Sõja ülevaade: 1214. päev – mõni vene poole edenemine
Avaldatud: 21 juuni, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 21. juuni 2025:
mõni vene poole edenemine ikka tuli ja söögiks kõlbavat ka teine soldat…
1. Odessa ja õhuhäire võimaliku raketirünnaku tõttu üle Ukraina algas u kella 4 ajal.
2. Tuula ja karm küll, aga söögiks kõlbavat ka teine soldat.
3. Kursk/Belgorod: pisu üllatusega aga eilegi rindejoone muutusi ei tuvastanud.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: üks kindel ja teine ebakindel vene poole edenemine.
6. Siversk: pisu tugevamalt vene pool Siverskist põhjas kanda maha saab ja hakkab linna sealtki suunalt ohustama.
7. Bahmut: muutusteta aga siiski dünaamiline sealne seis.
8. Donetsk: eile rindejoone suuremaid muutusi ei tuvastanud aga suruvad kõvasti.
9. Lõunarinne: maja haaval Malõnivka asulas.
10. Herson: muutusteta.
11. putin keelas venemaa majanduse languse ja stagnatsiooni.
12. venemaa peaprokuratuur hakkab vastutama välismaiste ettevõtete venemaale tulemise eest.
13. Tankid ja praepannid ühelt liinilt?
14. venelasi hakatakse trahvima Instagrami ja Facebooki reklaamide eest.
15. Lühiuudised
188 vene poole rünnakut, Sumõ suunal 38 ehk siis surve kasvab, teine pingelisemaks tõusev sektor on Harkivi suund ja teist päeva järjest ning mujal sarnane intensiivsus varasemaga. Varasema Reutersi teate järgi olla Sumõ ja Harkivi suuna vene poolel koosseis u 100 tuhat soldatit ehk siis miskit pealetungi laadseks tegevuseks rahvast jagub ning isegi kui edenemised tuleksid väikesed, siis palju Ukraina omade reserve sellega seotaks ja antakse siis suurem võimalus mujal edeneda. Ükski hind pole kremli jaoks liialt kallis, et „vabastada” venemaa, sest putini sõnade järgi on vene ja Ukraina rahvas üks ehk siis kõik üks venemaa ning see põhimõte on olnud kremlil läbi aegade ja vastavad on ka olnud nende tegevused viimase 100 aasta jooksul.
Eks võimalikke vene poole läbimurde võimalusi ikka on ja kahjuks tuleb Ukraina pooleltki muresõnumeid, et ei mehi ega vahendeid jätku, korraldused on tihti ebarealistlikud jne.
Leiti jälle liugpommid üles ja eile neid üle 100 heideti, aga kaudtulelöökide arv on kuidagi jäänud 5 tuhande kanti pidama, kamikaze droone ikka 3 tuhande kanti ja eip neid vist vähemaks jää…
1. Odessas oli täna öösel droonirünnaku tõttu seeria plahvatusi. vene okupandid on taas läbi viinud ulatusliku rünnaku Krementšukile Poltaava oblastis; on olnud tabamusi.
2. venemaal Tuulas asuvat olulist kaitsetehast tabasid kolme päeva jooksul kaks korda droonirünnakud, mis sundisid seda tegevust peatama. Tehases arendatakse ülitäpseid relvi, sealhulgas õhutõrjesüsteeme. Kahjustatud on alajaam, laod, administratiivhooned ja laadimisangaar.
Ukraina luureandmed teatavad vene vägede seas aset leidnud kannibalismi juhtumist. Sõdur tappis väidetavalt oma kaaslase ja sõi kahe nädala jooksul tema säilmeid. Hiljem kuulutati ohver kadunuks. Suuremaid järeldusi siiski ei teeks, sest arvatavalt tegu erandliku juhtumiga.
3. Kursk/Belgorod: tihe pommitamine kuni Sumõ linnani ja jalaväe väiksemate gruppidega rünnakud ei ole juba mitmes päev edu toonud. Mingeid infokilde liigub, et Ukraina jalavägi suudab teha vasturünnakuid ning reide, mis ei lase uutel hõivatud possadel vene poolel end püsivamalt paika saada. Vasturünnak on soov edeneda saamaks uusi possasid, reid on soov seda mitte teha ehk siis sisse-välja.
4. Harkiv: muutusteta, aga kipub see surve olema seal suunal pisu vene poolelt kasvamas.
5. Kupjansk-Kreminna: põhjapoolne murekoht…
Põhjapoolses vene sillapeas üle Oskili jõe tuvastas vene poole edenemise u 1,5 km ja hõivati sellega üks suurem metsatukk. Jälgi ajades selgus, et see metsatukk on varemgi käest kätte käinud. Seniks, kuni vene pool ei saa soomust ja muud tagalatoetust üle Oskili jõe, suurt edenemist siiski ei prognoosi.
Hetkel ajab jälgi, sest vene pool väidab end okupeerinud Moskovka (Mõrne) Kupjanskist loodes. See on võimalik, aga eip usu, et seal püsivalt kand maha saadakse. Selleks, et hakata domineerima Kupjanski linna sisenemiseks, peab jalaväe arv Oskili jõe kaldal piisavalt suureks kasvama … kindlasti see võimalik, aga kipub arvama, et seda peaks suutma Ukraina siiski kontrolli all hoida. Jah, tsiklid saavad üle…
Sektori keskmises lõigus on juba mitmeid päevi tulnud teateid, et pisu aktiivsust on näidanud Ukraina omad ja võisid mitmes kohas suuta pisu oma eesmisi possasid ette poole nihutada.
6. Siversk: kahjuks on püsivamalt kanna maha saanud vene pool Serebrianka külas, sest sinna on sisenenud lisaks jalaväele ka soomustehnika. Sellega hakatakse järjest enam ohustama Siverski linna põhja suunalt, mille suhtes linn asub madalam ja see kaitset ei soodusta.
7. Bahmut: Tšassiv Jari ja Toretski kandist tuleb pingelisi teateid, et lahingkontaktid ägenevad. Muutusi rindejoones ei tuvastanud, aga väidetavalt on dünaamikat palju, aga ei miskit püsivamalt.
8. Donetsk: survet jagus nii Toretski-Pokrovski vahel kombitsa suurenemiseks kui keskmises sektoris lääne poole edenemiseks ning ikka see Bahatõri kant sektori kagu-lõuna lõigul, kus tundub, et rindejoon hakkab jälle pisu eenduvate kombitsate vahel sirgenema ehk siis Ukriaina peab kolmest küljest piiratud possadelt lahkuma. Seni arvamusel, et jõe ületus toetamaks eesliini on Ukraina omadel muutunud üha raskemaks tiheda jõuületuste töötluse pärast ning see toob pigem peatse Ukraina taandumise Vovtša ja Mokrõi Jalõ jõe taha, aga muret teeb pigem sealt pisu põhja pool vene kasvav surve edenemiseks piki Vovtša jõe põhjakallast, mis ei laseks Ukrainal jõejoont kagu ja lõuna suuna surve vastu kasutada.
9. Lõunarinne: tundub, et Ukraina vasturünnakud ei toonud siiski edenemisi Velika Novosilka suunal. Ka ei ole olnud juba mitmes päev siin lõigul vene poole edenemisi, kuigi tihe rünnakute konveier siingi. Küll on maja haaval suutnud vene pool edeneda Velõka Novosilkast edelas (30 km kaugusel) Malõnivka asulas ja jõudis asula keskele. Tundub, et siinsel rindel on hakanud pisu mõnes kohas enam vene pool proovima muuta senist pikalt seisunud rindejoont.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa majandus „ei tohi mingil juhul langeda ega stagneeruda,” ütles putin oma Peterburi majandusfoorumi SPIEF-2025 avakõnes. putini sõnul on venemaa SKP keerulisest väliskeskkonnast hoolimata „viimase kahe aasta jooksul kasvanud enam kui 4% aastas, mis tähendab, et see on kasvanud kiiremini kui globaalne keskmine”. Nüüd on olukord aga muutunud: Rosstati andmetel aeglustus majanduskasv märtsi lõpuks 1,4%-ni ja majandus on esimest korda pärast 2022. aastat hakanud kvartaliga kahanema. „Mõned spetsialistid ja eksperdid osutavad stagnatsiooni ja isegi majanduslanguse ohtudele. Seda ei tohi muidugi mingil juhul lubada,” ütles putin.
Majandusarengu minister maksim rešetnikov ütles päev varem Peterburi foorumil, et venemaa on majanduslanguse äärel. Ja keskpanga juht elvira nabiullina hoiatas, et majanduse ressursid, mis võimaldasid tal sõjaliste operatsioonide ja sanktsioonide kiuste kasvada, on „ammendatud”. nabiullina sõnul hõlmab see tööjõudu, kasutamata tehasevõimsust ja Rahvusliku Heaolu Fondi reserve, mille likviidsetest varadest kaks kolmandikku on sõja algusest peale ära kulutatud. Reede hommikul ütles venemaa Töösturite ja Ettevõtjate Liidu juht Aleksandr Šohhin SPIEFil, et paljud ettevõtted on maksejõuetuse-eelses seisundis ning Severstali peamine omanik, venemaa suuruselt teine miljardär Aleksei Mordašov teatas massiliste pankrottide ohust kõrge baasmäära ja langeva nõudluse tõttu.
Kuid putin kinnitas SPIEF-il kogunenutele, et ta ei usu süngetesse prognoosidesse ja teeb ambitsioonikaid plaane. 2030. aastaks peaks vaesusmäär venemaal langema 7%-ni ja seejärel 5%-ni, riik peaks üle minema kõrgepalgalise majanduse režiimile, suurendama nafta- ja gaasivälist eksporti, jõudma äritingimuste poolest maailma 20 parema hulka, suurendama investeeringuid 60% ning suurendama teadus- ja arendustegevuse rahastamist 2%-ni SKPst, loetles ta.
„Meie selle aasta kõige olulisem ülesanne on tagada majanduse üleminek tasakaalustatud kasvutrajektoorile. <…> Peame saavutama mõõduka inflatsiooni ja madala tööpuuduse,” ütles putin. Mis puutub uutesse sanktsioonidesse, mida USA ja EL arutavad ning mis eeldatavasti mõjutavad varitankerite laevastikku, siis nende all kannatavad ainult venemaa vaenlased, ütles putin. „Katsed meile kahju tekitada toovad kaasa ka ühiseid probleeme. Ja esiteks, neile, kes üritavad, vabandage mind, meile kahju tekitada,” ütles ta.
12. Peaprokuratuur, mis on viimastel aastatel kohtu kaudu kümneid ettevõtteid konfiskeerinud, hakkab tähelepanelikult jälgima välismaiste ettevõtete võimalikku naasmist venemaale. Sellest teatas reedel Peterburi foorumil venemaa peaprokurör igor krasnov. „Jälgime valitsuse tegevust tähelepanelikult. Vaatame, kes tulevad, välispartnerid, kes on juba lahkunud, kes käitusid halvasti – millistel tingimustel nad tulevad,” tsiteerib Reuters Krasnovi sõnu.
„Me näeme kindlasti, et tingimused, mille alusel meie äri tegutseb, on paremad. Noh, vähemalt selleks, et meie, meie ettevõtjate õigusi ei rikutaks, vaid austataks. Ja et nad töötaksid samadel tingimustel, nagu nad praegu töötavad. Et neil oleks kasumlik töötada. Sest nad on need nišid juba hõivanud,” ütles krasnov, kes hiljuti teatas 2,4 triljoni rubla väärtuses varade tagastamisest riigi omandisse.
Hoolimata asjaolust, et võimud räägivad suurest huvist ja valmistavad ette reegleid lahkunud välismaiste ettevõtete tagasipöördumise puhuks, pole lääne investorite poolt veel mingit elevust, ütlesid kaks energiasektori ja pangandussektori allikat Reutersile. Kumbki neist pole konkreetseid tagasipöördumistaotlusi näinud. Nad naasevad ainult ametnike kõnepuldist, ütles üks allikatest. „Võib-olla on neid, kes tahaksid tagasi pöörduda, sest see on raha neile, aga mitte praeguses olukorras, ilmselt,” ütles teine allikas. „Sissepääsutaotlusi pole veel esitatud,” tunnistas minister anton siluanov SPIEF-il. „Kuid ma tunnen, et olukord on muutumas ja huvi venemaale investeerimise vastu kasvab,” lisas ta.
Majandusteadlane ja venemaa keskpanga endine aseesimees Sergei Aleksašenko usub, et isegi kui sõjategevus Ukrainas homme lõpeb, on vähesed tõsised suurettevõtted valmis venemaad investeerimiskohana kaaluma. „Kõik näevad selgelt, et omandiõiguste olukord läheb iga päevaga ainult hullemaks,” ütles Aleksašenko Reutersile. Viimase kolme aasta jooksul on kreml arestinud umbes tosin välismaist ettevõtet ja kiirendanud kodumaiste varade konfiskeerimise tempot: riik on üle võtnud teraviljakaupleja Rodnye Polya, Domodedovo lennujaama, riigi suurima laovarade omaniku Raven Russia, plii- ja tsingitootja GMK Dalpolimetall ning naftaväljade teenindusettevõtte Borets. „venemaal pole tänapäeval midagi üliatraktiivset, seega peaksid välismaised ettevõtted ninast veri väljas kõik maha jätma ja venemaale raha teenima minema,” lisas Aleksašenko.
13. putin on teinud ettepaneku kasutada Nõukogude Liidu viimaste aastate retsepte, et saavutada venemaa majanduse kasv, mis on nüüdseks üle läinud sõjalisele teele. Järgnevatel aastatel peaksid kaitsetööstuse tehased hakkama tootma tooteid tsiviiltööstusele, ütles putin Peterburi rahvusvahelisel majandusfoorumil (SPIEF) peetud peaettekandes. „On vaja saavutada kaitsetööstuskompleksi ja tsiviilsektori ühendamine, hakata tootma kaheotstarbelisi tooteid, mille järele on nõudlust mere- ja jõetehnika valdkonnas, lennukite tootmises, elektroonikatööstuses, meditsiiniseadmete tootmises, põllumajanduses jne,” loetles putin.
Ta lisas, et kaitsetööstuskompleks „on hea hoo sisse saanud”, on oma toodangut mitu korda suurendanud ja valdab uut tüüpi relvi ja varustust. Tulevikus on aga vaja loobuda „ettevõtete jagamisest puhtalt kaitsetööstuseks ja ainult tsiviilsektoris tegutsevateks ettevõteteks”, ütles president. Kaitsetehaste ümberkorraldamine sai NSV Liidu majanduspoliitika nurgakiviks 1980. aastate lõpus, vahetult pärast seda, kui naftahindade langus vallandas riigis terava välisvaluutapuuduse ja tarbekaupade impordi võimatuse.
Seejärel hakkasid kaitsetööstuse ettevõtted lisaks sihtotstarbelistele toodetele tootma ka tarbekaupu. Näiteks Novosibirskis asuv Tškalovi lennundustehas hakkas tootma alumiiniumpanne ja Krasnojarski lähedal asuv Rešetnevi tehas hakkas tootma „tervisekettaid” (kaks laagriga ühendatud metallplaati). See idee oli riigi huvides, kus kõige lihtsamad asjad, sealhulgas mööbel, kergetööstuse tooted ja kõik koduks vajalik, tuli osta ja importida, põhjendas NSV Liidu viimane peasekretär Mihhail Gorbatšov 2016. aastal. „Me pidime õppima neidsamu praepanne ise tootma. See oli kooskõlas riigi ja ühiskonna kultuurilise arenguga,” ütles ta.
14. Alates selle aasta 1. septembrist loetakse venemaal keelatud platvormidel, sealhulgas Instagramis ja Facebookis (mis kuuluvad vene Föderatsioonis „ekstremistlikuks” peetavale Meta korporatsioonile), paigutatud reklaami haldusõiguserikkumiseks. Nagu Roskomnadzori asejuhataja vladimir logunov Peterburi rahvusvahelise majandusfoorumi raames ütles, tuleb varem avaldatud integratsioonid enne seda kuupäeva eemaldada – vastasel juhul määratakse rikkujatele trahv.
„Me arvestame faktiga: kas internetis on reklaami? Jah. Kas seda levitatakse keelatud ressursil? Vastavalt sellele kas see märgistatakse, tunnistatakse reklaamiks ja selle eest määratakse trahv, sest reklaam on sellistel ressurssidel alates 1. septembrist keelatud. Või see ei ole märgistatud – märgistamata jätmise eest määratakse trahv,” selgitas logunov (tsiteeris RBC). Tema sõnul teeb Roskomnadzor nüüd aktiivselt koostööd suurte reklaamijatega „selgitava ennetava seire” raames, et veenda neid selliseid integratsioone eelnevalt – enne seaduse jõustumist – eemaldama.
Eelmisel kevadel keelas venemaa seadusandlikult reklaami välis- ja rahvusvaheliste organisatsioonide platvormidel, mida riigis peetakse soovimatuteks või äärmuslikeks. Märtsi lõpus võttis riigiduuma vastava seaduseelnõu teisel ja kolmandal lugemisel vastu, seejärel 2. aprillil kiitis Föderatsiooninõukogu dokumendi heaks ja 7. aprillil allkirjastas selle putin.
Seaduseelnõu seletuskirjas märkisid autorid (saadikud aleksandr hinštein, andrei lugovoi, vassili piskarev, anton gorelkin ja andrei klišas), et venelased kasutavad jätkuvalt Instagrami ja Facebooki VPN-i kaudu, mis võimaldab Metal reklaamist tulu saada. Samal ajal võib reklaamitulu nende hinnangul ulatuda 50–90% kogutulust. Uute eeskirjade rikkumise eest karistatakse rahatrahvidega: üksikisikutele 2–2,5 tuhat rubla, ametnikele 4–20 tuhat rubla ja juriidilistele isikutele 100–500 tuhat rubla. Rubla kurss euroga: 1:0,011.
Riigiduuma esimees vjatšeslav volodin nimetas seadust meetmeks riigi huvide kaitsmiseks. Mais suurendasid venemaa võimud tooraine ekspordist saadavate tulude järsu languse kompenseerimiseks 2025. aasta trahvide ja sanktsioonide kogumise kava enam kui kolmandiku võrra. Eelarveseaduse heakskiidetud muudatuste kohaselt loodab valitsus trahvidest, sanktsioonidest ja kahjude hüvitamisest saada 257,9 miljardit rubla – see on 66,25 miljardit rubla (ehk 34%) rohkem kui algselt planeeritud (191,7 miljardit rubla).
15. Lühiuudised
Euroopa riikide läbirääkimised Iraaniga lõppesid ebaõnnestumisega. Vastatikune üksteise pommitamine jätkus ka täna öösel.
20. juunil pidas ÜRO Julgeolekunõukogu istungi Ukraina sõja ja venemaa rünnakute sagenemise teemal. Põhjuseks venemaa sagenenud rünnakud linnade ja külade pihta. Viimase aasta surmavaim rünnak Kiievi vastu toimus 16. juuni öösel vastu 17. juunit: hukkus vähemalt 28 tsiviilisikut, üle 130 sai vigastada ja kümned on endiselt rusude all.
venemaa alaline esindaja ÜRO juures vassili nebenzja ütles, et lahendusmemorandum koos relvarahu ettepanekutega on Kiievi jaoks parim pakkumine. nebenzja ütles seda ÜRO Julgeolekunõukogu kohtumisel, tsiteeritud venemaa meedia poolt. „venemaa-Ukraina otsekontaktide käigus Istanbulis andsime üle oma rahumeelse lahenduse memorandumi kavandi,” sõnas ta. nebenzja tsitaat: „See on parim pakkumine, mille Ukraina täna saada saab. Soovitame teil see vastu võtta.” nebenzja tuletas meelde ka, et venemaa teeb ettepaneku pidada järgmine läbirääkimiste voor Ukrainaga Istanbulis pärast 22. juunit.
putin ütles, et venemaa territoorium on koht, kuhu „astub vene sõduri jalg”. Ukraina välisminister Andri Sõbiha vastas, et „putinil pole vahet vene sõduritel ega nende jalgadel, mis on Ukraina droonide poolt puruks rebitud.” Tema sõnul paistavad kõigist putini hiljutistest hullumeelsetest avaldustest silma sõnad „vene sõduri jala” kohta.
Ukraina uudistest: Eesti on alustanud kaitseliini ehitamist venemaa piirile. Esimene 4,4 miljoni euro suurune etapp hõlmab 3 meetri sügavusi kaevikuid ja 28 betoonpunkrit. Samuti on planeeritud kümme hoiukohta. Sarnaseid kindlustusi on oodata ka Lätis ja Leedus.
Itaalia kaitseminister Guido Crosetto sõnul ei ole NATO praegusel kujul enam mõttekas. Ta väljendas seda arvamust Padova konverentsi ajal, vahendab Sky tg24. „NATO-l pole enam põhjust praegusel kujul eksisteerida. Atlandi ookean oli kunagi maailma keskpunkt, nüüd on see kogu maailm,” ütles Crosetto. Ta lisas, et USA ja Euroopa olid kunagi maailma keskpunkt, „nüüd on kõik teised, kellega peame suhteid looma”. Crosetto rõhutas, et kui allianss loodi rahu ja vastastikuse kaitse tagamiseks või on see organisatsioon, mis võtab selle ülesande enda peale ja suhtleb Lõunaga, muutub NATO millekski põhimõtteliselt erinevaks. „Vastasel juhul ei saavuta me eesmärki tagada julgeolek kõigile kehtivate reeglite raamistikus,” selgitas minister. Ta lisas, et „me räägime tihti nii, nagu elaksime 30 aastat tagasi, aga kõik on muutunud. Me räägime Euroopast nii, nagu see ikka veel midagi tähendaks. Võib-olla oleks see võinud midagi tähendada, kui see oleks kunagi omandanud poliitilise subjektiivsuse, ühise välispoliitika ja kaitsesüsteemi. Aga seda ei juhtunud. Ja mul on kahju seda öelda – selle aeg on möödas,” teatas minister.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
