Sõja ülevaade: 1217. päev – kahe küla kaotus ühel päeval
Avaldatud: 24 juuni, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 24. juuni 2025:
kahe küla kaotus ühel päeval ja samas sektoris. Pisu ka Iraani suunalt.
1. Sajab tihedalt ja ikka sobib sihtmärgiks kõik…
2. Eip eriti miskit.
3. Kursk/Belgorod: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: kaks küla korraga kaotati.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Enamik eurooplasi pooldab kaitsekulutuste suurendamist, tuumakilbi loomist ja Ukraina toetamist ilma USA abita.
12. Iraan ründas Kataris asuvat USA sõjaväebaasi.
13. putin nõuab suveräänsuse ja julgeoleku tagamiseks rohkem tuumarakette.
14. venemaa hakkab sanktsioonide tõttu endale teemante müüma.
15. Lühiuudised
Ukraina maaväeohvitser Jaroslavskõi hoiatab, et alates septembrist võib venemaa välja saata kuni 700 Shahedi päevas. „Võime näha 300–400 drooni ründamas linnu nagu Harkivi või Kiiev ülepäeviti. Enamik neist tabab sihtmärke,” ütles ta RBC-Ukrainale.
Numbrites võrreldes üle-eilese päevaga suuri muutusi polnud. Küll on hakanud pisu rohkem kõikuma vene poole intensiivus senistel aktiivsematel lõikudel. Hetkel peab seda pigem reorgi tagajärjeks, et siis jälle numbrid üles saada. Taktikas muutusi pole märganud. Kuna rongid uue tehnikaga rinde poole venemaa sügavustest vuravad, siis ootab seda suuremat pealetungi, sest kuidagi pikalt seisab vene poole soomus jõude ning erinevad artiklid kirjutavad, et kipub seda päris uut tehnikat kasvavas koguses rindele jõudvat. Jätkuvalt arvamusel, et kipub uus taktika olema, et soomus ja kergliikurid (tsikkel, ATV jne) ühiselt ründavad…
1. 24. juuni öösel ründas vene okupatsiooniarmee ründedroonidega Sumõ oblastis asuvat küla, tappes kolm inimest, sealhulgas 8-aastase poisi.
24. juuni öösel ründasid vaenlase droonid Harkivit, tsiviilettevõtte rünnaku kohas puhkes tulekahju ja kolm inimest said vigastada.
venemaa suurtükitule tagajärjel hukkus 23. juunil Donetski oblastis vähemalt neli tsiviilisikut ja veel kolm sai haavata.
24. juuni öösel töötasid Kiievi oblasti õhutõrjeväed vene droonide vastu.
2. Esialgsed teated rongirünnakust Tokmaki lähedal näitavad, et 40 kütusetsisternist hävis umbes pool ja rööpad blokeeriti ajutiselt.
3. Kursk/Belgorod: blogijste hinnagul on Sumõ suund praegu suhteliselt stabiilne, palju hukkunud või alistunud venelasi.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna:vene pool suutis laiendada veelgi põhjapoolset sillapead Kupianski poole ja vallutas Holubivka küla. See on viimane küla sealt suunalt enne Kupjanskit ja hakkab see jätkuv põhjapoolse sillapea laienemine rohkem muret valmistama ning sealt ümber linna suundudes hakatakse läbi lõikama osasid seniseid logistikakoridore. Kuna ka tavalised vene suurtükid ulatuvad linnani, siis sinna sajab kõike ja palju.
Hrekivka küla sektori lõunapoolsemas sillapea põhjaservas vene pool oma kontrolli alla sai
Njah, see ühe päevaga korraga kahe küla kaotus, seda kõlakate juures, et pisu tõusis siin sektoris Ukraina vasturünnakutega surve… homme vast targem.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: tihe lahnigutegevus jätkus ning olla seni dünaamikat, pigem vist rohkem vene poolelt, kes jõub pidevalt uutele possadele aga ei suuda sealt pikalt ellu jääda.
8. Donetsk: jälle pisu üllatusega päev rindejoone muutusi ei toonud.
9. Lõunarinne: muutusteta. Tundub pigem, et senine Ukraina vastu surumine vist sektori idaservas siiski muutusi rindejoonde ei toonud
10. Herson: muutusteta.
11. Donald Trumpi poliitika muudab radikaalselt poliitilist olukorda ja avalikku arvamust mitte ainult Ameerika Ühendriikides endas, vaid ka Euroopas. „Trumpi revolutsioon”, nagu Euroopa Välissuhete Nõukogu (ECFR) eksperdid seda nimetasid, sunnib eurooplasi rohkem toetuma omaenda jõududele, sealhulgas kaitses, et olla valmis pakkuma Ukrainale ühepoolset sõjalist tuge, ning muudab traditsioonilised parteid Euroopa suveräänsuse kaitsjateks, samal ajal kui äärmusparempoolsed natsionalistid on muutumas rahvusvahelise revolutsioonilise projekti avangardiks.
Kuue kuuga on Ameerika Ühendriigid muutunud liberaalse demokraatia eestkõnelejatest antiliberalismi ja majandusliku protektsionismi toetajateks, õõnestades postulaate, mis on aastakümneid toetanud Euroopa julgeolekut, nagu Ameerika kaitsegarantiid, NATO kui liberaalsete demokraatiate liit, vabakaubanduse edendamine ja agressiivse natsionalismi tabu. See on esile kutsunud Euroopa poliitilise enesemääratluse muutumise, nagu nähtub ECFR-i tellitud uuringu tulemustest 12 mandri riigis, väidavad nõukogu kaasasutajad Ivan Krastev ja Mark Leonard.
Üks olulisemaid muutusi on „üleminek Euroopa rahuprojektilt sõjalisele projektile”, märgivad eksperdid. See algas putini Ukrainas vallandatud sõjaga ja Trump on seda protsessi märkimisväärselt kiirendanud. Nüüd kardavad eurooplased alates 32%-st Taanis kuni 77%-ni Poolas „igapäevaelus” Ukraina konflikti eskaleerumist ulatuslikuks sõjaks Euroopas, 34%-lt 86%-ni – tuumarelvade kasutamist, 32%-lt 82%-ni – kolmanda maailmasõja algust. Sel põhjusel ületab 11 12-st riigist kaitsekulutuste suurendamise toetajate arv selle vastaste arvu (erandiks on Itaalia) ning kaheksas riigis 12-st pooldab suhteline enamus kohustusliku sõjaväeteenistuse taastamist (ja Prantsusmaal, Saksamaal ja Poolas – absoluutne enamus, üle 50%).
Välisohtude eest paremaks kaitsmiseks toetasid kümne riigi elanikud Ameerika Ühendriikidest sõltumatu Euroopa tuumarelvajõu loomist, kusjuures üheksas neist oli selle poolt 50% või rohkem vastanutest. Ainult Itaalia ja Ungari olid selle vastu. Lisaks on kaheksas riigis paljud isegi valmis arendama riiklikke tuumaprogramme. Poolakad on mõlemal juhul – nii riiklikul kui ka üleeuroopalisel – kõige aktiivsemad: vastavalt 60% ja 68% toetus. Poola peaminister Donald Tusk on avalikult toetanud riigikaitse tugevdamist tuumarelvadega, näiteks laiendades Prantsusmaa ja Suurbritannia tuumakilpi teistele Euroopa riikidele (52% prantslastest on valmis sellist sammu toetama, samas kui britid on selle vastu 43% häälteenamusega). Ukraina raketi- ja kosmosetööstuse rajaja Vladimir Gorbulin pakkus Euroopa liitlastele abi oma tuumarelvade loomisel venemaa heidutamiseks.
Kuigi olukord Euroopas on muutunud ähvardavamaks, võtab uue reaalsusega kohanemine aega ja ECFR-i uuringu vastajad on sellest teravalt teadlikud. Eurooplased on lõhenenud selles osas, kas EL suudab julgeoleku- ja kaitseküsimustes USA-st tõeliselt sõltumatuks saada, ületada sisemised lõhed ja tegutseda globaalse tegijana.
USA võib osa oma vägedest Euroopast välja viia, kusjuures teadaanne tuleb pärast NATO tippkohtumist Haagis 24.-25. juunil, mis lisab eurooplastele närvilisust, kellel on olnud raskusi Trumpi nõudmisega suurendada kaitsekulutusi 2%-lt 5%-le SKP-st 2035. aastaks, vahendab Bloomberg. Euroopa ametnikud valmistuvad võimaluseks, et vägede väljaviimine võib olla ulatuslik ja kujutada endast julgeolekuriski, ütlesid allikad. Mõnes valdkonnas, näiteks kaug täppisrünnakutes, vajavad eurooplased aega relvapuuduse korvamiseks, ütles Saksamaa kõrge kaitseametnik Stefan Schulz. USA vägede väljaviimine Euroopast peaks toimuma korrapäraselt, koos Euroopa kaitsevõime suurendamisega, ütles ta.
Krastev ja Leonard märgivad kolme peamist märki, mis viitavad sellele, et eurooplased tahavad aega võita:
ettevaatlikkus sõjaväeteenistuse suhtes, mida nad ise võivad kohustuda läbima,
soov toetada Ukrainat, et see saaks neid tõhusalt kaitsta,
lootus, et pärast Trumpi naaseb USA Vana Maailma kaitsmise juurde.
Toetus Ukrainale näib olevat peaaegu universaalne. Selle kohta esitati kolm küsimust: kas Euroopa peaks järgima USA eeskuju, kui see astub ühe järgmistest sammudest:
sundima Ukrainat okupeeritud territooriume venemaale loovutama: ükski 12 Euroopa riigist ei toeta sellist sammu; kaotama venemaa vastu suunatud majandussanktsioonid: samuti täielik keeldumine ühinemisest (isegi Ungaris, kus on kõige venemaa-meelsemad ja Trumpi-meelsemad arvamused, oli 40% vastu, samas kui 38% olid poolt);
lõpetama igasugune sõjaline toetus Ukrainale: ungarlased toetasid seda sammu, kuid nad olid ainsad Euroopas.
ECFR-i teadlased kommenteerivad neid tulemusi järgmiselt:
Eurooplastele soodne tõlgendus on see, et nad pooldavad Ukraina toetamisele suunatud iseseisvat poliitikat ega taha pimesi Trumpi eeskuju järgida. Kuid teine (ja sellega kooskõlas olev) tõlgendus nendest andmetest on see, et eurooplased tahavad, et ukrainlased jätkaksid nende huvides võitlemist.
Uuring viidi läbi 2025. aasta mais 12 Euroopa riigi – Suurbritannia, Ungari, Saksamaa, Taani, Hispaania, Itaalia, Poola, Portugali, Rumeenia, Prantsusmaa, Šveitsi ja Eesti – 16 440 elaniku seas.
12. Iraan on vastuseks hiljutistele USA rünnakutele Iraani tuumainfrastruktuuri vastu algatanud raketirünnaku Lähis-Idas asuvatele USA sõjaväebaasidele, teatas Axios Iisraeli ja Araabia ametnikele viidates. Väljaande andmetel tulistas Iraani sõjavägi Kataris asuva USA baasi pihta kuus raketti ja veel üks rakett oli suunatud Iraagi poole. „Valge Maja ja Pentagon on teadlikud võimalikest ohtudest Katari Al Udeidi õhuväebaasile ja jälgivad olukorda tähelepanelikult,” ütles USA administratsiooni kõrge ametnik väljaandele Axios.
Kataris asub Lähis-Ida suurim USA sõjaväebaas, Al Udeidi õhuväebaas. See on USA keskväejuhatuse peakorter ja seal on umbes 10 000 sõdurit. Nagu Reuters pealtnägijatele viidates teatas, on Katari pealinna Doha kohal taevas kuulda plahvatuste helisid – arvatavasti on õhutõrjesüsteemid tegevuses. Agentuur teatab sõjaväeallikatele viidates ka, et Iraagi Ain al-Asadi baasi sõduritele on antud käsk viivitamatult punkritesse varjuda. Rajatis on aktiveeritud õhutõrjesüsteemid.
Riiklik agentuur IRNA teatab ka, et Iraan on algatanud raketirünnaku Ameerika baasidele Kataris ja Iraagis. Avaldati video, mis väidetavalt näitab rakettide väljalaskmist. Agentuuri teatel kandis operatsioon nime „Besharat-e Fatah” – „Hea uudis võidust”. Vahetult enne rünnakut teatasid Katari võimud ettevaatusabinõuna kõigi lendude ajutisest peatamisest riigi õhuruumis seoses Iraani ja Iisraeli konflikti järsu eskaleerumisega. Sellest teatas Katari välisministeerium, avaldades avalduse ministeeriumi ametlikul kontol sotsiaalmeedias. „Pädevad asutused on otsustanud ajutiselt sulgeda riigi õhuruumi osana ennetavatest meetmetest seoses piirkonnas toimuvate arengutega,” seisis avalduses.
Lisaks andis USA saatkond Kataris 23. juunil hoiatuse riigis viibivatele Ameerika kodanikele. Neil paluti otsida varjupaika turvalises kohas ja oodata edasisi juhiseid.
Päev varem lubas ametlik Teheran karmi vastust USA õhurünnakutele Iraani tuumarajatistele. Vastuseks ütles USA välisminister Marco Rubio, et Iraani igasugune sõjaline tegevus oleks „kõige rumalam asi, mida Teheran eales teinud on”.
Reuters teatas Süüria sõjaväeringkondade allikatele viidates, et USA sõjaväebaas Kasrak Süüria Hasaka provintsis on viidud täielikku valmisolekusse seoses võimalike rünnakute ähvardustega Iraanilt või tema toetatavatelt relvastatud rühmitustelt. Agentuuri teatel on maksimaalne lahinguvalmidus välja kuulutatud ka Iraagis asuvas USA sõjaväebaasis Ain al-Asad. Lisaks, nagu IRIB News kirjutab, on häirekella tõstetud USA baasides Kataris, Bahreinis ja Kuveidis.
Eskaleerumise keskel on Pärsia lahe riigid – Iraak, Araabia Ühendemiraadid, Bahrein ja Kuveit – ajutiselt peatanud lennud oma õhuruumis, selgub portaali Flightradar24 andmetest.
New York Times omakorda teatab, et Iraan teavitas Katari võime eelseisvast rünnakust ette ja koordineeris tegevusi Katari ametnikega. Väljaande allikate sõnul püüdis Teheran anda USA tuumainfrastruktuuri rünnakutele sümboolse vastuse, viimata olukorda ulatusliku eskaleerumiseni.
13. venemaa plaanib armee tehnilise moderniseerimise käigus uue ulatusliku riikliku relvastusprogrammi raames pöörata tuumatriaadile erilist tähelepanu. Sellest teatas esmaspäeval putin kohtumisel sõjaülikoolide lõpetajatega. „Strateegilistele raketivägedele tarnitakse sel aastal moodsaid Yars-süsteeme ning strateegiliste tuumavägede lennunduskomponenti täiendatakse moderniseeritud Tu-160M raketikandjatega,” loetles putin. Lisaks käivitatakse presidendi sõnul Orešnik ballistiliste rakettide seeriatootmine, mis, nagu putin ütles, on end lahingutingimustes hästi tõestanud.
putini sõnul survestavad Lääs ja NATO venemaad tegema ulatuslikke investeeringuid armeesse ja relvastusse, mis juba söövad kolmandiku föderaaleelarvest. „Järgmisel NATO tippkohtumisel on kavas teatada ulatusliku programmi algusest alliansi võimekuse edasiseks suurendamiseks. Selle elluviimiseks suurendatakse NATO riikide sõjalisi eelarveid. <…> See teeb selgeks, kes tegelikult globaalset militariseerimist ja võidurelvastumist provotseerib,” ütles putin. Ta lisas, et geopoliitiliste pingete kasvades maailmas võtab venemaa oma julgeoleku tagamiseks ja armee tugevdamiseks piisavaid meetmeid kui suveräänsuse garantiid.
Stockholmi Rahvusvahelise Rahu-uuringute Instituudi (SIPRI) andmetel oli venemaal 2025. aasta jaanuari seisuga teenistuses 592 strateegilist raketikandjat. Neist enam kui pooled – 333 – olid maismaal baseeruvad raketid, sealhulgas putini mainitud 206 Yars raketti, millest igaühel oli neli 250-kilotonnist lõhkepead. Lisaks on venemaal 78 Topol-M raketti, 34 uut Avangardi süsteemi ja 34 Voevoda raketti, mis on olnud teenistuses alates 1980. aastate lõpust.
SIPRI andmetel hõlmab venemaa mereväe tuumavägede hulka 12 strateegilist allveelaeva, mis on võimelised kandma 192 raketti. Moskval on ka Tu-95M (52 ühikut) ja Tu-160 (15 ühikut) strateegiliste pommitajate laevastik.
venemaa poolt kasutusele võetavate rakettide ja lõhkepeade arvu piirab USA-ga sõlmitud strateegilise relvastuse vähendamise leping – vastavalt mitte rohkem kui 700 ja 1550. See leping – viimane kehtiv Moskva ja Washingtoni vahel – aegub aga 2026. aastal ja see tõotab SIPRI vanemteaduri Hans Kristenseni sõnul maailmale uut tuumarelvavõidurelvastumist. „Tuumarelvade arvu vähendamise ajastu maailmas on lõppemas,” märgib ta. „Näeme selget suundumust arsenali suurendamise, tuumaretoorika eskaleerumise ja relvastuskontrolli lepingutest taganemise suunas.”
14. venemaa valitsus plaanib 2025. aastal eelarve arvelt teemante osta, et toetada riigikorporatsiooni Alrosa, mis on langenud lääne sanktsioonide alla ja mille eksport on enam kui 10 aasta jooksul miinimumini langenud. 2025.–2027. aasta eelarves on Gokhranile vääriskivide ostmiseks ette nähtud 154 miljardit rubla (1,7 miljardit eurot) ning pool sellest summast eraldatakse teemantidele, ütles rahandusministri asetäitja aleksei moissejev. Tema sõnul lepivad pooled praegu kokku konkreetses sortimendis. „See pole lihtne töö. Gokhran tahab osta parimaid ja ainulaadsemaid kive ning ALROSA saab niikuinii parimaid kive müüa. Kuid pooled ütlevad, et on edusamme teinud. Ja ma arvan, et nad lepivad selles peagi kokku,” tsiteerib Interfax moissejevit. Alrosa on olnud lääne sanktsioonide all alates 2024. aasta algusest, G7 riigid kehtestasid tema teemantidele embargo ja 2024. aasta märtsis keelati ka venemaa teemantide import kolmandate riikide kaudu. Selle tulemusel langes Alrosa teemantide eksport eelmisel aastal 30,4 miljoni karaadini – 38% võrreldes sõjaeelse tasemega (48,6 miljonit 2021. aastal).
Aasta lõpus teatas Alrosa 26% suurusest tulude kaotusest, peaaegu poole EBITDA kaotusest ja 4,4-kordsest puhaskasumi langusest 19,3 miljardi rublani. Aasta teisel poolel muutus ettevõte kahjumlikuks, kaotades 17,3 miljardit rubla. BCS-i analüütikute hinnangul võimaldab teemantide ostmine eelarve arvelt ettevõttel sel aastal arvestada umbes 26 miljardi rubla suuruse riigipoolse laekumisega. Need meetmed tunduvad loogilised, kuid need ei paranda olukorda, kuna need kompenseerivad vaid osa kaotatud nõudlusest, usub BCS. Eelmise aasta lõpus oli Alrosa bilansis IFRS-i aruandluse kohaselt müümata teemante 129,9 miljardi rubla väärtuses ning aasta jooksul on need reservid 1,5 korda suurenenud.
Novembris teatas Alrosa tegevjuht Pavel Marinõtšev, et ettevõte on sunnitud peatama mõnede kõige vähem kasumlike ettevõtete arenduse ja koondama ka mõned töötajad. Marinõtševi sõnul vähendab Alrosa oma palgafondi 10% võrra, makstes juhtidele, spetsialistidele ja töötajatele palka, ning kehtestab ka osalise tööajaga töötamise ja tasustamata puhkuse. „Tööstusharu kogeb praegu uut kriisi. See kriis on üsna sügav,” kurtis Marinõtšev. „Muidugi oleme nüüd üsna keerulises olukorras.”
15. Lühiuudised
Iisraeli sõjavägi teatas, et on tuvastanud Iraanist Iisraeli suunas tulistatud rakette, mis tapsid kolm ja vigastasid teisi. Hoiatussireenid kõlasid pärast seda, kui Iraani välisminister vihjas, et vaenutegevus võib olla lõppenud ja et Iraan lõpetab vaenutegevuse, kui Iisrael lõpetab oma rünnakud Iraanile Teheranis kella 4-ks hommikul kohaliku aja järgi. IDF-i hoiatus tuli umbes kell 6 hommikul Iraani aja järgi. Iisraeli hädaabiteenistused teatasid, et kolm inimest hukkusid pärast seda, kui rakett tabas maja Iisraeli lõunaosas Be’er Sheva linnas.
Trump kuulutas välja Iisraeli ja Iraani vahelise vaherahu, millest ta loodab, et see muutub püsivaks. Meedia teatel aitas Katar vaherahu vahendada Iisraeli-Iraani kokkuleppe osana.
Iraani kindralmajor Mousavi kuulutas, et Netanyahu karistamine jätkub täie jõuga kuni täieliku lüüasaamiseni. Iraani relvajõudude staabiülem teatas ka, et Iraan vastab proportsionaalselt igale USA tegevusele tema vastu.
Pärsia lahe laevandust on tabanud tõsine ummik GPS-i segamise ja päevaste liikluspiirangute tõttu, mis on toonud kaasa umbes 1000 laeva ummiku.
NATO jätkab Ukrainale vajaliku sõjalise toetuse osutamist, ütles NATO peasekretär Mark Rutte pressikonverentsil Haagis, kus toimub 24.-25. juunil NATO tippkohtumine. Tema sõnul leppisid osalevad riigid kokku eraldada Kiievile kaitsevajadusteks 35 miljardit eurot.
Zelenski ja Ühendkuningriigi peaminister Starmer kohtusid Ühendkuningriigis väljaõppel olevate Ukraina sõduritega. Operatsiooni Interflex raames, mis toimub nüüd kolmandat aastat ja mida toetab 13 riiki, on väljaõppe saanud umbes 58 000 sõdurit.
Ukraina uus ballistiline rakett Sapsan võib jõuda Moskvani, ütleb presidendi kantselei ülem Andri Jermak intervjuus ajalehele Times. Raketil, mida on juba lahingutegevuses kasutatud, on 480 kg kaaluv lõhkepea – kaks korda suurem võimsus kui ATACMS-il – ja selle kinnitatud tegevusraadius on 300 km, võimalik, et kuni 500 km. „Me jätkame oma vaenlaste üllatamist,” lisas Jermak.
Ungari välisminister Péter Szijjártó teatas, et Ungari ja Slovakkia on blokeerinud venemaa-vastase 18. sanktsioonide paketi vastuvõtmise.
Starboard Maritime Intelligence’i esindaja Mark Douglase teatel eskortis venemaa sõjalaev esimest korda avalikult La Manche’i väinas tankereid „varilaevastikust”. Ta selgitas, et AIS-i andmed paljastasid kahe tankeri ja ühe venemaa sõjalaeva koordineeritud liikumisi alates 16. juunist, mis viitab „tahtlikule ajastusele, et võimaldada kõigil kolmel laeval samaaegselt läbida venemaal naftat laadima suunduvaid reise”. Operatsioonis osalesid Steregustši klassi korvett Boiki, Ühendkuningriigi sanktsioonide all olev tanker Selva (tuntud ka kui Nostos/Naxos) ja tanker Sierra (tuntud ka kui Suvorovski Prospekt), mille suhtes kehtivad Ühendkuningriigi ja EL-i sanktsioonid.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
