Sõja ülevaade: 1223. päev – kohati on Ukraina omadel väga-väga raske
Avaldatud: 30 juuni, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 30. juuni 2025:
ühtki vene poole edenemist ei tuvastanud, vist… kohati on Ukraina omadel väga-väga raske.
1. Eilne öö oli pommitamiste rekord droonide ja rakettide arvult.
2. Krimm.
3. Kursk/Belgorod: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta, vist, vene poole ühele väitele pole kinnitust leidnud.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa valitsus on andnud korralduse vähendada sõjaväeteenistuseks kõlbmatute venelaste arvu.
12. Aserbaidžaan tühistas venemaa asepeaministri visiidi ja kõik ühisüritused pärast diasporaa liikmete vahistamist.
13. Kurski oblastis lahkuvad bussijuhid pommitamiste tõttu töölt.
14. Karm lugu ühe rindelõigu Ukraina omade olust…
15. Bohdan Krotevõtš: venemaa erioperatsioon Saksamaa vastu.
16. Lühiuudised
Rünnakute arv küll langes (enamuses sektorites). Kaotuste arv laseb arvata, et muutusi rünnakute tugevuses polnud ehk siis jätkub konveieriga kurnamine kaotustest hoolimata. p.15 pole ainuke kurtmine, et on Ukraina omadel lõike, kus on väga raske ja seda just omade poole kehva töö tagajärjel (juhtimine, tagalatoetus, puhkuse andmine jne).
1. Ukraina relvajõudude teatel viisid venemaa relvajõud 29. juuni öösel läbi suurima rünnaku Ukraina vastu sõja algusest saadik, lastes välja 537 õhurünnakurelva. Täpsemalt kasutati 477 Shahed-tüüpi ründedrooni koos simulaatorite ja 60 erineva raketiga, sealhulgas ballistilised Iskanderi raketid (7 ühikut), hüperhelikiirusega Kinžal raketid (4 ühikut), tiibraketid Kh-101 ja Kalibr (41 ja 4 ühikut) ning õhutõrjeraketid S-300 (3 ühikut). Ukraina relvajõudude andmetel kahjutuks tehti 475 sihtmärki: alla tulistati 38 raketti ja 211 drooni, kaotati veel 225 drooni ja üks Kh-101. Eelmine rekord oli 9. juunil, kui venemaa armee lasi Ukraina pihta välja 499 drooni ja raketti.
Tabamused registreeriti Tšerkassõ, Zaporižja, Harkivi, Mõkolaivi ja Lvivi oblastis. Samuti hukkus rünnaku tõrjumisel 32-aastane F-16 piloot kolonelleitnant Maksim Ustimenko. Ukraina relvajõud teatasid, et ta tulistas alla seitse sihtmärki, kuid viimase kallal töötamise ajal sai tema lennuk kahjustada. Piloot suunas langeva hävitaja asulast eemale, kuid tal ei olnud aega katapulteeruda.
venemaa rünnaku tagajärjel said Tšerkassõ oblastis Smela linnas kahjustada kolm üheksakorruselist hoonet. Regionaalse sõjaväevalitsuse andmetel sai vigastada kuus inimest, sealhulgas laps. Kohalik Riikliku Toidutehnoloogiaülikooli kolledž sai oluliselt kahjustada.
Poltava oblastis Krementšukis puhkes ettevõttes langevate rusude tõttu tulekahju. Samuti sai kahjustada elamu juurdeehitus. Keegi vigastada ei saanud, täpsustas OVA juht Volodõmõr Kogot. Lisaks jäid elektrita 18 Lohvitsa ja Velõkobagatšani kogukonna asulat. Poltaavas rünnati raudteetaristut, teatas Ukrzaliznõtsia. Poltava-Južnaja raudteejaam sai kahjustada: aknad ja uksed lendasid sisse, laed varisesid osaliselt kokku. Lööklaine mõjutas ka äärelinna raudteejaama, vaguneid ja administratiivhooneid. Reisijad ja töötajad olid varjualustes, ohvreid ei olnud.
Harkivi oblastis tabas droon liikuvat autot. Selle tagajärjel hukkus 60-aastane mees ja 59-aastane sai vigastada, ütles OVA juht Oleg Sinegubov. Mõkolaivis said pihta taristurajatis ja laod. Zaporižjas sai kahjustada ettevõtte tootmishoone. Keegi viga ei saanud.
Lvivi oblastis rünnati muuhulgas Drohobõtši rajooni. Tööstustaristurajatise tabamuse tõttu puhkes tulekahju. Rajooni administratsiooni juht Stepan Kulõnjak teatas, et ohvreid ei olnud, kuid Drohobõtšis oli mürsutule tõttu osaliselt elekter kadunud.
President Volodõmõr Zelenski kommenteeris rekordilist rünnakut Ukrainale. „Moskva ei peatu seni, kuni ta suudab läbi viia massiivseid rünnakuid. Ainuüksi sel nädalal oli üle 114 raketi, üle 1270 drooni ja ligi 1100 KAB-i,” märkis ta.
30. juuni öösel ründas venemaa Harkivi oblastit ründedroonidega, autoteenindusjaam süttis põlema, haavatuid on. Sellest teatas piirkondliku sõjaväevalitsuse juht Oleg Sinegubov. Harkivi äärelinnas Pesotšini küla ja Dergatši linn, samuti Tšuguevski rajoonis Kurortnoje küla sattusid vaenlase tule alla. Pesotšini tabas droon teenindusjaama, mille tagajärjel hoone sai kahjustada ja puhkes tulekahju. Rünnaku tagajärjel on teadaolevalt saanud haavata neli inimest. Dergatšis sai pärast rünnakut kahjustada ka hoone, mis süttis põlema, Kurortnojes sai kahjustada tsiviilhoone ja puhkes samuti tulekahju.
2. Sotsiaalvõrgustike andmetel rünnati ajutiselt okupeeritud Krimmi 30. juuni öösel droonidega. Liiklus Krimmi sillal oli täielikult blokeeritud. Samal ajal oli liiklus Krimmi sillal täielikult blokeeritud ja selle valgustus lülitati välja. Allatulistatud droonide või kahjustuste kohta ametlikku teavet veel pole.
Kurski oblastis Lgovis toimus täna öösel võimas plahvatus.
3. Kursk/Belgorod: rindejoones muutusteta aga vene blogijatelt tuleb infot, et Ukraina vasturünnakute arv on tõusnud juba 16-le. Küll ulatub vene poole kaudtuli juba peaaegu Sumõni ja seda aktiivselt kasutatakse lisaks lennuväe ja droonidega töötlemisele.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta, vist. vene poole blogijate teave Datšne vallutamise kohta on veel teiste poolt kinnitamata, kui see õige, siis on tegu esimene asula Dnipropetrovski oblastis, mille vene armee okupeeris. Vast homme targem.
10. Herson: Antonovski silla juures on pisu aktiviseerunud Ukraina omad, esmalt töödeldi sealset piirkonda liugpommidega ja seejärel vähemalt üks rünnak sealse sillapea laiendamiseks.
11. Tervise ja füüsilise vormi tõttu sõjaväeteenistuseks kõlbmatute venelaste arvu tuleb vähendada 2030. aastaks 17,5%-ni ja 2036. aastaks 16%-ni. TASS-i teatel andis valitsus sellise korralduse. Võrdluseks: 2024. aastal oli sihtarv 19%. Föderaalse kodanike sõjaväeteenistuseks ettevalmistamise süsteemi kontseptsiooni on lisatud uusi ülesandeid. Enne Krimmi annekteerimist oli piiratud sõjaväeteenistuskõlblikkusega venelaste osakaal umbes 30%, seisab dokumendis.
Strateegia näeb ette ka regulaarselt spordiga tegelevate ajateenistusealiste kodanike arvu suurendamise 85%-ni 2030. aastaks ja 90%-ni 2036. aastaks. Lisaks on valitsus andnud korralduse sisendada koolilastesse patriotismi ja „traditsioonilisi väärtusi”. Lisaks on ametivõimud kohustatud tagama noortekeskkonna vastupanuvõime välistele ja sisemistele väljakutsetele ning ennetama usalduse õõnestamist riigiasutuste vastu ja negatiivse suhtumise kujunemist sõjaväeteenistusse.
Veebruaris sai teatavaks, et vene kaitseministeerium oli ette valmistanud „Sõjaväe tervisekontrolli määruste” muudatused, mis muudavad oluliselt sõjaväelaste ja ajateenijate tervisekontrolli korda. Eelkõige võimaldab dokument tunnistada süüfilise, hüpertensiooni või mõne psühhoosi vormiga isiku teenistuskõlblikuks. „Sõjaväelaste massilise läbivaatuse kogemus spetsiaalse sõjalise operatsiooni ajal näitas haiguste loetelus mitmeid ebatäpsusi ja diagnostilisi kriteeriume, mis nõuavad nende kohandamist tänapäevaste lähenemisviisidega,” märkis kaitseministeerium seletuskirjas.
1. aprillil algas venemaal 14 aasta rekordiline kevadine ajateenistusse kutsumine. Kampaania käigus, mis lõpeb 15. juulil, saadetakse armeesse 160 tuhat värvatut. Kehtiva seadusandluse kohaselt on ajateenistusse kutsutavad 18–30-aastased kodanikud.
Armeesse kutsutavate arvu määras putin. See hakkas kasvama pärast venemaa sissetungi Ukrainasse. Aastatel 2019–2022 oli kavandatud ajateenijate arv ligikaudu sama: 134,5–135 tuhat inimest. 2023. aastal kutsuti kevadel vägedesse 147 tuhat ja sügisel 130 tuhat inimest. 2024. aastal see trend jätkus: kevadel kutsuti vägedesse 150 tuhat ja sügisel 133 tuhat inimest.
Aprillis allkirjastas putin seaduse, mille kohaselt komisjoni otsus ajateenistusse kutsumise kohta rakendatakse aasta jooksul. Nüüd, kui inimene tunnistatakse sobivaks, kuid mingil põhjusel ta vägedesse ei jõudnud (näiteks haigestus), siis järgmise kampaania algusega on sõjaväe registreerimis- ja värbamisosakondadel õigus saata ta viivitamatult armeesse ilma tervisekontrolli ja uue ajateenistusse kutsumise otsuseta.
12. Aserbaidžaan keeldus vastu võtmast venemaa asepeaministrit aleksei overtšukki seoses Jekaterinburgis toimunud haaranguga oma diasporaa esindajate vastu, mille tulemusel peeti kinni kümneid ja tapeti kaks inimest. Minvali allikad teatasid, et juuni lõpuks kavandatud venemaa Föderatsiooni asepeaministri visiit tühistati. „Praeguses olukorras ei pea Aserbaidžaani pool overtšuki ega teiste venemaa ametnike visiiti sobivaks,” ütles allikas.
Omakorda teatas Aserbaidžaani kultuuriministeerium kõigi vabariigis kavandatud ühisürituste venemaa Föderatsiooniga, sealhulgas kontsertide, festivalide, etenduste ja näituste tühistamisest, olenemata sellest, kes neid korraldas. Põhjuseks toodi demonstratiivsed, sihipärased kohtuvälised tapmised ja Venemaa õiguskaitseorganite poolt aserbaidžaanlaste vastu etnilisel alusel Jekaterinburgis toime pandud vägivallaaktid. Ministeerium märkis ka, et viimasel ajal on sellised juhtumid muutunud süstemaatiliseks.
Lisaks tühistas samal põhjusel Aserbaidžaani parlamendi delegatsioon esimese aseesimehe Ali Ahmedovi juhtimisel oma visiidi venemaale. Pressiteenistus selgitas, et saadikud ei osale kahe riigi parlamentidevahelise koostöö komisjoni 23. kohtumisel, mis pidi toimuma Moskvas.
27. juunil viisid FSB ohvitserid Jekaterinburgis läbi haaranguid aserbaidžaanlaste kodudes seoses 2001., 2010. ja 2011. aastal toime pandud lahendamata mõrvade juhtumiga. Operatsiooni käigus tapeti vennad Ziyaddin ja Guseyn Safarov, keda peeti ärimees Junis Pašajevi veresauna peamisteks kahtlusalusteks. Osakonda viidi üle 50 inimese. Pašajev pussitati 2001. aastal kööginugadega rahvahulga poolt surnuks Safarovi vendadele kuuluva „Kaspia” kohviku lähedal (neid on kokku üheksa), kirjutab E1.ru. Ohvri sugulaste tuttav rääkis väljaandele, et sureval ärimehel õnnestus väidetavalt tapjad nimetada, kuid mingil põhjusel ei antud neid tol ajal kohtu alla.
29. juunil vahistas Jekaterinburgi Lenini ringkonnakohus Kaspia direktorid Mazahiri ja Akif Safarovi ning nende venna Ayaz Safarovi. Neid süüdistati mõrvas, mille sooritas eelnevalt kokkulepitud isikute rühm (kriminaalkoodeksi artikli 105 teise osa punkt „g”). Vugar ja Magamed Safarov vabastati varsti pärast vahistamist. Kamal Safarov viibib intensiivravil.
Aserbaidžaani välisministeerium nõudis juhtunu uurimist, süüdistades FSB ametnikke vabariigi põliselanike jõhkras mõrvas ning edastas ka protestikirja venemaa suursaadikule Bakuus pjotr volokovile. venemaa välisministeeriumi ametlik esindaja maria zahharova teatas, et Aserbaidžaani diasporaa esindajad peeti kinni raskete kuritegude uurimise raames.
13. Kurski oblastis on bussiliine tühistatud bussijuhtide puuduse tõttu, kes lahkuvad töölt Ukraina relvajõudude rünnakute tõttu. Olukord on eriti terav Lgovis. Linnavalitsus teatas kohalikule meediale, et personali puuduse tõttu on vedaja, kes on füüsilisest isikust ettevõtja, alates 15. aprillist tühistanud kolm liini: nr 5 „Lgov (AS) – Sahhzavod”, nr 6 „Lgov (AS) – p/s Gaidara” ja nr 7 „Lgov (AS) – N. Derevenki”.
Katsed leida uusi teenusepakkujaid konkursside kaudu ei andnud tulemusi – vabatahtlikke polnud. Juhid ei taha tööd vastu võtta Ukraina relvajõudude pommitamise ja pideva raketirünnakute ja droonide rünnakute ohu tõttu, lisas administratsioon. Lgovi elanikud kaebasid Kurski oblasti tegevkubernerile Aleksandr Hinšteinile. „Inimesed kannatavad, eriti need, kellel on lapsed ja eakad. Eakatel kulub bussijaama jõudmiseks 30 minutit ning seejärel kesklinna ja haiglasse jõudmiseks. Me elame nagu saarel – pole apteeki ega haiglat. Kõigi poolt hüljatud piirkond! Kohalikke võimuesindajaid ei koti meist karvavõrdki,” seisab üleskutses.
Kurski elanikud ähvardasid ka kirjutada avaliku kirja putinile, kui olukord ei muutu. Linnavõimud plaanivad lähitulevikus välja kuulutada uue teenuste osutamise hanke.
Kurski oblastit rünnatakse regulaarselt ja osa oblastist oli Ukraina relvajõudude kontrolli all augustist 2024 kuni aprillini 2025. Võimude andmetel on mai seisuga piirkonnas sõja algusest alates hukkunud üle 310 tsiviilisiku. Umbes 800 inimest on saanud vigastada ja peaaegu sama palju on kadunud.
Sõda Ukrainaga mõjutab ühistranspordi kättesaadavust ka teistes venemaa piirkondades. Detsembris teatas riigiduuma saadik andrei gurulev, et Tšitas Taga-Baikali krais lakkas pool linna vajalikust trollibusside arvust liiklemast, kuna umbes 20 juhti oli rindele läinud.
Sarnane olukord tekkis Irkutskis: seal astus madala palga tõttu sõtta vähemalt 15 juhti. Selle tulemusel vähenes trollibusside arv 25-ni. Kemerovo oblastis Novokuznetskis sundis personalipuudus linnapead kuulutama välja naispataljoni värbamise trollibussijuhtideks.
14. Kolonelleitnant, Mariupoli kaitseväe staabiülem, vene-Ukraina sõja veteran aastatel 2014–2025 saidilt: Kroonika kurnatud suunast. Ütlused väljamõeldud brigaadi väljamõeldud ohvitserilt. Aga see teeb tõesti haiget.
K-st „B”-sse. Siis jälle „K”. Siis „D”. Ilma pausita, ilma rotatsioonita. Kaitses – ilma kindlustusteta. Rünnakul – ilma reservita. Ohvitserid ei juhi enam lahingusse – nad lohistavad sinna need, kes veel ridades on.
Üle 5 km pikkusel lõigul – 10, maksimaalselt 12 võitlejat. Kaitset hoiavad autojuhid, laskurid, kokad. Aga ka nemad on lõpetanud. Pataljonides on alles 25% koosseisust, kellest enamik on juba varem oma tervise ohverdanud ja nüüd täidavad supelmajateenijate, autojuhtide ametikohti, sest tahavad tulevikus kasulikud olla.
Kui järjekordne pataljon maha põleb, ei saa me abiväge – me saame ümberjaotust. Inimesed ei tule – nad määritakse aukudesse, mida on isegi raske kokku lugeda.
Vaenlane tungib mitu korda päevas sisse. Mootorrattalained, soomuslained, süüdimõistetute rünnakugrupid. Selle asemel on meie uustulnukatel viis päeva kohanemiseks. Kuuendal – lahingus või maastikul.
Ülalt tulevad käsud kõlavad nagu hüsteeria. „Taasta positsioon!” – mis ei tee midagi. „Korralda pealetung!” – läbi kilomeetri avatud maastiku, kaotades inimesi lähenemistel. Käsud tulevad otse väljamõeldud armee kõrgeimalt sõjaväeametnikult.
Luure? Pole aega. Tuletoetus? Polnud aega kohale jõuda. Lennukipiloot? Pole piisavalt isegi ühele kompaniile.
Need, kes peaksid olukorda meist paremini mõistma, kardavad sellele otsa vaadata. Nad ei tunnista ilmselget, sest süüdlast on lihtsam otsida brigaadist endast kui rääkida tõtt ülemusele – kuigi kõrgemal on ainult üks inimene. Lihtsam on teatada fraasidest „olukord on kontrolli all” või „väljamõeldud brigaadi ülem petab ja varjab inimesi”, kui tunnistada, et see kontroll on illusioon, mis toetub purunenud põlvedele ja nii suurele väsimusele, et surm tundub olevat pääste sellest absurditeatrilt.
Hirm ülemkindrali ees halvab mitte ainult otsuseid, vaid ka südametunnistuse. Ja selles vaikuses, kus peaks olema julgus ja tõde, kõlab ainult üks asi – kuidas sellest välja tulla, kuidas süüd kaela veeretada, kuidas õigel ajal õiget sõna öelda. Olukord näeb välja nii, nagu oleks keegi ülalpool juba meie surmaga leppinud ja nüüd määrab vaid, kes täpselt ja mis järjekorras esimesena sellesse mulda lamab.
Me näeme, kuidas meid pigistatakse. Me näeme, mis juhtub, kui me langeme. Meie taga on teised väljamõeldud brigaadid, juba pooleldi ümber piiratud. Me ei hoia kinni korrast, mitte plaanist – neist vasakul ja paremal, brigaadist, mis on veel elus.
Ülem? Ta on meiega. Aga ta on pantvang käskudele teisest maailmast, kus PowerPoint on olulisem kui evakueerimine.
Ja nüüd hüpoteetilised väljamõeldud küsimused:
– Mitu veel väljamõeldud brigaadi on vaja, et hakata kuulama mitte parketikindraleid, vaid rindejoont?
– Mitu elu peame veel kaotama, et tipp tunnistaks: see pole osaline puudus, see on süsteemne katastroof?
– Miks meie, kes me põlvili Maviku järele palume, peame täitma nende käske, kellel on kõik – välja arvatud vastutus?
– Miks on rohkem kindraleid, kes kardavad oma positsioonide kaotamist, kui neid, kes kardavad inimeste kaotamist?
– Kes vastutab nende eest, kes ei naase kunagi? Või jälle – mitte keegi?
– Kas peab juhtuma veel üks tragöödia, et lõpuks aru saada – seda sõda ei võideta teadetega, vaid vere ja tõega?
– Ja mis kõige tähtsam: kas riik suudab meile kunagi silma vaadata – kui me äkki naaseme?
15. venemaa erioperatsioon Saksamaa vastu: konflikti otsene eskaleerimine või varjatud sõjakuulutus
2025. aasta juunis süüdati Erfurdis Saksamaal asuvas MAN Truck & Bus teeninduskeskuses tahtlikult põlema kuus Bundeswehri veoautot, millest neli hävisid täielikult ja kaks said tõsiseid kahjustusi. Uurimine liigitas juhtumi kohe tahtlikuks sabotaažiks. Peaaegu kohe pärast süütamist avaldasid venemaa Telegrami kanalid tulekahjust video koos kommentaaridega, milles öeldi, et „meie inimesed hävitasid Ukrainale mõeldud varustust”. Selline sõnastus viitab otseselt venemaa luureteenistuste osalemisele selle teo ettevalmistamisel või korraldamisel.
Sündmuskohalt pärit video ilmus venemaa kanalitel varem kui Saksa meedias, mis viitab eelnevalt planeeritud teavituskampaaniale. vene propaganda levitas kohe narratiivi Ukrainale antava abi hävitamisest, kuigi Saksamaa kaitseministeerium kinnitas ametlikult, et neid sõidukeid kasutas ainult Bundeswehr sisemiseks logistikaks. Selline operatsioon – füüsiline sabotaaž, millele järgneb info ärakasutamine – on tüüpiline venemaa hübriidoperatsioonidele, mida viidi läbi aastatel 2024–2025 Poola, Ühendkuningriigi, Tšehhi Vabariigi ja teiste EL-i riikide vastu.
Miks on see otsene venemaa erioperatsioon NATO territooriumil?
Rünnaku sihtmärgiks oli Bundeswehri sõjavarustus – NATO liikmesriigi armee. Eesmärk oli demoraliseerida Saksamaad, tekitada hirmu Ukraina toetamise ümber ja hirmutada Euroopa liitlasi. Isegi kui toimepanijad olid värvatud agendid või radikaalsed toetajad, on koordineerimine venemaa luureteenistuste kaudu ilmne, kuna venemaa propagandakanalid Telegramis kuulutasid operatsiooni avalikult oma saavutuseks.
Miks on see konflikti eskaleerimine ja venemaa poolt de facto sõjakuulutamine NATO riikide vastu? Rünnak NATO riigi sõjalisele infrastruktuurile, isegi ilma raketirünnakuteta, on otsene agressioon alliansi vastu. See rikub hübriidformaadis NATO lepingu artiklis 5 sätestatud julgeoleku- ja solidaarsuspõhimõtteid. Selline tegevus näitab venemaa valmisolekut kahjustada mis tahes NATO riiki, eriti Saksamaad kui Ukraina peamist relvatarnijat. See on katse näidata kremli karistamatust, rõhutades samal ajal lääne luureteenistuste nõrkust.
Seega ei ole Bundeswehri veoautode süütamine Erfurdis vandalism ega tavaline sabotaažiakt. See on venemaa luureteenistuste otsene erioperatsioon NATO riigi vastu, sõjalise agressiooni akt ja osa hübriidsõjast, mis õõnestab kogu alliansi stabiilsust ja julgeolekut. Tegelikult on see, ehkki mitteametlikult, venemaa sõjakuulutus NATO-le tervikuna ja eriti Saksamaale.
16. Lühiuudised
Iraan võib uraani rikastamisega jätkata juba mõne kuu pärast, ütles Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri juht Rafael Grossi CBS-ile. Ta ütles, et Teheran on suutnud säilitada vajaliku tootmisvõimsuse vaatamata ulatuslikule kahjule, mida USA ja Iisrael on riigi tuumarajatistele tekitanud. „Ma ütleksin, et mõne kuu pärast võib neil olla töös mitu tsentrifuugikaskaadi, mis rikastavad uraani või isegi kiiremini,” ütles Grossi.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski allkirjastas määruse riigi taganemise kohta 1997. aasta Ottawa konventsioonist, mis keelab jalaväemiinide kasutamise, tootmise, ostmise, ladustamise ja üleandmise ning nõuab nende hävitamist. Seega kiitis riigipea heaks riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu vastava otsuse. Määrus jõustub avaldamise päeval, st 29. juunil.
Severski suunal võtsid Ukraina väed vangi kaks Kameruni kodanikku. Avaldatud videos ütleb üks vangidest, et ta oli Kamerunis õpetaja ja tuli venemaale hambaid ravima. Teine väidab, et ta pidi töötama šampoonitehases ning et temalt võeti ära dokumendid ja asjad.
Slovakkia välisminister Juraj Blanar usub, et Ukraina sõja lahendamiseks on vaja luua side venemaaga ning tunnistas, et Lääs peaks venemaa Föderatsioonile andestama.
AFP: Tšehhi luure teatas sel nädalal, et nurjas endise Taiwani asepresidendi Hsiao Bi-himi atentaadikatse tema Tšehhi Vabariigi visiidi ajal 2024. aasta märtsis. Tšehhi sõjaväeluure pressiesindaja Jan Pejsek ütles pühapäeval AFP-le, et Hsiao oli Praha Hiina saatkonnas diplomaatilistel ametikohtadel legaliseeritud isikute sihtmärk. Tema sõnul jälgisid nad teda ja kogusid teavet Hsiao programmi ja tema kohtumiste kohta Tšehhi ametnikega. „Me salvestasime isegi Hiina tsiviilluure katseid luua tingimused demonstratiivseteks aktsioonideks kaitse all oleva isiku vastu, mis aga ei jõudnud ettevalmistusetapist kaugemale.” Tšehhi sõjaväeluure andmetel plaanisid Hiina saatkonna agendid oma Praha visiidi ajal Taiwani asepresidendi autokolonnile otsa sõita. Reageerides atentaadikatse kohta käivale teabele, ütles Xiao ise, et Hiina Kommunistliku Partei ebaseaduslikud teod ei heiduta teda ja et ta jätkab Taiwani huvide kaitsmist rahvusvahelises üldsuses.
Ungari välisminister Peter Szijjártó tänas pühapäeval Ameerika Ühendriike sanktsioonide tühistamise eest, mis olid takistanud Paksi tuumaelektrijaama laiendamist, mille projekti elluviijaks on Rosatom. Ungari välisminister ütles, et Bideni administratsiooni ajal tegid Ameerika Ühendriigid mitmeid poliitilisi otsuseid, mis panid Ungari äärmiselt raskesse olukorda. Viimastel päevadel pole avalikult teatatud, millised USA sanktsioonid Ungari Paksi tuumaelektrijaama laiendamise kontekstis tühistati. Paks on ainus tuumaelektrijaam Ungaris, mille kasutusiga on pärast moderniseerimist pikendatud 2030. aastateni.
The Guardian: Iraan on kutsunud ÜRO Julgeolekunõukogu üles pidama Iisraeli ja Ameerika Ühendriike vastutavaks 12-päevase sõja alustamise eest ning kohustama neid riike tekitatud kahju eest hüvitist maksma. „Me taotleme ametlikult, et Julgeolekunõukogu tunnustaks Iisraeli režiimi ja Ameerika Ühendriike agressiooniakti algatajatena ning tunnistaks nende edasist vastutust, sealhulgas hüvitise ja reparatsioonide maksmist.” Ameerika Ühendriikidelt ega Iisraelilt pole Iraani nõudmisele veel ametlikku reaktsiooni tulnud. Iraani tervishoiuministeeriumi andmetel on alates 13. juunist Iisraeli rünnakutes hukkunud vähemalt 627 inimest. Iisraeli võimude andmetel on Iraani raketirünnakutes Iisraeli vastu hukkunud 28 inimest.
The Kyiv Independent: „Mul oli telefonikõne oma Ameerika kolleegiga ja me jätsime teineteisele võimaluse igal ajal helistada ja arutada meid huvitavaid küsimusi,” ütles venemaa välisluureteenistuse direktor sergei narõškin.
Ungaris toimuvad massilised meeleavaldused, kus elanikud avaldavad meelt Viktor Orbáni režiimi vastu.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
