Sõja ülevaade: 1215. päev – vene väed hõivasid mõned majad
Avaldatud: 22 juuni, 2025Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 22. juuni 2025:
mõned majad kahes asulas saagiks kalli hinnaga ja USA alustas Iraani pommitamist. Tundub, et Siversk-Pokrovsk lõigus üha enam panustab vene pool siinsete suuremate linnade ümberpiiramisele.
1. Ork on ork ehk ei midagi uut…
2. Üks kütuserong ja väljaõppekeskus Kurski oblastis pihta sai.
3. Kursk/Belgorod: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: mõned hooned kaotati.
9. Lõunarinne: mõned hooned kaotati.
10. Herson: muutusteta.
11. vene väed on alustanud uut tüüpi luuredrooni saatmist.
12. Ukraina alustab suvel sõjatehnoloogia eksporti ja avab tootmise Euroopas.
13. Lühiuudised
USA ründas kolme tuumaobjekti Iraanis, Fordow’d, Natanzi ja Esfahani. Rünnakud, millest Trump teatas vahetult pärast Riikliku Julgeolekunõukogu kohtumist, viidi läbi B-2 vargpommitajatega, ütles Iisraeli ametnik Axiosele. Ainult need lennukid on võimelised kandma Iisraeli taotletud 13-tonniseid punkripurustajaid. Kolm Iraani ametnikku ütlesid New York Timesile, et pommid tabasid Fordow’d ja Natanzi umbes kell 2.30 kohaliku aja järgi. Axiosi allikate sõnul hoiatas Trumpi administratsioon Iisraeli ette. Lähis-Ida on sisenemas uude, ettearvamatusse ajastusse, mis võib probleeme kaasa tuua, ütleb Ray Takeih, USA Välissuhete Nõukogu vanemteadur. Iraani juhte on alandatud igal võimalikul viisil, mis on muutnud nad haavatavaks omaenda rahvastiku ja sisekriisi suhtes, ütleb Takeih. „Nad peavad oma uhkuse kuidagi taastama.” Üks risk on see, et Iraan võib pidada ebaproportsionaalset reageeringut ainsaks viisiks heidutusvõime taastamiseks, ütleb Jonathan Panikoff, Atlandi Nõukogu Scowcrofti Lähis-Ida julgeolekualgatuse direktor: „Sel juhul on meil märkimisväärne eskalatsioonispiraal, mis võib väga kiiresti kontrolli alt väljuda.”
IDF: Alates pühapäevast kella 03.45 hommikul kehtivad Iisraelis uued piirangud, mille kohaselt on kõik riigi piirkonnad viidud ainult esmatarbekaupade režiimile. Pühapäeva õhtul kiitis Iisraeli kaitseminister Israel Katz heaks uued juhised kodanikele, mis näevad ette piirangute olulist karmistamist riigi julgeolekuolukorra tõttu. „Pärast olukorra hindamist otsustati, et alates tänasest kella 03.45 hommikul muudetakse IDF-i juhtimisjuhiseid viivitamatult. Kõik riigi piirkonnad viiakse ainult esmatarbekaupade režiimile. Juhised hõlmavad haridustegevuse, kogunemiste ja institutsioonide tegevuse keeldu, välja arvatud esmatarbekaupade sektorid.”
Eile kokku 171 vene poole rünnakut. Muutusi taktikas pole tuvastanud, ikka põhiliselt soldatid kas jalgsi või kergliikuritel. Videode järgi kipub arvama, et järjest tõuseb pisu suuremate ATV-de hulk, kuhu mahub 2-4 meest+pagas. Neid kasutatakse nii rünnakutes kui tagalatoetuseks. Tihedamaks on läinud 1-3 meheliste gruppide rünnakud, nii jala kui kergliikuritel. Kas see taotluslik, et konveier pidevalt töötaks või ei jagu vahendeid rohkemaks, eip oska kindlalt arvata. Ühes küll kindel, et vene komandöri lahingupäevikusse on vaja rünnakute ettekandeid, et mitte kõrgemalt tuupi saada. Kahjuks päris edukalt ei suuda seni vene pool hakkama saada vene poole liugpommide, kaudtulelöökide ja kamikaze droonide töö piiramisega. Liugpomme eilegi üle 100, kaudtulelööke üle 6 tuhande ja kamikazedroonide arv ei taha langeda alla 3 tuhande. Fiiberoptilise kaabliga droone (kummagi poole omasid) vedelevat maa peal juba niipalju, et sõdurit nende kaablite pärast koperdavad. Õnneks midagi seni vene poolele lihtsalt ei tule ja ikka näeb, et Ukraina maa hind tõuseb kiiresti.
1. 21. juuni õhtul ründasid vene väed Donetski oblastis Kramatorskis mitmekorruselist hoonet. Esialgsetel andmetel on hukkunuid ja vähemalt üks inimene võib olla rusude all.
22. juuni öösel tegid vene väed Donetski oblastis Slavjanskile uue rünnaku. Pommitabamuse tagajärjel hukkus 17-aastane poiss ja sai vigastada veel kolm inimest. Kümned tsiviilinfrastruktuuri rajatised said kahjustada. Donetski oblasti riikliku administratsiooni juht Vadim Filashkin: „Slavjanskis hukkus 17-aastane poiss, kolm inimest sai vigastada. Kahjustada said 32 eramut, 2 administratiivhoonet, 4 mitmekorruselist hoonet, tööstushoone ja 3 autot.”
Hersoni pommitamise tagajärjel sai kahjustada linna veevarustust pakkuv rajatis, mõnes piirkonnas võib esineda veekatkestusi või madal veesurve.
venemaa ründas Krementšukki kobarpommidega, eesmärgiga tekitada tsiviilelanikele maksimaalset kahju. Löögid olid suunatud energiarajatistele. Mõned mänguasjade kujuga submoonid kujutavad endast tõsist ohtu lastele. Sündmuskohalt leiti ka kuni 10 cm laiuste metallkuulidega kilde.
Hukkunute arvud kohalike seas nii rinde kui piiri lähistel on tõusuteel.
2. Ukraina sõjaväe luureandmetel tabati vene kütuserongi. Leegis on 11 tsisternvagunit, suitsu on näha kuni 20 kilomeetri kauguselt. Raudteeliin on väidetavalt hävinud, katkestades kütusetarned rindele vähemalt kaheks nädalaks lõunarindel (tabamuse koht olla Tokmaki lähistel).
venemaa Kurski oblastis asuv Lgov sattus öösel tule alla. Esialgsete teadete kohaselt tabas rünnak kohta, kus vene väed treenisid rünnaküksusi.
3. Kursk/Belgorod: rünnakute arvu tuntav langus, arvatavalt see reorgi seotud ja eks täna või homme uuesti suudetakse rünnakute arvu tõsta.
4. Harkiv: kui varasemalt oli siin sektoris rünnakute arv 3-5, siis nüüd kipub juba üle nädala olema 7-10.
5. Kupjansk-Kreminna: pole juba mitu päeva enam muutusi rindejoones tuvastanud. Surve vene poolelt keskmine.
6. Siversk: kipub selles sektoris üha tihedamalt olema oluliselt kõrgema survega päevasid ning näha on huvi tõusu hakata ohustama esmalt Siverski linna.
7. Bahmut: survet jagus ning tõusnud tempot Tšassiv Jari poole on suutnud juba vene pool mitu päeva tavapärasest kõrgemal hoida. Tundub, et kahele lõigule on antud ühisem ülesanne (teine Pokrovsk-Toretsk vahel), et piirata ümber Kostjantinõvka linn (2001 aastal elas linnas lausa 91 000 elanikku) ning jätkata kombitsate ajamist nii Slovjanski suunal kui Pokrovski suunal.
8. Donetsk: vene väed liiguvad veidi edasi mööda Vovtša jõge Lääne-Donetskis, hetkel käivad lahingudZaporižžja külas, kuhu vene pool juba paar päeva varem sisse sai ning oli üleeilseks jõudnud asula keskele. Jätkuvalt mures, sest selle suuna edenemine on ohuks lõunarinde arvatavalt uuele kaitseliinile Vovtša-Mokrõi Jalõ jõe joonel. Mujal muutusi rindejoones ei tuvastanud.
9. Lõunarinne: Ševtšenko asulas lahingud jätkusid ning vene pool teeb pingutusi, et saada kogu asula oma kontrolli alla ja väidetavalt suutvat hoonekaupa edeneda.
Blogijatelt info, et Ukraina 20. armeekorpus olla jõudnud siia Velika Novosilka ja Donetski sektori kagu-lõuna lõiku appi.
Küll tuleb siinse sektori kesk- ja läänelõigust sõnumeid, et vene pool koondavat üksusi suurema surve avaldamiseks. Eks suurem huvi on saada üle Dnepri ja alustada juba läänekaldal surumist Hersoni-Odessa suunal. Odessani jõudmine on prioriteetne suund juba poliitiliselt, sest vaja on saada maismaa ühendus Transnistriani aga tundub vist see õnneks ulmevaldkonda jäävat.
10. Herson: muutusteta.
11. vene väed on alustanud uut tüüpi luuredrooni saatmist Ukraina kohale enne Shahed-tüüpi kamikaze-droonide rünnakuid. Sellest teatas raadiotehnoloogia spetsialist Sergei Flesh, kes avaldas allatulistatud seadme foto. Uus droon sarnaneb visuaalselt Shahediga, mis võimaldab sellel Ukraina õhukaitseüksusi leida ja eksitada. Drooni peamine ülesanne on ründedroonide marsruutide luuramine, samuti mobiilsete õhukaitse tulegruppide tuvastamine.
Seade lendab 1–3 kilomeetri kõrgusel ja on võimeline edastama videot enam kui 50 kilomeetri kaugusele, kasutades 1,2-sagedusriba analoogsaatjat. Juhtimine toimub ExpressLRS-süsteemi kaudu, mis tagab stabiilse raadioside ja kõrge andmete uuendamise kiiruse. Tänu neile võimalustele võimaldab droon kiiresti hinnata olukorda lähenemistrajektooridel, tuvastada õhukaitse nõrku kohti ja kohandada rünnakuplaani.
Eile, 21. juunil, ütles president Zelenskõi ajakirjanikele, et Ukraina on alustanud spetsiaalsete seireseadmete kasutamist venemaa Shahed-tüüpi droonide hävitamiseks. Tema sõnul on mobiilsed tulegrupid, mis varem kasutasid peamiselt kuulipildujaid, nüüd relvastatud uute seiredroonidega. Tänapäeval tulistavad sellised mobiilsed grupid alla umbes kolmandiku vaenlase rünnakudroonidest.
Selliste pealtkuulamisdroonide tootmisega tegeleb neli ettevõtet ning nende masstootmise kiirendamiseks saab Ukraina peagi täiendavat rahalist toetust Saksamaalt ja Kanadalt.
12. Ukraina plaanib hakata eksportima oma sõjatehnoloogiat partnerriikidesse Euroopas ja kaugemal. See hõlmab droonide, rakettide ja võimalusel ka suurtükiväe tootmisliinide loomist välismaale. President Volodõmõr Zelensõi teatas sellest kohtumisel ajakirjanikega, teatab LIGA.neti korrespondent. „Oleme käivitanud programmi „Ehita koos Ukrainaga” ja suvel allkirjastame vastavad lepingud oma tehnoloogiate ekspordi alustamiseks välismaale tootmisliinide avamise formaadis Euroopa riikides ja võib-olla mitte ainult – nendes riikides, mis meid aitavad, mis rahastavad droonide tootmist ja hakkavad rahastama rakettide tootmist Ukrainas,” ütles president.
Tema sõnul puudutab see ainult sõjatehnoloogiat: „erinevat tüüpi droone, rakette ja võimalusel ka suurtükiväge. Ja me pakume asjakohaseid tehnoloogiaid ja toodame relvi oma riikides meile ja neile. Lepingud on juba olemas,” lisas ta. Samal ajal rõhutas president, et ükski neist tehnoloogiatest ei tohiks sattuda agressoririigi kätte:„”On selge, et tehnoloogiaid ei saa venelastele tarnida ja seetõttu me ei tee koostööd riikidega, kes venemaale kaasa elavad. Sõja ajal plaanime seda kõike Ukraina relvajõududele pakkuda.”
Zelenski keskendus konkreetselt riikidele, kellega on juba olemas kokkulepped või positiivsed signaalid kaitsetööstuse tootmise paigutamise kohta. „Taani on number üks. Positiivsed kokkulepped on Norraga, Saksamaaga ja pärast minu viimast kohtumist Kanadas ilmselt ka Suurbritanniaga. Leedust on signaal – nad tõesti tahavad seda. Samuti on siin oluline, et me räägime erasektoriga,” täpsustas riigipea.
President teatas ka, et 2025. aastal saavutas Ukraina kaitsetööstuse rahastamise rekordtaseme. „Sel aastal leidsime kaitsetööstusest 43 miljardit dollarit. See on raha, mis tuleb Ukraina kaitsetööstuse toetuseks, see rahastab meie kaitsetööstust,” ütles Zelenskõi.
13. Lühiuudised
USA presidendi eriesindaja Keith Kelloggi Valgevene visiidi päeval vabastas aleksandr lukašenko režiim 14 poliitvangi, sealhulgas Sergei Tihhanovski. Esiteks sai teatavaks, et vabastati üks kuulsamaid Valgevene poliitvange, opositsiooniliidri Svetlana Tihhanovskaja abikaasa Sergei Tihhanovski. Selle tulemusel selgus, et vabastati 14 Lukašenko režiimi poliitvangi. Inimõiguste keskuse Viasna andmetel vabastati lisaks Tihhanovskile ka Natalia Dulina, Ihar Karney, Galina Krasnjanskaja, Akihira Gaevski-Hanada ja Kirill Balakhonav. See sai võimalikuks tänu USA presidendi eriesindaja Donald Trump Keith Kelloggi Minski visiidile. Viasna andmetel viidi vabastatud poliitvangid Leetu. USA ametnik ütles varem Reutersile, et Trumpi administratsioon on sisemiselt arutanud võimalusi Minski eemaldamiseks Moskva mõjusfäärist ja selle vähemalt osaliselt Washingtonile lähemale toomiseks.
lukašenko režiimi poolt 14 poliitvangi vabastamise päeval tuletas Leedu välisminister Kęstutis Budrys meelde, et vangistuses on endiselt üle 1000 poliitvangi.
Iraani riigitelevisiooni poliitikadirektori asetäitja Hassan Abedini ütles, et Iraan oli eelnevalt evakueerinud kõik kolm tuumaobjekti, mida Ameerika Ühendriigid ründasid.
Iraani väljaande Nour News andmetel on Iraanis alates vaenutegevuse algusest 13. juunil tapetud vähemalt 430 inimest ja üle 3500 on saanud vigastada.
Politico portaal, viidates anonüümsetele allikatele: Ukraina-NATO nõukogu kohtumine Haagi tippkohtumisel juhtide tasandil ei olnud planeeritud Ameerika Ühendriikide seisukoha tõttu, kes ei soovi keskenduda Ukraina sõjale. „Ukraina-NATO nõukogu kohtumist Haagis ei toimu – see on järjekordne järeleandmine Ameerika Ühendriikidele, kes ei soovi keskenduda sõjale, mida Trump pole ikka veel suutnud lõpetada, nagu ta kampaania ajal lubas.”
Le Monde teatab, et USA koordineeris salaja venemaaga ÜRO resolutsiooni enne sissetungi aastapäeva. Washington surus peale rahule keskendunud eelnõu ja kutsus liitlasi üles Ukraina versioonist loobuma. Prantsusmaa ja Ühendkuningriik panid vastu, toetades Kiievit. Hiljem jäi USA oma teksti hääletamisel erapooletuks.
Ukraina luureandmete kohaselt värbab venemaa Kesk-Aasia migrante jõuga, lubades valedel alustel lühiajaliste lepingute kaudu kiiret raha. Paljud hukkuvad rindel. Viimaste hukkunute seas on Usbekistani ja Tadžikistani kodanikke, keda kasutatakse kõige ohtlikumates sektorites.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.