Sõja ülevaade: 1220. päev – kaks vene poole edenemist
Avaldatud: 27 juuni, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 27. juuni 2025:
kaks vene poole edenemist ja USA vist ei vähenda väge Euroopas…
1. Päris paljudes piirkondades droone jagus.
2. Mitmes kohas sadu oli.
3. Kursk/Belgorod: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: 1 km edasi saadi.
9. Lõunarinne: üks küla tervenisti vene poole kontrolli alla läks.
10. Herson: muutusteta.
11. „Täiuslik torm”: venemaa on suure panganduskriisi äärel.
12. putin: venemaa külmutatud varade konfiskeerimisest saab kasu maailmamajandus.
13. kremli propagandist väidab, et operatsioonis „Toru” osalejatel on vähk ja nad saavad 100 000 rubla hüvitist.
14. Trumpi administratsioon soovitab lõpetada venemaa sõjakuritegude uurimise programmide rahastamise Ukrainas.
15. Trump nõustus USA vägede Euroopas hoidmisega pärast NATO lubadust kaitsekulutusi suurendada.
16. 30 Euroopa riiki on mures venemaa sekkumise pärast satelliitside kommunikatsiooni.
17. Lühiuudised
187 vene poole rünnakut, aga see ei näita siiski surve tõusu, sest paljudes suundades jätkab vene pool väga väikest gruppidega (2 soldatit kuni jagu) torkimist leidmaks tühimikke Ukraina kaitses. Vaid kahes lõigus (kummaski edasi saadi) surutakse suurema seltskonnaga ning näeb ka mõnda soomukit. Järjest enam kasutatakse jalaväe taksodena halli ala ületamiseks nii UAZ kuudikaid kui muid sõiduautosid.
Miks tuntavalt langes vene poole kaudtuleüksuste löökide arv (u 4500), eip tea, võib-olla päevane anomaalia ja sama seis kamikaze droonidega (ka u 2500). Sestap tabati ka kaudtuleüksusi ülivähe. Liugpomme kahjuks ikka palju.
1. Ports droone juba alates eile õhtust Ukraina poole teele läks ja õhuhäire lõppes alles täna hommikul kell 6. Rünnaku alla oli ka Kiievi kant. Rinde ja piiri lähedus ikka tihedas sajupilves ja sihtmärgiks sobib kõik. Mitmes sektoris jahitakse spetsiaalselt nii kohalike kui nendega seotud taristut.
2. 26. juuni õhtul tabasid ründedroonid venemaa armee 1061. logistikakeskuse raketikütuse ja määrdeainete ladusid Brjanskis. UP allika sõnul teatasid kohalikud elanikud sotsiaalvõrgustikes esmalt tundmatute droonide lendudest. Hiljem hakkasid Brjanski elanikud kurtma plahvatuste ja tulekahju üle ühes linnaosas. Mõned kohalikud elanikud ei varjanud isegi rünnaku täpset asukohta ja sihtmärki. Brjanski sõjaväeobjektil toimunud plahvatuste ja tulekahju põhjuseks olid Ukraina Bober, Baklan ja Gorizont tüüpi droonid. UP allika sõnul on Brjanski raketikütuse ja määrdeainete lao hävitamine osa meetmetest, mille eesmärk on vähendada vene okupatsiooniarmee logistilist võimekust.
Ukraina kaitseministeeriumi luureosakonna erivägede üksuse Prizraki droonid nõrgestasid ajutiselt okupeeritud Krimmis venemaa õhutõrjet. Luurelennuk tabas kahte multifunktsionaalset juhtimisradarit 92N2E; kahte tuvastusradarit 91N6E; S-400 kompleksi raketikandjat. Radarid on vaenlase õhutõrjesüsteemi „silmad”. Ilma nendeta muutuvad õhutõrjesüsteemid võitlusvõimetuks.
FPV droon tabas Tatnefti bensiinijaama Pjatnõtskoje külas Belgorodi oblastis – 18 km kaugusel Ukraina piirist.
Luhanski oblastis ajutiselt okupeeritud Troitske linnas ründasid täna 15 drooni, hävitades niinimetatud administratsiooni hoone ja kahjustades venemaa sõjatehnikat.
3. Kursk/Belgorod: vist on suudetud pisu vene poolt pidama saada.
4. Harkiv: tavapäraselt muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: jälle muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: täpsem seis nii Tšassiv Jari kui Toretski kandis seni teadmata, siiski tundub, et püsivamaid muutusi eriti pole.
8. Donetsk: üks väiksem muutus sektori idaservas Toretski suunas, kus vene pool suutis Jablunivka küla juures saada kanna maha ühes metsaribas põldude vahel ning lükata sellega rindejoont u 1 km edasi.
9. Lõunarinne: Ševtšenko küla sai vene pool tervenisti enda kontrolli alla.
10. Herson: rindejoone muutusteta. Pärast kuude pikkust vaikust on Ukraina toonud Bayraktar TB2 drooni tagasi rindele. Ukraina mereväe avaldatud kaadrid näitavad, kuidas TB2 ründab ja hävitab Hersoni jõepiirkonnas venemaa sõjaväepaadi.
11. venemaa pangad seisavad silmitsi üha suurenevate raskustega laenuvõlgade tõttu ning näevad riigis järgmise 12 kuu jooksul täieulatusliku panganduskriisi ohtu, teatab Bloomberg, viidates mitmele pangale ja mitteavalikku statistikat kajastavatele dokumentidele. Agentuuri allikate sõnul hinnatakse probleemi ulatust triljonitele rubladele: pankurid on mures, et üha rohkem ettevõtteid ja jaekliente ei suuda kõrgete intressimäärade tõttu oma laene tagasi maksta.
Keskpanga ametlikud andmed ei näita potentsiaalse katastroofi tegelikku ulatust, rõhutavad Bloombergi allikad. Regulaatori statistika kohaselt oli aprilli lõpus probleemsete ettevõtete võlgade osakaal 4% ja praktiliselt ei kasvanud ning eraisikutele antud laenude osakaal oli 5,5%. Tegelikkuses on aga kõik palju hullem: laenuvõtjad lükkavad makseid edasi ja seetõttu ei kajastu laenud veel statistikas probleemsetena, samas kui tegelikult ei maksta suurt osa laenudest juba graafikujärgselt tagasi, väidavad Bloombergi allikad.
Pangandussüsteemi olukord muutub ohtlikuks, rõhutavad nad: ehitusettevõtetel on probleeme, tööstus ja isegi venemaa majanduse sõjandussektor hakkavad stagneeruma. Seetõttu on üha suurem oht, et võlakriis hakkab järgmisel aastal levima kogu finantssüsteemis, kui tingimused ei muutu, rõhutavad Bloombergi allikad. Riigipankurid räägivad juba avalikult laenudega seotud probleemidest. Sberbanki tegevjuht German Gref nimetas Peterburi rahvusvahelisel majandusfoorumil venemaa majanduses toimuvat „täiuslikuks tormiks”. Ja VTB tegevjuht Andrei Kostin ütles, et paljudel ettevõtetel pole laenude teenindamiseks tulu ja nad on sunnitud intresside maksmiseks veelgi rohkem võlga võtma.
„Paljud on maksejõuetuse-eelses seisundis,” hüüdis häirekella venemaa Töösturite ja Ettevõtjate Liidu juht Aleksandr Šohhin, riigi suurima äriühenduse, mille juhatuses on Forbesi nimekirjas olevad miljardärid. Sõja algusest peale on venemaa pangad väljastanud juriidilistele isikutele 34 triljoni rubla ulatuses uusi laene, mis moodustab 17% riigi SKP-st. 1. juuni seisuga ulatus juriidiliste isikute koguvõlg pangandussüsteemile 86,2 triljoni rublani (948 miljardi euroni), mis on 65% rohkem kui 2022. aasta algus.
Keskpanga andmetel langeb sellest summast peaaegu pool 78 suurimale venemaa ettevõttele. Ja nende hulgas on iga kuues sunnitud maksma intresside maksmiseks vähemalt kolmandiku oma maksueelsest kasumist ning 8% võlast langeb ettevõtetele, kes isegi intressi ei teeni.
„Üksikisikute pankrotid on võimalikud,” hoiatas keskpank mai lõpus. Reitinguagentuuri ACRA hinnangul võivad probleemseks muutuda 3,7 triljoni rubla väärtuses laenud – summa, mis võrdub 20%-ga pangandussüsteemi kapitalist.
12. venemaa kulla ja välisvaluutareservide arestimine lääneriikide poolt käivitab maksesüsteemide kiirendatud ja pöördumatu regionaliseerimise, millel on positiivsed tagajärjed maailmamajandusele. Selle avalduse tegi putin oma kõnes Euraasia majandusfoorumil Minskis. „Nad räägivad pidevalt, et kavatsevad meie raha varastada. Aga niipea kui see juhtub, kiireneb liikumine maksesüsteemide regionaliseerimise suunas ja muutub kahtlemata pöördumatuks. Ja see on üldiselt hea maailmamajandusele. Võib-olla tasub selle eest maksta,” tsiteerib RBK putinit.
Riigipea selgitas ka, et juriidilisest vaatepunktist on õigem rääkida pigem röövist kui vargusest. „Minu põhiharidus on õigusteaduses. Vargus on võõra vara salajane äravõtmine. Aga siin toimub kõik avalikult, mis tähendab, et see on röövimine,” selgitas ta. putin ütles ka, et sellega seoses jätkab venemaa aktiivselt oma rahvusvaheliste finantsarvelduste instrumentide väljatöötamist. Ta osutas ka piiratud võimalustele suhelda rahvusvaheliste finantsinstitutsioonidega, näiteks Maailmapangaga, viidates nende „poliitilisele eelarvamusele”. putini sõnul on Moskva järjekindlalt püüdnud vähendada oma sõltuvust lääne majandusstruktuuridest.
Pärast venemaa rünnakut Ukrainale 2022. aasta veebruaris kehtestasid lääneriigid venemaa keskpangale ja Rahvusliku Heaolu Fondile sanktsioonid, blokeerides G7 riikides hoitavaid varasid. venemaa keskpanga andmetel olid venemaa rahvusvahelised reservid 2022. aasta alguses järgmised: 207 miljardit dollarit eurodes, 67 miljardit dollarit USA dollarites, 37 miljardit dollarit Briti naelades ja 64 miljardit dollarit teistes valuutades, sealhulgas Jaapani jeenis, Kanada dollaris ja Austraalia dollaris.
2024. aastal leppisid G7 riigid kokku mehhanismis, mille abil külmutatud venemaa varadest saadud tulu Ukraina abistamiseks kasutatakse: neid vahendeid kasutatakse Kiievile antud laenu tagasimaksmiseks umbes 50 miljardi dollari ulatuses. 2025. aasta märtsis nõudis nii Vabariiklaste kui ka Demokraatliku Partei esindajate rühm USA senaatoreid president Donald Trumpi administratsioonilt otsustavamaid meetmeid. Nad kutsusid üles mitte piirduma ainult varadest saadava tuluga, vaid kasutama kogu külmutatud summat – üle 300 miljardi dollari – Ukraina abistamiseks ning veenma ka G7 liitlasi eeskuju järgima.
Eelmise aasta detsembris EL-i tippkohtumisel otsustati venemaa varasid mitte vabastada enne, kui Moskva on nõus Ukrainale reparatsioone maksma. Reutersi andmetel on kreml väljendanud valmisolekut kaaluda osa nendest vahenditest ülekandmist hävitatud infrastruktuuri taastamiseks, kuid tingimusel, et 200 miljardit dollarit sellest summast suunatakse venemaa okupatsiooni all olevatele aladele.
13. vene sõjaväelased, kes osalesid operatsioonis Potok (tuntud ka kui Truba), seisid silmitsi tõsiste terviseprobleemidega. Propagandisti Anastasia Kaševarova sõnul diagnoositi mõnel neist kopsuvähk ja kopsuemboolia (PE). Samal ajal maksis riik Kaševarova sõnul ohvritele vaid 100 tuhat rubla (1100 eurot) ega andnud mingeid hüvitisi. „100 tuhat rubla kopsuvähi hüvitist ja mingeid hüvitisi ei makstud. Kurski haiglates diagnoositi sõduritel mõõduka raskusega äge bronhiit, neile visati 100 tuhat rubla nagu koertele ja mõnel sõduril oli see pseudobronhiit juba arenenud kopsuvähiks, trombembooliaks,” kurdab ta oma Telegrami kanalil, märkides, et kõik operatsioonis osalenud said kopsukahjustusi ja mõned surid torus. Propagandisti eriti nördib asjaolu, et neid haigusi ei tunnustata ametlikult ei sõjaväevigastuse ega tõsise lüüasaamisena, mis välistab hüvitise või sotsiaaltoetuste saamise võimaluse. Isegi lahkunu sugulased ei saa tema väitel hüvitisi oodata, kuna surma põhjuseks ei ole ametlikult märgitud lahinguvigastused, vaid kopsuvähk, kopsuemboolia või äge bronhiit. Kaševarova süüdistas toimuvas venemaa relvajõudude peastaapi, kes tema sõnul käitub sobimatult ja võttis seisukoha, et meie ei saatnud neid sinna.
Aprilli lõpus teatas ka venemaa relvajõudude sõjalis-poliitilise peadirektoraadi ülema asetäitja ja Ahmati erivägede ülem kindralleitnant apti alaudinov, et enamik operatsioonis osalenud Aida rühmituse võitlejatest viidi raskete hingamisprobleemide tõttu haiglasse. Operatsioon Potok viidi läbi 2025. aasta märtsis. Selle eesmärk on viia Kurski oblastis asuv Sudža linn, mis on alates 2024. aasta augustist olnud Ukraina relvajõudude kontrolli all, tagasi venemaa armee kontrolli alla. Operatsiooni, mille käigus vene väed roomasid umbes 15 kilomeetrit mööda kasutamata gaasitorustikku, kajastas kremli propaganda aktiivselt kui näidet sõjalisest oskusest, mis on ajalooraamatut väärt.
Ukraina relvajõudude peastaap teatas aga, et Ukraina sõdurid teadsid eelseisvast läbimurdest ette, mille tagajärjel hukkus palju vene sõdureid. Z-kanalid teatasid ka, et mõned vene sõjaväelased said kopsudesse keemilist kahjustust ja mõned lämbusid torusse endasse. Operatsioonis osalenute arvu hinnangud on erinevad. RTVI, viidates Wagneri PMC endisele ülemale, teatab osalenute arvust umbes 800 inimest. Ukraina OSINT-i projekt Dnipro OSINT hindas arvu oluliselt väiksemaks – umbes 100 inimest. venemaa relvajõudude peastaabi ülem valeri gerassimov väitis, et operatsioonis osales üle 600 sõjaväelase.
14. Valge Maja Haldus- ja Eelarvebüroo on soovitanud USA välisministeeriumil lõpetada ligi kahekümne rahvusvahelise sõjakuritegude uurimise programmi rahastamise, teatab Reuters, viidates sisedokumentidele ja olukorraga tuttavatele allikatele. Eelkõige on sulgemisohus projektid, mille eesmärk on leida ja kohtu ette võtta Ukraina territooriumil toime pandud sõjakuritegudes süüdi olevaid vene sõjaväelasi.
Agentuuri teatel on rahastamise kaotamise ohus programmide hulgas Global Rights Compliance, mis dokumenteerib Ukrainas toime pandud inimsusevastaseid kuritegusid, sealhulgas seksualiseeritud vägivalla ja piinamise juhtumeid. Samuti on ohus rahvusvaheline projekt Legal Action Worldwide, mis pakub Ukraina õiguskaitseasutustele õigusabi sõjakuritegudes kahtlustatavate vene sõjaväelaste kohtu ette toomisel.
Nagu Reuters märgib, ei ole Valge Maja soovitus lõplik otsus – välisministeeriumil on võimalus see vaidlustada. Kahe USA ametniku sõnul on aga äärmiselt väike võimalus, et välisminister Marco Rubio toetab enamiku nende programmide säilitamist. Samal ajal ei välistanud üks agentuuri vestluskaaslastest, et välispoliitika osakonna juht võiks toetada kõige olulisemate algatuste rahastamise jätkamist – eelkõige nende, mis on seotud Ukraina sõjakuritegude võimalike kohtuprotsessidega.
Pärast Donald Trumpi naasmist Valgesse Majja külmutas USA välisabi ja vähendas seejärel oluliselt selle mahtu. Varem selliste vahendite jagamise eest vastutav Rahvusvahelise Arengu Agentuur (USAID) reorganiseeriti. Mõned selle funktsioonid anti üle välisministeeriumile. Veebruaris teatas Reuters, et abiprogrammide külmutamine tõi kaasa järsu toetuse vähenemise projektidele, mille eesmärk on aidata Ukrainal uurida sõja ajal toime pandud kuritegusid. Eelkõige seati kahtluse alla kuue suure programmi, mille kogueelarve oli 89 miljonit dollarit, väljavaated. Need meetmed hõlmasid kümnete asjaomaste juhtumitega tegelevate spetsialistide vallandamist.
15. USA armee väejuhatus ei oota riigi juhtkonnalt Euroopas asuva kontingendi vähendamist. Kolmapäeval lõppenud NATO tippkohtumisel tegid alliansi juhtkond ja eurooplased kõik, et Donald Trumpile meeldida ja saavutada kinnitus Ameerika Ühendriikide pühendumusest kollektiivkaitse põhimõtetele.
Ameerika vägede arv Euroopas jääb samaks, hoolimata asjaolust, et Pentagon püüab saata Aasia ja Vaikse ookeani piirkonda rohkem vägesid ja ressursse, ütles USA maavägede ülem Christopher Donahoe Euroopas ja Aafrikas. „Ma ei usu, et meie vägede olukord üldse muutub,” tsiteerib teda USA relvajõudude väljaanne Stars and Stripes. Donahoe sõnul kohtus ta kõigi tippjuhtidega ja keegi ei öelnud talle midagi vähendamise kohta.
Teel NATO juhtide kohtumisele Haagis rääkis Trump mitmetähenduslikult oma valmisolekust täita oma kohustusi alliansis. Kuid pärast „fantastilist” tippkohtumist muutsid tema sõnul vestlused teiste juhtidega tema meelt. „Tulin siia, sest see oli see, mida ma pidin tegema, aga lahkusin siit natuke teistsugusena,” ütles ta. „Need inimesed tõesti armastavad oma riike, see pole pettus. Ja me oleme siin, et neid aidata.”
USA-l on Euroopas umbes 80 000 sõdurit. Trumpi kommentaarid, et ta ei aitaks NATO riike, mis ei kuluta piisavalt kaitsele, ja tema kaebused, et teised riigid varastavad USA-lt, on muutnud eurooplased ettevaatlikuks USA sõjalise kohaloleku vähendamise suhtes. USA on taganud Euroopa julgeoleku alates Teisest maailmasõjast ja selle toetus on eriti oluline ajal, mil putin alustas mandri veriseimat sõda peaaegu 80 aasta jooksul, kus ohvrite arv läheneb 1,5 miljonile.
Pentagon viib praegu läbi USA sõjalise positsiooni ülevaadet kogu maailmas, mille tulemusi oodatakse peagi. Euroopa armeed peaksid valmistuma saama mandri selgrooks, ütles kaitseminister Pete Hegseth varem. Haagis kolleegidega peetud õhtusöögil tunnistas ta, et ameeriklased teadsid, et neil on NATO liitlastega raske, kuid nad olid oma töö teinud ja Ameerika administratsioon hindas seda, ütles kohtumisel viibinud ametnik Bloombergile.
Donahoe ütles, et ta on kindel, et USA sõjavägi jätkab oma missioonide täitmist Euroopas. „Ma ei usu, et mingeid muutusi tuleb,” ütles ta, lisades, et mandril heidutuse tagamiseks „peavad kõik astuma sammu ja andma oma panuse”. Pärast tippkohtumist otsustasid NATO riigid suurendada kaitsekulutusi 2035. aastaks praegusest 2%-st 5%-ni SKPst (peaaegu sama palju kui nad kulutasid 1980. aastatel) ja kinnitasid oma „vankumatut pühendumust kollektiivkaitsele”.
16. Šveits ja 29 muud Euroopa riiki on väljendanud muret venemaa tahtliku sekkumise pärast satelliitside side ja satelliitraadionavigatsiooni signaalidesse. Enne Rahvusvahelise Telekommunikatsiooniliidu (ITU) nõukogu kohtumist toetas Šveits ühisdeklaratsiooni, milles kutsuti organisatsiooni üles võtma meetmeid venemaa vastu. Deklaratsioonis öeldakse, et alates 2023. aastast on süstemaatiline ja tahtlik sekkumine ja häired mõjutanud Euroopa tsiviilsatelliitvõrke. Nende häirete allikad leiti mitmest venemaa linnast ja okupeeritud Krimmist. Need kujutavad endast ohtu avalikule julgeolekule, samuti õhu- ja mereliikluse ohutusele, öeldi avalduses.
Deklaratsiooni allkirjastajad märgivad, et juunis halvenes häirete olukord märkimisväärselt ja levis peaaegu kogu Poola ja Leedu territooriumile. Samuti väljendasid nad kahetsust, et mitmete rahvusvaheliste organisatsioonide, eelkõige ITU, ja riikide pingutusi venemaaga dialoogi loomiseks on ignoreeritud või pole need viinud muutusteni.
Euroopa satelliidifirmad on teatanud venemaa katsetest telesignaale pealt kuulata juba eelmisel aastal, mis on viinud saadete katkemiseni ja lastele suunatud propaganda levitamiseni.
Rootsi on samuti väitnud, et venemaa on pahatahtliku sekkumise taga, mis on tahtlikult suunatud riigi satelliidivõrkudele ja mida Rootsi märkas esmakordselt paar päeva pärast NATOga liitumist.
17. Lühiuudised
Kaks Ukraina juurtega ettevõtet Haiqu ja Respeecher on Maailma Majandusfoorumi (WEF) andmetel kantud maailma 100 kõige lootustandvama tipptehnoloogia valdkonna idufirma nimekirja.
Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costa ja Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen on lubanud Ukrainale tugevat toetust teel EL-i liikmelisuse poole.
Teated viitavad võimalikule droonirünnakule eile õhtul, mille sihtmärgiks oli Teherani Farmaniehi linnaosas kõrghoones asuv korter. Kuulujuttude kohaselt võisid sihtmärgiks olla IRGC kõrgemad ametnikud või tuumateadlased. Ükski rühmitus pole vastutust võtnud.
CNN-i andmetel on Trump Iraanile väidetavalt uue pakkumise teinud: 30 miljardit dollarit tsiviiltuumaprogrammi abiks – tingimusel, et uraani rikastamine keelustatakse. Kulud katavad Pärsia lahe Araabia liitlased. Külmutatud 6 miljardit dollarit Iraani vahenditest tagastatakse. Uus tuumaobjekt asendaks pommitatud Fordow’ rajatise, kuid ilma rikastamisvõimalusteta.
EL-i riikide arvates vedas Iraan suure osa oma rikastatud uraanist Fordow’st minema enne USA rünnakut, mis seab kahtluse alla Trumpi väite, et tuumaprogramm hävitati. Esialgse luureandmete kohaselt oli kahju ulatuslik, kuid mitte täielik.
Holland ja Belgia on Hollandi kaitseministri Brekelmansi teatel Ukrainale üle andnud kaks miinijahtijat. Ukraina meeskonnad ja tehniline personal lõpetasid väljaõppe rekordajaga. Belgia andis üle BNS Narcise ja Holland andis Zr.Ms. Vlaardingeni. Vlaardingeni nimi muudetakse Melitopoliks ja Narcis hakkab nüüd sõitma nime Mariupol all.
Slovakkia peaminister Robert Fico vetostas Brüsseli tippkohtumisel Euroopa Liidu 18. venemaa-vastase sanktsioonide paketi, teatab Index.
IBRiS-i uue küsitluse kohaselt toetab 46% poolakatest Ukrainale sõjalise abi andmise vähendamist või peatamist, viidates murele Poola kaitsevalmiduse ja abi läbipaistvuse pärast. 52% toetab endiselt diplomaatilist toetust; ainult 15% pooldab Poola vägede saatmist.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
