Sõja ülevaade: 1212. päev – ühe küla kaotus
Avaldatud: 19 juuni, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 19. juuni 2025:
ühe küla kaotus, kas teine ka, veel ei tea, uudised mujalt rohkem juba kipuvad muret valmistama…
1. Piiri ja rinde lähedus ikka hullus sajus.
2. Miskit ikka.
3. Kursk/Belgorod: pisu vist on toonud kasvanud Ukraina omade aktiivsus rindejoone pidamist.
4. Harkiv: muutusteta, eip iga hoone käest-kätte käimist uuri.
5. Kupjansk-Kreminna: tundub pisu muutuste hõngu õhus, ikka positiivsema poole.
6. Siversk: kas kand järgmises külas maha saadi, veel ei tea.
7. Bahmut: ühe küla kaotus lisandus ja oht Kostjantõnivka linna suunas kasvab.
8. Donetsk: eip ühtki edenemist tuvastanud.
9. Lõunarinne: vist muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa rahandusministeerium laenas kuue kuuga sõjalise eelarve täitmiseks ligi 3 triljonit rubla.
12. Euroopa Liidu välisministri sõnul valmistub venemaa pikaajaliseks sõjaks Euroopas.
13. IAEA juht: pole tõendeid selle kohta, et Iraan oleks tuumarelva välja töötanud.
14. USA saadab Lähis-Itta kolmanda lennukikandja pärast seda, kui Iraan lükkas Trumpi ultimaatumi tagasi.
15. vene luuregrupp paljastati Argentinas.
16. Suurbritannia otsustas keelduda julgeoleku kaalutlustel venelaste ja hiinlaste palkamise.
17. Slovakkia arreteeris kaheksa inimest Ukrainale laskemoona hindade võltsimise eest, neist 4 sealse kaitseministeeriumi ametnikud.
18. Lühiuudised
Esmakordselt leiti Shahed-tüüpi droon, millel on arvutinägemise graafiline protsessorüksus, kaamera ja otsene raadioside.
Esimene suurem soomuse ja tsiklite kombineeritud rünnak kinnitust sai ja eip läinud neil hästi, lõid sellega lausa paari päeva taguse soomuse kaotuse numbrite tavapärase nivoo paigast. Mujal lõikudel siiski jätkatakse vaid kas jalaväe või kergliikuritega rünnakuid.
Rünnakuid eile kokku vaid 163 ja Sumõ suunal, Kupjansk-Kreminna sektoris ning lõunarindel rünnakute arv vähenes, tõusuteel Siverski suund ja Tšassiv Jari lõik, mujal suht sama tase. Liugpommide heitmine järjest väheneb, eile vaid 58, eip tea, kas tarneraskused… kaudtuld keskmisel tasemel ehk siis u 20% langus viimaste nädalate keskmisest ning kamikaze droonide arv ikka üle 3 tuhande ehk siis palju. Kipuvad jälle soomust pisu rünnakutesse lisama… aga meeldivalt kõrge oli eile vene poole kaudtuleüksuste tabamise number…
Järjest enam tuleb ka vene blogijatelt kurtmist, et vene väed annavad üha enam teada uutest vallutatud punktidest, mida siiski tehtud pole… kas soov saada preemiat või kõrgema juhtkonna tõusvad nõudmised edenemise vajalikkusest venemaa hüvanguks või lihtsalt kiitust ka pisu vaja…
Mõni vene poole edenemine küll kirja läks, aga kui vene pool nii kaua jätkab, siis näeb vaid ruutmeetri hinnatõusu ja selliselt küll Ukraina iseseisvust ohustada ei suudeta ning arvata võib, et miskit enamat siiski plaanitakse. Soomus seisab paljus jõude, keemiaga täidetuid rakette hakkab lisanduma ja võib-olla pole kaugel aeg, et miskit viirust töösse lasta või proovida rünnata mõnd Ukraina tuumajaama jne. Lisaks riigipöörde võimalik ettevalmistamine ning Ukraina oluliste võtmeisiskute kõrvaldamine… ja lääne liidrite ja avalikkuse töötlemine, et lõpetataks Ukraina toetamine…
Kunas paljus on maailma tähelepanu pöördunud Iisrael-Iraan suunale, siis seda lihtsam on vene poolel oma manipulatsioonidega jätkata. Seni pole pikemalt eelnimetatud sõjast kirjutanud, mõned killud siiski, tundub, et siis läheks peaaegu terve tööpäev lugemisele ja kirjutamisele ning vabatahtlikuna ja tasuta vist ei teeks kumbagi liini korraga… eks mõned päevad tagasi juba oli üks hommik, kus kirjutamise särtsu ei leidnud… kuidagi rahulikum oli, kuigi pisu siiski kripeldas… no on inimene üks keerukas ilming…
1. Piiri ja rinde lähedus ikka hullus sajus.
2. Ukraina kauglöögi droonid tabasid eile öösel Moskva metroopiirkonnast idas asuvaid tööstuslikke sõjaväe sihtmärke.
Täna öösel oli kohalike teatel Sevastoopolis alates kella 0.51-st vali. Toimus kolm plahvatust: kaks mitte eriti tugevat ja üks väga vali, kõlades nagu saabumine. Nad teatavad, et vali plahvatus toimus Cape Fiolenti piirkonnas.
Ukraina luureohvitseride juhitud partisanid kõrvaldasid okupeeritud Berdjanski linnapea kohusetäitja Mõhhailo Hrõtsai. Hrõtsai liitus vene vägedega 2022. aastal. Kollaborandina tegutseva linnapeana oli ta seotud Ukraina-meelsete kodanike tagakiusamise ja piinamisega.
3. Kursk/Belgorod: pisu vist on kasvanud Ukraina omade aktiivsus rindejoone pidamist ja eilne päev möödus tiheda üksteise kompamisega.
4. Harkiv: muutusteta ehk siis mõned rünnakud päevas ikka.
5. Kupjansk-Kreminna: hetkel on miskit muutunud juba mitmeid päevi selles sektoris. Lõunapoolseim vene sillapea lõigus tõusnud Ukraina vasturünnakud on vähemalt mingiks ajaks peatanud vene poole edenemise ning ei ole enam näinud ka põhjapoolse sillapea laienemist. Rünnakuid nagu jagub vene poolelt aga edu mitte.
6. Siversk: Serebrjanka külas nähti vene vägesid enne droonide tabamust. Hetkel on teadmata, kas seal ka kand maha saadi, aga selle suuna edenemine hakkab üha enam muret valmistama seoses Siverski linna kaitsmisega.
7. Bahmut: survet jagub nii Tšassiv Jari suunalt lääne poole kui Toretski kandis ning ühe küla kaotus kirja läks.
vene pool jõudis välja Stupotškõ lõunaossa (Tšassiv Jarist lõunas) ja tõenäoliselt vallutas kogu asula. Siin suunal soodustab surumist Siverski Donetski-Donbass kanali puudumine maapeal veetakistusena ning tuntav osa panustamisest on õhudessantnikud, kel parem väljaõpe. Kipuvad sellega ohustama Kostjantõnivka linna ümberpiiramist.
Toretski ümber lahinguid jagus kuid ühtki vene poole edenemist need kaasa ei toonud.
8. Donetsk: eile vene poole tihe rünnakute päev neile edu ei toonud.
Selgus, kust tulid paari päeva tagused vene soomuse kaotuse numbrid: Ukraina ametlikud uudised: 17. juunil tõrjusid kaitseväed pealetungi Jablonovka ja Aleksandro-Kalinovo asulate suunas (eenduv põhjasuunaline vene poole kombits Pokrovski-Toretski vahel) ning hävitasid 18 venemaa Föderatsiooni soomukit. Ajavahemikul 19.00–21.20 viis vaenlane läbi ulatusliku pealetungioperatsiooni mitmes laines erinevate intervallidega, mida toetas 23 soomusmasinat (SSM) ja 13 mootorratast. Rünnakus osales kuni 100 okupatsioonivägede sõjaväelast. Kaitseväe üksused tõrjusid vaenlase rünnaku, hävitasid 18 soomusmasinat ja kõik 13 mootorratast koos vaenlase personaliga.
Jätkub vene poole siin suunal pealetung piiramaks ümber esmalt Kostjantõnivka linna (rünnakud on tihenenud ka teisel pool linna Tšassiv Jari suunalt) aga piiramaks ümber ka Pokrovskit.
9. Lõunarinne: tundub, et vene pool on siiski veidi kaugemale edenenud Komari külas ja Bahatõrist läänes. Ukraina vasturünnakutest tuleb ka infot vene blogijatelt, aga siiski pole suutnud leida nende edenemisi Velika Novosilka suunal. Küll tuleb infot, et eriti tihedaks on läinud juba vaid sellel lõigul vene droonipilv lisaks tihedale kaudtule ja lennunduse tööle aga miskit on hakanud Ukraina paremini tegema, et hetkel pikemaid samme pole enam vene pool edasi saanud. Kõlakad räägivad, et olla siin paranenud kamikaze droonide maha võtmine… homseks vast pisu targem, kus rindejoon umbes on…
10. Herson: muutusteta.
11. Nafta- ja gaasieelarve tulude kokkuvarisemine suurenenud sõjaliste kulutuste taustal sunnib venemaa rahandusministeeriumi üha rohkem laenama. Selle aasta laenuplaan on 4,8 triljonit rubla ja ministeeriumi isu on suurem. Kolmapäeval emiteeris rahandusministeerium kaks OFZ emissiooni kogumahus 195 miljardit rubla ja täitis kvartaliplaani, mis oli 1,3 triljonit rubla. Esimeses kvartalis plaaniti laenata triljonit, kuid õnnestus kaasata rohkem – 1,4 triljonit rubla. Seega on rahandusministeerium vähem kui kuue kuuga laenanud üle 2,7 triljoni rubla (29,7 miljardit eurot) – 56% aastaplaanist.
Kõrge baasintressimäära tõttu on laenud rahandusministeeriumile sel aastal kallid. Kuueks aastaks laenati 15,2% aastas ja 11 aastaks – 15,5%. Kummagi emissiooni kupong ei ole seotud rahaturu intressimääradega, mis sõltuvad baasintressimäärast ja ei muutu, kui see langeb.
Rahandusministeerium püüab aga võimaluse korral paigutada just neid väärtpabereid konstantse kupongiga. Kui nõudlus on madal, pakutakse turule muutuva tuluga (ujuva intressiga) OFZ-sid. Rahandusministeeriumile ei meeldi, et need moodustavad peaaegu poole emiteeritud OFZ-idest ja ta püüab neid mitte ilma äärmise vajaduseta kasutada, püüdes vähendada nende osakaalu, selgitas aseminister vladimir kolõtšev. Eelmisel aastal, kui inflatsioon kiirenes ja keskpank tõstis baasintressimäära, ei paigutanud rahandusministeerium mitu kuud peaaegu üldse OFZ-sid ning alles aasta lõpus andis järele ja müüs ujuva intressiga võlakirju 2 triljoni rubla eest.
Sel aastal on olukord rahandusministeeriumile soodne. Alguses ei läinud asjad hästi, kuid pärast putini ja Trumpi telefonivestlust tekkisid lootused sõja lõpule ning riskikaltimad investorid otsustasid sellele kaasa mängida. Veebruaris ostsid mitteresidendid oksjonitel alates 2019. aastast maksimaalse koguse OFZ-sid ja märtsis ostsid nad väärtpabereid järelturult. Lootused rahule pole täitunud, kuid inflatsioon on hakanud aeglustuma, turg on seatud baasintressimäära langetamisele ja nõudlus valitsuse võlakirjade järele on kasvanud. Kuigi nõudlus on suur, suurendab rahandusministeerium laenamist – see võimaldab tal olla paindlikum, luues manööverdamisruumi olukorra halvenemise korral. Gazprombanki analüütikute arvates loob see tulevikuks ohutusvaru.
Tulevik näeb murettekitav välja. Mais heaks kiidetud eelarve muudatused näevad ette kulutuste edasist suurendamist 826 miljardi võrra, mis on tingitud nafta- ja gaasivälistest tuludest saadavatest liigsetest tuludest. Majanduskasv aga aeglustub, inflatsioon aeglustub ja see võib kaasa tuua nafta- ja gaasiväliste tulude puudujäägi. Uuendatud eelarve on arvutatud 7,6% inflatsiooni alusel, kuid majandusarengu ministermaksim rešetnikov ütles, et prognoosi alandatakse augustis. MMI analüütikud kahtlevad, kas eelarve täidab kavandatud kulutusi, eeldades, et need ületavad plaani 1,7–2,7 triljoni rubla võrra ning puudujääk on 2–3 triljoni rubla võrra oodatust suurem. Samal ajal on puudujääk juba kolmekordistunud – 3,8 triljoni rublani, viie kuu lõpuks oli see 3,4 triljonit.
Nafta- ja gaasitulude prognoosi on madalate naftahindade ja tugeva rubla tõttu vähendatud 2,6 triljoni rubla võrra. Kui nafta- ja gaasitulud jäävad alla baastaseme, kompenseeritakse vahe riiklikust heaolufondist (NWF), milleks on eelarve uues versioonis eraldatud 447 miljardit rubla. Likviidsete varade fondi on jäänud 2,8 triljonit rubla ja rahandusministeerium püüab seda päästa. Teatud asjaoludel võib tal selline võimalus tekkida.
Bloomberg Economicsi venemaa ja SRÜ majandusteadlane Aleksandr Isakov tuletab meelde, et eelarvereegli kohaselt (nagu seda enne pandeemiat kirjeldati) tuleks tugevama rubla tõttu tekkinud nafta- ja gaasitulude baaskao kompenseerida täiendava laenamisega. Isakovi sõnul suurendab iga dollari rubla vahetuskursi kõrvalekalle keskmisest aastaprognoosist selle reegli kohaselt laenamist ligikaudu 100 miljardi rubla võrra. Rahandusministeerium ei ole aga kohustatud seda reeglit järgima ja pole seda alati järginud, märgib Isakov, et tugeva rubla tõttu kaotatud nafta- ja gaasitulude eest on ette nähtud ka kompensatsioon. Majandusarengu ministeerium ennustab sel aastal keskmiseks vahetuskursiks 94,3 rubla dollari kohta (aasta lõpus 98,7) ja enam kui 30 keskpanga küsitletud analüütiku hinnangul 91,5 rubla dollari kohta.
12. venemaa plaanib laiendada sõjaliste operatsioonide teatrit Euroopas, mida tõendavad tema tohutud kaitsekulutused, ütles EL-i välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kaja Kallas. „See on pikaajaline plaan pikaajaliseks agressiooniks. Sa ei kuluta relvajõududele nii palju, kui sa ei plaani neid kasutada,” ütles ta Strasbourgis Euroopa Parlamendi liikmetele peetud kõnes (tsiteeris Associated Press). Kallas täpsustas, et venemaa sõjalised kulutused on juba niigi kõrgemad kui kõigil 27 EL-i riigil ning sel aastal investeerib kreml armeesse „rohkem kui tervishoidu, haridusse ja sotsiaalpoliitikasse kokku”. Ta ütles ka, et venemaa president vladimir putin „ehitab pidevalt oma relvajõude ja laiendab oma tuumaarsenali”.
Kallas kutsus liitlasi üles kiiresti saavutama uut kaitsekulutuste eesmärki 5% SKP-st, millele NATO peasekretär Mark Rutte ja USA president Donald Trump nõuavad. Tema arvates on EL-il selle ülesande täitmiseks piisavalt ressursse – ainuüksi uute finantsmehhanismide abil saavad liikmesriigid nelja aasta jooksul mobiliseerida kaitseks kuni 650 miljardit eurot. „Me elame väga ohtlikel ja rasketel aegadel. venemaa on juba otsene oht EL-ile: ta rikub meie õhuruumi, viib läbi provokatiivseid sõjalisi manöövreid EL-i piiride lähedal, sihib meie ronge ja lennukeid, torujuhtmeid, veealuseid kiudoptilisi kaableid ja elektrivõrke, meie tööstust, sealhulgas Ukrainat toetavaid ettevõtteid, ning värbab kurjategijaid sabotaažirünnakuteks,” loetles Kallas.
Ta kutsus ka liitlasi üles suurendama toetust Ukrainale, märkides, et vastasel juhul peavad kõik Euroopa riigid hakkama vene keelt õppima. „EL annab siin oma panuse eelkõige seetõttu, et Ukraina on Euroopa esimene kaitseliin. Me teame, et venemaa reageerib ainult jõule ja mitte millelegi muule,” lisas ta. Lisaks rõhutas Kallas EL-i sanktsioonide 18. paketi olulisust, märkides, et iga piirang nõrgestab putini võimet sõda pidada.
venemaa kaitsekulutuste kogumaht 2024. aastal kasvas reaalselt 42%, ulatudes 13,1 triljoni rublani (462 miljardi dollarini). See on 5 miljardit dollarit rohkem kui kõigi Euroopa riikide, sealhulgas Ühendkuningriigi, kaitse-eelarve kokku, mis kasvas eelmisel aastal 12% 457 miljardi dollarini, teatas Rahvusvaheline Strateegiliste Uuringute Instituut (IISS).
2025. aastal on venemaa kaitseks eraldanud 13,2 triljonit rubla (6,2% SKP-st) ehk peaaegu iga kolmanda rubla, mida pole juhtunud pärast Nõukogude Liidu lagunemist. Bloombergi andmetel on salajased kulutused kavandatud 12,9 triljonile rublale – 16% rohkem kui 2024. aasta eelarves.
13. Rahvusvahelisel Aatomienergiaagentuuril (IAEA) puuduvad lõplikud tõendid selle kohta, et Iraan üritab tuumarelvi toota, kuid agentuuri peadirektori Rafael Grossi sõnul on selle tekitatud ebakindlus „alati halb märk”. Iisrael sai aga enne Iraani-vastast sõjalist operatsiooni luureandmeid, et riik on alustanud aatomipommide süütenööride valmistamist. Ameerika Ühendriikidel sellist teavet pole, mis osaliselt seletab nende vastumeelsust Iisraeli rünnakutega liituda. Ükski riik maailmas ei rikasta uraani 60 protsendini nii nagu Iraan, mis on tehniliselt peaaegu samaväärne 90 protsendiga, mis on tuumarelvade valmistamiseks vajalik tase, ütles Grossi pressikonverentsil, kui temalt küsiti, kui lähedal Iraan sellele eesmärgile on. „Samal ajal oleme inspektorid, mitte poliitikaanalüütikud ega valitsusametnikud. Me vajame konkreetseid tõendeid aktiivse tuumarelvaprogrammi deklareerimiseks. Ja me pole neid näinud,” lisas ta, lisades: „Aga see ei tähenda, et nad [Iraan] ei asu tõsise murega piirkonnas.”
Iisraelis ollakse kindlad, et Iraan jätkab sellist tööd, ning usutakse ka, et riik on alustanud uuringuid selle kohta, mida on vaja tuumapommi valmistamiseks – et see saaks detoneerida ja plahvatada. Tel Aviv hoiatas Ameerika Ühendriike selle eest eelmisel kuul saadud luureandmete põhjal, teatab Wall Street Journal.
Kuid iisraellaste poolt teavitatud Ameerika ametnikud ei olnud veendunud, et teave viitas Teherani otsusele pommi ehitada, ütlesid ajalehele üks kõrgem luureametnik, teine Ameerika ametnik ja kaks asjaga kursis olevat kongressi abilist. Nende sõnul usub Washington, et luureandmed näitavad vaid seda, et Iraan viib endiselt läbi tuumarelvade uuringuid, sealhulgas vaatab uuesti läbi töö, mida ta tegi enne tuumarelvaprogrammi sulgemist 2003. aastal.
Iraani teaduslik töö ei näita, et riik on valmis kiiresti tuumarelva tootmist alustama niipea, ütles Middlebury rahvusvaheliste uuringute instituudi tuumaekspert Jeffrey Lewis. „See kõik näeb välja nagu uurimistöö,” ütles ta, kuid lisas: „Iraan tahab selgelt pommi valmistada.”
Grossi lisas pressikonverentsil:
Paljud Teherani kõrgemad ametnikud on öelnud, et Iraanil on niiöelda kõik pusletükid olemas. See tekitab palju ebakindlust, mis pole kunagi hea märk.
Ta ütles, et IAEA ei tea, kus asub praegu 409 kilogrammi kõrgelt rikastatud uraani, millest piisaks 10 tuumalõhkepea valmistamiseks, kuna Iisraeli sõjaline operatsioon takistab agentuuri inspektoritel neid jälgida ning Teheran on hoiatanud, et varusid võidakse teisaldada.
14. CNN teatab Ameerika ametnikule ja kahele teisele informeeritud allikale viidates, et Ameerika Ühendriigid on otsustanud paigutada Lähis-Itta, kus puhkes Iisraeli ja Iraani konflikt, järjekordse, kolmanda lennukikandja. See juhtus pärast seda, kui Islamivabariigi kõrgeim juht ajatolla Ali Khamenei lükkas tagasi USA presidendi Donald Trumpi ultimaatumi tingimusteta alistumise kohta. Nüüd suunduvat Ameerika kalleim lennukikandja, 333-meetrine Gerald R. Ford, mille väärtus on 13 miljardit dollarit, ja selle löögigrupp Vahemere idaossa. Laeva nimetatakse linnaks mere ääres. See on varustatud kahe Bechtel A1B PWR tuumareaktoriga ja on võimeline saavutama kiirust kuni 30 sõlme (56 km/h). Lennukikandja on relvastatud nelja RIM-116 RAM ja RIM-162 ESSM õhutõrjesüsteemiga, kolme 20 mm Phalanx CIWS õhutõrje suurtükiväesüsteemiga ja nelja 12,7 mm kuulipildujaga. See mahutab kuni 90 lennukit ja helikopterit, sealhulgas viienda põlvkonna F-35 hävitajaid, samuti üle 4000 inimese.
Varem saatis Ameerika Ühendriigid Lähis-Itta lennukikandja Nimitz, mis on võimeline pardale võtma hävitajaid F/A-18E/F Super Hornet, elektroonilise sõjapidamise lennukeid EA-18G Growler, õhudessant-eelhoiatuse lennukeid E-2D Hawkeye ja raskeid transpordihelikoptereid. Araabia meres on ka lennukikandja Carl Vinson, mille pardal on 36 hävitajat F/A-18 ja 12 uusimat F-35. Sellega kaasnevad raketiristleja ja kaks hävitajat, mis on varustatud Tomahawk tiibrakettidega, mille lennuulatus on 1,6 tuhat km.
Samal ajal saatis Ameerika Ühendriigid piirkonda täiendavaid hävitajaid ja pikendas seal juba olevate lahingulennukite: F-16, F-22 ja F-35, kasutuselevõtu perioodi. Lisaks viidi tankerlennukid Ameerika baasidest Euroopasse. Military Watchi andmetel said liitlaste lennuväljad 16. juuni hommikuks 30 KC-135 ja KC-46 lennukit, mis suudavad abistada nii USA kui ka Iisraeli õhuvägesid.
Ameerika Ühendriigid kasutavad lennukikandjaid jõu demonstreerimiseks kõikjal maailmas ja on üks esimesi, kes neid kriisiolukordades kasutab. Selliste laevade juhitud rünnakugrupid võimaldavad saada võimsa rühmituse, mis on võimeline pakkuma kaitset merel ja vee all, raketitõrjet, õhuülekaalu ja ründama ka vaenlase tagalat.
18. juunil esitas Trump Iraanile lõpliku ultimaatumi. Ta rõhutas, et nõuab endiselt Islamivabariigi tingimusteta alistumist. „See on lihtne – Teheran peab alistuma,” ütles Trump. Ta ähvardas, et kui USA nõuet Iraan keeldub, ründab ta Iraani sõjaväe- ja tuumarajatisi, tuletades meelde, et ameeriklastel on täielik kontroll selle riigi õhuruumi üle.
15. Argentina riiklik luureteenistus (SIDE) on tuvastanud venelaste grupi, kes lõi Moskva huvides mõjutusvõrgustikku, teatas Argentina presidendi administratsiooni pressiesindaja Manuel Adorni. Tema sõnul hõlmas see sihipärast tööd, et moodustada venemaa huvidele lojaalsete kodanike grupp. Grupi peamine eesmärk oli korraldada desinformatsiooni ja mõjutuskampaaniaid Argentina riigi vastu. Muuhulgas tegelesid grupi liikmed sisu loomise ja levitamisega sotsiaalvõrgustikes ning püüdsid mõjutada ka kohalike kodanikuühiskonna organisatsioonide, sihtasutuste ja valitsusväliste organisatsioonide tegevust. Argentina luure andmetel osales selles skeemis Argentinas elav venemaa kodanik Lev Konstantinovitš Andrjašvili.
Ta vastutas võrgustiku rahastamise ja sidemete loomise eest kohalike aktivistidega. Tema liitlane oli tema abikaasa Irina Jakovenko, kes on samuti venemaa kodanik ja Argentina elanik. Teiste hulgas on selles juhtumis osalenud Jevgeni Brõgozin, kes suri 2023. aasta augustis. Võimude sõnul võisid paljastatud venelased olla seotud jevgeni prigožinile kuuluvate struktuuridega. Adorni keeldus täpsustamast, kas kahtlusalused on kinni peetud, viidates allesjäänud teabe salastatud olemusele.
Viimastel aastatel on venemaa oma spionaažitegevust mitmes riigis üle maailma intensiivistanud. Mais teatas New York Times (NYT), et venemaa luureteenistused on muutnud Brasiilia omamoodi inkubaatoriks ebaseaduslike spioonide koolitamiseks. SVR-i töötajad said ehtsad Brasiilia dokumendid – sünnitunnistused ja passid – ning elasid aastaid salaja, teeseldes end tavakodanikena. NYT andmetel saadeti paljud neist „uinuvatest agentidest” seejärel missioonidele Ameerika Ühendriikidesse, Euroopasse ja Lähis-Itta. Pärast venemaa täiemahulise sissetungi algust Ukrainasse intensiivistasid Brasiilia võimud aga vastuluuretegevust, mis võimaldas neil tuvastada mõned varjatud agentidest.
Veebruaris teatas CNN, viidates praegustele ja endistele USA ametnikele, et Moskva teeb suuri pingutusi täieliku diplomaatilise kohaloleku taastamiseks USA-s, et taastada oma spioonivõrgustik Ameerika linnades. Anonüümse lääne luureametniku sõnul on USA spioonivõrgustiku taastamine venemaa jaoks endiselt prioriteet. Ametnik märkis ka, et kreml paneb endiselt suurt rõhku ohvitseride kohapeal viibimisele ja kontaktidega kohtumise võimalusele.
16. Suurbritannia töövaidluskomisjon on lubanud ettevõtetel keelduda venelaste ja hiinlaste palkamisest, kui ettevõtted töötavad salastatud teabega, ning kutsus neid üles seda mitte pidama rassismiaktiks, kirjutab Guardian.
Hiinast pärit programmeerija, kes on tehisintellekti spetsialist, esitas hagi. Tianlin Xu süüdistas Suurbritannia tehisintellekti ettevõtet Binary AI, millel on sidemed Suurbritannia ja USA kaitseministeeriumidega, rassismis, kuna see keeldus julgeolekukaalutlustel töötajat palkamast. Xu kandideeris tööle, kuid ettevõtte asutaja James Patrick-Evans lükkas ta tagasi ja palkas hoopis briti. Ta kirjutas talle e-kirja: „Kahjuks olen otsustanud teie avaldust teie kodakondsuse alusel mitte arvesse võtta.” Patrick-Evans selgitas, et ettevõte teeb tihedat koostööd valitsustega ja soovib äritegevust jätkata. Tema sõnul on ta väikeettevõte ja ei saa pakkuda piisavat turvalisust, kui nad töötavad „teie kodakondsusega” töötajatega. Kohus kuulis, et julgeolekuametnikud olid Patrick-Evansile tungivalt soovitanud mitte palgata Hiina kodanikku.
Kohtunik Batey leidis, et e-kiri oli kahetsusväärne, öeldes: „Kontekstist välja rebituna näib see olevat otsese rassilise diskrimineerimise tunnistamine rahvuse alusel.” Ta lisas, et Xule keelduti julgeoleku loa andmisest, kuna talle poleks tema rahvuse tõttu julgeoleku luba antud. Kohus märkis, et keeldumine kehtib iga rahvuse kohta, kellele julgeoleku luba ei anta, sealhulgas venelastele, põhjakorealastele, iraanlastele ja hiinlastele.
Binaarsel tehisintellektil on tehisintellekti arendamiseks kehtiv leping Ühendkuningriigi sõjaväe salajase kaitseteaduse ja -tehnoloogia labori ning kaitseministeeriumiga. Leping hõlmas tarkvara salajaste „tagauste” tuvastamist ja käsitles tundlikke küsimusi.
Kokkuvõtteks ütles Batey, et oluline on kaitsta tarkvara pahatahtlike ja riiklike osalejate rünnakute eest, kes püüavad poliitikat mõjutada või tundlikku teavet hankida. Kohtuotsus ütles, et kaitsesektoris kellegi palkamisest keeldumine Briti julgeolekuriski tõttu ei ole diskrimineerimine. Xu nõue jäeti rahuldamata.
17. Euroopa Prokuratuur (EPPO), European Pravda: Slovakkias on Euroopa Prokuratuuri uurimise raames, mis käsitleb Ukraina sõjaliseks abiks mõeldud vahendite võimalikku väärkasutamist, kinni peetud 8 inimest, sealhulgas kaitseministeeriumi töötajaid. Aruande kohaselt viis prokuratuur 18. juunil läbi tõendite kogumise toiminguid Ukraina sõjaliseks abiks mõeldud vahendite kahtlustatava väärkasutamise uurimise raames. Hinnanguline kahju on 7,4 miljonit eurot. Kinni peeti kaheksa inimest, kellest neli on Slovakkia kaitseministeeriumi ametnikud.
2025. aasta aprillis algatas Euroopa Prokuratuur uurimise kaitseministeeriumi kõrgete ametnike suhtes, keda kahtlustatakse Ukraina sõjaliseks abiks mõeldud vahendite väärkasutamises. Slovakkia kaitseministeeriumi kõrged ametnikud esitasid 2022. aasta veebruarist sama aasta märtsini Euroopa Rahurahastule (EPF) taotlusi Ukrainale osutatud sõjalise abi kulude, nimelt tarnitud laskemoona eest hüvitamiseks.
Kahtlusalused rikkusid väidetavalt tahtlikult oma ametikohustusi ja eelarveeeskirju, andes kahelt eraettevõttelt alusetuid korraldusi laskemoona ostmiseks. Euroopa Prokuratuur kahtlustab, et riigihankemenetlus oli võltsitud ja et laskemoon võidi osta ülepaisutatud hinnaga. Uurimine toimub koostöös Slovakkia politseidirektoraadi organiseeritud kuritegevuse bürooga. Kõiki kahtlusaluseid peetakse süütuks, kuni nende süü on Slovakkia pädevates kohtutes tõestatud. Euroopa Prokuratuur on Euroopa Liidu sõltumatu prokuratuur, mis vastutab EL-i finantshuvide vastaste kuritegude uurimise, süüdistuse esitamise ja süüdistuse esitamise eest.
Eelmisel aastal sai teatavaks, et Slovakkia võimud palusid politseil uurida endise valitsuse ja kaitseministri Jaroslav Nadi tegevust seoses hävitajate MiG-29 ja õhutõrjesüsteemi Kub üleandmisega Ukrainale.
18. Lühiuudised
Üks populaarsemaid automarke venelaste seas enne sõda, Lõuna-Korea Kia, soovib ametlikult venemaa turule naasta 2026. aastal. Ettevõtte esindajad rääkisid sellest kohtumisel oma endiste edasimüüjatega, ütles selle ürituse osaleja. Sama kirjutas autoanalüütik, venemaa autokaupmeeste ühingu endine president Oleg Mosejev.
putin kohtus maailma uudisteagentuuride esindajatega, teatas venemaa riiklik propagandaagentuur RIA Novosti. Kohtumisel välisajakirjanikega küsiti putinilt venemaa arvukate rünnakute kohta Ukraina tsiviiltaristule, eriti elamutele, mille tagajärjel hukkusid tsiviilisikud. Sellele küsimusele naeratades vastas putin, et „kui teie ajakirjanikud oleksid näinud, kuidas meie raketid hävitasid terveid elamurajoone, siis vaevalt nad oskaksid teile selle kohta midagi öelda.” Samal ajal väitis ta traditsiooniliselt, et venemaa armee ründab väidetavalt kaitsetööstuse rajatisi, mitte elamuid – putini sõnul tegeleb venemaa Ukraina demilitariseerimisega ja seetõttu võtab ta raketirünnakutega Ukrainalt võimaluse omada relvajõude, mis ohustavad venemaad. Lisaks teatas putin oma valmisolekust pidada läbirääkimisi Volodõmõr Zelenskiga, kuid keeldub tunnistamast praegust Ukraina presidenti piisavalt legitiimseks, et lepinguid allkirjastada.
Semafor: USA senat lükkab venemaa ja tema kaubanduspartnerite vastaste sanktsioonide seaduseelnõu arutamist edasi. Dokumendi kaasautorid Lindsey Graham ja Richard Blumenthal püüavad teha tehnilisi muudatusi, mis peaksid leevendama survet Ukraina liitlastele. Kuid isegi laialdasest toetusest hoolimata lükatakse arutamine edasi vähemalt juulini. Põhjuseks oli Iisraeli ja Iraani vahelise sõja eskaleerumine, samuti vabariiklaste uued maksualgatused. Senaator John Thune’i sõnul on senat muutustele avatud, kuid ootab Trumpi administratsioonilt signaali.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
