Sõja ülevaade: 1221. päev – üks varasem kaotus läks kirja
Avaldatud: 28 juuni, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 28. juuni 2025:
üks arvatavasti varasem asula kaotus kirja läks ning putini varjatud kontsaga king…
1. Kõik sobib sihtmärgiks.
2. Leningradi oblastini ulatuti.
3. Kursk/Belgorod: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: ühe asula kaotus vist.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: üks väiksem muutus ikka tuli.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Portugali finantsluureagentuur uurib rahapesujuhtumit Gazpromi tegevjuhi lähedase kaastöötaja vastu.
12. putin teatas tulevasest võimalikust sõjakulutuste kärpimisest pärast seda, kui oligarhid kurtsid majandusprobleemide üle.
13. venemaa sai ligipääsu Donetski oblastis ühe Euroopa suurimale liitiumimaardlale.
14. Lühiuudised
153 vene poole eilsest rünnakust pisu enam kui kolmandik oli Pokrovski kandis, keskmisest pisu tugevam surve oli Sumõ suunal, Kupjansk-Kreminna sektori lõuna lõigus, Toretski juures ja lõunarinde idaservas. Kaotuste järgi tundub, et mõnes lõigus pisu enam soomust abis oli. Ikka surub end edasi jalavägi, tihti abiks igatsugu tsiviilsõidukeid ehk siis muutusi taktikas pole tuvastanud. Muutunud pole ka vene poole peamised rünnakusuunad, kuigi märke mujal aktiivsest kompamisest on, aga enamus vist pigem Ukraina possade tuvastamiseks, et neid nii kaudtule kui droonidega töödelda.
Hetkel veel ei oska miskit arvata mõnede vene poole blogijate kirjetest, et täiendavat elavjõudu on vaja rindele. Võimalik, et on lõike, kus hakkavad üksuste koosseisud liialt kokku kuivama. Küll ei oma see veel piisavalt rolli sarnase taktika jätkamisel, sest jao ikka leiab rünnakule saatmiseks. Viimasel ajal pole eriti enam kirjutatud, kuidas vene poolel värbamistega läheb. Eip näe ei kiitlemist ega kurtmist. Pisu kipub kahtlustama, et numbrid languses. Eks arvata on, kui uus koosseis, kes kuu-paarise väljaõppe läbinud, kohe rünnakutele lükatakse, sest sealne väeosa sisene kultuurinähtus dedovštšina pole kuhugi kadunud. Kuna ikka soomust rohkem töösse ei lükatud pole aga väga tihe kaudtule, lennunduse ja kamikazedroonide töötlus alates rindejoonest sügavusse kuni ulatutakse, siis seda suuremat pealetungi siiski mõnes sektoris ikka ootab ja kipub sisetunne ütlema, et juuli on selleks sobiv kuu.
1. vene ründedroonide rünnaku tagajärjel Odessale 27. juuni õhtul hukkus abielupaar ja vigastatute seas oli kaks last. Tabati 21 korruselist kortermaja.
venemaa tegi eile umbes kell 17.05 Tšuguevi linna raketirünnaku. Tabas tsiviilettevõtet: seal puhkes ulatuslik tulekahju ja ruumid said kahjustada. Kolm selle ettevõtte töötajat said vigastada: kaks neist said vigastada ja üks kannatas ägeda šoki all. Prokuratuur teatas ka, et esialgselt on kindlaks tehtud, et venemaa armee ründas Tšuguevit ballistilise raketiga Iskander-M.
Tihe sajupilv ikka rinde ja piiri läheduses.
2. Ukraina erioperatsioonide väed teatasid, et Volgogradi oblastis Marinovka õhuväebaasi droonirünnakus hävitati kõik neli vene hävitajat Su-34 – mitte ainult kaks, nagu algselt teatati.
Leningradi oblastist Kirovi rajoonist tuli kohalike sõnumeid lendavates droonidest, kuuldi 5-6 plahvatust.
venemaa liigutab pommitajaid Kaug-Idast Ukrainale lähemale. Eile registreeritakse Tu-95MS lennukite aktiivset ümberpaigutamist Olenja lennuväljale. Praeguse seisuga on Olenja lennuväljal vähemalt 7 Tu-95MS lennukit, mis on varustatud rakettidega ja rünnakuvalmis.
3. Kursk/Belgorod: juba mingi aeg pole vene pool suutnud enam edeneda.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: üks vene poole edenemine siiski kirja läks Kupianskit kagus Oskili jõe idakaldal Hluškivka asulas. Kunas nad sinna sisse said, on endal teadmata, eile tuli info, et siin vene üksusi pommitati. Eks juba pikemat aega imestanud, et vene pool pole suutnud oma suurt ülekaalu kõiges ära kasutada, ja Oskili jõest ida pool asuvaid alasid ära vallutada. Nagu Ukraina omad nii ka vene pool pommitab aktiivselt kõiki jõe ülepääse.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: Jablunivka küla (Pokrovski Toretski vahel) lähistel suutis vene pool kanna maha saada üleeile saadud metsaribaga paralleelses metsaribas põldude vahel. Ukraina omad neid kumbagi possat töötleb, sestap vast rindejoone muutust kirja ei lähe… mujal ühtki püsivamat vene poole edenemist ei tuvastanud.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Portugali prokuratuur ja riigi finantsluureteenistus uurivad rahapesu ja sanktsioonide rikkumise juhtumit Gazpromi juhatuse esimehe Aleksei Milleri ühe lähima kaaslase Mihhail Sereda ja tema abikaasa, Portugali kodaniku Julia vastu, kes töötas Gazprombanki asepresidendina. Sereda on Gazprom Exporti esimene asedirektor, Gazpromi juhatuse liige ja juhtis Milleri kontorit. See sai teatavaks Portugali kohtu dokumentidest. Julia Sereda sisenes riiki „kuldse viisa” programmi alusel 2015. aastal – seejärel ostis ta pealinnas 1 miljoni euro eest korteri ja sai Portugali elaniku staatuse. Sereda probleemid algasid maksetega, mille tema naine sai 2022. aastal. Julia Sereda sai Gazprombankilt kaks ülekannet 170 000 euro väärtuses ja Šveitsi pangalt Julius Baer 1,65 miljoni euro väärtuses makseid uue kinnisvara ostmiseks Lissabonis ja Cascaisis. Uurimine algatati pärast läbiotsimist Sereda abikaasa Portugali kodus. Operatiivtegevuse käigus blokeeriti Portugali pangas BPI olevad rahalised vahendid – 800 000 eurot – ja avati krediidiasutuses isiklik pangaseif, millest leiti 570 000 eurot.
Portugali võimud leidsid, et ta võis saada rahalisi vahendeid Mihhail Seredalt ja Gazprombanki nimetult tippjuhilt. Tal polnud piisavalt oma vahendeid kõigi kinnisvaraobjektide ostmiseks ning ta võis kasutada oma abikaasa raha, kelle suhtes on kehtestatud EL-i sanktsioonid. Portugali võimud uskusid, et sel viisil sisenes venelase raha riigi pangandussüsteemi ja ületas venemaa kodanikele lubatud 100 000 euro piiri.
Pärast Sereda vastu algatatud kohtuasja teatasid Portugali õiguskaitseorganid, et soovivad laiendada sanktsioonide eest määratavaid karistusi. Riik saab iseseisvalt algatada meetmeid venemaa kodanike vastu, kelle vara asub tema territooriumil, kui ta usub, et nad toetavad aktiivselt venemaa režiimi. Julia Sereda üritas tema vastu tehtud otsuseid kohtus vaidlustada, kuid kohtunik lükkas tema nõude tagasi.
12. putin ütles Minskis toimunud Euraasia Majandusühenduse (EAEU) tippkohtumise järgsel pressikonverentsil, et võimud plaanivad vähendada kaitsekulutusi, mille osakaal eelarves on juba saavutanud rekordtaseme pärast Nõukogude aega. Tema sõnul moodustavad venemaa riigikassa praegused kaitsekulutused 13,5 triljonit rubla 223 triljoni rubla suurusest SKP-st (6,3% SKP-st). See on palju, märkis putin. „Me plaanime vähendada kaitsekulutusi. Me planeerime järgmist aastat ja ülejärgmist ja nii edasi, järgmist kolme aastat – kaitseministeeriumi, rahandusministeeriumi ja majandusarengu ministeeriumi vahel pole veel lõplikku kokkulepet –, aga üldiselt mõtlevad kõik selles suunas,” ütles president.
Ta rõhutas ka, et riik „maksis sõjaliste kulutuste suurenemise eest inflatsiooniga”, millega valitsus aga jätkuvalt võitleb. Riigipea sõnul väheneb venemaa SKP kasvumäär sel aastal võrreldes varasemate aastatega, mil, nagu ta ise väitis, kasvas majandus aastas üle 4%. putini sõnul on majanduskasvu aeglustamine sihipärane pingutus, mis on vajalik võitluses inflatsiooni vastu. putin märkis ka, et venemaa püüab lõpetada Ukraina sõda „riigile vajaliku tulemusega” ja kaitsekulutused on suunatud just sellele, mitte agressioonile Euroopa vastu. putin viitas NATO liikmete kokkuleppele kohustuses suurendada iga-aastaseid kaitsekulutusi praeguselt 2%-lt 5%-le SKP-st aastaks 2035.
Varem, Peterburis toimunud rahvusvahelisel majandusfoorumil teatasid mitmed kõrged ametnikud ja suurettevõtete juhid tõsistest probleemidest venemaa majanduses. Näiteks kurtis majandusarengu minister maksim rešetnikov, et riik on juba majanduslanguse äärel. Ja keskpanga juht elvira nabiullina hoiatas ressursside ammendumise eest, mis võimaldasid majandusel sõjalise tegevuse ja sanktsioonide tingimustes kasvada. Tema sõnul on ammendunud tootmise suurendamiseks vajalik vaba tööjõud, ettevõtete vaba tootmisvõimsus ja riikliku heaolufondi reservid, mille likviidsetest varadest kaks kolmandikku on juba ära kulutatud. venemaa Töösturite ja Ettevõtjate Liidu juht Aleksandr Šohhin ütles omalt poolt, et paljud venemaa ettevõtted on maksejõuetuse-eelses seisundis. Severstali peamine omanik, miljardär Aleksei Mordašov teatas kõrge baasintressimäära ja langeva nõudluse tõttu massiliste pankrottide ohust.
putini sõber, miljardär arkadi rotenberg (venemaa Forbesi nimekirjas 29. kohal), kurtis samuti keerulise majandusolukorra ja ellujäämise vajaduse üle. „Ma ei saa öelda, et ajad on nii lihtsad, et me oleme täna tipus. Aga me proovime, leiame teatud teid ja me jääme nendes tingimustes ellu,” ütles ta RBC-le. Ettevõtja sõnul peavad tema ettevõtted uute projektide jaoks võtma kalleid laene ja see ei ole äri jaoks eriti hea tegur.
13. vene armee vallutas Donetski oblastis Ševtšenko küla, mille lähedal asub liitiumimaagi leiukoht, millel on üks Ida-Euroopa suurimaid varusid. Sellest teatas Le Figaro. „Olles vallutanud selle pealtnäha tähelepandamatu küla, mis asub veidi üle 10 km kaugusel Velõka Novosilkast, said vene väed juurdepääsu ühele Ukraina paljulubavamale liitiumimaardlale,” kirjutab väljaanne.
Vikipeedia märgib, et leiukohas on üks Ida-Euroopa suurimaid varusid – umbes 1,2 miljonit tonni maaki, mille liitiumi osakaal on üle 1,5%. Liitium on üks metalle, mille hinnad on viimastel aastatel järsult tõusnud, kuna sellest on saanud elektriautode akude tootmise võtmekomponent. Lisaks kasutatakse liitiumi elektroonika tootmisel, samuti klaaskeraamikas, lennukisulamites ja energia salvestamiseks.
2022. aastal püstitas liitiumi hind rekordi, ületades 80 000 dollarit tonni kohta. 27. juuni 2025. aasta seisuga on liitiumi tonni hind Hiinas 8500 dollarit.
14. Lühiuudised
Poolas märgati Austraalia kamuflaažis M1 Abramsi tanki. See toimus pärast eelmist teadaannet, et Austraalia saadab Ukrainale 49 Abramsi tanki osana sõjalisest abipaketist Kiievi soomusvõimekuse suurendamiseks.
Ukraina uudistest: kreml on nimetanud Eesti valmisolekut võõrustada tuumarelvi kandvaid NATO lennukeid „ohuks” pärast seda, kui Eesti kaitseminister Hanno Pevkur kinnitas, et riik on valmis selliseid lähetusi vastu võtma. kremli pressiesindaja dmitri peskov ütles, et see kujutab endast „otsest ohtu” venemaale, lisades, et Moskval puuduvad „praktiliselt igasugused suhted” Balti riikidega.
Norra on liitunud EL-i 17. venemaa-vastaste sanktsioonide paketiga, mis on suunatud ligi 200 nn varilaevastiku laeva ja venemaa sõjaväge abistava üksuse vastu. Välisminister Espen Barth Eide nimetas seda oluliseks panuseks Euroopa survesse Moskvale seoses selle agressioonisõjaga.
Eile märgati legendaarseid varjatud kontsaga kingasid, mis lisasid putinile 10 sentimeetrit pikkust. Päris tugev irvitamiste laine rullus selle järel… kes viitsib, see video ise üles leiab… njah, eip hakka siin loos psühholoogiks ja teema intrigeeriks pisu küll…
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
