Sõja ülevaade: 1219. päev – suuri muutusi rindejoones ei tuvastanud
Avaldatud: 26 juuni, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 26. juuni 2025:
suuri muutusi rindejoones ei tuvastanud ja sellegi hind kallis. venemaal bensiiniga pisu nirusti.
1. Eip muutusi ilmateates.
2. Miskit ikka.
3. Kursk/Belgorod: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: vist muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: tundub, et Ukraina end ühes lõigus tõmbab jõgede joone taha.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa võimud arutavad venemaa bensiiniekspordi täielikku keelustamist pärast seda, kui hinnad on aasta algusest tõusnud 25%.
12. Macron soovitab NATO riikidel kaaluda putiniga dialoogi taastamist.
13. ÜRO peasekretär teatas Ukraina laste vastu suunatud kuritegude sagenemisest.
14. Tetjana Bugaenko: Piiritagune lõks. Kuidas Kreeka takistab sõja tõttu varjupaikadest evakueeritud lastel Ukrainasse naasmast.
15. Rumeenia naeruvääristas venemaa süüdistusi väidetavas „ideoloogilises tsensuuris”.
16. Lühiuudised
Viimase aja rünnakute iseloom ja suurus jätkus, kaotuste numbridki suht sarnased, küll viimased kaks päeva näitavad vene poole kaudtuleüksuste kaotuste meeldivamaid numbreid. Ikka soomus peidus ja rindele seda järjest juurde tuleb. Üksi märk ei näita hetkel, et väheneks rindejoone ja selle lähima tagala töötlus, tihe kompamine kõikjal kne ehk siis kipub seda suuremat pealetungi siiski ootama. Küll on teadmata, kus ja kas ainult ühes kohas. Kas teha otsus poliitiliselt või vaid sõjaliselt (suunad võivad sel juhul olla erinevad)? Ukraina seire suutlikkus, mida toetab nii USA kui muu Euroopa võimekus, peaks andma piisava eelhoiatuse, et jõuaks nii reserve kui vahendeid mingisse lõiku rohkem koondada. Senised videod ja kirjutised näitavad, et kui droone jagub piisavalt, neid suudetakse oskulikult koostöös teiste relvaliikidega kasutada ning suudetakse seda teha nii varjatult, et ise surma ei saada, siis suuremat rindejoone muutust lühema aja jooksul siiski ei peaks tulema. Kahjuks aga ei lähe kõik alati soovitud suunas, sestap kõrge oht ikka olemas.
1. Kõik sobib sihtmärgiks. Loetelu jälle pikk, ikka hukkunuid kohalike seas jne.
2. venemaal Taga-Baikali krais on teatatud plahvatustest. vene meedia andmetel puhkes tulekahju sõjaväeobjektil Velikaja Tura küla lähedal. Ametlikes avaldustes seostatakse juhtunut „kulupõlenguga”, samas kui pealtnägijad väidavad, et kuulsid vähemalt 50 plahvatust. Piltidelt paistis tulekahju ala olema päris suur ja leek ulatus mitu korda kõrgemale puude latvadest.
venemaa gaasi- ja keemiatöötlemistehas Nižni Novgorodi oblastis põleb. Jälle.
Budapestis kinni peetud mees väitis end olevat Ukraina diplomaat. Ungari ähvardus ta Ukrainasse välja saata pani ta tunnistama, et on FSB spioon ja venemaa kodanik.
3. Kursk/Belgorod: eip rindejoone muutusi tuvastanud.
4. Harkiv: nagu ikka, muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: jälle muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: pisu udune seis Toretski ümber, aga suuri muutusi kindlasti polnud.
8. Donetsk: seni eriti ei kipu vene soldatite elu uutel possadel eriti pikk olevat, sestap rindejoon muutusteta.
9. Lõunarinne: vene pool sai veidi edasi Jalta asulas ning viimase info järgi on põhjapoolses servas veel alles Ukraina omasid. Nagu arvata oli, siis Ukraina tõmbab siin end Mokri Jalõ ja Vovtša jõgede tagant välja, sest vähesed ühendusteed üle jõgede on tiheda saju all ning nende ära lõikamine võib tuua lisaks varustuse puudumisele ja võimetusele võitlejaid välja vahetada ka ümberpiiramise ohu. Kui Ukraina suudaks kinni hoida Vovtša jõe põhja kallast pidi vene poole edenemise, siis peaks nende kahe eelnimetatud jõgede joonel vene poole siin lõigus pidama saama küll.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa võimud arutavad taas võimalust keelustada täielikult bensiini eksport venemaalt seoses kütuse börsihindade järsu tõusuga, mis on aasta algusest ulatunud 25%-ni. See küsimus tõstatati föderaalse monopolivastase teenistuse (FAS) börsikomitee koosolekul, mis esitab oma ettepanekud asepeaminister aleksandr novakile, teatasid turuallikad Interfaxile. Väljaande allikate sõnul pöördusid valitsusametnikud naftaettevõtete poole eelmise nädala lõpus bensiinihindade järsu tõusu tõttu. Alates juuni algusest on AI-95 hind Peterburi kauba- ja toorainebörsil tõusnud 11% ning teisipäeval, 24. juunil saavutas selle hind aasta rekordi 67 456 rubla tonni kohta. AI-92 hind hüppas 12%, saavutades maksimumi alates 2023. aasta sügisesest bensiinikriisist – 64 462 rubla tonni kohta. Alates aasta algusest on AI-92 hind tõusnud üle 25% ja AI-95 hind 24%.
Interfaxi allikate andmetel arutab FAS vastuseks bensiini ekspordi kehtivate piirangute karmistamist. Kaupmeestel, vahendajatel ja naftahoidlatel on praegu bensiini eksport keelatud. Uute eeskirjade kohaselt võivad ka bensiinitootjad, sealhulgas suurimad riiklikud naftakorporatsioonid, jääda ekspordist ilma.
Bensiin muutub börsil kallimaks, kuna selle tarned vähenevad, väidavad Reutersi naftakauplejate allikad: Gazpromi Astrahani gaasitöötlemistehas ja Surguti tehas on remondiks seiskunud ning Kuibõševi naftatöötlemistehase remont on planeeritud juulis. Lisaks vähendasid Rosnefti naftatöötlemistehased Reutersi allikate andmetel eelmisel nädalal järsult oma tarneid börsile: Samara kontsern kolm korda ja Saratovi tehas poole võrra.
Ühelt poolt põhjustavad rafineerimistehaste sulgemised börsil bensiini pakkumise vähenemist ja teiselt poolt hakkavad neid rafineerimistehaseid omavad ettevõtted aktiivselt börsimahtusid ostma, et varustada oma bensiinijaamavõrke, selgitab NEFT Researchi juhtivpartner Sergei Frolov. Seega, märgib ta, põhjustavad rafineerimistehaste sulgemised samaaegselt pakkumise vähenemist ja nõudluse suurenemist börsil.
venemaa valitsus kehtestas bensiini ekspordile piirangud alates 1. märtsist 2024. Erandiks tehti tarned valitsustevaheliste lepingute alusel, sealhulgas Euraasias Majandusühenduse (EAEU) riikidega, kodanike isiklikuks tarbeks eksporditava kütuse ja rahvusvaheliseks humanitaarabiks mõeldud mootoribensiini tarned. Embargo peatati ajutiselt 20. maist kuni 2024. aasta juuli lõpuni ja alates 2024. aasta detsembrist oli mootorikütuse eksport lubatud ainult tootjatele. Praegu kehtib venemaa Föderatsioonist bensiini ekspordi keeld mittetootjatele. Reutersi arvutuste kohaselt suurenes venemaa bensiinieksport jaanuarist maini 2025 veerandi võrra 2,51 miljoni tonnini.
12. EL-i riigid peaksid määratlema tingimused kontaktide taastamiseks Moskvaga, mis katkesid pärast Ukraina sõja algust 2022. aastal. Seda ütles Prantsusmaa president Emmanuel Macron ajakirjanikega vesteldes NATO tippkohtumisel Haagis. Tema arvates võimaldab see EL-il pidada dialoogi mandri uue julgeolekusüsteemi üle. „Me peame ümber mõtlema julgeolekuarhitektuuri Mustast merest Arktikani ulatuvates piirkondades, määrama kindlaks, mil määral oleme valmis ennast kaitsma ja millistel tingimustel pidada venemaaga dialoogi relvade piiramise ja usalduse taastamise osas. Me peame sellele praegu mõtlema,” ütles Prantsusmaa president (kõne videosalvestuse on esitanud France24).
Samal ajal peab Euroopa nüüd relvi koguma Moskva „relvastuse taseme lõhe” tõttu, rõhutas Macron. EL peaks mõtlema ka enda julgeolekugarantiidele. Sellised garantiid peaksid hõlmama relvade leviku ja nende mahtude piiramist, nagu see oli külma sõja ajal, ütles Prantsuse riigipea.
Kolmapäeval, 25. juunil lõppes Hollandis Haagis NATO tippkohtumine. Pärast sündmust avaldati 32 alliansi riigi ühisavaldus, milles öeldi, et venemaa kujutab endast „pikaajalist ohtu Euro-Atlandi julgeolekule”. Selle ohu vastu võitlemiseks leppisid NATO riigid kokku suurendada iga-aastaseid kaitsekulutusi praeguselt 2%-lt 5%-le SKP-st aastaks 2035. 2% eesmärk võeti vastu 2014. aastal, kui putin annekteeris Krimmi ja alustas sõda Ida-Ukrainas. Nüüd, NATO ja venemaa vahelise otsese kokkupõrke kasvavate ohtude kontekstis, millest bloki liikmesriikide juhid regulaarselt räägivad, on allianss sunnitud suurendama kulutusi külma sõja ajastu tasemele.
13. ÜRO peasekretär António Guterres on taas lisanud venemaa relvajõud nn häbinimekirja laste õiguste massiliste ja süstemaatiliste rikkumiste tõttu Ukraina-vastase relvastatud agressiooni ajal. Allikas: Ukrinform, viidates ÜRO peasekretäri António Guterrese aastaaruandele, mille esitas laste ja relvastatud konfliktide eriesindaja Virginia Gamba ÜRO Julgeolekunõukogu kohtumisel New Yorgis. Aruandes registreeriti relvastatud konfliktipiirkondades laste õiguste raskete rikkumiste arvu märkimisväärne suurenemine aastatel 2024–2025. Eelkõige Ukrainas oli kasv võrreldes eelmise perioodiga 105%. Suurim selliste rikkumiste kasv registreeriti Liibanonis (545%), Mosambiigis (525%), Haitil (490%) ja Etioopias (235%).
„Olen sügavalt mures lastevastaste raskete rikkumiste järsu suurenemise pärast Ukrainas, eriti laste tapmise ja sandistamise, samuti koolide ja haiglate ründamise pärast,” ütles peasekretär Ukrainat käsitlevas osas. „Aruandeperioodil (2024–2025) dokumenteeris ÜRO 94 lapse tapmise ja 577 lapse vigastamise. Selle eest pannakse vastutus venemaa relvajõududele ja nendega seotud rühmitustele,” öeldakse aruandes. Samuti toimus 559 rünnakut koolidele ja 303 haiglatele. Aruandes pööratakse erilist tähelepanu Ukraina laste venemaale deporteerimise küsimusele. Dokumendis märgitakse, et paljusid neist pole siiani leitud ja peredele tagastatud.
„Kutsun venemaa Föderatsiooni tungivalt üles tegema ÜRO-ga koostööd Ukraina laste tagastamiseks ja nende taasühendamiseks perede ja/või eestkostjatega,” märkis Guterres. Arvestades rikkumiste süstemaatilist olemust ja ulatust, on ÜRO peasekretär lisanud venemaa relvajõud taas laste õigusi rikkuvate riiklike struktuuride nimekirja (nn „häbinimekiri”).
14. Pärast täieulatusliku sissetungi algust evakueeris Ukraina välismaale üle 4000 orvu. Sel ajal ei mõistnud ei Ukraina ega partnerriigid, kui kaua sõda kestab ja kui kaua lapsed „külalistena” elavad. Hiljem otsustas Ukraina lapsed järk-järgult tagasi saata, ootamata sõjategevuse lõppu. 2024. aastal töötas valitsus välja tagasisaatmiskava ja kiitis heaks resolutsiooni, mille kohaselt lapsi ei saadeta tagasi internaatkoolidesse ega lastekodudesse – neile leitakse kohe pered. Kuid selgus, et partnerriigid ei ole kõigil juhtudel valmis väikestest ukrainlastest lahti laskma. Nii blokeeris Kreeka 2025. aasta kevadel kaheksa Kiievi oblastis asuva Slavutõtši linna „Родинний затишок” (Perekonna hubasus) varjupaiga elaniku tagasisaatmise.
Miks see juhtus? Kas Ukraina suudab lapsed koju tagasi saata ja mida selleks erinevatel tasanditel tehakse? Ja kui levinud on sellised olukorrad? „УП.Життя” uuris üksikasju.
Kuhu lapsed läksid ja millistel tingimustel?
Kümme lastekodust last evakueeriti 2022. aasta aprillis. Nad paigutati Ateenas asuvasse varjupaika osana toetusprogrammist „Koduprojekt”, mida tol ajal rahastas Hollandi valitsus, ütleb lastekodu „Perekonna hubasus” praegune juht Jana Polegenko. „Pärast pikka ja ohtlikku teekonda jõudsid nad Nisose varjupaika,” kirjutasid organisatsiooni esindajad 26. aprillil Facebookis ja avaldasid mitu fotot lastega. Ukraina laste varjupaigas viibimise kestust tol ajal ei arutatud, sest polnud selge, kui kaua sõda kestab.
Lapsed elasid lastekodu töötajaga samas majas. Aja jooksul hakkasid lapsed käima Kreeka lasteaedades ja koolides ning igal laupäeval oli neil „Ukraina kool”. „Lastele pakuti vaba aja tegevusi. Ma tean, et need, kes olid tantsimisest huvitatud, käisid tantsutrennides. Poisid käisid spordiklubides,” ütleb Jana Polegenko.
Milliste probleemidega lapsed varjupaigas elades silmitsi seisid?
Elu välismaal Euroopa riigis, juurdepääs haridusele, huvitavad vaba aja tegevused – kõlab peaaegu nagu unistus. Kuid kõik osutus mitte nii ideaalseks, ütleb Tetjana Petljašenko, kelle lapselaps käib lastekodu lastega samas koolis. „Tulime eelmisel aastal kooli. Sain teada, et Ukrainast on seitse last. Hakkasin teiste emadega rääkima ja nad väljendasid muret, et lapsed on näljas, külmetavad ja keegi ei hoolitse nende eest,” jagab naine. Naine kinnitab, et nägi hiljem oma silmaga selle kinnitust. „Ühel tüdrukutest on kõht haige, ta ei söö praktiliselt midagi. Lapsi tuuakse sageli kooli haigena. Neil ei lubata haigena koju jääda. Nad kõik on alati näljased. Nad küsivad teistelt lastelt toitu,” ütles naine.
Mõistes, et lapsed on alatoidetud, püüdis ta lastele ise süüa anda, kuid tema sõnul keelasid kreeklased tal seda teha. „Selleks, et neile süüa anda, tuleb läbi viia erioperatsioon – kreeklased keelasid nendega suhtlemise. Lapsed on näljased ja räbaldunud. Olen seda õudust kaks aastat jälginud. Võib-olla on see valitsusväline asutus, aga mingisugune hoolitsus peaks olema,” kurdab Tetjana Petljašenko.
Mida nad varjupaigas selle kohta ütlevad?
Lastekodu juhataja Jana Polegenko kinnitas, et toitumisega on probleeme, aga ainult alguses, sest lapsed harjuvad uue toiduga. „Lastel oli raske kohaneda, sest Kreeka toitumine on erinev. Seal on erinevad tooted ja toitumisrežiimid. Kui meil on tavaline süüa hooajal palju puu- ja köögivilju, siis neis domineerivad kaunviljad. Me pole kunagi sellistes kogustes kaunvilju söönud. Nüüd on lapsed kohanenud ja taluvad neid roogasid normaalselt,” ütleb ta. Tema sõnul sagenesid kaebused ka siis, kui Ukraina lastega majja paigutati ka Lähis-Idast pärit pagulasi. Kokku paigutati mitu last. Varjupaiga sõnul ei olnud nad seal kaua, kuid selle aja jooksul tekkisid konfliktid.
„Näete, kui meie lapsed elasid omaette meie saatjaga, oli see üks asi. Aga kui Iraani päritolu lapsed sinna jõudsid, muutus olukord drastiliselt. Lapsed hakkasid kurtma, et alguses sõid nad kogu toidu ära. Seejärel hakkasime häirekella lööma ja aktiivselt otsima võimalusi nende tagasisaatmiseks,” ütleb Jana Polegenko.
Millal ja miks nad otsustasid lapsed Ukrainasse tagasi saata?
Kreeka Ukraina diasporaa esindajad esitasid 2024. aastal Ukraina ombudsmani büroole kaebuse, viidates laste õiguste tagamata jätmisele. „Eriti murettekitav on teave, et mõned õpilased (eriti nooremad ja keskmises vanuserühmas) ei räägi ukraina keelt,” tsiteeritakse diasporaa pöördumist inimõiguste voliniku büroole. Samuti ilmnes 2024. aastal üks oluline tagasisaatmise põhjus: varjupaiga rahastamine peatus, selgitas „УП.Життя”-le Ukraina riikliku sotsiaalteenistuse juht Vasõl Luzik. „Meil on vastuvõtvalt organisatsioonilt ametlik pöördumine, et nad peatavad varjupaiga rahastamise. Meie seadusandluse kohaselt on see üks laste tagasisaatmise alustest,” selgitas ta.
Hiljem leidis The Home Project muid rahastamisallikaid, kuid Ukraina teenistused olid juba otsuse teinud: nad otsustasid lapsed koju viia. Sõjaseisukorra tingimustes on see mitmeastmeline protsess. Peamine raskus seisneb selles, et Ukraina peab sõna otseses mõttes tõestama, et lapsed elavad paremini mitte rahulikus Kreekas, vaid Ukrainas. 2024. aasta kevadeks olid sugulased juba kaks last ära võtnud. Seega hakkas Ukraina bürokraatlik masin tööle, et ülejäänud kaheksa last ära viia. Saabumisel pidid nad suunatama perekondlikesse kasvatusvormidesse – see tähendab, et kõigile leiti pered.
Tagasipöördumine oli kavandatud 24. märtsiks. Kuid päev varem sekkus Kreeka ja tegelikult katkestas protsessi.
Miks lapsed koju ei naasnud?
Välisministeerium teavitas „УП.Життя”-t, et Ukraina laste tagasisaatmise otsus blokeeriti Kreeka prokuratuuri poolt. „Otsuse blokeeris Ateena linna alaealiste prokurör, kes andis 23.03.2025 välja resolutsiooni Ukraina laste rühma ajutise üleandmise kohta heategevusorganisatsiooni The Home Project hoole alla, et võtta ammendavaid meetmeid alaealiste laste parimate huvide hindamiseks ja kindlaksmääramiseks, eriti seoses nende repatrieerimise võimalusega. Otsuses on sätestatud, et lapsed jäävad majutusstruktuuri, kuni iga lapse kohta tehakse individuaalne otsus, mis põhineb nende olukorra hindamisel, et kaitsta nende parimaid huve,” teatas välisministeerium.
Diplomaatilised teenistused reageerisid olukorrale. Ukraina saatkond Kreekas püüdis kohe korraldada kohtumist Kreeka migratsiooni- ja varjupaigaministriga, et olukorda arutada. „Kahjuks Kreeka poolelt vastust ei saadud, seega saatis diplomaatiline esindus Kreeka välisministeeriumile ja migratsiooniministeeriumile kiireloomulise suulise noodi,” märkis ministeerium. Omalt poolt saatis ombudsmani büroo pöördumise ka Kreeka inimõiguste voliniku poole, kuid pole veel vastust saanud.
Seejärel tõstatas Ukraina pool laste tagasisaatmise teema Ukraina ja Kreeka välisministeeriumide asejuhtide kohtumisel. Kreeka pool teatas, et viivitus oli tõenäoliselt bürokraatliku iseloomuga ja küsimus lahendatakse positiivselt. 2025. aasta juuni seisuga pole aga positiivset lahendust tulnud. „Kohtumisel saatkonna juhiga märkis Kreeka välisministeeriumi Ukraina eriesindaja, et laste repatrieerimise küsimus kuulub Kreeka justiitsasutuste pädevusse, mis välistab olukorrale välise mõju avaldamise võimaluse,” märkis välisministeerium.
Selle aja jooksul õnnestus saatkonna töötajatel varjupaigas viibivaid lapsi külastada. Nende sõnul suhtlevad lapsed oma seaduslike esindajatega Ukrainas. Kuid nad ei saa endiselt Ateenast tagasi pöörduda, kuna Kreeka riik blokeerib otsuse langetamist. Praegu ei ennusta keegi, millal Kreeka laste saatuse kohta lõpliku otsuse langetab. „Kuni iga lapse jaoks pole leitud püsivat, individuaalset ja pikaajalist lahendust, hoolitsetakse nende eest jätkuvalt meie varjupaigas,” ütles Home Projecti esindaja organisatsioonile „УП.Життя”.
Kaheksa vanemliku hoolitsuseta jäänud Ukraina last elab endiselt Ateenas. Lapsed elavad varjupaigas neljandat aastat.
See pole esimene kord, kui Euroopa riigid keelduvad Ukraina orbudest lahti laskmast. Näiteks olukord Itaalias tekitas märkimisväärset vastukaja, kus 2024. aasta augustis otsustas kohus jätta Berdjanskist pärast venemaa täiemahulist sissetungi saabunud 57 Ukraina orbu enda hoole alla. Samuti oli 2025. aasta mai lõpus varjupaika haldav organisatsioon Senecura vastu otsusele saata 52 Ukraina last tagasi Austriast. Organisatsiooni juht põhjendas oma seisukohta sellega, et Ukrainas on lastel sõja tõttu ebakindel tulevik. Kohalikud võimud nõustusid selle väitega, kuid andsid lõpuks lastele tagasipöördumiseks loa. Nad saabusid Ukrainasse 1. juunil.
„Selliseid olukordi juhtub. Nende jaoks on kõik Ukrainas toimuvad sündmused – šaheedide, rakettide ja nii edasi rünnakud – automaatselt ülekantavad kogu Ukraina territooriumile. Seetõttu on nende vaatenurgast kogu Ukraina territoorium ohtlik. See on suhtlusküsimus, mida tuleb meie välispartneritega tõstatada. Selgitage, et Ukrainas on suhteliselt ohutud piirkonnad ning et ametivõimud, valitsus ja kohalik omavalitsus toimivad ja suudavad tagada lapse huvid,” ütleb riikliku sotsiaalteenistuse juht Vasõl Luzik.
Riikliku sotsiaalteenistuse andmetel on Ukraina 2025. aasta mai lõpu seisuga välismaalt tagasi saatnud juba üle 3129 orvu ja vanemliku hoolitsuseta lapse. Praegu töötavad Ukraina teenistused veel 1683 lapse tagasisaatmise nimel.
15. Rumeenia välisministeerium reageeris venemaa välisluureteenistuse ajakirjas ilmunud artiklile, milles riiki süüdistati ideoloogilises tsensuuris hiljutistel presidendivalimistel. Rumeenia välisministeeriumi esindaja Andrei Tsarnea ütles sotsiaalmeedias, et Bukarestis märgiti venemaa Föderatsiooni välisluureteenistuse kaudu Rumeenia valimiste vastu üles näidatud järeleandmatut huvi. „Selles kontekstis väärib märkimist olukorra absurdsus, kui demokraatia õppetunde õpetatakse riigis, kus vabu valimisi on simuleeritud enam kui 20 aastat, ning opositsioon vaigistatakse, arreteeritakse või füüsiliselt hävitatakse,” märkis ta.
Tsarnea tuletas meelde ka, et venemaal karistatakse vangistusega loomulike, lihtsate inimlike asjade eest nagu Ukraina tsiviilisikute abistamine või lillede asetamine Boriss Nemtsovi monumendile. Varem kolmapäeval juhtis Rumeenia massimeedia tähelepanu artiklile ajakirjas „Разведчик” (luuraja), mida annab välja venemaa välisluureteenistus.
See kritiseerib ideoloogilist tsensuuri EL-is, tuues näiteks teisitimõtlejate ja poliitiliste vastaste hirmutamise hiljutiste Rumeenia presidendivalimiste ajal. Märtsis kommenteeris Rumeenia välisministeerium juba kremli avaldusi, milles kaheldi Rumeenia presidendivalimiste legitiimsuses seoses Kelin Georgescu tagandamisega.
16. Lühiuudised
„Võib julgelt eeldada, et sõjaline abi Ukrainale ületab sel aastal eelmise aasta 50 miljardit dollarit,” ütles NATO peasekretär Mark Rutte.
President Zelenski teatas, et Taani eraldab sel aastal Ukrainas 1,26 miljardit eurot pikamaadroonide tootmise toetamiseks.
venemaa käivitas Kõrgõzstanis sanktsioonidest möödahiilimiseks krüptovaluuta A7A5, mille tehingute maht ületas 9 miljardit dollarit, teatab FT. Promsvjazbanki (kaitsega seotud) ja petturi Ilan Shori loodud krüptovaluuta võimaldab sanktsioonidega hõlmatud venemaal teha ülemaailmseid makseid.
Reuters teatab, et putin ei osale Brasiilias toimuval BRICS-i tippkohtumisel ICC vahistamismääruse tõttu. Tema abi juri ušakov ütles, et otsus tehti Brasiilia võimude julgeolekugarantiide puudumise tõttu. 2023. aastal jättis putin vahele ka Lõuna-Aafrika Vabariigis toimuva BRICS-i tippkohtumise, mis on veel üks ICC liikmesriik, kes on kohustatud ta vahistamismääruse alusel vahistama.
Ukraina katsetab oma versiooni venemaa liugpommist (KAB/UMPK), teatab Defense Express. Ukrainas toodetud laskemoon ulatub juba 60 km kaugusele ja plaanitakse seda pikendada 80 km-ni.
vene väed on hakanud mereväe automaatkahureid AK-630 kasutama statsionaarsete kaitsepositsioonidena maismaal. AK-630 on kuuetoruline 30 mm kahur, mille tulekiirus on kuni 1000 lasku minutis. Need süsteemid eemaldatakse laevadelt ja paigutatakse Ukraina okupeeritud lõunapiirkondadesse maismaale. Oli isegi pilt sellisest kahurist veoki kastis.
venemaa on suurendanud Iskanderi rakettide tootmist tänu Hiinast, Taiwanist ja Valgevenest imporditud varustusele, teatab Kyiv Independent. Ainuüksi viimase aasta jooksul toodeti üle 700 raketi – kolm korda rohkem kui 2023. aastal.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
