Sõja ülevaade: 1209. päev – kaks vene poole edenemist
Avaldatud: 16 juuni, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 16. juuni 2025:
kaks vene poole edenemist ja peab tegema tugevaid pingutusi, et Ukraina teema tähelepanu alt ei langeks…
1. Sihtmärgiks sobib kõik.
2. Kaugele ulatuti ja üllatati Kaliningradi oblastis.
3. Kursk/Belgorod: Ukraina vasturünnakute seeria edu ei toonud.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: kuidagi juba mitu päeva on siin vene pool pidama saadud.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Tšassiv Jaris sai vene pool sammu edasi.
8. Donetsk: pisu jälle üllatus, et mitmes päev pole vene pool edeneda suutnud.
9. Lõunarinne: seni Velõka Novosilka suunal pisu udus.
10. Herson: muutusteta.
11. FT: venemaa võttis sihikule USA suurima lennundusettevõtte kontori Kiievis.
12. USA on oma õhutõrjesüsteemid Ukrainast Lähis-Itta viinud.
13. lukašenko käskis valgevenelastel puuduse tõttu vähem kartuleid süüa.
14. Zelenski: putin tahab end Iraani vahendajana esitleda, kuid annab löögi Ukraina energiasektorile. Njah, putin, mees, kel ühes käes komm ja teises käes verine nuga…
15. Lühiuudised
Päev puhkust arvutist oli abiks… põldmarja puhmas vist ütles ka aitäh, et teda harvendasin ja naadist vabastasin, silmal ka kenam kaeda…
Moskva plaanib edasisi rünnakuid Ukraina energiajaamadele – tuumaenergia tootmise infrastruktuur on ohus, millest Kiiev teavitas USA presidendi Donald Trumpi administratsiooni ja Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) esindajaid. Sellest teatas president Volodõmõr Zelenski. Tema sõnul plaanib venemaa Ukraina energiasektori vastu edasisi rünnakuid, mis „võivad olla maailmale praegu vähem märgatavad seoses keskendumisega olukorrale Lähis-Idas”.
Kokku 175 vene poole rünnakut ja väike langus kõigis sektorites peale Tšassiv Jari, kus ainukesena rohkem kui tavaliselt. vene pool jätkab enamasti oma väikeste kas jalaväe või tsiklistide gruppidega konveierlaadset surumist, mida järjest enam kipub ilmestavat uutes kohtades Ukraina kaitse nõrkuste otsimine. Soomust rünnakutel kasutatakse, aga vähe, üle 3-ste gruppide pole enam videodes näinud. Küll käib vilgas soomuse „tuunimine”, et kaitsta neid droonide eest. Lisaks tuleb pilte, kus kaudtulevahendeid pannakse igat tüüpi muudele sõidukitele ehk siis ikka enam liikuvust käepäraste vahenditega ja kiirelt ning odavalt. Odavus ja kiirus kipuvad olema võtmesõnad, kuidas sõda võita. Õnneks ka Ukraina oma arendustes ei maga. Jätkuvalt siiski ootel, et juba pikalt „puhanud” soomus alustab kuskil suuremat surumist ning eks üritatakse seda rohkem kombineerida nii jalaväe, kui kergliikuritega.
Eile tabati kõike peale jalaväe vähe. Kuna on hakanud rohkem tulema vihmaseid päevi ning kuumus kipub tooma neid pahvakuid korraga palju, siis võimalik, et see mõjutab kaugemal asuvate sihtmärkide leidmist ja tabamist. On piirkondi, kus mitmel päeval järjest sadu ja egas enamus sealseid teid muutub koheselt raskemini läbitavaks.
1. Eile öösel viis venemaa läbi ulatusliku kombineeritud rünnaku Krementšukile Poltaava oblastis, kasutades rakette ja mehitamata õhusõidukeid. Kahjustada said energia- ja põllumajandusinfrastruktuuri rajatised ning elamud. Ohvreid ega vigastatuid ei olnud. Kokku ründas venemaa Ukrainat 194 õhurünnakurelvaga, sealhulgas erinevat tüüpi droonide, tiibrakettide, ballistiliste ja aeroballistiliste rakettidega. Kahjutuks tehti 167 mehitamata õhusõidukit ja raketti.
100 tonni humanitaarabi hävis Zaporižjas raketirünnakus. See oli mõeldud põgenikele ja eesliinil elavatele elanikele, kelle kodud said kahjustada või hävisid. Hinnanguline väärtus – 3 miljonit dollarit. Humanitaarabi hävitamine rikub rahvusvahelist õigust ja võib kujutada endast sõjakuritegu.
Kiievi oblastis toimunud vaenlase droonirünnaku tagajärjel sai mees vigastada ning tema maja ja kõrvalhooned said kahjustada.
Allatulistatud õhusihtmärkide praht kahjustas Tšerkassõ oblastis Tšerkassõ rajoonis elamuid, garaaži ja gaasitoru ning osa ühest külast jäi elektrita.
Rinde ja piiri lähedus ikka hullus sajus…
2. Ukraina kaitsjad on rünnanud ühte venemaa Tatarstanis asuvat ründedroonide tootmiskohta, teatas Ukraina relvajõudude peastaap eile. Lahingutööd viisid läbi Ukraina relvajõudude erioperatsioonide vägede üksused koostöös teiste kaitsejõudude komponentidega. Sihtmärgiks olid Tatarstanis Jelabuga linnas asuvad mehitamata õhusõidukite tootmisrajatised – seda okupantide sõjatööstuskompleksi rajatist kasutatakse Ukraina, eelkõige energia- ja tsiviiltaristu vastu suunatud ründedroonide tootmiseks, katsetamiseks ja väljalaskmiseks, märkis peastaap. Kaugus Ukrainast üle 1000 km. Eelnimetatud tootmisüksus on saanud tabamusi juba varasemalt 4 korda ja toodetakse seal ööpäevas u 300 erinevat tüüpi drooni.
14. juunil viisid Ukraina luureagendid Kaliningradis väidetavalt läbi sabotaažioperatsiooni, mille käigus rikuti olulist tööstuslikku elektrialajaama. Agendid lasid trafost välja jahutusvedeliku ja süütasid rajatise põlema, tekitades suurt kahju ja katkestades elektrivarustuse lähedalasuvatel venemaa sõjaväe- ja kaitsetööstuse objektidel. Tegevusest riputati üles video.
Ukraina droonid ründasid eile öösel Voroneži oblastis asuvat Buturlõnovka õhuväebaasi. Tulemusi ei tea.
venemaal Orjoli linnas (Moskvast edelas) kostis eile õhtul plahvatusi, rünnati naftatöötlemistehast.
venemaa sõltus Kurski operatsioonide ajal suuresti Põhja-Korea vägedest. venemaa kontrolli all tegutsenud 11 000 Põhja-Korea sõdurist langes lausa 6000 ehk siis 54% kogu koosseisust (Briti luure andmetel).
Iraani droonitehas Isfahanis, mis tootis venemaa jaoks Ukrainas kasutatavaid Shahede ja nende komponente sai tugeva tabamuse Iisraeli poolt ja suur hoonekompleks on suht rusudes.
3. Kursk/Belgorod: paari päeva tagune Ukraina vasturünnakute seeria Sumõ suunalt Kurski poole suuri muutusi rindejoones siiski ei toonud. Küll pole kahel järgmisel päeval suutnud tuvastada ka vene poole edenemisi, kuigi punnivad tugevalt. Küll on saanud kinnitust, et kõrval suunal Sumõst kirdes sai vene pool kanna maha Mõropillia (ukr: Миропілля) linna servas. Seal elas eelmise aastatuhande alguses u 20 000 elanikku, 2021 aastal peaaegu 3000 elanikku ja selle aasta aprillis 30 inimest.
4. Harkiv: muutusteta, aga kuidagi tekib kuklas tunnetus, et Belgorodi oblastist Harkivi suunal võib tulla uusi vene poole tugevamaid üritusi siseneda Ukrainasse, kuidagi palju on seal jõude seisvat vene väge.
5. Kupjansk-Kreminna: erinevad blogikanalid annavad teada, et pisu miskit muutust on siinses sektoris ja vene pool pole enam suutnud edeneda. Veel väga optimistlik siiski olla ei taha, sest ressurssi rünnakute jätkamiseks vene poolel jagub ning võimalik, et rünnakutel osalevad koosseisud on mõnel päeval olnud väiksemad ja ootab siiski tugevamat survet.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Tšassiv Jaris Ševtšenko linnaosas on saanud vene pool kanna maha, eks näis kauaks. Toretski ümber dünaamiline olukord jätkus, püsivamaid possade muutusi ei tuvastanud.
8. Donetsk: rünnakuid jagus, rindejoone muutusi mitte.
DeepState: Vaatamata avalikkuse murele ehitatakse Dnipropetrovski ja Donetski piiri äärde aktiivselt ulatuslikke insener-kindlustusi. Nende hulka kuuluvad tankitõrjekraavid, draakonihambad, okastraat, miiniväljad ja mis kõige tähtsam – maa-alused kaitseliinid, mis on kohandatud FPV droonide ohtudele. Süsteem on ehitatud kolmes kaitseešelonis.
9. Lõunarinne: seni Velõka Novosilka suunal udus.
Pärast Mokri Jalõ jõe haaranguid on vägede positsioonide kohta erinevaid teateid. Ukraina väed jätkavad operatsioone Velõka Novosilka suunal. Ühe blogikanali väitel on Ukraina vasturünnakud muutunud mitmes lõigus aktiivseks ja eks ootab kinnitusi teistelt, mis seis kohal võib olla.
10. Herson: muutusteta. Küll tundub, et vene poolel paatide arv kasvab, mis näitab, et võidakse muutuda aktiivsemaks Dnepri ületamisel.
11. 10. juuni öösel Kiievi vastu toimunud ulatusliku rünnaku ajal ründas vene armee tahtlikult hoonet, kus asus Ameerika suurima lennundus- ja kosmosetehnoloogia tootja Boeing Corporationi kontor. Sellest teatas Financial Times, viidates kuuele Ukraina ametniku ja Boeingi töötaja vestluskaaslasele ning analüüsides rünnakupaigalt tehtud fotosid.
Väljaanne märgib, et rünnak nii tuntud Ameerika korporatsiooni vastu võib põhjustada president Donald Trumpi tugeva negatiivse reaktsiooni, kes on varem avalikult väljendanud oma kasvavat pettumust Moskva poliitika suhtes. Lisaks, nagu FT kirjutab, võib see rünnak tekitada küsimusi Venemaa prioriteetsete sihtmärkide nimekirja laiendamise kohta Ukraina kaitse- ja lennundussektoriga seotud lääne ettevõtete hulgast.
Ukraina välisminister Andri Sõbiha nimetas Financial Timesile antud kommentaaris rünnakut järjekordseks näiteks putini hoolimatusest USA rahupüüdluste suhtes. Tema sõnul rõhutavad rünnakud Ameerika ettevõtete vastu vajadust Washingtoni jätkuva ja aktiivse osalemise järele Ukraina ja kogu Euroopa julgeoleku tagamisel.
FT tuletab meelde, et lääne ametnikud on varem hoiatanud venemaa kasvava sabotaaži- ja õõnestustegevuse eest, mis on suunatud USA ja EL-i rajatiste vastu Euroopas. Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse (CSIS) andmetel on üha enam sihikule võetud Ukraina sõjalise ja humanitaarabi tarnimisega seotud sihtmärgid, samuti relvade tootmise ja logistikaga tegelevad ettevõtted.
Boeing teeb aktiivselt koostööd Ukraina riikliku lennukitootja Antonoviga. 2024. aastal allkirjastasid pooled memorandumi ühisprojektide kohta kaitsesektoris. Läbirääkimised jätkusid selle aasta veebruaris Müncheni julgeolekukonverentsil, kus Ukraina kaitseminister Rustem Umerov kohtus Boeing Defense, Space & Security tegevjuhi Steve Parkeriga, kes on ka divisjoni tegevjuht. Nagu Ukraina kaitseministeerium teatas, arutati kohtumisel koostööväljavaateid laskemoona, õhurünnakusüsteemide ja eriti mehitamata õhusõidukite tootmises.
Rünnak Boeing’i kontorile oli osa laiemast venemaa rünnakukampaaniast Ukraina tööstustaristu vastu, kirjutab FT. Sihtmärkide nimekirjas on regulaarselt Antonovi tehased, elektrijaamad, trafoalajaamad ja kaitsetööstusega seotud ettevõtted. Financial Timesi intervjueeritud Ukraina ametnike sõnul on selliste rünnakute eesmärk nõrgestada riigi tööstuspotentsiaali ning vähendada selle võimet sõja ajal relvi toota ja parandada.
12. Mõned varem Ukrainasse paigutatud Ameerika droonitõrjesüsteemid on ümber paigutatud Lähis-Itta. USA kaitseminister Pete Hegseth ütles seda Fox Newsile selgitades, et otsus tehti Ameerika vägede kaitsmiseks piirkonnas. „Olen terve nädala Kongressis olnud ja minult küsiti otse: „Kas te olete tõesti Ukrainast Lähis-Itta droonitõrjesüsteemid ümber paigutanud?„ Ma vastasin: „Jah, oleme küll.” Me kasutame kõiki olemasolevaid ressursse, et hoida oma inimesi siin ja mujal maailmas turvaliselt,” ütles Pentagoni juht. Hegseth märkis, et nüüd „muutub sõda meie silme all” ja nüüd võivad isegi väikesed droonid kujutada endast tõsist ohtu. „Kas see on hirmutav? Jah. Aga meil on kohapeal õiged inimesed,” lisas minister.
8. juunil ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski, et Washington saatis Lähis-Itta 20 000 raketti mehitamata õhusõidukite vastu võitlemiseks, kuigi Joe Bideni administratsioon oli need varem Kiievile lubanud.
Veelgi varem, 5. juunil, teatas Wall Street Journal, et Ameerika Ühendriigid saatsid Pete Hegsethi juhisel spetsiaalsed sütikud rakettidele, mis pidid Ukrainasse üle minema Ameerika õhujõudude vajadusteks Lähis-Idas. Väljaande andmetel saadeti selle otsuse kohta teade Senati relvajõudude komisjonile ilma laia avalikustamiseta. Dokumendis märgiti, et nende sütikute vajadus oli USA kaitseministeeriumi juhi poolt määratletud „kiireloomuline küsimus”.
13. Valgevenes tekkinud kartulipuuduse ajal soovitas aleksandr lukašenko kodanikel vähendada selle toote tarbimist. „Kord nädalas, maksimaalselt kaks korda nädalas ja seejärel küpsetada, püreestada,” ütles ta Volkovõski oblastisse sõites (tema sõnu tsiteerib BELTA). lukašenko lisas, et liigne kirg kartulite vastu ähvardab kaasa tuua ülekaalu ja tema pakutud dieet mõjub figuurile positiivselt: „Kui me sööme kartuleid, nagu me TikTokis kirjutame, siis me ei ole kõhnad.” Puuduse põhjustest rääkides süüdistas lukašenko toimuvas Valgevene põllumajandustootjaid, kes tema sõnul eelistasid kartuleid müüa venemaale, kus need maksavad kaks kuni kolm korda rohkem. „Keegi tahab raha teenida – talupojad eksportisid, põllumehed eksportisid. Ühelt poolt. Noh, teisalt avastati kuskil mingisugune sabotaaž,” märkis ta. lukašenko sõnul on olukord aga juba stabiliseerunud ja vabariigis kartulitega probleeme pole. „Ma ei näe mingeid suuri probleeme, esimesed neist kartulitest ilmuvad siin juba,” ütles riigipea.
Kartul hakkas Valgevene poeriiulitelt kaduma juba veebruaris, kuid lukašenko tunnistas probleemi alles 8. mail. Ta ütles, et põllumehed väidetavalt lõpetasid madalate ostuhindade tõttu toodete tarnimise siseturule ja orienteerusid ümber venemaale, kus samuti registreeriti defitsiit. Pärast seda käskis lukašenko suurendada kartulikasvatuse mahtu, et sellest piisaks nii siseturule kui ka venemaale tarnimiseks. Samal ajal rõhutas ta, et see ei ole heategevus: „See on korralik raha.” Samuti tühistas Valgevene 27. mail kartuli impordikeelu Euroopa Liidust, mis sai osaks kriisivastastest meetmetest.
Valgevene Teaduste Akadeemia Vabariikliku Kartuli- ja Puu- ja Köögiviljakasvatuse Teadus-Praktilise Keskuse peadirektori Vadim Mahanko sõnul oli kartulipuuduse peamiseks teguriks tegelikult eelmise põllumajandushooaja ebasoodsad ilmastikutingimused. Sarnase selgituse andis ka põllumajandus- ja toiduministri asetäitja Vladimir Grakun. venemaa Föderatsiooni Kartuli- ja Köögiviljaturu Osalejate Liidu tegevdirektor Aleksei Krasilnikov nõustus nende järeldustega, rõhutades, et Valgevene kartulite massilist eksporti venemaale ei toimunud.
Juunis avaldas lukašenko uue versiooni toidukriisist: tema sõnul tekitati defitsiit kunstlikult – teatud isikute vandenõu tulemusena vabariigi juhtkonna vastu, kelle nimesid ta ei maininud.
14. President Volodõmõr Zelenski ütles, et venemaa ründas Krementšugi energiainfrastruktuuri ajal, mil diktaator vladimir putin püüab „mängida Lähis-Ida vahendaja rolli”. Riigipea ütles seda oma õhtuses pöördumises. „Ja see [rünnak energia vastu] on venemaa sülitamine kõigele, mida rahvusvaheline üldsus püüab selle sõja peatamiseks teha. Kohe pärast putini vestlust Trumpiga. Pärast seda, kui ameeriklased palusid meil mitte rünnata venemaa energiarajatisi. Ja kui putin ise püüab mängida Lähis-Ida vahendaja rolli ja püüab kuidagi aidata oma kaasosalisi Teheranis. See kõik on nii küüniline…,” ütles president.
Zelenski märkis, et venemaa rünnakud Ukrainale toimuvad igal ööl ja ukrainlased surevad iga päev, kuigi see sõda „oleks võinud ammu lõppeda, kui maailm oleks venemaale põhimõttekindlalt reageerinud ega oleks uskunud venemaa manipulatsioone ja valesid”. Riigipea tuletas meelde ka vajadust uute sanktsioonide järele venemaa nafta vastu ja piisava hinnalagi kehtestamise järele sellele energiaallikale.
„Nii suur hinnalagi kahjustaks venemaa eelarvet. Ilma selleta ignoreerib putin jätkuvalt kõike, mida maailm rahu nimel teeb. Ta isiklikult ei vaja rahu – see on juba iseenesest sõda ja ainult reaalne rahapuudus saab veenda venemaad olema oma naabrite jaoks turvalisem,” lõpetas president.
15. Lühiuudised
venemaa Rosatom ja Hiina Riiklik Tuumaenergiakorporatsioon (CNNC) hakkavad eraldi konsortsiume juhtima Kasahstani esimeste tuumaelektrijaamade ehitamiseks, teatas äsjaloodud Kasahstani Aatomienergiaagentuur, vahendab Reuters. Märtsis loodud agentuur nimetas Rosatomi ettepanekut avalduses „kõige optimaalsemaks ja soodsamaks”. Jaam ehitatakse Ulkeni külla, umbes 400 km Almatõst loodes.
venemaal tõusevad bensiinihinnad kiiresti – jaemüügihinnad on viimase aasta jooksul tõusnud 18%. 2025. aasta lõpuks peaksid hinnad tõusma veel vähemalt 8%. Sellest teatas Ukraina Välisluureteenistus. Kütusehindade tõus võib saada uueks tõukeks tarbijahindade edasiseks tõusuks riigis. Lõppude lõpuks mõjutab bensiin otseselt transpordi-, tootmis- ja jaemüügikulusid. Peamiste hinnatõusu põhjuste hulgas on:edasilükatud inflatsiooniefekt – 9,5% 2024. aastal ja juba 10,2% ainuüksi selle aasta esimese nelja kuuga; kütuseaktsiisi tõus – 4%; naftaettevõtete valitsuse toetuste vähendamine; Transnefti naftatranspordi tariifid tõusevad kuni 10%. Lisaks on venemaa peaaegu poole võrra vähendanud oma meritsi transporditava bensiini eksporti. Mais langesid need 130 000 tonnini, mis on 47% vähem kui eelmisel aastal. Sanktsioonide surve ja sissetulekute vähenemise keskel suurendab bensiinihindade viimane tõus ainult inflatsioonilist survet venemaa majandusele.
Ungari välisminister Péter Szijjártó väidab nüüd, et Kesk-Euroopa majanduse hävitamiseks on olemas salajane „von der Leyeni-Zelenski plaan” – sest Ukraina toetamine ja energiasõltuvuse vähendamine venemaast on ilmselt vandenõu. Ta tänas ka Slovakkiat Budapesti murede jagamise eest.
Briti karjääriluureohvitser Blaze Metreveli on esimene naine, kes juhib salateenistust MI6. Ta määrati ametisse 15. juunil, teatas Briti valitsus avalduses. „Mul on hea meel nimetada Blaze Metreveli MI6 järgmiseks juhiks. Omades rikkalikke kogemusi meie riikliku julgeoleku valdkonnas, on Blaze ideaalne kandidaat MI6 juhtimiseks,” ütles Briti välisminister David Lemmy. 47-aastane ohvitser juhib praegu tehnilist osakonda ja teda tuntakse hüüdnimega „Q”, kuna ta on varem töötanud MI5 direktorina. Metreveli tuntakse salateenistuse juhiks nimetamisel kui „C”.
Prantsuse president Emmanuel Macron lükkas tagasi USA presidendi Donald Trumpi idee, et sõjakurjategijast venemaa juht vladimir putin osaleks Iisraeli ja Iraani vahelistes vahenduspüüdlustes. Allikas: Macron, tsiteeritud Times of Israeli poolt.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
