Sõja ülevaade: 1205. päev – vene poole edenemine jätkus
Avaldatud: 12 juuni, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 12. juuni 2025:
nii Toretski kui Donetski sektoris vene poole edenemine jätkus. Väga murelikud on Ukraina kaitsjad Sumõ suunal.
1. Harkiv igaöine sihtmärk.
2. Miskit ikka.
3. Kursk/Belgorod: väljavõte karmist olukorrast Ukrainska Pravda veergudelt ja esmased teated Ukraina vasturünnakutest.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Toretskist põhjas sammhaaval vene pool edeneb.
8. Donetsk: kaks pisu pikemat edenemist korraga.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. putin nõuab relvatootmise kiiret suurendamist ja kuulutas välja plaanid majanduse mobiliseerimiseks.
12. Vabariiklasest senaatorid kritiseerisid Trumpi administratsiooni Ukraina hoiaku pärast.
13. EL valmistab ette sanktsioone kahe Hiina panga vastu venemaaga kauplemise eest.
14. USA ja Ühendkuningriigi pensionäride raha võidi investeerida putini sõbra hasartmänguklubidesse.
15. lukašenka ütles, et kartulipuudus Valgevenes oli poliitilise iseloomuga.
16. Lühiuudised
Ukraina kindralstaabi andmetel sai miljon täis.
220 vene poole rünnakut ja suuri muutusi seni aktiivsetes lõikudes polnud, suurem tõus Donetski sektoris. Kamikaze droonide arvu uus tõus teeb muret (3744).
Juba mitu päeva on jala ja kergliikurite abil ründavate vene üksustele lisaks mõnes lõigus soomuse proovimisi, aga vähe. Pisu pani üllatuma, et tanke seekord rohkem tabati kui soomukeid, aga numbrid väikesed, sestap veel on rünnakutel soomust vähe näha. Enamasti ikka kas väiksemad jalaväe grupid jala või kergliikuritel ning rünnakute arv ei näita tegelikku surve tugevust. Küll on pisu tõusutrendis selliste väikest pidevate rünnakute mõju tõus, sest väiksem arv Ukraina kaitsjaid ei suuda olla piisavalt tähelepanelik, puhanud ja varustatud ning vene poole edenemised kipuvad tulema. Juba tuleb sõnumeid, et eesliinil olevaid kaitsjaid vahetatakse harvemini välja ning nende varustamine tiheda droonipilve töttu väga ohtlik.
Kahjuks juba päris pikalt tuleb Ukraina kaitsjate kurtmist erinevatest sektoritest, et vene kamikaze droonide mõju ei suudeta piisavalt edukalt minimeerida ning lõiguti suudab vene pool droonidega ise domineerida. Õnneks pole see mõjutanud vene poole kaudtuleüksuste ja muu tagalatoetuselemendi tabamist. Kuna mootorrattad, ATV-d ja ka paljud sõiduautod vajavad bensiini, siis on arvatavalt vene poolel korraga töös kaks tankurite liini, nii bensiin kui diisel ja see peaks soodustama nende tabamist, sest liigub neid tsisternautosid rohkem. Võidujooks, kes ulatub oma kamikaze droonidega kaugemale ja suudab neid efektiivsemalt kasutada, jätkub ning arvata võib, et peatselt võib tulla siingi sektoris muutusi ja miskit varem vaid filmides nähtud tulema võib hakata ehk siis kipub arvama, et tehisaru võib hakata juhtima korraga drooniparvi jne.
Ukraina K-2 üksus avaldas kaadrid haavatud kaitsjast, keda evakueeriti äärmiselt ohtlikust rindel olevast positsioonist robotdrooni abil (neljarattaline akudel kaugjuhitav platvorm). Mulle meeldib nende platvormide odavus, erinevalt meitel toodetavast roomikutel ülikallist platvormist…
1. Täna öösel mürisesid Harkivis venemaa droonide tõttu plahvatused, oli tabamusi ja ohvreid, sealhulgas lapsi.
2. venemaa kaitseministeerium teatas, et 11. juuni õhtul 3 tunni jooksul tulistas nende õhutõrje väidetavalt alla 44 Ukraina drooni. vene õhutõrje väidetavalt tulistas alla 38 drooni venemaa Föderatsiooni Belgorodi oblasti kohal, 4 Brjanski oblasti kohal ja 2 okupeeritud Krimmi territooriumi kohal.
venemaal Engelsis teatati eile päeval valjust plahvatusest. Piirkonnas oli näha tõusvat suurt suitsusammast. ASTRA andmetel võis plahvatus toimuda 9. keskses autoremonditehases, mis asub Kristalli naftahoidlast 2 km kaugusel – või võimalik, et lähedal asuvas RusKon-S torujuhtme ventiilide tehases.
Ukraina peastaap kinnitab edukaid rünnakuid venemaa võtmetähtsusega sõjatööstusobjektidele eile öösel. Ukraina drooniüksused tabasid mitmeid väärtuslikke sihtmärke, sealhulgas Tambovi püssirohutehast, mis on venemaa sõjategevuse jaoks oluline lõhkeainete ja raketikütuse tootja. Plahvatusi registreeriti ka 106. õhudessantdiviisi laskemoonalaos (Kursk) ja Buturlinovka õhuväebaasi (Voronež).
Tulekahju täheldati eile õhtul Tšongarski autosillast (1,4 km) põhja pool, maantee lähedal, teatab jälgimisgrupp Krõmski Veter satelliidipiltidele viidates. Shelli bensiinijaama piirkond. Eile õhtul ründas Krimmi mehitamata õhusõiduk, Džankois ja Kertšis oli kuulda plahvatusi. Krõmski Veter lugejad panid tähele venemaa lennunduse tegevust keskööst kuni kella 01.20-ni Krimmi põhjaosas ja Simferoopoli oblastis.
3. Kursk/Belgorod: väljavõtte Ukrainska Pravda veergudelt olukorrast Sumõ suunal:
Kaks sõjaväelast, kes hoiavad kaitset Mõropilja – Sumõst 30 kilomeetri kaugusel asuva küla – suunas, rõhutasid Ukraina uudisteagentuurile antud intervjuus, et nad on juba mõnda aega registreerinud venelaste kogunemist teisel pool piiri, venemaa küla Gornali piirkonnas. „Kas see on lugu sellest, kuidas nad meie tähelepanu kõrvale juhtisid, või sellest, kuidas nad plaanivad rünnata – on veel vara öelda. Kui nad lähevad meie suunas sama suure hulga inimestega kui Junakivkasse, siis on võimalik, et nende stsenaarium kordub ka siin. On probleem kindlustustega ja majades ei saa kaua viibida – KAB-id lammutavad need; on probleem eluteede turvalisusega,” ütles Mõropilja suunal olev sõjaväelane.
„Kui venelased hakkavad Sumõsse jõudma teiselt poolt – Sadkõst, Mõropiljast –, võib see probleemiks osutuda. Seal on palju metsi ja nüüd on kõik roheline – jooksed maale ja ongi kõik, sind ei nähta. Pealtkuulamistest teame, et nad saatsid Sumõ oblastisse neli uut üksust,” lisab ühe Sumõ oblastis tegutseva drooniüksuse vanemseersant.
Samuti, nagu me sõjaväelastega peetud vestlustest aru saime, on praegu oluline takistada venelaste sisenemist teise tihedasse metsa, mis asub Hotõnist ja Põsarivkast lõunas. Vaenlast on raske välja lüüa tohutust „roheluses”, mis varjab kõike alates liikumisest kuni kaevikuteni. Samuti on metsas keeruline töötada FPV droonidega, kuna puud segavad raadiosignaali levikut.
Tegelikult, lastes venelased Hotõni ja Põsarivka lähedal asuvasse metsa, saame teise Serebrjanski metsanduse. Ja võib-olla veelgi raskem lahinguväli, sest Sumõ oblasti mets on laialehine ja sügavate kuristikega.
Samal ajal on peaaegu kõik sõjaväelased, kes hoiavad kaitset piiril ja Junakivka piirkonnas ning juhivad neid üksusi juhtimistasandil – dessantväelased, piirivalvurid – palju vähem optimistlikud. Nad kirjeldasid olukorda kui „keerulist”, „kriitilist”, „kaost” ja „superjama”. Neil puuduvad inimesed, eriti võimsad FPV meeskonnad, fiiberoptilised droonid, kindlustused, ettevalmistatud positsioonid, varajane mineerimine ja üksuste vaheline väljakujunenud koostöö tõhusaks kaitseks.
venemaa poolel tegutseb Sumõ suunas aktiivselt ehk kõige efektiivsem vaenlase mehitamata õhusõidukite üksus Rubicon. See on keskendunud logistika hävitamisele, luurelennukite ja pommituslennukite allatulistamisele. Ukraina pilootide vaatluste kohaselt tabavad venelased praegu enamikku sihtmärke fiiberoptikaga varustatud droonidega.
Teiseks kordavad Ukraina kaitseministeeriumi allikad neljas üksuses, mis paiknevad nüüd venelaste poolt okupeeritud piirkonnas või on sellega hästi kursis, üksmeelselt: Hotõni, Põsarivka ja Junakivka kohal ei olnud piiril pidevat kaitseliini. Olid vaid üksikud kaevikud ja punkrid.
Ukraina ei kasutanud Kurski operatsiooni aega oma piiri tugevdamiseks Sumõ oblastis.
„Kui me venemaal positsioonidel istusime, olime väga üllatunud, et neil olid 6–8 kilomeetri pikkused kaevikud, mis ulatuvad maa alla ja viivad kõik piirini, kontrollpunkti. Nad on oma piiri väga hästi kindlustanud. Ja nüüd oleme Sumõ oblastis ja siin pole üldse mitte midagi… Tuleb kiirustada ja midagi ette võtta. Teisel päeval kaitsesid mu poisid end kaevikutes, mille nad kuskil 2014. aastal kaevasid. Sadas vihma ja nad olid vööni üle ujutatud.
Kui Kursk seisis, võis Sumõ oblastisse oma kujutlusvõime sisse lülitada ja luua maa-aluse maailma. Aga keegi ei teinud midagi. Kui me oleksime varem võrgud üle teede tõmmanud, oleks olukord Kurski oblastis võinud areneda teisiti,” on nörsinud ühe mehitamata õhusõidukite üksuse vanemseersant, kes varem võitles Kurski oblastis ja nüüd tegutseb Sumõ oblastis.
Kolmandaks, nad hakkasid FPV droonide vastaseid võrke Sumõ oblasti teede kohale venitama liiga hilja. Mõned teelõigud pole põhimõtteliselt veel blokeeritud. Juba paigaldatud teedel olid probleemiks pooleteisemeetrised „augud” võrgu ja maapinna vahel, mis võimaldasid venelastel aeg-ajalt, aga siiski, võrgu alt läbi lennata ja Ukraina autosid tabada.
Sumõ oblastis tegutsevad kaitseväe üksused hakkasid oma inimeste positsioonidel viibimise aega pikendama, et neid liikumise ajal võimalikult vähe ohtu seada. Ajad, mil näiteks droonide operaatorid said päeva puhata, on juba möödas.
Kas venelased plaanivad Sumõt ennast rünnata?
Ühelgi allikal pole sellele küsimusele vastust. Ainus, milles nad kindlad on, on see, et okupandid venitavad praegu Sumõ oblastis rinnet nii palju kui võimalik, et tuua juurde rohkem kaitseväe reserve. Eelkõige ründavad nad intensiivselt kahe küla – Põsarivka ja Junakivka – suunas. Põsarivka vallutamine võimaldab okupantidel läbi lõigata Sumõst Junakivkasse viiva peatee ning Junakivka enda vallutamine võimaldab neil saada kontrolli olulise piiriasula üle.
venelased on Põsarivkast 5 kilomeetri kaugusel ja Junakivkas seisavad nad juba äärelinnas. Junakivka kohal droonidega lendavad piirivalvurid salvestasid 7.-8. juunil venelasi mootorratastega küla keskele hüppamas. 10. juunil märkisid Ukraina DeepState’i häkkerid, kes uuendavad oma kaarti viivitusega, umbes kolmandiku Junakivkast halliks tsooniks. (Njah, tegelik seis on veelgi nirum…)
Nagu Ukraina kaitseministeerium sõjaväe käest teada sai, pole venelaste poolt okupeeritud Sumõ oblastis praegu rasketehnikat; enim on registreeritud miinipildujaid. Okupandid liiguvad väikestes rünnakugruppides ja istuvad enamasti külades majades. Ukraina kaitseministeeriumi andmetel pole droonide stardipunkte veel registreeritud.
Viimasel ajal on venelased, nagu ka Ukraina armee, hakanud lendama raskete ööpommitajatega ning kasutama maapealseid robotkomplekse miini, toidu ja eelmainitud miinipilduja kohaletoimetamiseks.
Kas Sumõle on oht ja milline see on?
Kohustusliku evakueerimise käigus, mis algas 2023. aastal, viidi Sumõ oblasti küladest ja linnadest välja 55 tuhat inimest, neist 8 tuhat last. 60 piiriäärses asulas evakueeriti põhimõtteliselt kõik elanikud.
Sumõst endast, mis asub nüüd rindejoonest 20 kilomeetri kaugusel (nagu näiteks Kramatorsk), evakueerimiseks praegu alust pole. Nii arvab hiljuti ametisse nimetatud piirkondliku sõjaväevalitsuse juht Oleg Grigorov. Telefonivestluses UP-ga kinnitas ta, et linnal on evakuatsiooniplaan, välja on töötatud mitu evakuatsiooniteed ja neid kasutatakse vajadusel. Grigorovi sõnul aga praegu sellist vajadust pole. Ta on veendunud, et kaitsevägi ei lase venelasi piirkondlikku keskusesse.
„Me mõistame, et olukord rindel on keeruline, kuid seda kontrollivad meie relvajõud. Samuti mõistame, et lisaks vastasseisule lahinguväljal üritab vaenlane külvata paanikat. Olen kindel, et 3. juuni rünnak oli nii Venemaa terrorirünnak tsiviilelanikkonna vastu kui ka nende katse seda paanikat süvendada. Ma usaldan meie relvajõude 100% ja mul pole kahtlustki nende lahinguvõimes ja võimekuses, nad teevad oma tööd ustavalt,” märkis Grigorov.
„Peastaap on rinnet venitanud. Dnipropetrovski ja Donetski oblastisse vägede koondamise asemel on nad asunud tegutsema Kurski suunas, mis on nüüdseks muutunud Sumõ operatsiooniks. Uutes piirkondades operatsioonide läbiviimiseks on vaja uusi vägesid. Idee „vaenlane ründab siin ja meie ründame teises suunas, et tema tegevust ohjeldada” ei toimi, sest venemaal on rohkem inimressursse, rakette ja laskemoona,” on nördinud üks kõrgematest ülematest, kellel praegu Donetski oblastis abivägedest puudu on.
Ta esindab Ukraina sõjaväe seda osa, kes on veendunud, et Kurski oblastis toimuv manööver oleks pidanud olema kiire mitte ainult sisenemiseks, vaid ka väljumiseks. Ja pealetung Belgorodi ja Tjotkino vastu ainult koormab kaitseväge, kellel niigi napib ressursse. Ukraina armee saab teravate ja julgete operatsioonidega hästi hakkama, kuid kaitset on raske säilitada.
Nii Sumõ kui ka Donetski oblastis seisavad üksused silmitsi samade probleemidega – nõrgad reservid, logistika, mis pole jaotatud erinevate transpordiliikide vahel ja pole kaitstud, kindlustuste puudumine või nende ebapiisavus praeguste ülesannete täitmiseks, samuti droonide arvu ja kvaliteedi mahajäämus.
Mõnda neist probleemidest võib siiski pidada lahendatavaks. Võib-olla oleks siis olukord Sumõs teistsugune.
Teatatud on Ukraina vasturünnakust Oleksiivka ja Andriivka külade suunas Sumõs, geolokatsioone veel pole, eks vast homme targem.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Toretskist põhja pool suudab vene pool sammhaaval ikka edeneda.
8. Donetsk: kaks pisu pikemat edenemist korraga.
Novomõkolaivka küla langes vene poole kontrolli alla sektori keskmises osas ja mure, et see läänesuunaline liikumine võib tuntavalt jätkuda, on tõusuteel, sest tegu on teise külaga viimase 7 päeva jooksul, mis on siin suunal kaotatud. Loodan, et ees olev Solona jõgi siiski aitab Ukrainal siinse suuna kaitse pidama saada.
vene 114. motolaskurbrigaad heiskab lipu Zelenõi Kutist läänes, Dnipropetrovski oblastis ja üllatas sellega veel Bahatõrist põhja pool asuvat Ukraina kaitset ning kui tänase päeva jooksul seal kanda kinnitanud vene üksust ei suudeta likvideerida, siis kahe küla ja poole asula kaotus tulemas on. Blogijad ei tea isegi, kust suunast sinna saadi…
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa kaitseministeerium ja sõjatööstuskompleks peaksid nii kiiresti kui võimalik suurendama maavägede lahinguvõimet ja kooskõlastama sõjatööstuskompleksi töö majanduse mobiliseerimisplaanidega. Seda teatas putin kolmapäeval kohtumisel, kus arutati riikliku relvastusprogrammi eelnõu aastateks 2027–2036. Maaväed jäävad tänapäeva sõjalistes operatsioonides domineerivaks jõuks ja nad peavad suurendama oma lahinguvõimet, rõhutas putin.
„Selle aasta aprillis arutasime, kuidas suurendada tarnete mahtu ja parandada relvade ja varustuse kasutamise efektiivsust erioperatsiooni probleemide lahendamiseks. Toona välja toodud meetmeid rakendatakse, kuid need meetmed on tegelikult operatiivse iseloomuga. <…> Täna on meie ülesanne koostada uus pikaajaline programm kogu relvasüsteemide ja -tüüpide ulatuses,” tsiteerib kremli pressiteenistus presidenti.
Uue riikliku relvastusprogrammi tegevused peavad olema selgelt kooskõlas majanduse mobiliseerimisplaanidega, rõhutas putin. Samuti kutsus ta üles ette valmistama uute relvasüsteemide, sealhulgas baaside, arsenalide ja lennuväljade kasutuselevõtu infrastruktuuri. „Erilist tähelepanu tuleks pöörata tuumatriaadile, mis oli ja jääb venemaa suveräänsuse tagajaks,” ütles president.
Eelmine riiklik relvastusprogramm maksis föderaaleelarvele aastatel 2012–2022 üle 20 triljoni rubla ja see peatati Ukraina sissetungi esimestel kuudel. Riikliku programmi kohaselt pidid vägedele 2020. aastal tarnima Armata tankide diviisid, uus pommitaja, 600 lennukit ja tuhandeid helikoptereid ning moodsa relvastuse osakaal pidi suurenema 70%-ni. Kuid vene armee sisenes Ukrainasse vana varustusega, paberkaartidega ja ammendas oma ülitäpsete rakettide varud mõne kuuga.
Sellest ajast alates on venemaa kaitsetehaste tootmist mitu korda suurendanud, tootes Ukrainas võitlevale armeele mürske ja pomme kolmes vahetuses. 2025. aasta eelarves eraldas valitsus armee ülalpidamiseks ja relvade tootmiseks rekordilised 13,2 triljonit rubla (145 miljardit eurot). Sõjaliste kulutuste osakaal eelarves – ligi 30% – on muutunud enneolematuks pärast nõukogude aega. 2022.–2025. aasta kumulatiivsed riigikassa kulutused sõjalistele vahenditele ulatusid 35,5 triljoni rublani (390 miljardi euroni).
putin kiitles taas oma tuumapotentsiaaliga kaitsevaldkonnas samal koosolekul. Ta väitis, et tänapäevaste relvade osakaal venemaa tuumatriaadis on väidetavalt 95% ja et see on maailma kõrgeim näitaja. „Praegu on tänapäevaste relvade ja varustuse osakaal strateegilistes tuumajõududes juba 95%. See on hea näitaja, tegelikult kõrgeim kõigi maailma tuumariikide seas.”
12. Kolmapäeval, 11. juunil pidas USA Kongress istungeid, mille käigus vabariiklasest senaatorid kritiseerisid kaitseminister Pete Hegsethi. Põhjuseks oli Donald Trumpi administratsiooni soov lõpetada Ukraina sõda venemaaga kontaktide tihendamise kaudu. Sellest teatas Politico, rõhutades, et Vabariikliku Partei ridades on üha nähtavam „ilmselge ideoloogiline lõhe”.
Senaator Mitch McConnell, üks kolmest vabariiklasest, kes varem Hegsethi ametisse nimetamise vastu sõna võtsid, võttis eriti karmi seisukoha. Kaitse-eelarvele pühendatud istungil seadis ta avalikult kahtluse alla Valge Maja välispoliitilise kursi. „Ameerika maine on kaalul. Kas oleme valmis kaitsma oma liitlasdemokraatiaid autoritaarsete agressorite eest?” küsis McConnell.
Ta hoiatas, et Ukraina lüüasaamine sõjas võib olla lüüasaamine Ameerika diplomaatiale. „Me ei taha ühel päeval ärgata ja pealkirjades näha: „venemaa võitis, Ameerika kaotas.” See on kriitilise tähtsusega, kui tahame maailmas jätkata rolli mängimist, mida enamik Kongressi liikmeid peab endiselt vajalikuks,” ütles senaator.
Nagu Politico välja toob, oli McConnelli dialoog Hegsethiga haruldane hetk, mil Vabariikliku Partei sügavad välispoliitilised erimeelsused pinnale kerkisid. McConnell esindab vabariiklaste traditsioonilist tiiba, mis tugineb USA globaalse juhtrolli ideele Ronald Reagani poliitika vaimus. Hegseth seevastu esindab trumpistlikku lähenemist, mis keskendub riiklike huvide prioriteedile ja loosungile „Ameerika ennekõike“.
McConnell esitas Hegsethile mitu põhimõttelist küsimust seoses sõjalise konfliktiga, mis on kestnud neli aastat. Küsimusele, kes on agressor, tunnistas Hegseth: „venemaa on agressor.” Kui aga jutt läks küsimusele, kelle võitu ta näha tahaks, vältis minister otsest vastust, piirdudes avaldusega Trumpi soovist rahumeelse lahenduse järele. Hegseth süüdistas Obama ja Bideni administratsioone ka „ebaefektiivses venemaa poliitikas” ja Ukraina sõjalise abi edasilükkamises, tuletades meelde, et just nende valitsusajal toimus Krimmi annekteerimine ja täiemahuline sissetung.
„vladimir putin teab, et president Trump on tugev. Ta teab, et tema sõnal on jõud. Läbiräägitud rahukokkulepe Ukrainas paneb Ameerika tugevana paistma,” ütles Hegseth.
Teiste paneelis osalejate seas oli ka senaator Lindsey Graham, Trumpi pikaajaline liitlane, kes püüdis välja selgitada, kas putin peataks oma laienemise, kui ta Ukrainas võidaks. Hegseth ja staabiülemate ühendkomitee esimees kindral Dan Kaine andsid teravalt erinevad vastused. „Ma ei usu, et ta peatub,” ütles Kaine. Hegseth vastas: „Seda saab veel näha.”
Senati kuulamiste eelõhtul kõneles Pete Hegseth ka Esindajatekojas, kus ta teatas Ukraina julgeolekuabi algatuse (USAI) programmi kulutuste vähendamisest, mis hõlmab Ameerika relvade ostmist Ukrainale. Rõhutades, et Donald Trumpi administratsioonil on konfliktist „täiesti erinev vaade”, märkis ta: „Usume, et rahumeelne lahendus läbirääkimiste teel on nii Ukraina kui ka venemaa, aga ka Ameerika Ühendriikide huvides, eriti arvestades paljusid globaalseid väljakutseid.”
13. Euroopa Liit kavatseb lisada sanktsioonide nimekirja ka venemaaga kaubavahetuses osalevad Hiina pangad, teatab Bloomberg, viidates Euroopa Komisjoni dokumentidele, mis esitati teisipäeval 18. venemaa-vastaste sanktsioonide paketina. Agentuuri allikate sõnul plaanitakse mustadesse nimekirjadesse lisada kaks piirkondlikku panka, mis tegutsevad venemaaga piirnevates Hiina maakondades.
Just piirkondlikest pankadest said venemaa ja Hiina vaheliste maksete peamine kanal pärast seda, kui Ameerika Ühendriigid karmistasid eelmise aasta lõpus oma finantssanktsioonide režiimi ja ähvardasid venemaaga tehingutes osalevaid krediidiasutusi teisejärguliste meetmetega. Kokku kaasati pärast putini Pekingi visiiti eelmise aasta mais loodud maksevõrku vähemalt kuus piirkondlikku panka Hiinas.
Lisaks maksete tegemisele ja ekspordi finantseerimisele pakkusid nad ka krüptoteenuseid, mis aitasid venemaal sanktsioonidest mööda hiilida, viitab Bloomberg Euroopa Komisjoni dokumendile. Sanktsioonide režiimi kohaselt lõigatakse need pangad EL-i finantssüsteemist välja.
14. Selle nädala alguses toimus Suurbritannias kohtuasi Novalpina Capitali hallatava fondi investorite ja selle endiste juhtide vahel seoses tehinguga, millega osteti Ida- ja Kesk-Euroopa suurim hasartmängude korraldaja Maxbet. Investorid püüavad sisse nõuda tehingust saadud kahjusid ja nõuda juhtidelt vastutust. 2020. aasta oktoobris omandas fond Maxbeti 273 miljoni euro eest. Nüüd väidavad investorid, et Novalpina Capitali juhid varjasid tahtlikult olulist teavet ettevõtte tegeliku omaniku kohta.
Hagejate sõnul selgus Maxbeti auditist, et selle kasusaaja on autoriteetne vene-Iisraeli ärimees mihhail mirilašvili (tuntud ka kui miša kutaisski). Teda peeti 1990. aastatel Peterburi suurimaks hasartmängumagnaadiks ja ta juhtis selle suurimaid kasiinosid. Seda valdkonda juhtis neil aastatel putin, kes oli linnapea kantselei töötaja.
Mõlemad olid hästi tuttavad ja hoidsid suhteid – putin külastas mirilašvili heategevusprojekte ja kutsus ta isegi kremlisse. 2000. aastatel mõisteti mirilashvili 12 aastaks vangi inimeste röövimise eest, keda ta kahtlustas oma isa kinnivõtmises. Pärast isa vabanemist viisid mirilashvili ja tema vend Konstantin kohtuasja materjalide kohaselt turvameeskonna abiga võimalikud röövijad – Dvali ja Kakushadze – nende ettevõtte Petromir kontorisse, kus neid väidetavalt piinati. Nende surnukehad leiti hiljem Peterburi äärelinnast. 2009. aastal vabanes mirilashvili vanglast, kuid tema restoraniäri läks PMC Wagner tulevasele juhile jevgeni prigožinile.
Hagejad väidavad, et rahapesuvastase poliitika ja „tunne oma klienti” (KYC) reeglite kohaselt pidi fond täpselt tuvastama Maxbeti lõpliku kasusaaja isiku. Maxbeti aktsiate ostmise ajal sisaldasid dokumendid otsest garantiid, et lõplik kasusaaja oli vähetuntud Küprose kodanik Vladimir Sadovski. Hagejate sõnul eemaldati Novalpina Capital Limitedi (NCL) ja selle juhi Stefan Kovski koostatud auditiaruannetest aga peaaegu kõik viited mirilashvilile. Hagejate arvates võimaldas see tahtlik teabe varjamine varjata fakti, et Sadovski oli Maxbeti nominaalne omanik.
Selle tulemusel hakkasid Novalpina Capitali investorid 2023. aastal kahtlase omanikuga hasartmänguasutuste aktsiate ostmisega tegelema, kuhu kuulusid suured Ameerika ja Briti fondid: Yorkshire Public Employees Fund (UK), British Gas Employees Fund, Oregon Public Employees Retirement System ja Alaska Permanent Fund Corporation, Alaska osariigi riiklik fond, mille varade maht on umbes 83,38 miljardit dollarit ja mis on Ameerika Ühendriikide suurim riiklik investeerimisfond. Investeering osutus mitte ainult kahtlaseks, vaid ka ebaõnnestunuks. 2025. aasta märtsis kirjutas The Financial Times, et nad üritasid Maxbeti müüa 125 miljoni euro eest odavamalt kui ostmise ajal.
15. Valgevene president aleksandr lukašenko sõnul tekitati Valgevene kartulipuudus kunstlikult riigi juhtkonna vastase vandenõu tulemusena. Ta kinnitas, et tegelikku puudust pole ning teatud inimesed, kelle nimesid ta ei nimetanud, on süüdi toote kadumisel poeriiulitelt. „Selgub, et poliitika oli mängus. Kartulit oli piisavalt, aga see hoiti kuskil peidus, et näidata, et president sekkus hinnakujundusse,” ütles lukašenko. Tema sõnul avastas selle Riiklik Kontrollkomitee, mis kontrollis teatud numbreid: „Kui ta tuli käeraudadega, pani selle lauale – kartul ilmus.” Kartulipuudus algas Valgevenes veebruaris. lukašenko tunnistas probleemi aga alles 8. mail. Ta süüdistas kõiges põllumehi, kes väidetavalt lõpetasid madalate hindade tõttu kartuli saatmise siseturule ja orienteerusid ümber venemaale, kus on samuti toote puudus. Seda kinnitas ka putin. Samal ajal väljendas ta üllatust, et Valgevenes, kus suured kartulieksperdid ootamatult otsa said. Pärast seda nõudis lukašenko, et kasvatataks piisavalt, et sellest jätkuks mõlemale riigile. Ta rõhutas, et asi pole heategevuses, vaid korralikus rahas. Samuti tühistas Valgevene 27. mail kartuli impordikeelu EL-i riikidest.
Samal ajal selgitas Valgevene Riikliku Teaduste Akadeemia Vabariikliku Teadus-Praktikakeskuse kartuli- ja puu- ning köögiviljakasvatuse peadirektor Vadim Mahanko juurvilja puudust eelmise hooaja halbade ilmastikutingimustega. Sama põhjuse – saagi ikaldumise 2024. aasta sügisel – tõi välja ka põllumajandus- ja toiduministri asetäitja Vladimir Grakun. Sama ütles ka venemaa Föderatsiooni Kartuli- ja Köögiviljaturu Osalejate Liidu tegevdirektor Aleksei Krasilnikov, rõhutades, et Valgevene saagi massilist eksporti venemaale ei toimunud.
Rosselhoznadzori maikuu andmete kohaselt on kartuli import Valgevenest 2025. aasta algusest võrreldes eelmise aasta sama perioodiga poole võrra vähenenud ja ulatus 32 tuhande tonnini. Samal ajal on juurviljade impordi kogumaht venemaale enam kui kolmekordistunud ja ulatunud 548 tuhande tonnini. Peamised importijad olid Egiptus ja Hiina. 2024. aasta lõpuks importis Valgevene venemaale 201,2 tuhat tonni kartuleid – 1,6 korda rohkem kui 2023. aastal – ja sai suurimaks tarnijaks, arvutas RIA Novosti.
Mai lõpuks olid kartulite jaehinnad venemaal tõusnud aastases võrdluses 173%, mis on rekordiline näitaja 23 aasta jooksul, mil on teadaolevalt ametlik statistika. Kartulipuuduse ohu tõttu avas valitsus alates 2025. aasta jaanuarist tollimaksuvaba impordi „sõbralikest” riikidest ning vene riigiduuma aseesimees boriss tšernõšov tegi ettepaneku kehtestada toote jaehindade ajutine riiklik reguleerimine.
16. Lühiuudised
Channel14 teatab, et pinged on suurenenud Iraani ja USA väidetavate tuumaläbirääkimiste takerdumise tõttu. Samuti väidavad nad, et Iisrael valmistub rünnakuteks Iraani tuumarajatistele. Suurbritannia on väidetavalt juba hoiatanud Pärsia lahes olevaid laevu.
USA saatkond Iraagis valmistub suurenenud julgeolekuriskide tõttu hädaolukorras evakueerimiseks. Välisministeerium on andnud loa mittevajalike töötajate ja nende perekondade lahkumiseks Bahreinist ja Kuveidist. Samal ajal on kaitseminister Hegseth heaks kiitnud Lähis-Idas paiknevate sõjaväelaste perekondade vabatahtliku lahkumise.
Drapatõi: Maavägede juhtkonda iseloomustasid hirm, süsteemsed väärkohtlemised ja poliitiliselt motiveeritud ametisse nimetamised – lahkun puhta südametunnistusega ja usaldades neid, kes jäävad alustatut lõpule viima.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
