Sõja ülevaade: 1218. päev – paar väikest vene poole sammu edasi
Avaldatud: 25 juuni, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 25. juuni 2025:
paar õige väikest vene poole sammu edasi, Dnipros sai tabamuse reisirong ning Iisrael ja Iraan peavad kumbki rahu „venemaa moodi”.
1. Rong.
2. Läks palavaks.
3. Kursk/Belgorod: muutusteta
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: mõned sammhaaval edenemised, aga muutusi rindejoones ei teinud.
8. Donetsk: üks küla veel tervenisti vene poole kontrolli all.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Trumpi kandidaat USA vägede juhtimiseks Euroopas: Ukraina suudab venemaa vastu sõja võita.
12. NATO luure: putin saab sõda jätkata kuni 2027. aastani.
13. „Uus raudne eesriie”: NATO riigid mineerivad kogu venemaaga piire Soomest Poolani.
14. putini sõda NATO-ga läheks maailmamajandusele maksma 1,5 triljonit dollarit.
15. „Vahend kodanike kontrollimiseks.” putin allkirjastas seaduse riigi sõnumitooja loomise kohta.
16. putin kiitis heaks majanduskulude kärpimise pärast nafta- ja gaasieelarve tulude kokkuvarisemist.
17. venemaal lõpetas töö ettevõte, mis tarnib sõjaväele ja Superjetidele mikroelektroonikat.
18. Lühiuudised
NATO luureandmed näitavad, et putin usub venemaa armee võimesse läbimurret saavutada ja seetõttu intensiivistab rünnakuid vaatamata kaotustele. Seda ütles NATO kõrge ametnik, kes soovis jääda anonüümseks, ütles ajakirjanikele NATO tippkohtumisel, teatab European Pravda. Allianss märgib, et venemaa kannab märkimisväärseid kaotusi, kuid kavatseb üldiselt oma taktikat säilitada. Selle põhjal ootab allianss Ukrainale rasket suve. „Me eeldame, et venemaa jätkab väikeste vallutuste taktikat vaatamata suurtele kaotustele, mida ta kannab,” lisas ta. Allianss usub, et putin juhindub tegutsemisstrateegia vastuvõtmisel valeinfost ja seetõttu on tema ootused suvekampaaniale palju suuremad. NATO ei usu aga, et venemaa suudab oma eesmärke saavutada. „Üldiselt on venemaa jaoks peamine piirav tegur see, et tal pole piisavalt reserve mingisuguse läbimurde saavutamiseks,” selgitas alliansi esindaja.
151 vene poole rünnakut ja tihedaim Donetski sektoris, mujal kas varasem tase või väike langus. Kui ründavate koosseisude kaotuste numbrid pisu langesid, siis muu seltskonna kaotused kasvasid. Seni jätkab vene pool pigem kuni jao suuruste üksustega ründamist ja proovib kõikjal, et leida tühimikke Ukraina kaitses uute possade hõivamiseks. Paljudes suundades ei loodetagi taktikalisele edule, tähtsam on saada samm edasi ning teha ettekanne, et jälle edenesime. Jätkuvalt näeb, et isegi üle poole koosseisu tabamine ei mõjuta ellujäänute edasi liikumise püüdlusi ning kaaslaste aitamine (peale tabamust) rünnakul on välistatud igas olukorras. Kohati tundub, et droonidelt pillatavad laengud on nii tugeva mõjuga, et paljudel juhtudel polegi enam midagi päästa. Ikka on veel vene soomus peidus.
Serebrjanski mets on nüüd kaetud fiiberoptiliste liinidega, mis pärinevad tohutult hulgalt FPV droonidelt.
1. vene rakett plahvatas reisirongi lähedal, klaasikillud kõikjal vagunites. Jaamas valitseb kaos. Inimesi ravitakse otse seal, kus nad kukkusid, kui rong nr 52 Odessast Zaporižjasse tabamuse sai. Videos on näha palju väikeseid lapsi. Selles venemaa õhurünnakus hukkus 17 inimest ja sai vigastada 200, sealhulgas 19 last, teatavad piirkondlikud ametnikud.
Rünnatavate Ukraina linnade nimekirjas muutusi polnud ning tihe sadu kogu piiri ja rinde läheduses jätkus.
2. venemaa kaitseministeerium teatas, et vähem kui pooleteise tunniga tulistas nende õhutõrje väidetavalt alla 22 Ukraina drooni. „Ajavahemikul kell 21.15 Moskva aja järgi (Moskva aja järgi – toim.) kuni kell 22.40 Moskva aja järgi hävitasid ja pidasid kinni teenistuses olevad õhutõrjesüsteemid 22 Ukraina mehitamata õhusõidukit.” Nende andmetel tulistati väidetavalt Belgorodi oblasti kohal alla 12 drooni. 4 – Tatarstani kohal, 2 – Uljanovi oblasti kohal ja väidetavalt üks droon Belgorodi, Saraatovi, Brjanski oblasti ja okupeeritud Krimmi territooriumide kohal.
Aga tegelikult:
Esialgsete teadete kohaselt tabati Krimmis asuvat Džankoi lennuvälja, öises taevas miskit plahvatuse laadset maapinnal võis arvata.
Rostovi oblastis Taganrogis asuvas Atlant AERO tehases teatati plahvatustest. Droone – sealhulgas kosmosevõimelisi mudeleid – ja nendega seotud seadmeid tootvas tehases puhkes tulekahju.
Teatatakse plahvatustest ja tulekahjudest. Taganrogis põleb naftatöötlemistehas. Tatarstanis rünnatakse droonide tehaseid.
Öine raketirünnak tabas venemaa mereväe erivägede Española baasi okupeeritud Krimmis Tšornomorskes. vene allikate väitel tänu „eelhoiatusele” ja evakueerimisele ohvreid ei olnud.
3. Kursk/Belgorod: eip ühtki rindejoone muutuse sõnumit. Küll on märke, et ründavate tsikiliste gruppid on kasvama hakanud ja juba tervet jagu rünnakul nägi, vist eip ühtki ellujäänut.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: rindejoone muutusi ei tuvastanud. Küll oli huvitav vaadta videot Serebrjanski metsamassivist, kus päris suurel alal olid puude latvades tihe kaabli, jõhvi muu samalaades kaootiline võrgustik. Blogijad kirjutasid, et see tiheda fiiber-optimiste kaablitega droonide tegevuse tagajärg, aga kuna need niidistikud puude latvades olid päris pikad, mitukümmend kuni sada meetrit, siis pigem vast droonide poetatud ja veetud… vähemalt seni pole Ukraina omasid Kreminna küle all asuvast suurest metsamassivist välja saadud.
6. Siversk: senine lahingute käik näitab, et vene pool soovib Siverski linna kahelt poolt ümber piirata, eile siiski rindejoone muutusi ei tuvastanud.
7. Bahmut: blogikanalist otse: Vähese tähelepanu all on Tšassiv Jari ja Toretski vaheline piirkond, kus Ukraina üksused kaitsevad end tugevalt mitmekordselt endast suurema arvu vägede vastu. Väikesed vene väed on aga leidnud liinil lünki ning hiljuti on registreeritud edasitungi Stupotšõs ja Mõkolaivkas Tšassiv Jarist lõunas, samuti edasitungi Toretskist lõunas.
8. Donetsk: vene väed said edasi Novoserhiivka külas (sektori keskmine osa), suutes jõuda lõpuks küla lääneserval asuvate hooneteni. Kuna see suund asub ida suunalise pöörde tegeva Solona jõe põhjakaldal, siis siit edenemine seaks raskustesse Ukraina kaitse kasutamaks Solona jõge eamuse Donetski sektori vene poole rünnakute peatamiseks sealt lõuna pool.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. President Donald Trumpi Euroopa Liitlasvägede Ülemjuhataja kandidaat, kindralleitnant Alexus Grynkevich, väljendas veendumust, et Ukraina suudab sõja venemaa vastu võita. Ta tegi selle avalduse 24. juunil USA Senatis toimunud kuulamisel, kus tema kandidatuuri kaaluti. „Ma arvan, et Ukraina suudab võita. Iga kord, kui nende kodumaad ähvardatakse, võitlevad nad visadusega, mida on meil raske ette kujutada,” ütles Grynkevich, vastates vabariiklasest senaator Tommy Tuberville’i küsimusele sõja tulemuse väljavaadete kohta (tsiteeris USA Today).
Ameerika kindrali avaldus on vastuolus Donald Trumpi meeskonna retoorikaga, mis väidab, et konfliktil pole sõjalist lahendust ja see nõuab poolte vahelist rahuleppet. Vaatamata sellele oli Trump see, kes 5. juunil ametlikult Grynkevichi sellele võtmetähtsusega sõjalisele ametikohale nomineeris. Kui ta kinnitatakse, ei juhi ta mitte ainult NATO ühendatud väejuhatust Euroopas, vaid saab ka USA Euroopa väejuhatuse ülemaks. Nagu Pentagon märkis, lepiti selles kandidatuuris kokku nii NATO partnerite kui ka Trumpi meeskonnaga.
Seni oli kindralleitnant Grynkevich USA staabiülemate ühendkomisjoni operatsioonide osakonna juhataja, kelle asukoht on Columbia ringkonnas.
Ameerika sõjaväejuhi perekonna ajalugu ulatub Ida-Euroopasse. Tema vanavanaisa Ilja Grinkevitš sündis 1873. aastal Minskis Stepan ja Agata Grinkevitši perre. 1899. aastal emigreerus ta Ameerika Ühendriikidesse, kus ta võttis nimeks Elias Grinkevitch. Hiljem muudeti perekonnanimi ingliskeelsetes dokumentides Grynkevichiks.
1906. aastal abiellus Elias 22-aastase Anastasia Snigirevitšiga, kes oli pärit Vilniusest ja saabus New Yorki 1901. aastal. Paaril oli neli last, kellest üks, Nikolai Grinkevitš (1915–1969), sai tulevase kindrali vanaisaks. Alexus Grynkevichi isa Gregory Wayne Grynkevich (1949–2012) oli tuntud pooljuhtide insener ja leiutaja. Ta patenteeris 14 tehnoloogiat, mis olid seotud elektroonikatootmise efektiivsuse suurendamisega.
12. venemaa suudab säilitada praeguse sõjaliste operatsioonide ulatuse Ukrainas vähemalt kuni 2027. aastani. Selle hinnangu Moskva võimekusele andis NATO Haagi tippkohtumisel üks ametnik, kirjutab BBC. Allianss, tuginedes luureandmetele, usub, et venemaa majandus võimaldab tal sõda veel mitu aastat rahastada, hoolimata kasvavatest sisemistest raskustest. NATO märgib aga ka seda, et venemaa kaitsetööstus töötab juba oma piiril ja relvatootmise edasine suurendamine on võimatu.
Samal ajal meenutas üks NATO kõrgeid ametnikke BBC-ga vesteldes, et seni pole lääne diplomaatilised pingutused Ukraina konflikti lõpule lähemale viinud. Tema sõnul on putin huvitatud ainult lühiajalistest kokkulepetest, mis võimaldavad Moskval saada hingetõmbeaega ja säilitada kontrolli okupeeritud alade üle. Samal ajal, nagu NATO usub, on putin kindel, et ta on sõda võitmas. Allikas selgitas, et allianss usub, et selline enesekindlus on moonutatud pildi tulemus, mida venemaa luureteenistused kremlile annavad. Eraldi märkis BBC allikas, et Ukraina armees on personalipuudus. „Kui kriitiline see on, sõltub sellest, mida Ukraina kavatseb sellega ette võtta. Ta peab astuma konkreetseid samme,” ütles alliansi esindaja.
Varem, aprillis ütles USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) analüütik George Barros, et venemaa suudab praegusel kujul sõda pidada veel 12–16 kuud. Tema sõnul võivad pärast seda kremlil otsa saada nii eelarveressursid kui ka inimreservid, sealhulgas nn vabatahtlikud, keda praegu heldete maksetega rindele meelitatakse.
24. juunil allkirjastas putin 2025. aasta föderaaleelarve muudatused, mis viitavad kasvavatele majandusraskustele. Dokumendi kohaselt kärbitakse kavandatud nafta- ja gaasitulusid ligi veerandi võrra: oodatud 10,8 triljoni rubla asemel läheb eelarvesse vaid 8,3 triljonit. Eelarve tasakaalustamiseks kärbivad võimud kulutusi viiele suurele riiklikule programmile, mille eesmärk on toetada majandust.
Samal ajal halveneb eelarvepuudujäägi prognoos: see peaks nüüd ulatuma 3,8 triljoni rublani – kolm korda rohkem kui varem planeeritud 1,2 triljonit. Rahandusministeerium kasutab praegu Rahvusliku Heaolu Fondi (NWF) vahendeid, et katta puudujäävaid nafta- ja gaasitulusid, kui venemaa Uurali nafta hind langeb alla 60 dollari barreli kohta. Kuid alates 2025. aastast võidakse seda läve langetada 50 dollarini, ütles Bloombergile informeeritud allikas.
Juuni alguse seisuga oli rahandusministeeriumi käsutuses vaid 2,8 triljonit rubla NWF-i likviidseid varasid. Aastatel 2022–2024 on fond rublades vähenenud enam kui poole võrra ja dollarites kolm korda (113,5 miljardilt dollarilt 37,4 miljardi dollarini). RANEPA majandusteadlased hoiatavad, et kui toormehinnad jäävad madalaks, võib NWF 2026. aastaks täielikult ammenduda.
13. Viis Ida-Euroopas venemaa ja Valgevenega piirnevat riiki plaanivad taganeda Ottawa konventsioonist, mis keelustab jalaväemiinid, et neid oma piiride kaitsmiseks kasutada. Nad plaanivad ÜRO-le oma taganemisest ametlikult teatada juuni lõpuks, et saaksid selle aasta lõpust alates hakata mineerima putini armee võimalikke sissetungimarsruute, kirjutab Telegraph.
Põhja-Soomes Lapimaalt Lublini vojevoodkonda Ida-Poolas, mööda kogu Euroopa ja NATO alliansi idapiiri, mis ulatub umbes 3440 km ulatuses, on ajalehe andmetel „laskumas uus ja plahvatusohtlik raudne eesriie”. Kõik EL-i riigid on juba ammu allkirjastanud ÜRO lepingu, mille eesmärk on keelustada jalaväemiinide kasutamine, kuid olukord on Ukraina sõja tõttu, mis on kestnud neli aastat, radikaalselt muutunud. Lääne sõjaväe ja luure hinnangute kohaselt võib venemaa alustada sõjalist tegevust ühe või mitme NATO riigi vastu 2-5 aasta jooksul.
venemaa ise pole kunagi ühinenud rahvusvahelise lepingu raamistikuga. Landmine Monitor 2024 aruande kohaselt on Euroopa riigid viimase kahe aastakümne jooksul oma jalaväemiinide varusid hävitanud, samas kui venemaa on neid vaid suurendanud. Eelmisel aastal varusid kogus venemaa üle 26 miljoni sellise miinide ühiku ja kasutab neid aktiivselt Ukrainas. Võrdluseks, teisel kohal oleval Pakistanil on 6 miljonit sellist miini, kolmandal kohal oleval Hiinal aga 5 miljonit.
Ottawa konventsioon (ametlikult jalaväemiinide kasutamise, ladustamise, tootmise ja üleandmise keelustamise ning nende hävitamise konventsioon) on rahvusvaheline leping, mis allkirjastati 1997. aastal ja jõustus 1999. aastal. Konventsiooniga on liitunud 164 riiki.
Üks aktiivsemaid jalaväemiinide keelustamise eest võitlejaid oli printsess Diana. Briti peaministri Tony Blairi valitsus ühines tema kampaaniaga, keelates neli nädalat pärast võimuletulekut 1997. aastal selliste miinide tootmise ja ekspordi. Praegu ei ole Briti võimud avalikult vastu astunud viie Ida-Euroopa riigi otsusele Ottawa konventsioonist taganeda. Vastupidi, Euroopa riigid relvastuvad kiiresti, et seista vastu venemaa agressioonile. Enamik eurooplasi on avalikult toetanud kaitsekulutuste suurendamist, tuumakilbi loomist ja Ukraina toetamist ilma USA abita
NATO sõjalised planeerijad hindavad, et Balti riigid võivad saada selle esimesteks ohvriteks. Endine Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis pakkus Bloombergile välja, et putini valitsus võiks ettekäändena kasutada läbi Leedu kulgevat Moskva-Kaliningrad rongi: selle peatamiseks ja vägede saatmiseks venemaa kodanike „päästmiseks”. venemaa võiks proovida saata vägesid teistesse Balti riikidesse, võtta kontrolli Läänemere üle ja vallutada Suwalki lõhe (maa-ala Leedu ja Poola vahel, mis eraldab Valgevenet Kaliningradi oblastist).
Leedu on selles olukorras kõige keerulisemas olukorras. Balti riikidest suurim peab mineerma oma piiri Valgevenega, mida putin on juba Ukraina sissetungimiseks kasutanud ja mida ta võiks taas hüppelauana kasutada, samuti oma piiri Kaliningradiga. „Alates Ottawa konventsiooniga liitumisest 2003. aastal on meie julgeolekuolukord märkimisväärselt halvenenud,” ütles Leedu kaitseminister Dovile Šakalienė ajalehele Telegraph. „venemaa ebaseaduslik vallutussõda Ukraina vastu, süstemaatilised rahvusvahelise õiguse rikkumised ja sõjalised provokatsioonid meie piiridel venemaa ja Valgevenega kujutavad endast eksistentsiaalset ohtu.” Leedu, kes plaanib suurendada kaitsekulutusi 5,5%-ni SKP-st, on eraldanud 800 miljonit eurot tankitõrje- ja jalaväemiinide tootmiseks.
14. venemaa võib olla kahe kuni viie aasta pärast valmis sõjaks NATO riikide vastu, hoiatavad lääne sõjaväelased, luureametnikud ja poliitikud. Kõige tõenäolisemalt võivad endised Balti vabariigid saada putini uue agressiooni sihtmärgiks, kes unistab Nõukogude suuruse taaselustamisest. Isegi kui Donald Trumpi administratsioon ei toeta NATO liitlasi, seisavad teised Euroopa riigid nende eest välja.
Bloomberg Economics arvutas välja kahju, mida putini järgmine sõda majandusele põhjustada võiks. Lahingutsoonis toimunud hävingust, venemaa tarnete lakkamisest tingitud energiahindade tõusust ja finantsturgude kokkuvarisemisest tulenevad kaotused võivad konflikti esimesel aastal viia ülemaailmse SKP vähenemiseni 1,3% ehk 1,5 triljoni dollari võrra. See on võrreldav venemaa täiemahulise sissetungi tagajärgedega Ukrainasse, kui sarnased kaotused moodustasid 2022. aastal 1,5% ülemaailmsest SKP-st.
Kaotuste jaotus on ebaühtlane. Kõige rängemalt tabab see muidugi Balti riike, kelle SKP võib kokku kukkuda 43,4% (Ukrainas langes 2022. aastal IMF-i andmetel 28,8%). Teised konflikti kaasatud Euroopa riigid, sealhulgas Soome, Rootsi, Poola ja Saksamaa, saavad väiksema, kuid siiski märkimisväärse löögi, märgib Bloomberg. Kokkuvõttes võib EL-i SKP kahaneda 1,2%: suurenenud kaitsekulutused leevendavad mõnevõrra energiahindade tõusust, turušokkidest ja infrastruktuuri hävimisest tulenevaid kaotusi.
venemaa kaotab 1% oma SKP-st, kuna tema majandus on juba suures osas isoleeritud, sanktsioonidega kohanenud ja majanduslangust kompenseerib osaliselt sõjaline tootmine. Turušokid võtavad USA SKP-st umbes 0,7% ning karmistuvate finantstingimuste ja tõusvate energiahindade tõttu Hiina SKP-st 0,8%.
Kaotused on palju suuremad, kui sõda levib teistesse Euroopa riikidesse. Ilma USA kohese sõjalise toetuseta võib konflikt eskaleeruda. Vastuseks võimalikele venemaa katsetele saata vägesid Baltimaadesse, võtta kontroll Läänemere üle ja vallutada Suwalki laht (maariba Leedu ja Poola vahel, mis eraldab Valgevenet Kaliningradi oblastist) astuksid sõtta vähemalt lähedalasuvad Euroopa riigid. venemaa võiks korraldada raketirünnakuid Euroopa baasidele, taristurajatistele ja linnadele ning viia läbi sabotaaži, mille eesmärk on õhkida torujuhtmeid ja sidekaableid.
Lisaks hävingule, mida see põhjustaks, lakkaks kaubandus Läänemerel, paljud sadamad suletaks, tarneahelad oleksid häiritud, nafta ja gaasi eksport venemaalt väheneks järsult ning Euroopa võlakirjade tootlus tõuseks, mis tooks kaasa kitsamad finantstingimused. Ebakindluse ja ebastabiilsuse tugev kasv õõnestab investeeringuid paljudesse sektoritesse (ilmselgeks erandiks on sõjatööstuskompleks).
Euroopa luureagentuuridel pole veel teavet selle kohta, et putin oleks juba ette valmistanud plaanid sõja pidamiseks NATO territooriumil. Näiteks Leningradi sõjaväeringkonnas aga valmistutakse juba vastasseisuks alliansiga. Balti riikide ja Soome piiride lähedale ehitatakse sõjaväebaase, relvade ja varustuse ladusid, kümnete tuhandete sõdurite haldamiseks mõeldud armee peakorterit, rajatakse uusi raudteid ja laiendatakse olemasolevaid.
NATO peasekretäri Mark Rutte sõnul võib venemaa olla valmis alliansi ründamiseks viie aasta jooksul. Sarnaseid hinnanguid on andnud ka Saksamaa võimud ja mitmed Euroopa luureagentuurid. Taani luureteenistuse andmetel võib venemaa sattuda kohalikku konflikti naaberriigiga isegi kuue kuu jooksul ning paari aasta pärast kujutab see endast reaalset ohtu ühele või isegi mitmele NATO riigile. Praegu toodab venemaa laskemoona neli korda kiiremini kui kõik alliansi riigid kokku, ütles Rutte hiljuti, olles saanud peaaegu kõigilt organisatsiooni liikmetelt nõusoleku suurendada kaitsekulutusi 5%-ni SKP-st.
NATO tippkohtumine Haagis, mis toimub 24.-25. juunil, peaks heaks kiitma selle eesmärgi, mis peaks saavutatama 2035. aastaks: 3,5% riigi SKP-st tuleks kulutada otse kaitse-eesmärkidele ja veel 1,5% sellega seotud tegevustele.
15. putin allkirjastas seaduse riikliku sõnumitooja (messenger) loomise kohta, mis ühendatakse riigiteenuste süsteemiga, koondab digitaalse valitsuse platvormid ja saab aluseks kodaniku digitaalse ID – paberpassi analoogi – rakendamisele. Seaduse kohaselt töötab rakenduse välja venemaa ettevõte, millel on 500 000 inimese suurune internetipublik ja õigused unikaalsele tarkvarale. Võimud plaanivad sõnumitooja arendada VK holdingu baasil, mida juhib presidendi administratsiooni asejuhi sergei kirijenko poeg vladimir kirijenko.
See on „enam kui riiklik sõnumitooja”, lubas Riigiduuma infopoliitika komitee juht sergei bojarski varem: „Selle rakenduse abil saate oma vanust supermarketi kassas kinnitada või isegi hotelli sisse registreerida ilma paberdokumente esitamata. Teenuse ühendamine Gosklyuchi süsteemiga võimaldab kodanikul kasutada täiustatud digitaalallkirja lepingute allkirjastamiseks tehingutes teiste inimeste või ettevõtetega.” Teenuse kasutajad saavad selle kaudu oma isikut kinnitada, kui nad pääsevad ligi valitsuse teenustele ja teenustele ilma paberdokumentideta, tuleneb seadusest.
Süsteemi, kus salvestatakse andmeid inimese elu kõigi valdkondade kohta, on vaja kodanike jälgimise vahendina, et korraldada nende üle järelevalvet, ütleb Internetikaitse Ühingu juht Mihhail Klimarev. „Platvormi privaatsuspoliitikas on otse öeldud, et nad edastavad kogu teabe kõigile, kes seda küsivad. FSB, siseministeerium, keskpank, maksuteenistus ja isegi Rosalkoregulirovanie saavad MAX-i kasutajate andmeid vastu võtta,” loetleb Klimarev. Ta ei välista, et MAX-i messengeri käivitamine on ettevalmistus Telegrami blokeerimiseks venemaal, mille tööd eksperdi sõnul saavad võimud aeglustada, et julgustada kodanikke uuele platvormile üle minema.
16. putin kiitis heaks 2025. aasta föderaaleelarve muudatused, mis hõlmavad nafta- ja gaasitulude kava järsku vähendamist ning riigi majanduse toetamiseks mõeldud võtmeprojektide rahastamise peatamist. Teisipäeval putini allkirjastatud eelarvemuudatuste seaduse kohaselt kärbitakse viit riiklikku programmi. Tööstusarengu programm, mille raames kreml nõudis tsiviilkaupade tootmise 40% suurendamist 2030. aastaks, kaotab rahastamises 97,15 miljardit rubla.
venemaa „teadusliku ja tehnilise arengu” riiklik programm, mille eesmärk on viia venemaa teadusuuringute mahu poolest maailmas 8. kohale, kaotab eelarveraha 22,17 miljardit rubla.
Lennundustööstuse arendamise riikliku programmi kulutusi, millelt kreml ootas tuhande tsiviillennuki ilmumist lääne omade asendamiseks, kärbitakse 20%. Nüüd kulutatakse sellele 39,4 miljardit rubla algse 49 miljardi asemel.
Laevaehituse arendamise riikliku programmi kulutusi on vähendatud 4,1 miljardi rubla võrra 24,1 miljardi rublani. Energiaarendusprogrammi eelarvet on vähendatud 7,2 miljardi rubla võrra: see on nüüd 62,6 miljardit rubla.
kreml kärbib kulutusi mittesõjalistele asjadele, kuna tooraine renditulud eelarvesse vähenevad. Muudatuste kohaselt saab riigikassa sel aastal nafta- ja gaasitulu 8,3 triljonit rubla, mis on 24% vähem kui algselt kavandatud 10,8 triljonit. Eelarvepuudujääk ületab esialgset plaani kolm korda – 3,8 triljonit rubla 1,2 triljoni asemel.
Eelarve, mis koostati eeldusel, et Uurali nafta hind on 70 dollarit barreli kohta ja dollar jääb umbes 95 rubla juurde, sattus kevadel probleemidesse: Uurali noteeringud langesid 50 dollarini ja rubla tõusis kahe aasta kõrgeimale tasemele, alla 80 dollari dollari kohta. Selle tulemusel langesid nafta- ja gaasitulud jaanuarist mais 14% ning mais ulatus langus 34%-ni.
Vastuseks arvutas rahandusministeerium eelarveparameetrid ümber, võttes keskmise naftahinna 56 dollarit barreli kohta, ja alustas kulutuste kärpimise ettevalmistusi alates järgmisest aastast.
anton siluanovi sõnul kaalutakse eelarvereegli reformimise võimalust, mis määrab, kui palju valitsus saab riiklikust heaolufondist kulutada. Praegu „avab” rahandusministeerium riikliku heaolufondi, et katta kaotatud nafta- ja gaasitulud, kui Uurali nafta hind langeb alla 60 dollari barreli kohta. Alates järgmisest aastast võidakse seda „piirväärtust” langetada 50 dollarini, ütles olukorraga tuttav Bloombergi allikas. Agentuuri allikas rõhutas, et see nõuab valitsuse kulutuste vähendamist: valitsus kulutab fondist de facto vähem, kuid selleks tuleb kärpida mõningaid eelarvepunkte. Alfa Panga hinnangul ulatub arestimine 50 dollari suuruse piirmäära korral 1,5–1,6 triljoni rublani.
17. Elektroonikatootja Optron-Stavropol on pankroti äärel, kirjutab CNews. Alates 2025. aasta märtsist on ettevõte kuulutanud seisaku: riikliku kaitsekorralduse täitmine tõi kaasa üle 149 miljoni rubla suuruse kahju, lepingujärgsed tarned olid häiritud ja juuni seisuga oli võlgnevuste jääk 230 miljonit rubla. Seetõttu ei saa ettevõte oma tegevust jätkata – kontod on külmutatud ning kogunenud on maksude, palkade ja kommunaalteenuste võlad.
Tehase võimsuspooljuhte kasutatakse lennunduses ja need paigaldatakse lennukite elektrisüsteemidesse. Neid kasutatakse MiG, Tu, Su, Suhhoi Superjet ja MS-21 lennukitel. Ettevõtte tegevjuhi Pavel Bondarenko sõnul on kriisi peamiseks põhjuseks sõjatarvikute toodete alahinnatud hind. Ühe dioodi maksumus on 3600 rubla, kuid sõjavägi kehtestas hinnaks 2600 rubla. Selle tulemusel ulatusid kahjud 2023. aastal 102 miljoni rublani ja 2024. aastal suurenesid need 149 miljonini. „Ettevõte ei suuda kulusid katta ja on sunnitud töötajaid vähendama,“ ütles Bondarenko.
Riiklike kaitsehangete seaduse kohaselt määrab toodete hinna sõjavägi. „Kaitseministeerium nõuab, et hinnas sisalduvaid kulusid vähendataks nii palju kui võimalik, ja sõjaväe esindajad kuritarvitavad seda sageli, mis viib lõpuks kahjumliku tootmiseni,” selgitab PKK Milandri tegevjuht Aleksei Novoselov. Ettevõte ei saa keelduda osalemast riiklikes kaitsehangetes – see ähvardab lepingute kaotamise ja riigi sanktsioonidega.
Optron-Stavropoli tegevjuhi sõnul toimus pärast tööstus- ja kaubandusministeeriumile esitatud pöördumist üheksa kohtumist ja peaprokuratuuri kontroll. „Prokuratuuri uurimine ei leidnud meie tegevuses kuritegelikku tegevust ning ettevõtte tegevuses ei ole märke riiklike kaitsehangete vahendite väärkasutamisest,” ütles Pavel Bondarenko CNewsile.
Ettevõte on alates 2016. aastast kõikunud kokkuvarisemise äärel ning tehas hoiatas 2021. aasta sulgemisohtude ja ka töötajate koondamise eest. Varasematel aastatel jäi tehas üldse tellimusteta. 2021. aastal ulatus lepingute maht mitmekümne miljoni rublani.
Optron-Stavropoli tehas toetas kaitsetööstuse nn sabatehnoloogiaid – need on turu seisukohast aegunud tehnoloogiad, mida tuleb toetada spetsiaalselt sõjaväe jaoks, – selgitas venemaa Elektroonika Arendajate ja Tootjate Assotsiatsiooni direktor Ivan Pokrovski. – Kahjuks ei ole need peale kaitsetellimuste ära kukkumist konkurentsivõimelised. Kui vara antakse üle ühele edukamale ja suurimale venemaa jõuelektroonika tootjale, on võimalik meeskond ja tehnoloogilised seadmed päästa. Kardan aga, et aktsionäridel on lihtsam ja tulusam müüa tehase poolt hõivatud kinnisvara.
18. Lühiuudised
CNN: USA sõjalised rünnakud kolmele Iraani tuumaobjektile nädalavahetusel ei suutnud hävitada Iraani tuumaprogrammi olulisi komponente kuid võisid programmi edasi lükata kuude kaupa. Pentagoni luureagentuuri koostatud hinnangu kohaselt ei suutnud USA rünnakud täielikult hävitada tsentrifuuge ja kõrgelt rikastatud uraani Iraani tuumaobjektidel. Põhimõtteliselt kahjustasid rünnakud tõsiselt ainult maapealseid ehitisi, eriti objektide elektriinfrastruktuuri ja hooneid, mida kasutatakse uraani pommimaterjaliks muutmiseks, ütlesid CNN-i allikad. Kaks USA luurehinnanguga tuttavat CNN-i allikat ütlesid, et Iraani rikastatud uraani varusid ei hävitatud. Üks ütles, et Iraani tsentrifuugid olid suures osas terved. Valge Maja pressisekretär Caroline Levitt kinnitas, et Pentagoni luureteenistus viis tõepoolest läbi esialgse hinnangu Iraani-vastaste rünnakute tagajärgede kohta, kuid ütles, et see oli täiesti vale. „Selle väidetava hinnangu lekkimine on selge katse alandada president Trumpi ja diskrediteerida vapraid hävituslendureid, kes viisid läbi laitmatu missiooni Iraani tuumaprogrammi hävitamiseks,” ütles Levitt CNN-ile. USA kaitseluureagentuuri hinnang, mille CNN-i teada sai, on vastuolus Trumpi administratsiooni väidetega, et rünnakud hävitasid täielikult ja lõplikult Iraani uraani rikastamise rajatised.
Euroopa Nõukogu kinnitas, et 25. juunil kirjutavad Ukraina president Volodõmõr Zelenski ja Euroopa Nõukogu peasekretär Alain Berset alla lepingule Ukraina-vastaste agressioonikuritegude uurimiseks eritribunali loomise kohta. Avaldus Euroopa Nõukogu eritribunali kohta tehti pärast seda, kui Euroopa Nõukogu ministrite komitee volitas teisipäeval peasekretäri allkirjastama lepingu, mis käsitleb selle tribunali põhikirja. „See Euroopa Nõukogu raames loodud tribunal võtab vastutusele need, kes on kasutanud jõudu ÜRO põhikirja rikkudes, kohaldades rahvusvahelist õigust ilma topeltstandarditeta ja kinnitades, et Euroopa julgeolek ei põhine vaikimisel ega karistamatusel, vaid seadusel, põhimõtetel ja tegudel,” rõhutas Berset. Varem teatas Ukraina pool eritribunali lepingu allkirjastamisest.
NATO usub, et venemaa on saavutanud soomusmasinate toodangu tipu – nüüd toodetakse umbes 130 tanki kuus, millest enamik on vanad, restaureeritud või täiustatud mudelid. Vaatamata sellele ülemmäärale suudab venemaa väidetavalt seda tempot veel vähemalt aasta säilitada.
Iisrael ja Iraan peavad kumbki rahu „venemaa moodi” või siis Trumpi moodi. Sõnumeid vastastikuste rünnakute kohta jätkuvalt laekub. Kuna Pentagoni avates ei suudetud Iraani tuumavõimekust eriti mõjutada, siis eip näe veel sõja lõppu…
Bloombergi arvamusartikli kohaselt on NATO kollapsis, kuna USA-s ja Euroopas kasvavad hirmud alliansi kokkuvarisemise pärast Trumpi võimaliku pöörde korral. Analüütikud osutavad usalduskriisile, kuna eurooplased seavad kahtluse alla alliansi kaitse, valmisoleku kriisile EL-i nõrga kaitsevõime tõttu, kasvavale julgeolekuohule Ukraina sõjast ja globaalsete prioriteetide nihkumisele, kuna majanduslik jõud kaldub Aasia poole.
venemaa kasutab nüüd Ukrainas uut Iraani Shahed-136 varianti, mis on tähisega „MS”. See on vanematest mudelitest samm edasi, varustatud täiustatud satelliitnavigatsiooni ja Nvidia Jetsoni mooduliga ühendatud kaameraga visuaalseks sihtmärgi jälgimiseks. Mootor ja lõhkepea näivad olevat muutmata. On märke, et Iraan saadab need täielikult kokkupandud droonid venemaale vastutasuks muude relvade eest.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
