Sõja ülevaade: 1224. päev – kaotati esimene asula Dnipropetrovski oblastis
Avaldatud: 1 juuli, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 01. juuli 2025:
esimene asula Dnipropetrovski oblastis kaotati. Kuidagi on hakanud vene poolel jälle jõgede ületamised õnnestuma.
1. Sadu jätkus ning ikka muret jagus.
2. Okupeeritud alad jäid suurema töötluse all.
3. Kursk/Belgorod: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: üks asula lõpuks tervenisti kätte saadi.
9. Lõunarinne: kinnitust üleeilne uudis sai ja üks jõe ületus vene poolelt veelgi lisaks.
10. Herson: muutusteta.
11. FT: NATO on hakanud kartma Ukraina rinde läbimurret ja vene armee võimalikku pealetungi Odessale.
12. venemaa rahandusministeerium laenab sõjalise eelarve katmiseks täiendavalt 500 miljardit igas kuus.
13. venemaa rahandusministeerium tegi ettepaneku suurendada autoomanike makse 2-3 korda.
14. Üks venemaa suurimaid metallurgiatehaseid on rahaliste probleemide tõttu lülitatud lühemale töönädalale.
15. Kuzbassis peatas rahapuuduse tõttu töö ligi 1000 töötajaga kaevandus.
16. venemaa Läänemere sadamate kaubavood kasvavad.
17. Lühiuudised
Kaotuste numbrid lasevad aimata, et vene poole surve tugevus ei muutunud. Küll hakkas surve tõusma lõunarindel, mis lisaks idapoolsemale lõigule tõi edenemise ja sektori lääneservas ja seni paljus jõude seisnud vene üksused vast nüüd aktiivsemalt töösse lükatakse. Taktika muutusi ei tuvastanud, pommitamist ikka palju ning seni soomus kuskil kaugemal oma aega ootab. Erinevaid pilte ja videosid Ukraina tõusnud kaitserajatiste ehitamisest tuleb, järjest tehniliselt paremaks need lähevad, aga kui paljudes rinde lõikudes seda teha suudetakse, kahjuks ei tea. Seda, et kaitsekraavid kaetakse tugeva metallsõrestikuga, alles mille järel läheb peale pinnas, on tugev samm edasi (kui sinna metalli peale näiteks ka palgid pannakse). Küll on hakanud tõusma mure, et vene pool kipub jälle saama jõgedest lihtsamini üle ja võimalik, et Ukraina omad on hoidnud jõgede taga väiksemaid koosseise ressursside nappuse pärast ja sestap kuskil need jõe ületused õnnestuvadki.
1. Ukraina ombudsmani Dmõtro Lubinetsi sõnul on ÜRO esimest korda tunnistanud, et Olenivka vangla veresaun oli ettekavatsetud venemaa sõjakuritegu. 2022. aasta juulis toimunud plahvatuses hukkus üle 50 Ukraina sõjavangi. ÜRO uus analüüs kinnitab: venemaa planeeris ja viis rünnaku ellu.
Eip hakanud täna pikka nimekirja tegema, aga sadu jätkus. ISW kommentaar: kreml jätkab Ukraina riigi hävitamist ja Ukraina rahva allutamist.
2. 1. juuli öösel mürisesid okupeeritud Luhanskis plahvatused, pärast droonirünnakut möllasid mitmes kohas tulekahjud. Sellest teatas Ukraina Desinformatsioonivastase Keskuse juht Andrei Kovalenko väljaandes Donbass Realii. Kohalikud Telegrami kanalid avaldavad plahvatuste hetkedest videoid: avaldatud kaadrites on näha droonide müra ja suuri tulekahjusid. venemaa riiklik propagandaagentuur TASS teatas nn LPR-i okupatsioonivõimudele viidates, et Luhanski kohal lendas üle 20 drooni. Kovalenko sõnul põleb ajutiselt okupeeritud Luhanskis vene logistika.
3. Kursk/Belgorod: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: üks edenemine siin siiski tuli, vene pool suutis peale mitmeid nädalaid töötlust saada enda kontrolli alla täielikult Novomõhhailivka asula. Sealt edasi on Solona jõgi, millele lootsin pisu aga lõunarindel üleeile ja eile toimuv on pannud selles pisu kahtlema.
9. Lõunarinne: eile sai vene poole blogija teade kinnitust, et vene väed ületavad Vovtša jõe ja vallutasid Dnipropetrovski oblastis Datšne asula. Njah, tundub, et loodetud jõe joonele siiski ei saagi lootma jääda ning hakkab pisu enam muretsema selle suuna pidamise pärast.
Väike vene poole edasiliikumine Kamjanskes lõunarinde lääneservas, mis kahjuks lõppes sealse teetammi hõivamisega. Kui seal kand maha saadakse pikemalt, siis pisu muret siitki lõigust. Häda selles, et siin pole üle jõe mite tavapärane sild, mida on võimalik puruks pommitada vaid tugev ja lai teetamm ning lisaks on pärast Kahovka tammi purustamist sealne jõgi päris kokku kuivanud ning ning ajutiste sildade rajamine tammi kõrvale sestap ka palju lihtsam…
Tšetšeenia väed valmistuvad väidetavalt ette ulatuslikuks pealetungiks Zaporižjas. Mariupoli linnapea endise nõuniku Andrjuštšenko sõnul liigub Enerhodari/Melitopoli/Vasõlivka suunas veel 15 veoautot personaliga – lisaks 21-le varem märgatud veoautole.
10. Herson: muutusteta.
11. Ukraina väljavaadete osas rindel valitsev meeleolu Kiievis ja mõnede Euroopa juhtide seas on halvenev. Sõjaväeliste hinnangute kohaselt on nii venemaa kui ka Ukraina armeed peaaegu kurnatud, kuid kui esimene suudab praegust operatsioonide intensiivsust veel aasta säilitada, võib teine jõuda murdepunkti kuue kuu jooksul, kui ta ei saa märkimisväärset sõjalist abi, märgib Financial Times.
Mõned NATO juhid usuvad, et olukord rindel võib sügiseks tõsiselt halveneda, kirjutab FT peaväliskommentaator Gideon Rachman, tuginedes vestlustele alliansi juhtide ja Euroopa kõrgemate poliitikutega. Erinevalt USA administratsioonist usuvad vähesed Euroopas, et venemaa kavatseb relvarahuga nõustuda. Üks olulisele teabele ligipääsuga kõrge ametnik usub, et venemaa peamine eesmärk on praegu Odessa vallutamine, mida putin peab ajalooliselt venemaa linnaks. Märtsis rääkis putin ise venemaa nõuetest Odessale ja aprillis tegi seda ka tema abi nikolai patrušev.
Meeleolu on halvenenud ka Ukraina juhtkonna seas, kes on lääneliitlastega peetud kinnistel kohtumistel üha enam rõhutanud vajadust avaldada venemaale survet relvarahu saavutamiseks, märgib Rahman. Ta lisab, et aasta või kaks tagasi oleks sellist juttu Kiievis peetud lüüasaamist pooldavaks. Sarnaseid tähelepanekuid jagasid ka rühm poliitikuid – endised Euroopa juhid, sealhulgas Poola president Aleksander Kwasniewski, Rootsi peaminister Carl Bildt, Soome peaminister Sanna Marin ja Hollandi kaitseminister Kajsa Ollongren, kes külastasid eelmisel nädalal Kiievit.
„Meie järeldus vestlustest ametnike, ekspertide ja sõjaväejuhtidega on see, et Euroopale on selge ja otsene oht, kui me praegu otsustavamalt ei tegutse,” kirjutasid nad. „Kuigi ukrainlased ei lõpeta kunagi vastupanu osutamist, võib Ukraina ilma suurema sõjalise toetuseta kaotada rohkem territooriumi. Võidakse vallutada rohkem linnu. See seaks ohtu enam kui 500 miljonit Euroopa kodanikku.” Nende arvates peaks Euroopa viivitamatult andma Ukrainale raha relvade ostmiseks, tänu millele saaksid Ukraina tootjad tootmist märkimisväärselt suurendada ja armeed varustada (oma võimsuste täielikuks ärakasutamiseks on vaja 10–15 miljardit dollarit):
Raha, mis on vajalik tootmise viivitamatuks täisvõimsusele viimiseks, võib takistada venemaal 2025. aastal suurt edu saavutamast. Tõsi, mõned relvaliigid on saadaval ainult Ameerika Ühendriikides, kuid Ukraina tootmine suudab lahendada enamiku pakilisi probleeme. Meie, eurooplased, saame seda ise teha, isegi kui Ameerika Ühendriigid lõpetavad Ukrainale raha ja relvade andmise.
Mõned Lääne ametnikud hoiatavad eraviisiliselt „katastroofilise läbikukkumise” ohu eest sõjalise ja rahalise abi olulise suurenemise puudumisel, kui venemaal õnnestub Ukraina kaitset ära kurnata ja sellest läbi murda, märgib Rachman. Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrski sõnul on rindejoon viimase aasta jooksul pikenenud enam kui 160 km võrra ja ületab nüüd 1200 km.
Rachman pakub ka vastuargumendi: optimistid usuvad, et Ukraina relvajõud suudavad järgmise aasta vastu pidada, kuna nende droonid muudavad suurte vene väegruppide edasiliikumise võimatuks ja isegi kui nad läbi murravad, pole venemaal piisavalt mehhaniseeritud diviise, et seda ära kasutada. Sõjaväeekspert, Carnegie rahvusvahelise rahu fondi vanemteadur Dara Massicot ütles Washington Postile, et Ukraina relvajõud ei saavuta sel suvel otsustavat läbimurret: „Operatiivkeskkond rindel on mõlema poole jaoks väga keeruline. venelased üritavad endiselt välja mõelda, kuidas alustada piisavalt suurt pealetungi, et edasi liikuda ilma Ukraina suurtükiväe või droonide poolt mõjutamata.”
12. venemaa valitsus suurendab laenamist, et rahastada kasvavaid sõjalisi kulutusi nafta- ja gaasieelarve tulude vähenemise taustal. Kolmandas kvartalis plaanib rahandusministeerium laenata 1,5 triljonit rubla (16,5 miljardit eurot) ehk keskmiselt 500 miljardit rubla kuus. See on rohkem, kui rahandusministeerium laenas kahes esimeses kvartalis, kuigi mõlemal korral ületas see plaani. Jaanuaris-märtsis oli see 1 triljon rubla, aprillis-juunis 1,3 triljonit ning tulemuseks oli vastavalt 1,4 ja 1,47 triljonit rubla. Kui rahandusministeerium täidab järgmise kvartali plaani, siis üheksa kuu jooksul laenab ta peaaegu kõik, mida ta plaanis kogu aastaks kaasata: 4,4 triljonist rublast 4,8 triljonist rublast.
Kuid tundub, et valitsuse isu on suurem. Mais suurendati eelarvepuudujääki enam kui kolmekordselt – 3,8 triljoni rublani ehk 1,7%-ni SKP-st. Odavama nafta ja tugeva rubla tõttu vähenesid nafta- ja gaasitulud 2,6 triljoni rubla võrra. Laenuprogramm jäi aga samaks. Üks võimalustest nafta- ja gaasitulude languse kompenseerimiseks, mis on tingitud prognoositust madalamast dollari vahetuskursist, on lisalaenud.
Samal ajal suurendati kulutusi 0,8 triljoni rubla võrra, ulatudes 42,3 triljoni rublani, kuna nafta- ja gaasitulud on eeldatavalt kasvanud. Analüütikute arvates on rahandusministeerium tulude suhtes liiga optimistlik: eelarve koostati selle aasta 7,6% inflatsiooni põhjal, kuid see langeb prognoositust kiiremini, mis ähvardab käibemaksude puudujääki.
Eelmisel aastal oli OFZ-i paigutamine väga keeruline. Intressimäärad tõusid ja pangad nõudsid ujuvkupongiga väärtpabereid (ujuvkuponge), samas kui rahandusministeerium pakkus ainult fikseeritud kupongiga väärtpabereid – ta püüab paigutada just selliseid väärtpabereid. Rahandusministeeriumile ei meeldi, et ujuvkupongid moodustavad peaaegu poole OFZ-ist, ja ta püüab nende osakaalu vähendada, selgitas aseminister vladimir kolõtšev. Eelmisel aastal pakkus ta ujuvkuponge turule ainult detsembris ja müüs neid 2 triljoni rubla eest. Kokku paigutati eelmisel aastal OFZ-i 4,4 triljoni väärtuses.
Nüüd on olukord paranenud, aasta esimesel poolel müüdi ainult klassikalisi väärtpabereid, kolmanda kvartali plaanis aga ainult neid. Turg on seatud baasintressimäära langusele ja väärtpaberite tootlus langeb. MMI analüütikute sõnul on 20% baasintressimääraga valitsusele 1-3 aastaks antav laen oluliselt odavam kui aasta tagasi 16% juures. Rahandusministeerium kasutab seda ära ja paigutab aktiivselt võlakirju, võimalik, et tulevikus kasutamiseks, juhuks kui olukord halveneb. See loob tulevikuks ohutusvaru, märkisid Gazprombanki analüütikud.
13. venemaa rahandusministeerium, otsides võimalusi eelarves oleva augu lappimiseks, mis on ulatunud 3,4 triljoni rublani ehk 1,5%-ni SKP-st, on teinud ettepaneku autoomanikele kehtestatavate riigilõivude järsuks suurendamiseks, näiteks õiguste registreerimise ja riiklike registreerimismärkide väljastamise eest. Alates 2025. aasta septembrist võivad sellised lõivud ministeeriumi esitatud seaduseelnõu kohaselt suureneda 2-3 korda.
Vanakooli juhiloa saamiseks tuleb maksta 4 tuhat rubla (44 eurot, praegu – 2 tuhat rubla), uue vormi juhiluba maksab samuti kaks korda rohkem – 6 tuhat rubla praeguse 3 tuhande asemel. Viimati tõsteti neid tasusid vastavalt 11 ja 7 aastat tagasi. Rahvusvahelise juhiloa tasu on 3,2 tuhat rubla 1,6 tuhande asemel, täpsustab Izvestija. Seaduseelnõu kohaselt suureneb sõiduki registreerimistunnistuse (VRC) riigilõiv kolm korda: paberdokumendi eest tuleb maksta 1,5 tuhat rubla (varem – 500), plastdokumendi eest – 4,5 tuhat rubla (1,5 tuhat). Sõidukipass (PTS) kallineb 1,5 korda – 1,2 tuhat rubla. Dokumendis muudatuste tegemine maksab 525 rubla (praeguse 350 asemel).
Auto riiklike registreerimismärkide saamise tasu on 3 tuhat rubla (varem 2 tuhat), haagiste ja mootorrataste registreerimismärkide eest – 2,25 tuhat rubla (praeguse 1,5 tuhande asemel). Ja sõiduki ohutusnõuetele vastavuse tunnistuse saamiseks tuleb maksta 4,5 tuhat rubla 1,5 tuhande asemel. Samuti muutub auto konstruktsiooni muutmise loa väljastamine kolm korda kallimaks – 3 tuhat rubla võrreldes 1 tuhandega. Ohtlike kaupade veo loa eest tuleb maksta 2,25 tuhat rubla 1,5 tuhande asemel (dokumendi uuendamine maksab 1,5 tuhat 100 asemel). Paberkandjal transiidinumbrite tasu tõuseb kolmandiku võrra – 200-lt 300 rublale, metallnumbrite puhul – 1,6 tuhandelt 2,4 tuhandele rublale, vastavalt seaduseelnõule, mille on juba asjaomaste osakondadega kokku leppinud.
Autoekspert Oleg Osipovi sõnul langeb umbes 68% uue Hiina auto maksumusest venemaal juba maksudele ja lõivudele. Ta usub, et uuendus tuleneb soovist teenida inimeste pealt raha, koguda eelarvesse rohkem raha. „Me maksame juba hullumeelset raha, maksame aktsiisi iga kütuse liitri pealt. Selle suurendamine iga pisiasja pealt on vale, ebaeetiline,” ütles ekspert.
Ta meenutas ka trahvide suurenemist, millest mõnda valitsus suurendas 10-12 korda. Riigiduuma poolt mais heaks kiidetud eelarveseaduse muudatuste kohaselt kavatseb riik 2025. aastal saada 257,9 miljardit rubla trahvide, sanktsioonide ja kahjutasude näol, mis on 66,25 miljardit rubla (34%) rohkem kui esialgne plaan (191,7 miljardit rubla). Eelarve trahvituludest suurem osa tuleb autojuhtide tasudest. See on 52,4 miljardit rubla ehk 7,7 korda rohkem kui eelarveseaduses sätestatud tase (6,8 miljardit rubla).
14. venemaa Föderatsiooni suurim elektrometallurgia tootja Tšeljabinski Elektrometallurgiatehas (CHEMK) läheb alates 1. septembrist üle neljapäevasele töönädalale, teatas ettevõtte pressiteenistus. 2024. aastal natsionaliseeritava CHEMK-i juhtkond põhjendab sellise meetme vajadust vahetuskursi olulise kõikumisega, ebasoodsate tingimustega elektrometallurgia turul, samuti tarbijaettevõtete nõudluse olulise vähenemisega, vahendab Kommersant.
„CHEMK-i finants- ja majandusliku stabiilsuse tagamiseks rakendatakse kriisivastast programmi, mille raames alates 1. septembrist viiakse kõigi struktuuriüksuste administratiivtöötajad kuni 2025. aasta lõpuni üle osalisele tööajale. Töötajate koondamist ei ole plaanis,” kinnitas ettevõtte pressiteenistus. Uus töögraafik mõjutab ettevõtte 1,2 tuhat töötajat, mis moodustab 80% riigis terase sulatamisel kasutatavate metallide (rauasulamid räni, mangaani, kroomi jne) toodangust. Ettevõte lisas, et juhtkond naaseb eelmise graafiku juurde, kui turuolukord normaliseerub ja vahetuskursid stabiliseeruvad.
CHEMK asutati 1929. aastal. Kuni 2024. aasta veebruarini kuulus ettevõte Juri ja Ljudmila Antipovile kuuluvale AS-ile Etalon Company. Sama aasta veebruari lõpus otsustas Sverdlovski oblasti kohus anda CHEMK-i kuuluvate AS-i Tšeljabinski Elektrometallurgiatehase, AS-i Serovi Ferrosulamite Tehase ja AS-i Kuznetski Ferrosulamite aktsiad riigi omandisse.
vene Föderatsiooni peaprokuratuuri andmetel erastas Antipovi perekond ebaseaduslikult tehased, mis tootsid tooteid venemaa sõjatööstusele, ning tarnisid tooteid ka ebasõbralikele riikidele, mis kahjustas riigi huve. Praegu haldab Tšeljabinski EMK-d föderaalne kinnisvarahaldusagentuur. SPARK-Interfaxi andmetel ületas ettevõtte 2023. aasta tulu 81,5 miljardit rubla ja puhaskahjum 519,4 miljonit rubla.
Tšeljabinski EMK töönädala lühendamine toimus venemaa Föderatsiooni metallurgiatööstuse tõsiste probleemide taustal, mis olid tingitud rahvusvaheliste sanktsioonide karmistumisest, välisturgude kaotamisest ja keskpanga intressimäära tõusust. Russian Steeli andmetel on alates Ukraina sõja algusest venemaa Föderatsiooni teraseeksport vähenenud 32 miljonilt tonnilt 2021. aastal 20 miljoni tonnini eelmisel aastal. Sisenõudlus langes 2024. aastal 6% ja sel aastal võib see langeda veel 10%, kardab ühing. Severstali tegevjuhi Aleksandr Ševelevi sõnul võib venemaa terase sisenõudlus 2025. aastal langeda 43–45 miljonilt tonnilt 39 miljoni tonnini.
2024. aastal langes terasetootmine venemaal 8,6% – rekordiline tulemus kõigi suuremate terasetootvate riikide seas – ning 2025. aasta jaanuaris-aprillis veel 7,2%. Juuni keskel teatas tööstus- ja kaubandusministeeriumi juht anton alikhanov, et võimud valmistuvad terasetootjate maksukoormuse vähendamiseks. Eelkõige võidakse alates 2026. aastast tõsta hinnaläve, mille juures ettevõtted maksavad eelarvesse vedela terase aktsiisimaksu (praegu on see 30 tuhat rubla tonni sfäärterase kohta).
Kokkuvõttes annab metallurgia tööd enam kui 600 tuhandele venelasele ja moodustab 10% riigi eksporditulust.
15. Interfax teatab piirkondlikule söetööstuse ministeeriumile viidates, et üks Kemerovo oblasti suurtest kaevandustest, Spiridonovskaja, kus töötas 900 inimest, on töö lõpetanud. Ettevõte selgitas, et palkade, puhkusetasude ja asustusmaksete võlad ulatuvad umbes 90 miljoni rublani (peaaegu miljoni euroni) ning tootmine peatati juuni alguses rahastamise puudumise tõttu. Mai lõpus otsustas kaevanduse juhtkond vallandada 760 töötajat investeerimisfondide puuduse tõttu, ütles Spiridonovskaja esindaja. Juuni lõpuks oli töölt lahkunud umbes 120 inimest. Kaevanduse elustamises osaleb praegu umbes 130 inimest ning kaevandus on aasta algusest kaevandanud umbes 214 tuhat tonni kivisütt.
Eelmisel reedel teatas Kuzbassi valitsuse esimene asekuberner ja juht Andrei Panov oma Telegrami kanalis, et Spiridonovskaja töötajad pole enam kui kuu aega oma palka saanud. Enne seda teatas ametnik, et piirkonna 151 söekaevandusettevõttest 20 on pankroti äärel. „Tänapäeval on kriisiolukordades söekaevurid sunnitud sõna otseses mõttes ellu jääma, kasutades kõiki võimalikke ressursse ja kärpides kulusid, suurendades tootlikkust. Mõnel juhul peame töötajaid seisakutele saatma või koondama,” kurtis ta.
Spiridonovskaja, mis taasalustas tegevust 2023. aastal, teatas üleeelmisel aastal RAS-i järgi 1,5 miljardi rubla suurusest tulust ja 422 miljoni rubla suurusest puhaskahjumist. 2024. aastal kahjum neljakordistus ja ulatus 1,8 miljardi rublani (tulud suurenesid 2,2 miljardi rublani). Ainuüksi 2024. aastal seiskus Kuzbassis kaheksa kaevandust, ligi viissada töötajat ei saanud mitu kuud palka, teatas Kemerovo kuberner Ilja Seredjuk 2025. aasta veebruaris. Mitmed ettevõtted on oma töötajate arvu vähendanud. Näiteks koondati Inskaja kaevanduses umbes 250 inimest, ütles piirkondlik söetööstuse minister Oleg Tokarev jaanuaris.
Ametlike andmete kohaselt moodustab Kuzbassi söetööstus peaaegu 60% venemaa söe kogutoodangust, umbes 80% koksisöest ja 100% eriti väärtuslikest söest. Tööstusharus töötab üle 110 tuhande inimese ehk üle 70% venemaa söetööstuse töötajate koguarvust.
16. Lõputud probleemid kaupade kohaletoimetamisega Kaug-Idast sundisid ettevõtteid kasutama teisi marsruute. Üks neist oli Läänemere sadamad, mis olid enne sõda venemaa mereväravad. Nüüd on nad selle staatuse taastamisele lähedal. FESCO logistikagrupi (mis haldab Vladivostoki merekaubandussadamat) andmetel vähenes import venemaale viie kuu jooksul 5%, ulatudes 1,12 miljoni standardse 20-jalase konteinerini (TEU). Samal ajal suurenes Läänemere sadamate import 13% võrreldes 2024. aasta jaanuari-maini ajaga, samas kui Kaug-Ida sadamate import vähenes 16%, märgib FESCO, kuid ei esita numbreid. Logistikaettevõtte TD Partner analüütikud arvutasid, et Läänemeri ja Kaug-Ida on vastuvõetud impordikonteinerite arvu poolest peaaegu võrdsed: Kaug-Idas 60–67 tuhat TEUd kuus versus 57–60 tuhat TEUd Läänemere ääres (Peterburi, Ust-Luga ja Kaliningrad).
Aastatel 2023–2024 hoidis Kaug-Ida bassein enesekindlalt suurima impordikanali positsiooni ning selle keskmised kuumaksed ületasid pidevalt 100 tuhat TEU-d ja tippväärtused 2024. aasta keskel ulatusid 118 tuhande TEU-ni, kuid selle aasta alguses langesid mahud tippudelt peaaegu poole võrra 60–67 tuhande TEU-ni, väidavad logistikafirma TD Partner analüütikud. Samal ajal viis Läänemere bassein, mis oma andmetel võttis 2023. aastal Peterburi, Ust-Luga ja Kaliningradi kaudu vastu 38–45 tuhat imporditud TEU-d kuus, selle aasta alguseks impordimahud 57–60 tuhande TEU-ni kuus.
Läänemere basseini sadamad tõrjusid 2024. aastal aktiivselt Kaug-Ida välja, kuna tekkisid suured probleemid konteinerite raudteetranspordiga Kaug-Ida sadamatest Kesk-venemaale, märkis tööstusportaal infranews.ru. TD Partneri andmetel suurenes konteinerite ümberlaadimine Balti riikide kaudu 2024. aasta lõpuks 36% 1,6 miljoni TEU-ni. See on aga vähem kui sõjaeelsel 2021. aastal, mil Balti riikide kaudu liikus umbes 2 miljonit konteinerit.
TD Partner selgitab Kaug-Ida „langust“ terminalide ülekoormuse, logistikatariifide, sealhulgas venemaa Raudteede, kasvu ja raudtee otsetarnete kasvuga üle maismaapiiride.
Impordi kasv Läänemere sadamate kaudu võib viidata impordi osalisele ümberorienteerumisele idapoolsetelt marsruutidelt loodesuunale, sealhulgas transiidi kaudu läbi neutraalsete jurisdiktsioonide ja multimodaalse tarne arendamise kaudu, väidavad TD Partneri eksperdid: „Jätkusuutlik majanduskasv Läänemerel, kohandused Kaug-Idas ja lõunapoolsete sadamate aktiveerimine loovad tasakaalustatuma välismajanduse logistika süsteemi, mis on võimeline kohanema mis tahes väljakutsetega.“
Keskpanga andmetel on Läänemere bassein sel aastal säilitanud kasvupotentsiaali. Nii teatas veebruaris transpordi- ja ekspedeerimisfirma Modul kontrollitav laevandusettevõte M-Line regulaarse mereliini avamisest, mis ühendab Loode-venemaa terminale Sri Lanka, India ja Hiinaga. Konteinerlaevad mahutavusega 2500–4000 TEU-d sõidavad liinil vähemalt kord kolme nädala jooksul. Lisaks käivitas Kaliningradi raudtee multimodaalse teenuse konteinerite toimetamiseks Kaliningradi oblasti sadamatest Peterburi. Samuti läheb rohkem konteinereid Kaliningradi oblastisse. C-Shipping ettevõtte direktori Aleksei Gagarinovi sõnul kasvas venemaa eksklaavi sadamate konteinerite käive 2024. aastal 67% 253 000 TEU-ni. Kaliningradi oblastisse suunduva kaubaveo kasvava nõudluse tõttu taastas Hiina ettevõte OVP Shipping, mis alustas venemaaga aktiivset koostööd 2022. aastal, 2025. aasta märtsis regulaarse konteinerveo. Nüüd lahkub selle umbes 1800 TEU mahutavusega laev Hiinast Läänemere sadamasse iga kuu.
Riigi suurim merekonteinerite operaator Global Ports moodustas esimeses kvartalis 70% Läänemere sadamate kaudu toimuvast konteinerite käibest, mis ulatus 304 tuhande TEU-ni – see on 38% rohkem kui aasta varem, samas kui Kaug-Ida basseini kaudu toimuv käive langes 36%. Global Ports haldab terminale Ust-Lugas ja Peterburi Suures Sadamas. Nagu Global Ports märkis, kasvas eriti aktiivselt autode tarnimine nii konteinerites kui ka tekil – esimeses kvartalis veeti neid 490% rohkem kui aasta varem. Just Hiinast pärit autodest sai 2024. aastal Peterburi sadamate imporditud kaubavoo kasvu üks liikumapanevaid jõude, ütleb ühe transpordiettevõtte juht. Ta jätkab aga, et sel aastal on sellel kanalil vähe lootust: autoturu müügi languse tõttu on autode import sõna otseses mõttes kokku kukkunud.
TD Partneri eksperdid märgivad, et Vladivostoki sadamate peamiseks konkurentsieeliseks on seni madalam hind võrreldes otsese raudtee- või maanteetranspordiga ning sama tarneajaga Peterburi kohaletoimetamine. Keskpanga andmetel on sel aastal Hiinast Kaug-Ida sadamatesse meritsi kauba kohaletoimetamise tariifid langenud ja maiks jõudsid need 2020. aasta lõpu tasemele. Kaug-Idas jäävad tariifid stabiilseks, samas kui Loode-Põhjas need tõenäoliselt tõusevad, kuna juunis teatasid laevandusettevõtted täiendava GRI (üldise tariifitõusu) tasu kehtestamisest Hiinast ja Kagu-Aasiast Peterburi suunduval marsruudil summas 1000 dollarit TEU kohta, viidates eeldatavale laadimismahu suurenemisele aasta teises pooles, teatas TD Partner.
Logistikaettevõtte Tradest andmetel maksab 20-jalase konteineri kohaletoimetamine Hiina peamistest sadamatest Moskvasse Vladivostoki kaudu juulis 3300 dollarit ja ootama peab 45–55 päeva. Konteiner jõuab Peterburi 4150 dollari eest ja 55–60 päevaga. Kuid juulist alates on Peterburil võimalus mööduda Vladivostokist ja Nahhodkast Hiinast imporditud kauba kohaletoimetamise kiiruse osas. Eeldatakse, et pärast Põhjamere marsruudi navigatsiooni avamist jõuab imporditud konteiner Hiina sadamatest põhja pealinna umbes 35 päevaga, teatas TD Partner.
„Import langeb jätkuvalt venemaa nõudluse vähenemise tõttu ja kõik otsivad kohti, kus see on kasumlikum – ja sageli on vastuseks Läänemere sadamad,” ütleb suure logistikaettevõtte tippjuht. Just sinna suunduvad sageli „sanktsioonidega” kaubad või paralleelimport, mis tuleb neutraalses jurisdiktsioonis, näiteks Türgis „puhastada, selgitab ta.
Impordiedu keskel kaotab Läänemeri eksporti. Lääneliitlaste võitlus venemaa kütuse- ja energiavarjulaevastiku vastu viib naftatoodete tarnimise vähenemiseni Läänemere basseini kaudu. 2025. aasta jaanuari-mai tulemuste kohaselt vähenes see 6%, 13,6 miljoni tonnini, ja naftasaadetised vähenesid ligi 15%, 23,3 miljoni tonnini, teatas spetsialiseerunud ettevõte Mortsentr-TEK.
Import lõunapoolsete sadamate kaudu kasvab samuti, kuid aeglasemalt kui Balti riikide kaudu: kui aastatel 2023–2024 oli see 35–45 tuhat TEU-d kuus, siis selle aasta alguses kasvas see 48 tuhande TEU-ni. Ettevõtte sõnul on Novorossiiski, Tamani ja Aasovi sadamatest saamas Türgi, AÜE ja India tarnete sisenemispunktid. Analüütikute sõnul kasvab nõudlus konteinerveo järele Musta mere kaudu tänu alternatiivsete tarneahelate arengule ja traditsiooniliste marsruutide kõrgetele tariifidele.
Üldiselt vähenes FESCO andmetel venemaal jaanuarist maini konteinerveo maht 3% 2,67 miljoni standardse 20-jalase konteineri (TEU) ni, samas kui import vähenes 5% 1,12 miljoni TEU ni, transiit 4% 240 000 TEU ni, siseriiklik vedu 4% 491 000 TEU ni, samas kui eksport kasvas 8% 818 000 TEU ni.
17. Lühiuudised
USA presidendi eriesindaja Keith Kellogg teatas, et venemaa, mitte Ameerika Ühendriigid ega Ukraina, viivitab rahumeelse lahenduse otsimisega täiemahulisele sõjale, mille ta on vallandanud.
venemaa alumiiniumi müük Hiinasse 2025. aasta mais kasvas aastaga 56 protsenti, ulatudes ligi miljoni tonnini. Vase müük suurenes 66 protsenti, samas kui venemaa nikli eksport Hiinasse enam kui kahekordistus.
Poola ettevõte Orlen on ametlikult lõpetanud kõik vene nafta ostmised – sealhulgas oma Tšehhi naftatöötlemistehase jaoks Litvínovis. Tegevjuht Ireneusz Fafara kuulutas: „Me vabastasime täna Kesk-Euroopa vene naftast.” Tšehhi Vabariik on nüüd esimest korda ajaloos vene toornaftast täielikult sõltumatu.
Kohaliku meedia teatel tegid Aserbaidžaani julgeolekujõud haarangu Sputniku kontorisse Bakuus ja pidasid kinni kaks salajast FSB agenti, kes teesklesid end ajakirjanikena. Väidetavalt juhtisid nad venemaa propagandategevust. Pärast vahistamisi kutsus venemaa välisministeerium Aserbaidžaani suursaadiku nende „ebasõbralike tegude” tõttu välja.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
