Sõja ülevaade: 1225. päev – venemaal käivad tankerid on hakanud plahvatama
Avaldatud: 2 juuli, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 02. juuli 2025:
venemaal käivad tankerid on hakanud plahvatama ja 200 000 mootorratast vene väele Hiinast.
1. Eip „rahu armastavatest pilvedest” sadu lõpe…
2. Kaks vene sõjalennukit venemaal alla kukkusid.
3. Kursk/Belgorod: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: Datšne küla suudeti tervenisti okupeerida.
10. Herson: muutusteta.
11. USA peatas õhutõrjerakettide ja muu laskemoona tarnimise Ukrainale.
12. Bakuus narkokaubanduse eest kinni peetud venelased saadeti eeluurimisvanglasse.
13. putin ja Macron pidasid telefonivestluse esimest korda pärast 2022. aastat.
14. putin käskis rekordilise personalipuuduse tõttu palgata rohkem puuetega inimesi.
15. Taani taastas venemaa ohu tõttu naistele kohustusliku sõjaväeteenistuse.
16. ISW: venemaa sõjaväejuhatus moderniseerib venemaa treeningvägesid, et lisada sinna mootorrattarajad ja väidetavalt kavatseb ta osta venemaa sõjaväele kuni 200 000 Hiinas toodetud mootorratast.
17. Lühiuudised
Rünnakute tugevuses ja taktikas muutusi polnud. Maa hind aga kasvab ja neid punase vedeliku liitreid kulub üha enam. Eile oli hinnaks u1 km² eest 1110 soldatit + suur ports tehnikat. Kahjuks kinnitavad järjest sagenevad Ukraina blogijate kirjed, et personali puudus Ukraina poolel võib saada saatuslikuks ning üha rohkem hakkab selginema, miks juba ammu on nii USA kui NATO nõudnud, et Ukraina alandaks mobilisatsioonikohuslaste vanust 25 eluaastalt madalamale.
Lõpuks on Ukraina hakanud üha rohkem mõjutama okupeeritud alal lõunarinde ja Musta mere vahel raudtee liiklust, mis on kõige tähtsam vene sõjaväe logistikaahel, aga seda oleks vaja tõsta kordades.
Kuna hall ala kahe rindejoone vahel järjest kasvab tõusva droonide ulatumise tõttu, siis üha määravamaks saab nii kiire liikumine (jala on aeglane) ja ning on selge, et ilma tugeva seire ning drooni toetuseta ei kipu rünnakud õnnestuma. Eip unustada saa ka kaudtuleüksuste ja lennunduse koordineeritud toetamist. Pole mõnedes sõjanduse kuldreeglites muutusi ja üks neist on erinevate relvaliikide koordineeritud/kombineeritud tegevus. Seni see enamuses lõikudes vene poolel õnneks ei tööta, kaudtuli ja lennundus kipub oma elu elama, droonimeeskonnadki oma elu elavad ja ei õnnestu see koordineerimine… vähem peavalu on saata uus seltskond käega näidatatud suunas…
1. vene sõjavägi hukkas tõenäoliselt Ukraina sõjavangi: sotsiaalvõrgustikes levitatakse videot, kus inimene seotakse mootorratta külge ja lohistatakse mööda teed.
2. juuli öösel puhkes Harkivis vene droonide ohu tõttu plahvatus ja tulekahju. Kupjanskis sama lugu, on hukkunuid.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas, et 110. brigaadi ülem kolonel Serhi Zahharevitš hukkus 1. juulil Dnipropetrovski oblastis Huljaipole linnas toimunud venemaa raketirünnakus. Seal hukkusid sõdurid ja üle 30 inimese sai haavata.
2. juuli öösel ründas venemaa ründedroonidega Odessa oblastis asuvat Võlkovi kanti. Pihta said sadama- ja turismiinfrastruktuuri rajatised.
1. juuli hilisõhtul pommitas vene armee Hersonis haiglat, mille tagajärjel hukkus kaheksa inimest.
Sumõ oblasti sõjaväeadministratsiooni juht Oleg Grigorov teatas, et juunis viisid venelased läbi 2593 õhurünnakut piirkonnas, mille tagajärjel hukkus 12 tsiviilisikut, sealhulgas 2 last.
2. Teisipäeval, 1. juulil tabasid venemaa Föderatsiooni Ukraina kaitseministeeriumi luureosakonna droonid Saratovorgsintezi naftatöötlemistehast Saratovi oblastis. Protsessiseadmed said kahjustada. Puhkes tulekahju. Muud üksikasjad on selgitamisel.
1. juuli õhtul kinnitas Ukraina relvajõudude peastaap Ukraina rünnakut Iževski elektromehaanikatehasele Kupol, mis toodab õhutõrje raketisüsteeme. „Vaenlase õhukaitsevõime vähendamise osana ründasid Ukraina Julgeolekuteenistuse üksused 1. juulil koostöös teiste kaitsejõudude komponentidega Iževski elektromehaanikatehast Kupol, mis asub vene Föderatsiooni Udmurdi Vabariigis 1300 km kaugusel Ukraina piirist,” edastas peastaap ja lisas, et vene Föderatsiooni sõjatööstuskompleksi rajatis Kupol tehas on spetsialiseerunud lühimaa õhutõrje raketisüsteemide tootmisele. Kinnitati täpne tabamus hoonele nr 1 objektil nr 1; registreeriti tulekahju. Rünnaku tulemused on selgitamisel.
Tšetšeenia kanalite teatel toimus Groznõi lähedal ühes piirkonna naftapuuraugus võimas plahvatus. Plahvatusele järgnes suur tulekahju. Sündmuskohale saadeti päästeteenistused ja kiirabiautod.
Tanker Vilamoura, mis vedas umbes miljon barrelit naftat, plahvatas, tõenäoliselt eelnevalt paigaldatud miini tõttu. Sellest teatas Reuters. Esialgsetel hinnangutel võis tankeri masinaruumis toimunud plahvatuse põhjustada miin. Juhtumi tagajärjel ujutati masinaruum üle, alus kaotas manööverdusvõime, kuid see pukseeriti Kreekasse. Plahvatuse lõplik põhjus selgub pärast tankeri saabumist sadamasse.
Alates selle aasta aprillist on Vilamoura kaks korda külastanud venemaa sadamaid – Ust-Lugat ja Novorossiiskit – Kasahstani naftat laadima. Plahvatus oli osa intsidentide seeriast laevadega, mis olid varem venemaa sadamates käinud. Ettevõtte esindaja sõnul ei põhjustanud plahvatus keskkonnareostust ja meeskond on väljaspool ohtu. Konsultatsioonifirma Dryad Global teatas, et alates aasta algusest on plahvatanud ka neli teist laeva, mis olid varem venemaal käinud.
vene hävitaja-pommitaja Su-34 kukkus eile alla. Sõjaväevaatleja Status-6 märkis, et enne õnnetust oli avatud ainult esimene telik – peamine telik näis olevat kinni kiilunud. vene meedia teatel suri lennuki navigaator pärast ebaõnnestunud katapulteerumist. Väidetavalt jäi ta puu otsa kinni ja suri hiljem saadud vigastustesse.
vene meedia teatas, et eile Nižni Novgorodi oblastis Kulebaki lähedal Veletõma rajoonis kukkus alla vene hävitaja Su-27. Mõlemad piloodid katapulteerusid: üks päästeti vigastusteta, teine on endiselt kadunud ning otsingu- ja päästetööd jätkuvad.
venemaa 8. kaardiväe ühendatud relvaarmee tegevjuht kolonel ruslan gorjatškin on väidetavalt tapetud üleeilses Donetski õhurünnakus.
Ukraina luure hävitas Zaporižja oblastis venelaste poolt kasutatava kriitilise raudteelõigu. Liiklus oli enam kui nädalaks peatatud. 1. juulil, pärast remonti taastasid venelased sõjaväe raudteetranspordi, kuid toimus uus plahvatus. Vedur läks rivist välja, blokeerides taas ühe peamise varustusliini. Olla seal Tokmakist idas paras punt tegutsejaid, kes toimetavad…
GUR teatas 1. juulil, et Ukraina droonid hävitasid Krimmis okupeeritud Sakõ lähedal asuval lennuväljal vene õhutõrjesüsteemi Pantsir-S1 ja selle meeskonna, mitu radarit ning lennuki Su-30.
3. Kursk/Belgorod: muutusteta, aga vene poole kurtmist jagub juba mitmes päev, et Ukraina teeb tugevamaid vasturünnakuid.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: eip suutnud seegi kord muutusi tuvastada.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: eilseks suutis vene pool okupeerida tervenisti Datšne küla Dnipropetrovski oblastis. Üleile suudeti sellest vallutada pool. Njah, lootus, et Ukraina suudab küla vabastada, pole seni täitunud. Küla ise vaid paarikümnest majapidamisest kahel pool suuremat maanteed koosneb, aga tee suund ja paiknemine on Vovtša jõest põhja pool ja selle suunaline vene poole edenemine kukutab arvatavasti kogu sealt lääne pool oleva Ukraina kaitse kokku, mis võis toetuda jõgede joonele takistamaks vene poole pealetungi lõunast põhja suunas…
10. Herson: muutusteta.
11. Pentagon on ajutiselt peatanud mõnede õhutõrjerakettide ja täppisjuhitavate laskemoona tarnimise Ukrainale, kuna on mures omaenda arsenali ammendumise pärast, teatas Politico kolmele informeeritud allikale viidates. Väljaande andmetel tegi otsuse Pentagoni poliitikaosakonna juhataja Elbridge Colby pärast USA kaitseministeeriumi laskemoonahoidlate inspekteerimist. Auditi tulemused tekitasid muret: nagu selgus, oli suurtükimürskude, õhutõrjerakettide ja täppisjuhitavate laskemoona arv oluliselt vähenenud.
Esialgne Bideni administratsiooni poolt heaks kiidetud abi peatamise otsus tehti juuni alguses, kuid see jõustus alles nüüd – keset venemaa ulatuslikke raketi- ja droonirünnakuid Ukraina tsiviillinnadele, märgib Politico. Valge Maja ja Pentagon jätsid väljaande kommentaaritaotlustele vastamata.
Juunis teatas Defense One Pentagoni hinnangutele viidates, et Ühendriigid ei ole 155 mm suurtükimürskude tootmise suurendamise plaani elluviimisel planeeritud teel. Väljaande andmetel eeldas USA kaitseministeerium algselt, et oktoobriks 2025 jõuab maht 100 000 mürskuni kuus, kuid projekt on graafikust maas. Praegu toodab Ameerika tööstus umbes 40 000 mürsku kuus – kolm korda rohkem kui 2022. aasta veebruaris (14,5 tuhat), kuid pool planeeritud mahust.
Kiievi sõjalise toetuse peatamisest on varem teatatud. Märtsis arutas president Donald Trump seda küsimust New York Timesi andmetel riigisekretär Marco Rubio ja Pentagoni juhi Pete Hegsethiga. Nagu Bloomberg toona Valge Maja ja USA kaitseministeeriumi allikatele viidates teatas, otsustas Washington abi peatada vähemalt seni, kuni Kiiev näitab üles „vabatahtlikku pühendumust rahule”. Tarnete taastamist võib kaaluda ainult siis, kui administratsioon peab seda sammuks, mis aitab kaasa konflikti rahumeelsele lahendamisele, märkis agentuur.
12. Aserbaidžaani uudisteagentuuri APA teatel vahistas Bakuu kohus kaheksa venemaa kodanikku, kes peeti kinni 1. juulil. Aserbaidžaani siseministeeriumi andmetel olid venelased „osa kahest organiseeritud kuritegelikust rühmitusest, mis olid seotud narkootikumide salakaubaveoga Iraanist ja küberkuritegevusega”. Kohtusaalis tehtud fotodelt on näha, et mõnel vahistatud isikul on näol peksmisjäljed.
Important Stories tuvastas varem kolm kinnipeetavat. Nad on 41-aastane IT-ettevõtja Anton Dratšev, 30-aastane Peterburist pärit programmeerija Dmitri Bezuglõi ja 23-aastane Tšerepovetsist pärit programmeerija Sergei Sofronov.
Lisaks neile vahistamistele pidasid Aserbaidžaani võimud varem kinni seitse venemaa propagandaagentuuri Sputnik Azerbaijan töötajat. Mõnele neist esitati süüdistus rahapesus, pettuses ja ebaseaduslikus ettevõtluses, samas kui tegevdirektori Igor Kartavõhhi ja peatoimetaja Jevgeni Beloussovi nimetasid Aserbaidžaani võimud salaja tegutsevateks FSB ametnikeks.
Samal ajal venemaal, Moskva ja Bakuu suhete halvenemise taustal, hakati kinni pidama Aserbaidžaani diasporaa liikmeid. Näiteks peeti Jekaterinburgis kinni Aserbaidžaani-Uurali organisatsiooni juht Šahin Šihhlinski. Voronežis otsisid julgeolekujõud läbi Aserbaidžaani päritolu ja linna suurima turu Aleksejevski kaasomaniku Jusif Khalilovi kodu.
Diplomaatiline konflikt venemaa ja Aserbaidžaani vahel lahvatas juuni lõpus pärast ulatuslikke kinnipidamisi Jekaterinburgis, mis viidi läbi vanade kriminaalasjade uurimise raames. Kinnipeetud seas olid vennad Gusein ja Zijaddin Safarov, kes surid vahetult pärast vahistamist. Aserbaidžaani peaprokuratuur algatas kriminaalasja paragrahvi „ettekavatsetud mõrv” alusel ja süüdistas meeste surmas venemaa julgeolekujõudude töötajaid.
Aserbaidžaani kohtumeditsiini ekspertide järelduse kohaselt oli 60-aastasel Husein Safarovil ninaluumurd, rindkere vigastused, kubemepiirkonna verevalumid, pleura ja kopsude rebend ning maksa- ja kõhukelmevigastused. 55-aastasel Zijaddin Safarovil oli mitu hematoomi ja marrastusi kogu kehas, sealhulgas neerudes ja suguelundite piirkonnas. Üks roie puudus ja ülejäänud olid murdunud.
13. putin pidas telefonikõneluse Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga. Sellest teatas kremli pressiteenistus, avaldamata, kes dialoogi algatas. Kahe riigi juhtide jaoks on see esimene otsekontakt alates 2022. aasta septembrist. Riigipead arutasid olukorda Lähis-Idas. kremli teatel rõhutasid putin ja Macron Teherani „seadusliku õiguse” austamise olulisust arendada rahumeelset tuumaenergiat ja jätkata tuumarelva leviku tõkestamise lepingust tulenevate kohustuste täitmist, sealhulgas koostööd IAEA-ga.
Pooled puudutasid ka sõda Ukrainas: putin nimetas relvastatud konflikti taas „lääneriikide poliitika otseseks tagajärjeks”, kus väidetavalt „paljude aastate jooksul” ignoreeriti venemaa julgeolekuhuve, loodi Ukrainas „venemaa-vastane tugipunkt” ja „lubati venekeelsete elanike õiguste rikkumist”.
Lisaks süüdistas putin Läänt sõjategevuse pikendamises, toites Kiievi režiimi mitmesuguste moodsate relvadega. Rääkides Ukraina rahumeelse lahenduse väljavaadetest, kinnitas putin võimalike kokkulepete põhimõttelisi lähenemisviise, mis tema arvates peaksid ette nägema Ukraina kriisi algpõhjuste kõrvaldamise ja põhinema uutel territoriaalsetel reaalsustel, teatab kreml.
Macron omakorda kutsus putinit üles viivitamatult tulevahetust lõpetama, kirjutab Le Monde, viidates Élysée paleele. Prantsuse president kinnitas Prantsusmaa vankumatut pühendumust Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele.
Viimati rääkis putin Macroniga telefonitsi 11. septembril 2022. Siis toimus vestlus Prantsuse poole algatusel. kremli teatel toimus kõneluste käigus detailne ja avameelne arvamuste vahetus olukorra kohta Ukrainas, rõhutades Zaporižja tuumaelektrijaama julgeoleku tagamise küsimusi. Riigipead puudutasid ka ülemaailmse toiduga kindlustatuse teemat. Eelkõige kinnitas putin Moskva seisukohta, et Musta mere sadamatest eksporditav teravili peaks olema suunatud eelkõige arengumaade vajadustele.
14. Rekordilise personalipuuduse tõttu on putin andnud korralduse võtta täiendavaid meetmeid, et julgustada tööandjaid puuetega inimesi tööle võtma. Nagu kremli veebisaidil teatati, andis riigipea ministrite kabinetile korralduse hinnata tööhõivekeskuste ja tööandjate tõhusust puuetega inimeste tööhõive ja nende töökohal kohanemise toetamisel. Valitsus peab esitama ka ettepanekud puuetega inimeste tööhõive ja töökohal hoidmise mehhanismide parandamiseks.
Samal ajal tegi putin ettepaneku kaaluda võimalust säilitada tööle võetud puuetega inimestele igakuised lisatasud eriliste teenete eest. Nende algatuste elluviimise eest vastutavaks määrati peaminister mihhail mišustin ja Delovaja Rossija esimees aleksei repik. Elluviimise tähtaeg on seatud 1. septembrini 2025.
Presidendi juhised olid reaktsioon kiiresti süvenevale personalikriisile. Kõrgema Majanduskooli aruande kohaselt oli venemaa ettevõtetel 2024. aasta lõpuks puudu 2,6 miljonit töötajat – see on 17% rohkem kui aasta varem ja rekordiline. Suurim personalipuudus registreeriti tööstuses (391 tuhat inimest), kaubanduses (347 tuhat) ja transpordis (219 tuhat). Uuringu autorid omistavad selle tööjõumigrantide sissevoolu vähenemisele, rubla nõrgenemisele ja mitmetele majandusšokkidele.
Olukord halvenes pärast seda, kui putin alustas sõda Ukrainas: esimesel aastal mobiliseeriti rindele umbes 300 tuhat meest ja kahel järgneval aastal veel 740 tuhat inimest. Lisaks lahkus erinevatel hinnangutel riigist 650 tuhandest kuni 1,1 miljoni venelaseni, kes põgenesid mobilisatsiooni eest ja ei nõustunud kremli poliitikaga.
Majandust tabanud sanktsioonide surve ja rändealaste õigusaktide karmistamine pärast terrorirünnakut Crocus City Hallis aitasid kaasa tööjõu väljavoolule Kesk-Aasia riikidest. Samal ajal on venelased hakanud massiliselt kolima kõrgema sissetuleku ja madalamate nõudmistega tegevusaladesse, eelkõige kohaletoimetamisse, taksondusse ja kaitsetööstusesse.
Kõike seda süvendab demograafiline olukord. Seega ametliku statistika kohaselt ületas loomulik rahvastiku vähenemine 2024. aastal 596 tuhat inimest – see on enam kui 20% rohkem kui eelmisel aastal. Rosstati prognoosi kohaselt võib venemaa rahvaarv 2046. aastaks väheneda 130,6 miljoni inimeseni. Personalipuuduse probleemi püütakse lahendada, sealhulgas meelitades tööle vanemaid inimesi. Jaanuaris-mais 2025 saatsid tööandjad üle 50-aastastele kandidaatidele 5,1 miljonit kutset, mis on peaaegu kaks korda rohkem kui samal perioodil 2024. aastal.
15. Taanis on naised nüüd meestega võrdselt sõjaväeteenistuseks kohustatud, teatab Associated Press. Muudatused jõustusid 1. juulil ja kehtivad 18-aastastele. Seni said naised armeesse astuda oma soovi järgi. Kevadel ütles Taani kaitseminister Troels Lund Poulsen, et valitsus soovis algselt kohustuslikku ajateenistust laiendada alates 2027. aastast, kuid otsustas reformi kiirendada, et venemaa ohu tõttu riigi relvajõudude suurust kiiresti suurendada.
Samuti on pikendatud ajateenistuse pikkust – nüüd kestab see nelja kuu asemel 11 kuud. Taani ajateenistuse programmi juht kolonel Kenneth Strom selgitas, et muudatused tulenevad NATO kaitsepoliitika tugevnemisest. „See põhineb praegusel julgeolekuolukorral, et oleks suurem lahinguvõime ja oskused, mida on vaja kas armee, merevägi, õhuvägi või erioperatsioonide väed,” lisas ta. Praeguse süsteemi kohaselt peavad kõik üle 18-aastased Taani kodanikud registreeruma ja läbima testi, et teha kindlaks nende sobivus sõjaväeteenistuseks. Esmalt värvatakse vabatahtlikke ja ülejäänud kohad täidetakse juhuslikult loterii teel. 2033. aastaks on plaanis värvata igal aastal kuni 6500 inimest. Eelmisel aastal teenis Taani armees 4700 inimest, kellest 24 protsenti olid naised. Kuningriigi relvajõududes on praegu 9000 kutselist sõdurit ja rahvaarv 6 miljonit.
Taani oli viimane Põhjamaa riik, mis kehtestas naiste ajateenistuse. Norra oli esimene, kes seda tegi 2015. aastal. Rootsi järgnes eeskujule 2017. aastal.
Veebruaris ütles peaminister Mette Frederiksen, et Taani suurendab järgmise kahe aasta jooksul kaitsekulutusi täiendavalt 50 miljardi krooni (7 miljardi dollari) võrra, et võidelda venemaa kasvava ohuga. See toetus viib sõjalised kulutused 3%-ni SKP-st, mis on rekord „enam kui poole sajandi jooksul”. Juunis toimunud viimasel NATO tippkohtumisel leppis Taani koos teiste alliansi liikmetega kokku suurendada kaitsekulutusi 5%-ni SKP-st aastaks 2035, nagu nõudis USA president Donald Trump.
„Meil on tegemist agressiivse venemaaga, kes relvastub uuesti ja toodab kolme kuuga rohkem laskemoona kui NATO aastaga,” rõhutas Frederiksen. Ta ütles, et Ukraina sõja põhjustasid „keiserlikud unistused” ja väljendas kahtlust, et ta sellega peatub.
16. ISW: venemaa sõjaväejuhatus moderniseerib venemaa treeningvägesid, et lisada sinna mootorrattarajad ja väidetavalt kavatseb ta osta venemaa sõjaväele kuni 200 000 Hiinas toodetud mootorratast. venemaa kaitseministeerium avaldas 27. ja 28. juunil kaadrid, mis näitasid venemaa ametnikke külastamas Novosibirski kõrgemat sõjaväejuhtimiskooli ja uut sõjaväepolügooni Krasnodari krais, ning rõhutas, et venemaa loob nendes rajatistes mootorrattasõidu väljaõppe programme.
venemaa kaitseminister andrei beloussov ja venemaa maavägede ülem kolonel kindral andrei mordvitšev arutasid venemaa võime parandamist vägede väljaõppeks ja uute ohvitseride koolitamiseks Novosibirski kõrgemas sõjaväejuhtimiskoolis ning beloussov käskis mordvitševil varustada kool mootorrataste ja maastikusõidukitega (ATV-dega), et aidata kadette koolitada kaasaegse taktika alal. venemaa asekaitseminister junusbek jevkurov teatas, et Krasnodari krai polügoonil on kaasaegne sõidupolügoon mootorratastele, ATV-dele ja neljarattalistele ning märkis, et venemaa on moderniseerinud üle 200 väljaõppekeskuse, et arvestada venemaa vägede Ukrainas kasutatava uue taktikaga. venemaa sõjaväejuhatus on viimastel kuudel töötanud mootorrattataktika ja -väljaõppe formaliseerimise nimel kogu venemaa sõjaväes.
vene allikad spekuleerivad siiski jätkuvalt venemaa kaitseministeeriumi võime üle venemaa mootorrataste kasutamist formaliseerida ja veelgi parandada. vene Telegrami kanal väitis 13. juunil, et mordvitšev oli 2024. aasta lõpus mootorrataste ja ATV-de kasutamise teerajaja, et hõlbustada venemaa edasiliikumist Pokrovski suunas. Telegrami kanal teatas, et Pokrovski suunal paiknev venemaa väegrupp töötas 2025. aasta juuniks välja mootorrataste kasutamise ametlikud normid ja et venemaa sõjaväe juhtkond püüab neid norme teistes rindepiirkondades korrata. Telegrami kanal kordas, et venemaa sõjaväelased saavad enamiku oma mootorratastest vabatahtlikelt organisatsioonidelt või ostavad mootorrattad iseseisvalt, kuid märkis, et mordvitšev kavatseb, et venemaa kaitseministeerium varustaks vägesid mootorratastega tsentraalselt ja looks mootorrattavaru.
Telegrami kanal teatas, viidates venemaa sõjaväe täpsustamata allikatele, et venemaa ostis 2024. aastal üle 40 000 Hiinas toodetud mootorratta ja et venemaa väed on saanud 20 000 neist mootorratastest. Üks venemaa sõjaväeallikas ütles kanalile, et venemaa kaitseministeerium kavatseb 2025. aasta lõpuks osta 120 000 mootorratast, 30 000 ATV-d ja 12 000 bagi. Teine venemaa kaitseministeeriumi allikas väitis, et kaitseministeerium kavatseb osta kuni 200 000 mootorratast ja 60 000 muud tüüpi kergsõidukit – tõenäoliselt 2025. aastal. Telegrami kanal teatas, et mordvitšev kavatseb palgata ka rühma instruktoreid, kes õpetaksid vägedele mootorrataste parimat juhtimist, ning et mõned neist instruktoritest võivad olla endised Wagneri grupi liikmed.
vene sõjaväeblogija ja endine Storm Z instruktor kaebas 30. juunil, et venemaa mootorrattad ja ATV-d on haavatavad Ukraina esimese isiku vaatega (FPV) droonirünnakute suhtes ning et venemaa mootorrattarünnakud toovad kaasa suurema hukkunute (KIA) ja haavatute (WIA) suhte. Milblogija märkis, et mootorrattarünnakud võiksid olla edukamad, kui venemaa väed kasutaksid mootorrattaid koos märkimisväärse õhu-, drooni- ja elektroonilise sõjapidamise (EW) toetusega. Mootorrataste kasutamine on võimaldanud vene vägedel veidi parandada oma võimet Ukraina droonide eest kõrvale põigelda rindejoone „hallides tsoonides”, kuid venemaa edasiliikumise tempo ei ole veel suurenenud, hoolimata pingutustest integreerida kiiremini liikuvaid sõidukeid rünnakutaktikasse.
17. Lühiuudised
Saksamaa kantsler Friedrich Merz ütles, et Tauruse tiibrakettide tarnimise küsimus Ukrainale on endiselt lahtine ja „võimalus”, kuid Saksamaa „ei muutu sõja osapooleks”. Njah…
Ukraina välisluureteenistuse teade: venemaa juhtkond on viimasel ajal hakanud üha sagedamini rääkima kaitsekulutuste kärpimisest, mis võib viidata katsetele leevendada eelseisva majanduskriisi tagajärgi. Viimastel päevadel on venemaa aktiivselt propageerinud uut narratiivi kaitsekulutuste kärpimise kohta. venemaa välisminister lavrov rõhutas oma Kõrgõzstani visiidi ajal, et rahu armastav venemaa plaanib erinevalt NATO-st kaitsekulutusi kärpida. Päev varem edastas selle sõnumi putin. Ukraina välisluureteenistus usub, et selle retoorika muutusega püüab Moskva leevendada eelseisva majanduslanguse tagajärgi.
Ukraina desinformatsioonivastase keskuse juht Andrei Kovalenko: venemaa on aidanud Põhja-Koreal ründedroonide tootmist alustada ja koolitab Põhja-Korea operaatoreid. Kovalenko märkis, et GUR kinnitab teavet, et Venemaa abiga on Põhja-Koreas loodud selliste droonide nagu Shahed ja Geran tootmine. Kovalenko tsitaat: „…vene instruktorid töötavad Pyongyangis, samuti Wonsani linna Kalma lennuvälja piirkonnas ja koolitavad Põhja-Korea mehitamata õhusõidukite piloote.”
Läti valitsus kiitis teisipäeval heaks 42 Patria 6×6 soomustransportööri ja muu sõjatehnika üleandmise Ukraina relvajõududele, et toetada nende võitlust venemaa agressiooni vastu.
venemaa varilaevastiku laevad sõidavad alakvalifikeeritud meeskonnaliikmetega, ilma kindlustuseta ja nõuetekohase keskkonnakaitsevarustuseta. Saksamaa on lõpuks teatanud, et hakkab Läänemerel rikkumisi rangemalt käsitlema.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
