Sõja ülevaade: 1213. päev – rindejoones muutusi ei tuvastanud
Avaldatud: 20 juuni, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 20. juuni 2025:
rindejoones muutusi ei tuvastanud, kulu ikka kõrge. Murepilved venemaa majanduse kohal tihenevad.
1. Sajab, sajab, sajab… karm on see kohalike elu rinde lähedal.
2. Hetkel vaid kõlakas huvitavast kohast.
3. Kursk/Belgorod: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. „See ei saa kaua jätkuda.” Gref teatas uute investeeringute täielikust peatumisest venemaal.
12. Välisinvesteeringute sissevool venemaale on langenud madalaimale tasemele alates sajandi algusest.
13. nabiullina teatas venemaa majanduse viimaste ressursside ammendumisest.
14. Läti keelab venelastel kinnisvara osta.
15. Lühiuudised
Huvitaval kombel on hakanud sektoriti/lõiguti rünnakute arvud kõikuma. Eile langes tuntavalt surve Sumõ suunal, aga tõusis nii Harkivi kui Lõmani suunal, mujal Harju keskmine. Veel ei hakkaks sellest järeldusi tegema, kuigi tahaks, liialt tihti kipub nii näppu lõikama ja selliseid eksivaid prognoose on vist kõik kirjutajad kamaluga teinud, aga egas tuleviku ennustamine kipubki tänamatu töö olevata, aga kui sada kirjutab, siis mõnel läheb ka täppi… õnneks rohkem neil, kes professionaalsemad, aga need ei kipu tuleviku suhtes kindlas kõneviisis rääkima/kirjutama… eks seetõttu ei kipu ka paljusid jutupunkte kommenteerima ning arvata võib, et kes viitsib neid igapäevaseid lugusid lugeda, on ka pisu haritumad ja leiavad järelduste tegemiseks vajalikku infot tooremal ehk siis töötlemata kujul…
Suuri muutusi vene poole kaotustes polnud, nõks keskmisest rohkem siiski soomust, kaudtuleüksuste kaotuse number pisu üle keskmise. Kuidagi eriti edutu vene poole eilne päev, eip usu, et vaid nii pikalt jätkatakse, kuigi ka see taktika, mida kurnamise nime all tuntakse, on toonud edu, aga ühel ammuse aja kuningal, nimega Pyrrhos, oli sellest nii mõndagi rääkida… vaatame, mis homne päev toob… kas jätkub liugpommide heitmise langus ning pisugi suudetakse hoida kaudtuleüksusi rohkem vaos… ja üks paarisaja eurone droon mootorratta hävitamiseks võib ka olla pisu edulugu (kui vaid neid piisavalt jagub).
1. Päeva algusest on venemaa armee Harkivit droonidega kahes laines rünnanud.
Täna öösel mürisesid Odessas plahvatused venemaa ründedroonide tõttu (ja neid oli palju), linnas puhkesid tulekahjud ja registreeriti tsiviilinfrastruktuurile tekitatud kahju.
Üks näide olukorrast rinde läheduses: Suurtükitule ja venemaa õhuväe droonide sagenemise tõttu, eriti elanike evakueerimise vastu, muutub Kupjanskist evakueerimine üha raskemaks. Kupjanski RVA juht Andrei Kanaševitš avalik-õigusliku ringhäälingu Suspilne eetris: Evakueerimisse plaanitakse kaasata päästjaid ja politseid soomustranspordiga – Kanaševitši sõnul pole seda enam võimalik läbi viia ainult vabatahtlike gruppide abil.
See näitab, et olukord muutub keerulisemaks, venelased on üsna aktiivselt ja märkimisväärselt suurendanud pommitamist, kasutades kõike, mis neil on. Kab’id (liugpommid), ütleb Kanashevitš, ründavad Kupjanskit ja ümbritsevaid asulaid iga päev. Kõiki Oskoli jõe paremkalda äärse piirkonna asulaid pommitatakse ja rünnatakse droonidega. „Peamine probleem on FPV droonide ja täpsemalt fiiberoptilistel alustel liikuvate FPV droonide märkimisväärne suurenemine. (Nad ründavad – toim.) liikuvaid sihtmärke. Me näeme, et neil pole tegelikult valikut ja tule alla satuvad tsiviilautod ja ka sõjaväe omad.”
Kupjanski ja teiste Oskoli jõe paremkalda asulate pommitamise ohu tõttu ei ole alati võimalik taastada elanike vee-, gaasi- või elektrivarustust, mida pommitamine on katkestanud, ütleb Kanashevitš. „Raske on öelda, kuidas nad sellistes tingimustes elada üritavad.” Näiteks Petropavlovski kogukond, mis deokupeeriti 2022. aasta septembris. Pärast deokupatsiooni ei ole julgeolekuolukorra tõttu suudetud taastada ei elektri-, vee- ega gaasivarustust. Inimesed olid seal tänaseni.
RVA juhi sõnul on alates 2022. aasta septembrist venemaa agressiooni tagajärjel Kupjanski rajoonis hukkunud umbes 349 inimest ja vigastada on saanud kolm korda rohkem inimesi. Juba mais teatati, et Harkivi oblastis asuv Kupjanski linn hävis või sai kahjustada 90% ulatuses, olukord kogukonnas on kriitiline.
2. Kinnitamata teated venemaa Orenburgi oblastist: Kohalikud kanalid väidavad, et Ukraina sabotaažiüksused võisid siseneda Kasahstanist. Väidetavalt märgati droone venemaa strateegiliste raketivägede baaside lähedal.
3. Kursk/Belgorod: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Praegune venemaa majanduse jahtumine ähvardab lähitulevikus suurteks probleemideks muutuda. Paberil kogeb venemaa investeerimisbuumi: esimeses kvartalis kasvasid investeeringud põhivarasse 8,7% võrreldes 2024. aasta jaanuari-märtsiga, kuid tegelikkuses pole kõik nii ilus. Äri on praktiliselt uute projektide käivitamise lõpetanud, ütles Sberbanki president German Gref. Sber hindab oma osakaalu investeerimisprojektide finantseerimisel 60–65%-le.
„Ettevõtted on investeerimistsükli peatanud,” ütles Gref. „Meie, riigi suurim investeerimisprojekte finantseeriv pank… esimest korda pikka aega, alates selle aasta algusest, pole me finantseerinud ühtegi uut investeerimisprojekti. Me finantseerime ainult vanu projekte lisaks.” Ta märkis, et ärikäitumine on muutunud ja finantseerimistaotlusi praktiliselt pole. „See on ratsionaalne, mõistetav. Kuid see ei saa kaua jätkuda,” hoiatas Gref, „sest investeerimistegevuse peatumise maksame järgmise kahe kuni kolme aasta majanduskasvuga kinni.”
venemaal on peamine investeeringute allikas ettevõtete omakapital, mis moodustab üle poole investeeringutest (eelmisel aastal 56,7%). Peamine kaasatud vahendite allikas on kõigi tasandite eelarved (16,6%), pangalaenud on tähtsuselt alles kolmandal kohal (10,9%) ja muud laenud on olulised (8,8%). Tavaliselt võetakse projektide vahendeid erinevatest allikatest.
Ettevõtete kasum kahaneb: eelmisel aastal ületas see kahjumit 30,4 triljoni rubla võrra – see on 6,9% vähem kui aasta varem –, hoolimata asjaolust, et inflatsioon oli 9,5%. Laenude intressimäärad ei ole mitte ainult muutunud kättesaamatuks, vaid paljudes tööstusharudes võrdusid eelmisel aastal kasumlikkusega või ületasid seda, märkis võimudele lähedal olev analüütiline keskus CMACS, märkides, et see võtab erainvesteeringutelt mõtte. Kõrged määrad demotiveerivad ettevõtlust, kurtis majandusarengu minister maksim rešetnikov. See ongi see ratsionaalsus, millest Gref rääkis.
Keskpank vastab, et kasum, kuigi väheneb, on ajalooliselt kõrge ning paljud ettevõtted on viimase kahe kiire kasvu aasta jooksul kogunud finantsreserve. Panga regulaarsed tuhandete ettevõtete küsitlused loovad pildi, mis sarnaneb Grefi kirjeldatule, kuid mitte sellises ulatuses: „Uuringute kohaselt jätkavad ettevõtted oma investeerimisplaanide optimeerimist, keskendudes valmimisjärgus projektidele,” märkisid keskpanga juhid märtsi lõpus baasintressimäära arutades. Kõik see nende arvates „aitab kaasa investeerimistegevuse kasvu sujuvamale aeglustumisele sel aastal”.
Samal ajal lisab keskpank investeeringute aeglustumisele veel kaks olulist põhjust: kõrge inflatsioon ja täielik ebakindlus. „Ettevõtted teatavad, et investeeringute laienemist piiravaks oluliseks teguriks on materjalide ja seadmete maksumuse märkimisväärne tõus,” seisab kokkuvõttes. Veidi varem, jaanuaris näitas keskpanga ettevõtete monitooring, et investeerimistegevust piiravate tegurite hulgas on suurenenud investeerimislaenude intressimäärade taseme mõju ja majandusolukorra ebakindlus. Samal ajal suurendavad pangad ettevõtetele laene.
Esimese nelja kuuga kasvas ettevõtete laenuportfell, sealhulgas võlakirjad, 1 triljoni rubla ehk 1,1% võrra. Nii nõrk kasv on tingitud asjaolust, et sel ajal edendati eelarves aktiivselt valitsuse tellimusi ning paljud ettevõtted maksid vanu laene tagasi või kaasasid vähem uusi. Sberbank suurendas oma ettevõtete laenuportfelli viie kuuga 1,5% võrra (välja arvatud valuuta ümberhindamine). Need on aga laenud mitte investeeringuteks, vaid jooksvaks tegevuseks, selgitas Grefi esimene asetäitja Aleksandr Vedjahhin: „Näeme portfelli struktuuri muutust, investeerimiskomponendi vähenemist ja käibekapitali suurenemist. See näitab, et praeguste tempode juures pole ettevõtetel piisavalt raha oma äri arendamiseks, nad lähevad käibekapitali saamiseks panka.”
12. ÜRO kaubandus- ja arengukonverents (UNCTAD) tegi neljapäeval alanud Peterburi rahvusvahelisele majandusfoorumile ainulaadse kingituse. ÜRO avaldatud aruandes välismaiste otseinvesteeringute kohta maailmas näitas, et venemaa suutis eelmisel aastal oma majandusse meelitada vaid 3,3 miljardit dollarit – madalaim näitaja alates 2001. aastast, mil riik alles hakkas kolm aastat varem aset leidnud finantskriisist väljuma.
Need arvud annavad igati põhjust panna SPIEF-i pealkirjas sõna „rahvusvaheline” jutumärkidesse. Välismaiste otseinvesteeringute (FDI) sissevool langes eelmisel aastal 62,8% võrreldes 2023. aastaga ja 11,7 korda võrreldes sõjaeelse 2021. aastaga, mil see ulatus 38,8 miljardi dollarini.
„venemaal pole tänapäeval midagi ülimalt atraktiivset, mis paneks välismaised ettevõtted kõik maha jätma ja venemaale raha teenima minema,” ütles majandusteadlane ja venemaa Panga endine aseesimees Sergei Aleksašenko Reutersile. Keskpanga enda andmetel on mitteresidentide investeeringud venemaa Föderatsiooni reaalsektorisse viimase kolme aasta jooksul vähenenud 57%: ettevõtete 497,7 miljardilt dollarilt otseinvesteeringutelt (kumulatiivne kogusumma) 1. jaanuari 2022. aasta seisuga oli 2025. aasta alguseks alles vaid 216 miljardit dollarit – see on minimaalne summa alates 2009. aastast.
Isegi kui sõjategevus homme lõppeks, oleksid vähesed tõsised suurettevõtted valmis venemaad investeerimiskohana kaaluma, usub Aleksašenko: Kõik näevad selgelt, et omandiõiguste olukord läheb iga päevaga ainult hullemaks. Natsionaliseerimine kogub hoogu. Viimase kolme aasta jooksul on võimud arestinud üle tosina välismaise ettevõtte, viimane selles nimekirjas oli Domodedovo lennujaam. Vähem kui kuu aega tagasi kutsus putin üles kägistama välismaiseid IT-ettevõtteid, mis tema sõnul tegutsevad venemaa vastu, kuid pole venemaa turult täielikult lahkunud.
Alates 2001. aastast oli otseinvesteeringute sissevool väiksem ainult aastal, mil putin Ukrainas sõja alustas: 2022. aastal oli see negatiivne, ulatudes -15,2 miljardi dollarini, vastavalt UNCTAD-ile. Negatiivne väärtus näitab, et välismaised ettevõtted, kes olid varem venemaale raha investeerinud, repatrieerisid selle kiiresti.
13. venemaa Panga juht elvira nabiullina ütles neljapäeval Peterburi rahvusvahelisel majandusfoorumil, et ressursid, mis võimaldasid venemaa majandusel kaks aastat sõja ja sanktsioonide ajal kasvada, on ammendunud. „Me kasvasime kaks aastat üsna kiiresti, kuna kasutati vabu ressursse,” ütles ta. nabiullina sõnul puudutab see tööjõudu, tootmisvõimsust, pangandussüsteemi kapitalireserve, aga ka Rahvusliku Heaolu Fondi raha, mille abil valitsus lappis eelarves „auke” ja maksis triljoni dollari suuruste megaprojektide eest.
„Me peame mõistma, et paljud neist ressurssidest on tegelikult ammendunud,” ütles nabiullina (tsiteeris TASS). Rosstati andmetel on töötuse määr langenud ajalooliselt madalale tasemele 2,3%-ni ning massiline väljaränne ja meeste sõtta värbamine on tekitanud personalipuuduse, milleks valitsus hindab 2 miljonit inimest.
Rosstati andmetel ületas ettevõtete tootmisvõimsuse rakendusaste 80%, mis sai tänapäeva ajaloo rekordiks. Rahvusliku Heaolu Fondi likviidsed varad on sõja algusest saadik vähenenud kolm korda – 2,8 triljoni rublani. Fondi valuutareservid on langenud 153,7 miljardi jüaanini – miinimum alates selle loomisest 2008. aastal – ja Rahvusliku Heaolu Fondi kullareservid on kahanenud 139,5 tonnini, kuigi enne sõja algust ületasid need 400 tonni. RANEPA eksperdid hoiatavad, et fond võib 2026. aastal täielikult ammenduda.
venemaa majandus on „languse äärel”, ütles majandusarengu ministeeriumi juht maksim oreškin SPIEF-i kohtumisel nabiullinaga. Rosstati andmetel aeglustus SKP kasvumäär esimeses kvartalis kolm korda – 4,1%-lt 1,4%-le ning kvartalist kvartalisse hakkas majandus esimest korda alates 2022. aastast kahanema. Ettevõtete kasum langes märtsis kolmandiku võrra ja peamise nafta- ja gaasisektori puhul poole võrra. Tööstus oli stagnatsiooni äärel (jaanuaris-aprillis 1,2% kasv) ja tsiviiltööstus hakkas kahanema. Jaekaubanduse käive aeglustus kolm korda – aprilli lõpus 2,4% võrreldes detsembri lõpu 7,2%-ga.
Sisuliselt ütlevad majandusbloki ametnikud putinile, et on aeg valida – sõda või majandus, ütles ühe venemaa ekspertkeskuse juht Novaja Gazeta.Europe’ile. „Selliseid hääli kuuleb aina valjemini,” on ekspert kindel. „Nad räägivad esooplikus keeles (Esoopia keel on suhtlusvahend, mille eesmärk on anda vandenõu või põrandaaluse liikumise teadlikele liikmetele edasi varjatud tähendust, säilitades samal ajal kõrvalseisjatele süütu tähenduse varjundi), et me ei saa enam kulusid endale lubada, riiklik heaolufond saab otsa ja seda pole kusagilt täiendada.”
Pärast kolmeaastast sõjalist mobilisatsiooni jahtub venemaa majandus, ütleb Euroopa Poliitikaanalüüsi Keskuse teadur Alexander Koljandr. „Majandus saab auru otsa ja majanduslangus võib kergesti muutuda kokkuvarisemiseks,” hoiatab ta. „Ametnike halvad otsused, naftahindade edasine langus, hooletus inflatsiooniga – ja venemaa võib sattuda suurtesse raskustesse.”
14. Läti Seim võttis kolmandal ja viimasel lugemisel vastu seaduse, mis keelab venemaa ja Valgevene kodanikel ning nendes riikides registreeritud ettevõtetel riigis kinnisvara ostmise, teatab LSM portaal. Dokumendi kohaselt, mida toetas 69 saadikut (kaheksa vastuhäält), kehtib piirang ka juriidilistele isikutele, milles venemaa Föderatsiooni ja Valgevene Vabariigi kodanikele kuulub vähemalt 25% aktsiakapitalist ja kus nad on soodustatud isikud.
Seaduses tehti mitmeid erandeid. Eelkõige saavad venelased ja valgevenelased vara omanikuks, kui selle on pärinud sugulased või kui kohus on selle varaks tunnistanud. Lisaks tehti leevendus venemaa Föderatsiooni ja Valgevene Vabariigi kodanikele, kellel on Lätis alaline elamisluba või Euroopa Liidu alalise elaniku staatus: neil on endiselt võimalus osta oma ainus kodu.
Uue seaduse vastuvõtmise põhjendusena nimetasid autorid – Edmunds Jurevičsi juhitud parempoolse „Uue Ühtsuse” saadikud – ohtu Läti riigi julgeolekule. Dokumendis öeldakse, et valgevenelaste ja venelaste kinnisvara ostmist saab kasutada hübriidsõja vahendina. Moskva kasutab oma kodanike viibimist välismaal ka sissetungi ettekäändena, õigustades sõjalist tegevust vajadusega neid kaitsta, märkisid algatuse autorid. Seadus ei kehti enne seaduse vastuvõtmist sõlmitud tehingute kohta.
2025. aasta kevadel võtsid Soome parlamendiliikmed sarnase seaduse vastu. See tähendab, et kinnisvara omandamine riigis on lubatud ainult neil Venemaa kodanikel, kellel on alaline elamisluba. Alates 2023. aastast kehtivad sarnased reeglid ka Leedus. Erinevalt Soomest ja Lätist on need aga vastu võetud ajutiste sanktsioonidena, mitte alalise seadusena. Seetõttu ei kehti keeld ühegi elamisloa, sealhulgas ajutise elamisloa omanikele.
15. Lühiuudised
President Zelenski nimetas Gennadi Šapovalovi Ukraina relvajõudude maavägede ülemaks.
NBC uudised: Iisraeli Raudkuppel peatas vaid 65% Iraani rakettidest.
Põhja-Korea võib saata venemaa droonitehasesse 25 000 töötajat mehitamata õhusõidukite (UAV) kogemusi omandama – NHK. Väidetavalt kaalub Pyongyang töötajate saatmist Tatarstanis Alabugas asuvasse „Shahed” droone tootvasse tehasesse vastutasuks droonide opereerimise väljaõppe eest.
Ukraina katsetab koos NATO partneritega uusi vastumeetmeid venemaa pikamaa-liulaskepommide (KAB) vastu, mida on praegu raske mõjutada. Kaitseministeeriumi teatel on tehnoloogiad testimisfaasis ja nende kasutuselevõtt on planeeritud hiljem sel aastal.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
