Sõja ülevaade: 1216. päev – kas teeme kolmanda maailmasõja ära?
Avaldatud: 23 juuni, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 23. juuni 2025:
kas teeme kolmanda maailmasõja ära? Pole just hea pealkiri Võidupüha hommikul. Kas Ukraina omad alustasid suuremat vasturünnakute seeriat Sumõ suunalt?
1. Tihe pilv.
2. Eip eriti miskit.
3. Kursk/Belgorod: vähemalt üks küla vabastati.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: tõusnud Ukraina vasturünnakute arv.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: järgmisse külla vene pool sisse sai.
10. Herson: muutusteta.
11. Kolmas Ukrainaga piirnevate piirkondade ametnik peeti kinni kindlustuste ehitusega seotud pettuse eest.
12. Iraani parlament hääletas Hormuzi väina blokeerimise poolt.
13. Iraani välisminister lendas pärast USA rünnakuid kiiresti putini juurde.
14. medvedjev süüdistab Trumpi uue sõja alustamises ja teatab mitme riigi valmisolekust anda tuumarelv Iraanile üle.
15. T-90 tankide tootmisest venemaal.
16. Lühiuudised
Eesti eest surmani! Sobib mõttena igasse päeva, mis peaks pisugi jõudma kõigi tegevustesse, sest riigi kaitse ei teki iseenesest… ja vahel tuleb selleks end rohkem näidata ja seda Kaitseliit ka täna rohkem teeb, head paraadi jälgimist ning Võidutule leidmist kodukandis! Eip Ukrainat unusta… Слава Україні!
Mitmes maailma nurgast kipub tulema uudiseid, mis mitte ei taha kindlustunnet tõsta, mõned neist ka loosse said. Riigid, kes on Lääne kultuuri vastu, kipuvad üha kiiremini relvastuma ja no ei suuda veel Lääs end piisavalt kokku võtta. Muredeks ikka valijate populaarsuse kaotuse kartus (kelledest paljud loevad isiklikku heaolu kõikse tähtsamaks maailmas), tihe bürokraatia sõel, mis siiski takistab kiiret arengut ja kahjuks ka kiirelt vananev ja kahaneva sündimusega kultuur, mis mitte ei soodusta kerksust tulevikus. Kas selle suudab katta teadustegevuse areng ning ettevõtete suutlikus neid töösse lükata? Eriti optimistlik siiski pole, sest seda teevad ka teised, aga massi rohkem…
Ülemjuhataja Sõrski: Ukraina on FPV droonide kasutamises esirinnas, kuid venemaal on eelis fiiberoptiliste droonide osas. venemaa droonide lennuulatus on kuni 40 km, samas kui Ukrainas toodetud versioonid 20 km ulatusega. Töö vahe vähendamiseks käib.
Ukraina luure peavalitsuse HURi andmetel toodab venemaa kuni 195 raketti kuus, sealhulgas:
kuni 60 Iskander-M raketti
kuni 20 Iskander-K raketti
kuni 60 Kh-101 raketti
kuni 10 moderniseeritud Kh-32 raketti;
kuni 30 Kalibri raketti
kuni 15 Kinžali.
Ukraina sõjaväeluure andmetel oli venemaal 15. juuni seisuga üle 6000 Geran-2 (Shahed-136) ja Harpia-A1 tüüpi ründedroonide ning üle 6000 peibutusmasina (Gerbera). Luure Peavalitsuse (HUR) hinnangul on venemaa praegu võimeline tootma kuni 170 drooni päevas – sealhulgas nii ründedroonid kui ka peibutusmasinaid. Moskva plaanib aga selle aasta lõpuks suurendada päevast tootmist 190 ühikuni. Ukraina luure andmetel suudab vaenlane ühe päeva jooksul välja lasta kuni 300 ründedrooni. Peibutusmasinaid arvestades võib kasutusele võetavate droonide koguarv ulatuda kuni 500-ni päevas. HUR märgib, et venemaa on märkimisväärselt suurendanud ründedroonide ja nende peibutusmasinate tootmist, luues suletud ahelaga tootmistsükli, mis on peaaegu täielikult sõltumatu Iraani tarnetest.
142 vene poole rünnakut ehk siis tuntav arvu langus ja see oli kõigis sektorites. Võimalik, et pisu mõjutas olusid alanud tugevamate vihmahoogude seeria koos tõusvate iilidega, mida peaks jaguma terveks nädalaks üle Ukraina (pole laussadu). Ehk siis täpne ilmaprognoos jälle ülioluline,et mida ja millal teha saab, sest seire ja droonide lennuvõimekus on osadel hetkedel tugevalt mõjutatud. Kuidagi järjest enam näeb rünnakule saadetavata ka üksikuid soldateid nii jala kui tsikliga ja vähemalt nähtud videodes nad üle põldude Ukraina possade poole suunduvad ja see üks soldat ka rünnaku numbri statistikat tõstab, kuigi surve tõusu sellega eriti ei kaasne.
Ukraina on alustanud Sumõ suunalt tugevamat vasturünnakute seeriat ning on pisu enam aktiviseerunud nii Kupjansk-Kreminna sektoris, Toretski ja Pokrovski ning vist Donetski sektori lõuna-kagu ja lõunarinde idaservas. Sumõ suunal arvatalt on suurem plaan siiski vene pool riigist välja saada, mujal vast enamuses ohjata vene poole edenemist. Varasemate kirjete järgi on kõigile neile neljale suunale Ukraina toonud juurde reserve. Eks mures ikka, sest ka tõusnud vasturünnakute aktiivsus toob kaasa rohkem kaotusi nii elavjõus kui tehnikas, aga võib-olla on hind siiski vajalik… jätab hetkel miskit arvamata, eks tagantjärgi ikka lihtsam olla tark.
Liugpomme eile jälle vähe ja eip tea, kas mõned Ukraina tegevused on mõjutanud eelmisel nädalal nende hulka. Kaudtuld üle mitme päeva suudeti jälle üle 6 tuhande tõsta ja vastavad ka kaudtuleüksuste kaotused. Kamikazedroone kahjuks ikka liialt palju õhus.
Juba mitu päeva on pisu rahulikum olnud venemaal, sestap miskit vist juba kipub ootama. Njah, Tokmaki kandis tabatud kütuserong on seni erandlik aga selle suunaline tihe tegevus annaks efekti küll, sest kõik pikad vahemaad läbib vene vägi üldjuhul raudteed pidi…
1. 23. juuni öösel korraldasid vene okupatsiooniväed Kiievile järjekordse ulatusliku rünnaku (saheedid+raketid). Pealinna eri piirkondades said kahjustada elamud, ärikeskus, metroojaam ja muud objektid. Ohvreid on teada vähemalt viis.
Pühapäeval, 22. juunil tegid vene väed raketirünnaku Ukraina armee ühe mehhaniseeritud brigaadi polügoonile – vähemalt kolm inimest hukkus ja 14 sai haavata. Ukraina relvajõudude maavägede sideosakonna ülem kolonel Vitali Sarantsev teatas UP kommentaaris, et tegemist oli ajutise polügooniga lisaväljaõppe läbiviimiseks isikkoosseisuga riigi lõunaosas. Telefoni eetris teatas Sarantsev, et esialgsetel andmetel tabasid venelased polügooni Iskander-M raketiga. „See ei olnud alaline, vaid ajutine polügoon. Sõjaväelased ei ela seal, vaid saabuvad ainult teatud väljaõppeülesannete täitmiseks. Peaaegu kogu personal oli hajutatud ja viibis paar minutit enne rünnakut varjualustes. Kahjuks eirasid mõned sõjaväelased ohutusmeetmeid. Enamik ohvreid olid nemad.”
Mõkolaivi oblastis Otšakovole toimunud raketirünnaku tagajärjel sai vigastada kolm inimest, sealhulgas kaks last.
Zaporižja oblastis toimunud vaenlase rünnaku tagajärjel jäi elektrita ligi 5000 abonenti.
Tihe on see pilv Ukraina piiri ja rinde läheduses.
2. Eip miskit. Ok, Tjotkinos suuremat portsu (millegi pärast haigla hoones) vene väge tabati raketilöögiga.
3. Kursk/Belgorod: esialgset teavet, et Ukraina on alustanud pealetungioperatsioone Sumõ piirkonnas. Andrijivka oli juba Ukraina relvajõudude AFU kontrolli all, kuid DeepState kinnitas seda. Samuti saab kinnitada, et Ukraina viib Sumõ oblastis läbi vasturünnakuid neljas erinevas kohas.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: Ukraina vasturünnakuid tavapärasest rohkem. Kõlakaid liigub, et võib-olla kuskil ka edeneti, aga vast homme targem.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: ei suutnud leida muutusi rindejoones.
8. Donetsk: survet vene poolelt jagus, rindejoone muutusi mitte.
9. Lõunarinne: Komarist põhja pool Perebudova asulasse vene pool sisse sai. Kuidas nad üle Mokri Jalõ jõe said, on veel teadmata, aga suutsid kahjuks sellega Ukraina omasid üllatada. Tihe on see lahingutegevus lõunarinde lääne servas ja Donetski sektori kagu-lõuna nurgas.
10. Herson: muutusteta. Seni ole vene pool suutnud likvideerida sillapead Dnipro jõe idakaldal suure purustatud maantee silla (Antonovski) juures. Eks abiks ka see, et üks lisajõgi veel vahel on.
11. TASS-i teatel pidasid korrakaitsjad kinni Belgorodi oblasti vara- ja maasuhete asekuberneri Rustem Zainullini. „Kohus võttis uurimise taotlusel ta pettuse kriminaalasja raames vahi alla,” ütles agentuuri allikas. Ta lisas, et koos ametnikuga peeti kinni kaks ärimeest. Süüdistuste kohta üksikasju ei avaldatud. Esimesena teatas Zainullini kinnipidamisest Belgorodi blogija ja ettevõtja Andrei Malikov allikatele viidates 21. juuni õhtul. Tema sõnul on vahistamine seotud uurimisega kuritarvituste kohta Ukraina piiril asuvate kindlustuste ehitamisel. See hõlmab kaitseliini jaoks ostetud raudbetoontoodete ülehindamist. Varguse summa võib ulatuda üle poole miljardi rubla (5,5 miljoni euro) . Zainullin töötas kuberner Vjatšeslav Gladkovi meeskonnas alates oma valimiste algusest 2021. aastal. Malikov lisas, et juhtumis kuulati üle ka Kurski oblasti asekuberner Vladimir Bazarov, kes kolis oblastisse veebruaris Belgorodi oblastist, kus ta vastutas ka ehitussektori eest.
Zainullinist sai kolmas kõrge oblastiametnik, kes peeti kinni pettusejuhtumis seoses piirile kindlustuste ehitamisega. Aprilli keskel vahistas kohus Kurski oblasti endise kuberneri Aleksei Smirnovi ja tema asetäitja Aleksei Dedovi. Neile esitati süüdistus ulatuslikus pettuses (kriminaalkoodeksi artikli 159 neljas osa) seoses kindlustuste ehitamiseks eraldatud enam kui miljardi rubla (11 miljoni euro) vargusega. Selle kuriteo maksimaalne karistus on 10 aastat vangistust.
Kokku on võimud alates Venemaa sissetungi algusest Ukrainasse kulutanud Belgorodi oblastis kaitseliini ehitamiseks 10,2 miljardit rubla, arvutas Pepel. Mai keskel teatas Gladkov, et ehituse käigus avastati 109 miljoni rubla väärtuses rikkumisi. Ta süüdistas töövõtjaid ebaausas tegutsemises, suurendades kasumi saamise eesmärgil tööde mahtu.
Enne seda saatis kohus eeluurimisvangistusse Stroiinvestrezervi direktori Sergei Petrjakovi, kes oli üks töövõtjatest. Uurimise kohaselt paisutas ettevõte tööde maksumust, saades eelarvest 11,5 miljonit rubla. Kriminaalasja materjalidest selgus, et töövõtja ja tuvastamata isikud, kasutades oma sidemeid Belgorodi oblasti valitsuses, sõlmisid lepinguid seotud ettevõtetega. Tööde eest tasuti ettemaksuna kuni 70% maksumusest, kuid neid ei teostanud keegi. Seejärel leidis uurimine, et pettusega võib olla seotud Belgorodi oblasti ehitusminister Oksana Kozlitina. Kohalik kohus keeldus aga andmast luba tema maja läbiotsimiseks.
Naaberoblastis algatati üle 10 Kurski oblasti arenduskorporatsiooniga seotud kriminaalasja kindlustuste ehitamiseks mõeldud vahendite varguse tõttu. Eelmise aasta lõpus peeti kinni korporatsiooni endine tegevjuht Vladimir Lukin ja kaks tema asetäitjat, Igor Grabin ja Snežana Martjanova. Lisaks vahistati mitu ärimeest ja endine oblasti duuma saadik Maksim Vassiljev. Kurski oblastis kindlustuste ehitamiseks tehtud varguste summa ületas 4 miljardit rubla (44 miljonit eurot), teatas kuberneri kohusetäitja Aleksandr Hinštein.
12. Pärast USA rünnakuid tuumarajatistele kiitis Iraani parlament heaks Hormuzi väina sulgemise, mille kaudu liigub veerand maailma naftatoodetest, ütles riikliku julgeoleku ja välispoliitika komitee liige Ismail Kousari, vahendab Press TV. Ta täpsustas, et lõpliku otsuse selles küsimuses teeb riigi riiklik julgeolekunõukogu. Omakorda ütles Islamirevolutsioonikaardi (IRGC) mereväe ülem brigaadikindral Alireza Tangsiri, et Hormuzi väin suletakse mõne tunni pärast, kirjutab TRHaber.
Varem tegi sellise ettepaneku Iraani ülemjuhi nõunik Hossein Shariatmadari. Ta kutsus üles sulgema Ameerika, Briti, Saksamaa ja Prantsuse laevanduse jaoks ühe maailma naftakaubanduse peamise marsruudi ning toetas ka raketirünnakuid Bahreinis asuvatele USA mereväe laevadele. Iraani välisminister Abbas Araghchi lubas Hormuzi väina sulgeda. Sarnase hoiatuse andis välja ka kaitseministeerium, rõhutades, et naftatankerid ei sõida enam seda marsruuti Euroopasse.
Hormuzi väin ühendab Pärsia lahte Omaani merega ja edasi avamerega. Bloomberg kirjutas, et umbes veerand maailma nafta ja naftatoodete meretranspordist Iraanist, Iraagist, Kuveidist, Saudi Araabiast ja Araabia Ühendemiraatidest läbib seda väina iga päev. Financial Times hindas selle näitaja 21%-le. Pärast USA rünnakut Iraani rajatistele lahkus Marine Trafficu andmetel Pärsia lahest kohe 17 naftatankerit. Veel 37 laeva seisid Hormuzi väina ees, püüdes ohtu hinnata.
Analüütikud nimetasid väina võimalikku sulgemist Iisraeli ja Iraani konflikti eskaleerumise äärmuslikuks stsenaariumiks, märkides, et Pärsia lahest väljumise täielik blokeerimine võib põhjustada ühe oluliseima häire tänapäevase turu ajaloos, mis oleks võrreldav 1970. aastate kriisidega. JPMorgan Chase & Co. andmetel võivad naftahinnad selle stsenaariumi korral tõusta 130 dollarini barreli kohta. Lisaks naftale läbib seda marsruuti kuni 30% ülemaailmsetest veeldatud maagaasi tarnetest. Iraani katse sulgeda Hormuzi väin oleks vabariigi majandusele enesetapumõte, ütles USA asepresident J.D. Vance pühapäeval. Tema arvates on ebatõenäoline, et Teheran sellist sammu astuks.
Varem teatasid Jeemeni huthid Iraani-vastaste rünnakute tõttu USA-ga sõlmitud vaherahu lõppemisest ja soovitasid Washingtonil hoida oma laevu Jeemeni territoriaalvetest eemal Punases meres.
13. Iraani välisminister Abbas Araghchi lendab kiiresti venemaale, et pidada läbirääkimisi putiniga pärast seda, kui USA otsustas ühineda rünnakutega Iraani tuumaobjektidele, mida Iisrael on pommitanud enam kui nädal aega. „Lähen täna (lugu ilmus eile) Moskvasse ja homme hommikul kohtun president putiniga. venemaa on Iraani sõber ja meil on strateegiline partnerlus,” ütles Araghchi pühapäeval pressikonverentsil. Ta lisas, et kavatseb pidada kremliga tõsiseid konsultatsioone ning ütles, et Trump on diplomaatia õhku lasknud ja reetnud mitte ainult Iraani, vaid ka Ameerika valijaid. „Nad on ületanud väga suure punase joone,” ütles Araghchi. „Peame vastama oma seadusliku enesekaitseõiguse alusel” (tsitaadid BBC Newsist ja CNN-ist).
venemaa sooviks Iraaniga seotud olukorda sekkuda, kuna rünnaku all on lähedane partner ja liitlane. kremli välispoliitikablokile ja venemaa välisministeeriumile lähedased allikad ütlesid Moscow Timesile, et tehakse palju diplomaatilisi pingutusi, kuid kõik katsed on lõppenud asjatult. Ühe allika, praeguse valitsusametniku sõnul võib kreml siiski proovida toimuvat mõjutada koostöös sõbralike riikidega – Hiina, Brasiilia ja Indiaga. „Püüame luua omamoodi rinde riikidest, kes pooldavad Iraani tuumaprobleemi rahumeelset lahendamist,” ütles allikas. „On väga oluline proovida kuidagi veenda Ameerika partnereid (Pärsia) lahe piirkonnas, et ka nemad püüaksid Washingtoni suurema vaoshoituse osas mõjutada.”
venemaa-Iraani strateegilise partnerluse leping ei näe ette sõjalist abi ja on ebatõenäoline, et Moskva näitab oma lihaseid Iraani toetuseks, ütles Boriss Bondarev, endine diplomaat venemaa alalisest esindusest ÜRO juures Genfis. „Iraani sõjaline abistamine – näiteks S-400 süsteemide üleandmisega – on äärmiselt keeruline. Esiteks pole teada, kui palju neid süsteeme venemaal laos on ja kui võimalik on neid üle anda ilma oma õhukaitset kahjustamata. Ja see on venemaa jaoks üha valusam küsimus. Teiseks pole kindlust, et neid ei jälitata ja hävitata,” usub Bondarev.
14. USA president Donald Trump tõmbas USA uude konflikti maapealse operatsiooni väljavaatega, andes käsu rünnata Iraani tuumarajatisi, ütles venemaa Julgeolekunõukogu aseesimees dmitri medvedjev. „Trump, kes tuli rahusobitaja presidendina, alustas uut sõda,” kirjutas ta oma Telegrami kanalis. medvedjev väidab, et absoluutne enamus maailma riike on Iisraeli ja USA tegude vastu ning mõned riigid on isegi valmis Iraanile otse oma tuumarelvi tarnima. Ta ei täpsustanud aga, kas nende hulgas on venemaa, mis on Islamivabariigi strateegiline partner.
medvedjev väljendas ka veendumust, et Ameerika rünnak ei tekitanud tõsist kahju, vaid ühendas iraanlased ajatolla režiimi ümber ja et nüüd loob Teheran kindlasti tuumarelvad. „Selliste edusammudega Trump Nobeli rahupreemiat ei näe… Hea algus, palju õnne, härra president!” lõpetas ta.
Ameerika Ühendriigid ühinesid Iisraeliga Iraani tuumarajatiste hävitamisel 22. juuni öösel, rünnates kolme võtmetehast – Natanzis, Isfahanis ja Fordowis –, kasutades muu hulgas punkripomme. Trump kuulutas operatsiooni edukaks. Ta tegi selgeks, et peab selliseid tegevusi õigustatuks, arvestades, et Iraan on 40 aastat öelnud „surm Ameerikale, surm Iisraelile”. Samal ajal kutsus Trump Teherani üles kiiresti tuumaleppe sõlmima, ähvardades keeldumise korral uute rünnakutega.
Vastuseks teatas Iraani Aatomienergiaagentuur, et riik jätkab uraani rikastamise programmi hoolimata juhtunust. Islamivabariik nõudis ka, et maailma üldsus mõistaks Ameerika Ühendriigid hukka ja taotles ÜRO Julgeolekunõukogu erakorralist kohtumist. Iraani välisminister Abbas Araghchi süüdistas Washingtoni organisatsiooni põhikirja ja rahvusvahelise õiguse rikkumises, rõhutades, et Teheran jätab endale õiguse kasutada kõiki võimalikke võimalusi oma huvide ja suveräänsuse kaitsmiseks.
ÜRO peasekretär António Guterres nimetas Iraani tuumarajatiste rünnakut otseseks ohuks rahule ja julgeolekule. IAEA direktor Rafael Grossi on määranud agentuuri juhtkonna erakorralise koosoleku 23. juuniks, kuigi organisatsioon ei ole kolme rünnatud objekti välisel ajal registreerinud liigset kiirgustaset. Iraani riikliku ringhäälingu asejuht Hassan Abedini väitis, et võimud olid rikastatud uraani varud sealt eelnevalt eemaldanud. Sarnast teavet andis Iraani parlamendi spiikri nõunik Mehdi Mohammadi, märkides, et Fordow’ tuumatöökoda oli eelnevalt evakueeritud.
Samal ajal valmistub Trumpi administratsioon võimaluseks, et Iraan võib järgmise 48 tunni jooksul rünnata Ameerika rajatisi, ütlesid kaks Pentagoni allikat ja Valge Maja kõrge ametnik NBC Newsile. Siiski ei tea nad veel, mis täpselt võiks olla sihtmärgiks. USA sõjaväebaasid välismaal on olnud maksimaalses valmisolekus juba mitu kuud.
15. Uurimisrühm Conflict Intelligence Team (CIT), mis on jälginud venemaa sõjalisi asju üle kümne aasta, on avaldanud uue aruande T-90 tankide tootmise kohta. Lühikokkuvõte nende peamistest järeldustest venemaa tankide tootmise ja laiendamise kohta:
2022. aasta alguseks, vahetult enne sissetungi, oli Uralvagonzavod alustanud täiustatud T-90M „Prorõv” masstootmist. Armee oli saanud 66–85 tanki, lisaks 10 Kaasani tankikooli saadetud tanki. Kokku oli venemaal 2022. aasta veebruari paiku umbes 65–85 T-90M-i ja 370–380 vanemat T-90-t.
CIT hinnangul ehitas Uralvagonzavod 2022. aastal 60–70 T-90M tanki. Tootmine tõusis 2023. aastal väidetavalt 140–180 tankini. 2024. aastal võis toodang ulatuda 250–300 tankini. Kõik praegused T-90M-id on äsjaehitatud ja kere tootmine ei tundu olevat piirav tegur.
Alates sissetungi algusest on venemaa tootnud hinnanguliselt 540–630 T-90M tanki, nii uusi kui ka täiustatud. Vähemalt 130 kinnitatud kaotuse juures on teenistuses endiselt 410–500 tanki – see moodustab umbes 15% kõigist rindele saadetud venemaa tankidest.
Uralvagonzavod töötab selle nimel, et tootmist veelgi laiendada. Ettevõte on välja kuulutanud hanked uute keevitusjaamade ja töötluspinkide jaoks, mis on kavandatud ööpäevaringselt töötama. Täieliku rakendamise korral võiksid need uuendused lähiaastatel toetada veelgi kõrgemaid tootmistasemeid.
Eeldades, et tankide kaod 2025. aastal aeglustuvad tankide vähesema kasutamise tõttu, võimaldaksid praegused tootmismahud venemaal oma tankiväge veel mitu aastat säilitada. Tootmise järsk suurendamine nõuaks aga suuri investeeringuid uutesse rajatistesse ja kaasaegsetesse masinatesse.
Selles kontekstis on sanktsioonide jõustamise tugevdamine võtmeelement venemaa kaitsepotentsiaali kasvu ohjeldamisel ning uue rünnaku Ukraina vastu või sõjalise konflikti NATO riikidega ärahoidmisel.
Kogu lugu leitav: https://notes.citeam.org/eng_t90
16. Lühiuudised
USA välisministeerium on pärast USA rünnakuid Iraani tuumarajatistele ja Iraani ähvardusi andnud välja „globaalse hoiatuse”, kutsudes ameeriklasi üles olema välismaal suuremat ettevaatlikkust. „Iisraeli ja Iraani konflikt on toonud kaasa reisihäireid ja perioodilisi õhuruumi sulgemisi Lähis-Idas. On oht, et välismaal toimuvad meeleavaldused on suunatud USA kodanike ja huvide vastu. Välisministeerium soovitab USA kodanikel kogu maailmas olla suuremat ettevaatlikkust.” Sellised globaalsed hoiatused on haruldased. Välisministeerium andis viimati sellise hoiatuse välja 2023. aasta oktoobris pärast Hamasi rünnakut Iisraelile Gaza sektorist.
USA on teada saanud, et Iraani toetatud võitlejad valmistuvad ründama USA sõjaväeobjekte Iraagis ja võimalik, et ka Süürias. Sellest kirjutas New York Times, viidates USA sõjaväe- ja luureametnikele. USA ametnike sõnul valmistuvad Iraani toetatud võitlejad ründama USA baase Iraagis. Samal ajal ei välista allikad, et sihikule võidakse võtta ka Süürias asuvaid sihtmärke. Need rühmitused on aga seni tegutsemisest hoidunud ning ühe USA ametniku sõnul teevad Iraagi võimud märkimisväärseid pingutusi, et võitlejaid rünnakutest loobuda.
Teated näitavad, et Iraani linnas Bushehris, kus asub Rosatomi ehitatud tuumaelektrijaam, on kuulda plahvatusi. Varem teatas Moskva, et putinile kinnitati, et sellele rajatisele rünnakuid ei tehta. Seen, mis sealt kandis üles kerkis, oli päris-päris kõrge…
President Zelenski avaldus pärast kaitseministeeriumi luureosakonna juhi Kõrõlo Budanovi aruannet: Ukraina luure andmetel valmistab venemaa ette uusi sõjalisi operatsioone Euroopas. „Me registreerime venemaa juhtkonna edasist intellektuaalset allakäiku ja meil on tõendeid, et nad valmistavad ette uusi sõjalisi operatsioone Euroopas.”
Reuters: Süüria pealinnas Damaskuses kristlikus kirikus toimunud enesetapurünnakus hukkus vähemalt 20 ja sai vigastada üle 50 inimese. See oli esimene enesetaputerrorist Damaskuses pärast seda, kui islamistide juhitud ülestõus kukutas detsembris Bashar al-Assadi. Süüria siseministeerium teatas, et enesetaputerrorist oli Islamiriigi liige. Ta sisenes kirikusse, avas tule ja seejärel õhkis oma lõhkevesti.
Reuters: NATO riigid võtsid pühapäeval vastu avalduse eelseisvaks tippkohtumiseks, milles seati eesmärgiks suurendada iga-aastaseid kaitse- ja julgeolekukulutusi 5%-ni SKP-st aastaks 2035, ületades Hispaania vastuväited.
Iraan lasi esimest korda Iisraeli pihta Kheibari raketi. Kheibar ehk Khorramshahr-4 on keskmise ulatusega ballistiline rakett, mille tegevusulatus on 2000 km ja manööverdusvõime kõrge. See on tuntud oma raske lõhkepea ja avastamise vältimise võime poolest ning on Iraani arsenali oluline osa.
Toornafta hinnad on maist saadik pidevalt tõusnud, lähenedes 80 dollarile barreli kohta, mida ajendas USA, Iisraeli ja Iraani vahelise konflikti eskaleerumine Lähis-Idas – mis on peamine naftat eksportiv piirkond. Kui see trend püsib, võib see elavdada venemaa majandust ja aidata säilitada tema sõjalist pingutust.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
