja Kalašnikovi automaatide (AK-103) täieliku tootmistsükli.
USA kavatseb varustada Ukrainat oluliselt vähem relvastusega – vaid nii palju, et „sõda lõpule viia”, teatab WSJ. Tarnete peatamise ajal oli Poolas hoiul üle 20 PAC-3 Patriot raketi, üle 20 Stingeri süsteemi, Hellfire raketi ja üle 90 AIM-raketi.
lavrov – ta on olnud venemaa välisminister Jeesus Kristuse sünnist saati, ma arvan? Ja sellest ajast peale pole tema suust midagi kasulikku tulnud, – ütles NATO peasekretär Rutte. Varem ütles venemaa välisministeeriumi juht, et NATO riikide eelarve suurendamine viib alliansi lagunemiseni.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
