Sõja ülevaade: 1203. päev – eip olnud hea päev
Avaldatud: 10 juuni, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 10. juuni 2025:
eip olnud hea päev. Kipub tõusma duell mõlema poole taevas ehk siis Ukraina suudab enam vastata vene õhuterrorile, aga sihtides erinevalt vene poolest sõjalisi sihtmärke.
1. Kõike palju õhus jagus.
2. Miskit ka vastapoolel ja ka päris kaugel.
3. Kursk/Belgorod: survet jagus, uusi külasid siiski nimekirja ei lisandunud.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: põhjapoolne sillapea veelgi laienes.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Toretski linn kipub langema üha kindlamalt.
8. Donetsk: kipub järjest enam külasid langema.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. vene koolilastel lubati vähendada kodutööde ja eksamite hulka.
12. venemaal väheneb tugevalt suhkru, päevalilleõli ja jahu tootmine.
13. Ekspordi müügitulu langes mais kahe aasta madalaimale tasemele.
14. venemaa valitsus kiitis heaks ümberasujate vara arestimise seaduse.
15. venemaa kavatseb sündimuse suurendamiseks ööseks interneti välja lülitada.
16. Lühiuudised
Ukraina sõjaväeluure (HUR) teatel toodab venemaa nüüd iga kuu üle 5000 pikamaadrooni – umbes 2700 Shahed-136 ja 2500 peibutusdrooni –, mis on alates 2024. aasta suvest viiekordne kasv. Peibutusdroone kasutatakse Ukraina õhukaitse ülekoormamiseks ja luureks.
Ukraina F-16 tulistas Kurski oblasti kohal väidetavalt alla vene Su-35. Väljaande Bild andmetel on see esimene kinnitatud õhust õhku rünnatud Ukraina hävitaja F-16 poolt. Rootsi Saab 340 AEW&C abistas sihtmärgi tuvastamise ja AIM-120 raketi juhtimisega. Eile lasti alla veel 2 vene lennukit, aga ei tea kuidas… aga pisu äkki miskit muutust on taevas loota…
174 vene poole rünnakut ja sinna nii jala kui tskilitega liikuvatele rünnakuüksustele ikka kohati soomust kuhugi vahele pikitakse ja kipub see tihe konveier töötlus tooma edenemisi ning ühe päeva kohta oli neid pisu palju ja kipuvad ärevaks tegema. Rinde olukorra kirjelduse kaardid leitavad ülevaate kirjutaja facebooki kontol.
Kupjansk-Kreminna rindel on vene pool tõstnud survet sektori põhja lõigus ja vist tänu Ukraina aktiivsemale vastutegevusele langenud lõuna lõigus. Toretski kandis ja Donetski sektoris küll rünnakute arv pisu langes, aga tundub, et ründavad grupid kasvavad suuremaks. Lõunarinde idaservas ikka pisu tihedam ning kõige pingelisem lõik ikka Kurski kant, kus läks kirja 38 rünnakut ning kirjutatakse, et vene pool siia lõiku täiendavaid üksusi mujalt lisaks toob.
Kaudtuld ikka üle 6 tuhande lasu ja kamikaze droonegi üle 3 tuhande, liugpomme 100 ehk siis tihe rinde töötlus käib. Õnneks saab rahuldaval tasemel tabamusi nii kaudtule seltskond kui muu tagalatoetus. Eip suudeta küll sellega neid maha suruda aga suurt löökide kasvu pole ka ammu täheldanud.
1. Eilse öö vene poole rünnakute arvud: 499 õhuelukat.
Alla tulistati:
– 460/479 Shahed-tüüpi ja peibutusdroone
– 4/4 Kh-47M2 Kinzhal ballistilist raketti
– 10/10 Kh-101 tiibraketti
– 2/3 Kh-22 tiibraketti
– 2/2 Kh-31P radarivastast raketti
– 1/1 Kh-35 tiibrakett
Ukraina õhutõrjesüsteemid tabasid 292 sihtmärki ja blokeerisid 187, kasutades lennundust, õhutõrjesüsteeme, elektroonilise sõjapidamise üksusi, mehitamata õhusõidukeid ja mobiilseid tuletõrjeüksusi.
Kiievis töötas öösel õhutõrje, õhus oli nii droone kui ballistikat ning kostus plahvatusi.
Öösel ründas venemaa droonidega Odessat. Esialgsetel andmetel ühe elumaja tabamise tõttu hukkus üks inimene, veel kolm viidi haiglasse.
Ukraina sõdur paljastas oma kehal olevad armid pärast venemaa vangipõlve – need näitavad tõsist vigastust ja sissepõletatud kirja „Au venemaale”. Pildid paljastavad Ukraina sõjavangide jõhkra kohtlemise.
2. vene allikate teatel algatas Ukraina HIMARS-raketirünnaku Kurski oblastis Rõlskis asuvale kultuuri- ja puhkekeskusele. Rõlskis on viimastel nädalatel Ukraina rünnakud sagenenud, kuna see on Sumõ oblastit ründavate vene vägede peamine stardipaik.
venemaa kaitseministeerium teatas, et öö jooksul hävitati väidetavalt vene Föderatsiooni piirkondade kohal 102 Ukraina mehitamata õhusõidukit.
Ukraina droonirünnak Savasleika õhuväebaasile väidetavalt kahjustas lennukeid.
venemaa võimud teatasid 10. juuni öösel ulatuslikust droonirünnakust – Nižnekamskis ja Jelabugas, kus Shahedi tüüpi mehitamata õhusõidukeid kokku pannakse, kuuldi plahvatusi.
Teatatakse, et Brjanski oblasti kohal tulistati väidetavalt alla 46 drooni, Belgorodi oblasti kohal 20, Voroneži oblasti kohal 9, Kaluga oblasti ja Tatarstani Vabariigi kohal 4, Moskva oblasti kohal 3, Leningradi, Orjoli ja Kurski oblasti kohal 2 ning Smolenski oblasti kohal 1 droon. Samuti tulistati väidetavalt ajutiselt okupeeritud Krimmi kohal alla 9 mehitamata õhusõidukit.
Telegrami kanal Astra teatab kohalikele elanikele viidates, et Nižnekamskis ja Jelabugas (Tatarstan) kuuldi plahvatusi. Erimajandustsoon Alabuga asub Jelabugast 10 km kaugusel ja seal asub tehas, mis toodab Šaheede.
Rosaviatsia teatas, et kehtestas Nižnekamski lennujaamas, Peterburi Pulkovo lennujaamas ja kõigis Moskva lennujaamades õhusõidukite vastuvõtmisele ja väljastamisele piirangud.
Jelabuga ja Nižnekamsk asuvad Ukraina piirist 1500 km kaugusel.
3. Kursk/Belgorod: venemaa koondab vägesid Sumõ oblasti uueks pealetungiks – see on suurim vägede suurendamine kuue kuu jooksul, ütleb Okupatsiooniuuringute Keskuse juht Petro Andrjuštšenko. Nädalavahetusel toodi okupeeritud Krimmist ja Hersonist kohale vähemalt 10 uut iseliikuva suurtükiväe üksust, õhutõrjesüsteeme ja üle 40 veoauto vägede ja laskemoonaga.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: vene pool pingutab jälle, et laiendada enda sillapead Kupianskist põhjas ja tänaseks oli saadud oma kontrolli alla Krasne Perše küla. No ei suuda seni piisavalt edukalt Ukraina omad kontrollida Oskili jõge ületavat seltskonda. Veel ei ole ka märke, et üle vene piiri saanud üksuste sooomus oleks suutnud liikuda edasi Oskili jõe lääne kaldal Kupjanski poole aga kipub arvama, et seda üritatakse, sest vaid jalaväega piisavat territooriumi kasvatada sügavusse ei suudeta.
Lõunapoolses lõigus on pisu Ukraina aktiivsus jätkunud ning juba mitmel päeval järjest pigem näeb sammhaaval Ukraina edenemist nii Ternõ juures kui Kreminnast edelas asuvas metsamassiivis. Kas see toob kaasa ka sealse sillapea vähenemise, pole kindel, sest see tahaks tugevamat survet Ternyst ja Kreminna metsamassiivist põhja suunas ja seda seni täheldanud pole, eks näis…
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: vene pool vallutas Stupotški küla keskuse (Tšassiv Jarist lõunas). Eelmine nädal suutsid nad vallutada küla kirde serval asuvad hooned, sellega astuti veelgi samm lähemale Kostjantinivka linnale, kuhu jääb piki suurt maanteed u 5km minna, lisaks hakkab siitki suunalt edenemine mõjutama Toretski kaitse viimaste päevade saabumist.
Eile jõudis vene jalavägi läbi Toretski linna uuesti linna põhjaservani ja sealt sammu veelgi edasi ning järjest enam mootorrattureid on jõudnud mitmel päeval linnast piki põhja poole suunduvat maanteed pidi linnast u 1,5 km kaugusel asuva tööstusalani. Eilseks oli selge, et Ukraina omad pole suutnud seal paiknevaid soldateid manala teele saata ja hakkab see kombits sealt uuesti edenema. Eelmine kord jõudis vene pool siin suuunal isegi 6 km kaugusele ja suutis eesmist possat seal mitu nädalat hoida, enne kui Ukraina omad kuni Toretskini siit suunalt vene poole tagasi lõid.
Lisaks eilne vene poole edenemine Pokrovski suunalt (vt järgmine p) toob Toretski langemise järjest lähemale.
8. Donetsk: kipub järjest enam külasid langema.
Kui üleeile jõudsid vene väed jõudsid Oleksandro-Kalõnove asulani, siis tundub, et eile suudeti juba külas edeneda ja kipub arvama, et Ukraina üksused tõmbavad end kiirelt tagasi üle esmalt Kalõnivka jõe ja siis Bõšoki jõe, et mitte jääda ära lõigatuks. Lisaks vähenes selle edenemisega Ukraina võimalused hoida töös logistikakanalid Toretski loode serval kaitseks, sest suurem paisveekogu kipub seal Bõšoki jõel nii laiutama, et vaid mõnes kohas üle jõe sillad on, mida arvatavalt suudab vene pool piisavalt tihedalt töödelda ja kasvab siinsete Ukraina üksuste oht jääda ära lõigatuks ehk siis pisu pikem samm tagasi tuleb võib olla teha. No pole juba üle nädala siinse suuna vene poole pisu pikema sammhaaval edenemist pidama saadud.
Novomõhhailivka külani on hakanud jõudma üha tihedamalt vene jalavägi tsiklitega sektori keskmises lõigus aga seni pole külasse vist elusalt jõutud, sest nii siinsed miiniväljad kui droonid on need ponnistused suutnud hetkel vaos hoida ja tänu sellele pole siiski suutnud tuvastada vene poole tugevat kiitlemist, et jõudsid juba Dnipropetrovski oblasti piirist üle, sest eelmainitud küla asub Doentski oblastis.
Lisaks ei ole veel vene pool saanud sealt pisu lõuna pool Horihove küla juures üle Dnipropetrovski oblasti piiri. Mootorrattastega jõutakse päris kiirelt üle halli ala eesmiste Ukraina possadeni aga seni on Ukrainal piisanud vahenditest nende ellimineerimisel aga see, et järjest tihedamalt Ukraina eesmite possadeni jõutakse, on siiski tõusev murekoht, sest rünnakutesse on hakanud tasapisi lisanduma ka väiksemaid kuni rühma suuruseid soomuse gruppe ning piisavalt hea koordineerimisega kaudtuleüksuste, lennunduse kui droonimeeskondadega, võidakse mõnes lõigus pikem samm eesmisest liinist läbi saada, mis siiski arvatavalt ei tohiks läbimurdeks muutuda.
vene pool jõudis eilseks sektori lõuna-kagu lõigus Oleksiivka asula keskele ja sellega vist saab lugeda kaBahatõri langenuks.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaal piiratakse koolilaste kodutööde ja muude õppekoormuste mahtu, ütles haridusministeeriumi juht sergei kravtsov. Tema sõnul ja valitsuse pressiteenistuse tsiteerides jõustuvad ühtsed õppekoormust reguleerivad standardid selle aasta septembris.
Minister märkis, et vastav korraldus täpsustab, mitu tundi on konkreetse aine õppimiseks eraldatud. Samuti on ministeerium standardiseerinud testide ja hindamiste ning kodutööde arvu. Ministeeriumi andmetel võtab Rospotrebnadzoriga kokku lepitud dokument arvesse kõiki üksikasju, mis aitavad kõrvaldada koolilaste liigset töökoormust. „On väga oluline, et piirkonnad järgiksid seda haridusprotsessi korraldamisel,” ütles minister Riigiduuma komisjonide laiendatud ühisistungil.
kravtsov rõhutas, et algatuse eesmärk on vähendada õpilaste kodutööde mahtu ja muuta haridusprotsess tasakaalustatumaks. Haridusministeeriumi dokumentide kohaselt soovitatakse esimese klassi õpilastel piirata oma kodutööde arvu ühe tunnini päevas. Teise ja kolmanda klassi õpilastele on kehtestatud poolteist tundi ja neljanda klassi õpilastele kaks tundi.
Sellised piirangud on täpsustatud dokumentides ühtse kalendri ja tunniplaani raames. Lisaks kodutöödele puudutavad akadeemilise koormuse vähendamise soovitused testide ja arvestuste, sealhulgas ülevenemaaliste arvestuste mahtu – nende arv ei tohiks ületada 10% aine tundide koguarvust.
12. Kallid laenud, kõrgemad maksud, langev saak ja imporditud seemnete puudus on viinud kolme põhilise toiduaine tootmise järsu languseni venemaal. Rosstati aruandes „Riigi sotsiaalmajanduslikust olukorrast” teatas 2025. aasta jaanuaris-aprillis suhkrutootmine langes vene Föderatsioonis aastases võrdluses 32,3%, päevalilleõli tootmine 15,5% ja jahu tootmine 7,8%.
Ainuüksi aprillis tootsid venemaa tehased Rosstati andmetel 35 tuhat tonni vähem suhkrut kui aasta varem (-36,1%), 108 tuhat tonni vähem võid (-15,6%) ja 72 tuhat tonni vähem nisu- ja nisu-rukkijahu (-9,1%). Toiduainete kogutoodang hakkas esimest korda pärast 2021. aastat langema: esimese kvartali lõpus oli langus 0,3% ja aprilli lõpuks kiirenes see 0,7%-ni.
Suhkrutootmine väheneb pärast suhkrupeedi saagi vähenemist, mida mõjutas üleminek kodumaistele seemnetele. Põllumajandusturu-uuringute Instituudi (IKAR) hinnangul oli nende saagikus 20–30% madalam kui imporditud seemnetel. Eelmisel aastal koristasid põllumehed 44 miljonit tonni suhkrupeeti, mis on ligi 10% vähem kui aasta varem.
Päevalilleõli tootmine väheneb, kuna see tekitab kahjumit, selgitas õli- ja rasvaliidu tegevdirektor Mihhail Maltsev märtsis: päevalillesaagi töötlemata kujul ekspordiks müümine on muutunud tulusamaks, kuna õli jaemüügihinnad ei kata tootjate kulusid ja jaemüüjad ei riski neid ametivõimude surve tõttu tõsta. Vähemalt kaks päevalilleõlitehast venemaal on juba aasta algusest rahaliste probleemide tõttu tootmise lõpetanud.
Ka jahu tootmine on muutunud kahjumlikuks: tööstust on tabanud keskpanga baasintressimäära tõus ja riikliku toetuse vähenemine, ütles IKARi peadirektor Dmitri Rõlko. Veebruaris hoiatas Jahu- ja Teraviljaettevõtete Liit Põllumajandusministeeriumi massiliste pankrottide ohu eest, mis on tingitud laenude intressimäärade tõusust 25%-ni aastas ja kõrgemale. Kaks kuud hiljem, aprillis, oli pankroti äärel ettevõtete grupp Grain Holding, mis on üks riigi suurimaid jahu- ja leivatootjaid.
Sõja algusest peale on venemaal olnud kolm toidukriisi: 2023. aastal tõusid munade hinnad hüppeliselt ja 2024. aastal tõusid või hinnad 17 aasta rekordiliselt kõrgele. 2025. aastal kordus olukord kartulitega: maikuuks toimunud saagi ikaldumise tõttu ulatus nende hinnatõus aastases võrdluses 173%-ni ja purustas Rosstati statistika andmetel 23 aasta rekordid. Jaemüügiketid hakkasid ostma Hiinast ja Mongooliast ning Kaliningradi oblasti võimud kehtestasid kartulite ekspordi keelu väljaspool piirkonda.
Valitsuse meetmed toiduturu reguleerimiseks osutusid hilinenud meetmeteks, tunnistas asepeaminister dmitri patrušev mai lõpus. Ta meenutas, et valitsus käivitas eelmise aasta lõpus terve rea meetmeid: eelkõige vähendati kartulite, sibulate, porgandite ja teiste boršikomplekti kuuluvate köögiviljade imporditollimaksud nullini, et täita kaupluste riiulid imporditud kaupadega. „Kõike seda oleks kindlasti pidanud tegema palju varem ja terviklikult,” ütles patrušev.
13. Valuuta sissevool venemaale on järsult vähenenud: mais müüsid 29 suurimat eksportijat, kes esitavad oma tegevuse kohta keskpangale aruandeid, valuutat vaid 7,3 miljardi dollari eest, selgub regulaatori andmetest. See on miinimum alates 2023. aasta oktoobrist, mil keskpank hakkas selliseid andmeid avaldama; keskpank ise kirjutab, et miinimum on olnud alates 2023. aasta keskpaigast. Keskmiselt müüsid suurimad eksportijad 406 miljonit dollarit päevas – see on samuti üks halvimaid tulemusi vaatluste ajaloos. Vähem oli seda vaid 2024. aasta novembris – 379 miljonit dollarit, kui Gazprombanki sanktsioonid vähendasid järsult valuuta sissevoolu riiki ja dollari kurss tõusis 115 rublani (siis oli rohkem tööpäevi kui mais).
Seekord aga vastupidi, rubla tugevnes, hoolimata valuutamüügi vähenemisest. Mais langes dollar 3,6% ja jüaan 2,8%, uuendades miinimume alates 2023. aasta maist ja märtsist. Maist sai rubla vahetuskursi kuues järjestikune kasvukuu. Fakt on see, et ka valuutanõudlus langeb: mais saavutas see miinimumi alates 2024. aasta juunist, märgib keskpank.
Keskpanga andmetel kulutati siseturult valuuta ostmiseks 1,6 triljonit rubla, mis on 12% vähem kui aprillis ja 35% vähem kui esimese kvartali keskmine kuutasu (2,5 triljonit rubla). Ta selgitab klientide valuutanõudluse edasist vähenemist venemaa varade suure atraktiivsusega kodanike ja ettevõtete jaoks kõrgete intressimäärade kontekstis. Keskpank märkis, et eksportijad müüvad osa oma välisvaluutareservidest kulude rahastamiseks ning venelased tagastasid märtsis-aprillis välispankade kontodelt 62,5 miljardit rubla.
Üks väheseid, kelle valuutanõudlus suurenes, on elanikkond. Rubla jätkuva tugevnemise ja läheneva pühadehooaja taustal suurenesid eraisikute valuuta netoostud mais 68,5 miljardilt rublalt aprillis 111 miljardi rublani. Aasta algusest on venelased ostnud valuutat 386 miljardi rubla eest, mis on peaaegu poole rohkem kui aasta varem.
Keskpank omistab suurimate eksportijate valuuta netomüügi vähenemise nafta hinna langusele ja väiksemale tööpäevade arvule. Võrreldes aprilliga langes keskmine päevamüük 11% ja kogumüük 27%. Võimud on kohustanud 43 juhtivat eksportijat (ka nende nimekirja ei avalikustata) naasma venemaale ja müüma 36% oma välisvaluuta eksporditulust, kuid keskpanga jälgitavad müüvad nüüd peaaegu kogu oma tulu: märtsis 97% (viimased andmed) ja veebruaris 99%.
Nõudluse langus kaalub selle siiski üles ja mõned eksperdid on isegi hakanud oma prognoose ümber vaatama. Keskpanga esimees elvira nabiullina teatas, et regulaator on rubla tugevnemise jätkusuutlikkuses kindlamaks muutunud. Arvestades keskpanga valitud taktikat baasintressimäära alandamiseks, võib suhteliselt tugev rubla keskpikas perspektiivis püsida, usub Promsvyazbanki peaanalüütik Denis Popov. Freedom Finance Globali analüütik Vladimir Tšernov usub, et dollar võib juunis konsolideeruda 78–82 rubla vahemikus. Keskpanga poliitika leevendamise tsükli jätkumine aitab kaasa rubla nõrgenemisele, mille tõttu võib dollari väärtus kolmandas-neljandas kvartalis naasta üle 80 rubla. Aasta alguses ootas Aleksei Klimjuk Alfa Capitalist detsembris vahetuskurssi 95 rubla dollari kohta, nüüd on see stsenaarium muutumas baasstsenaariumist negatiivseks. Uuendatud baasstsenaariumi kohaselt on dollari vahetuskurss aasta lõpuks 85 rubla.
14. venemaa valitsus on sisuliselt toetanud Tatarstani Riiginõukogu esitatud seaduseelnõu, mis lubab arestida riigist lahkunud ja venemaa võimude poliitikat kritiseerivate venelaste vara. Sellest teatas Izvestija, viidates ministrite kabineti positiivsele vastusele dokumendile, mille riigiduuma heaks kiitis mais. Eelnõu, millele saadikud otsustasid esimesel lugemisel teha hulga muudatusi, täiendatakse konkreetse loeteluga süütegudest, mis toovad kaasa vara konfiskeerimise, ütles algatuse autor, Ühtse venemaa liige airat farrahhov. See hõlmab venemaa relvajõudude diskrediteerimist, ekstremistlike materjalide levitamist, meediavabaduse kuritarvitamist, välisagendi tegevuse protseduuride rikkumist, natsisümboolika propageerimist või demonstreerimist, vihkamise õhutamist mitmel alusel, üleskutset venemaa Föderatsiooni territoriaalse terviklikkuse rikkumisele ja NSV Liidu samastamist Natsi-Saksamaaga, samuti sotsiaalmeedia omanike kohustuste täitmata jätmist. Seda loetelu võidakse täiendada, märkis saadik.
Muudatused puudutavad ka nende ümberasujate vara arestimise õiguslikke aspekte, kes eiravad trahvide maksmise nõudeid. Esiteks võidakse venemaalt lahkunute finantsvarad, pangakontod ja kinnisvara trahvi ulatuses konfiskeerida. Arestimine peaks pärast trahvide tasumist lõppema.
riigiduuma spiiker vjatšeslav volodin teatas varem, et riigist lahkunud välisagendid üritavad hävitada riiki ja meie väärtusi, saades jätkuvalt tulu vene Föderatsiooni territooriumil asuvalt vallas- ja kinnisvaralt. „Me peame kaitsma riiki nende eest, kes lahkusid ja elavad rahast välisriikidest, mis tarnivad Ukrainale sõjavarustust. Nad arvavad, et kuna nad lahkusid välismaale, ei saa keegi neid kätte. See ei ole tõsi,” ütles ta.
Izvestija selgitas, et seaduseelnõu muudatusi toetasid kõik duuma fraktsioonid, välja arvatud venemaa Föderatsiooni Kommunistlik Partei. LDPR juht leonid slutski ütles, et partei teeb ettepaneku arestida mitte ainult nende ümberasujate vara, kes on võimudele ebasoovitavad, vaid ka nende sugulaste vara. „Me ei saa lubada oma riigi vaenlastel elada rahumeelselt ja mugavalt meie arvelt. Meie arvates tuleks arestimist kohaldada mitte ainult venemaa vastu tegutseva isiku omandis olevale varale, vaid ka varale, mis on ühiselt tema abikaasadega või ühiselt teiste isikutega omandis,” ütles ta.
farrahhov loodab seaduseelnõu lõplikku heakskiitmist riigiduumas enne parlamendi kevadistungjärgu lõppu 3. augustil.
15. Lasteta noored paarid peaksid piirama oma ligipääsu internetile öösel, et nad saaksid keskenduda pere laiendamisele ja mitte istuda oma vidinate ees, ütles Brjanski oblasti duuma saadik ja Õigeusu venemaa liikumise esimees Mihhail Ivanov. Tema arvates oleks optimaalne internetiühenduse katkestamise periood kell 23.00–02.00. Ta nimetas seda „digitaalseks karskuseks”.
„Internetist on saanud uus sõltuvusvorm, mis õõnestab perekonna alustalasid. Noored veedavad omavahelise suhtlemise, suhete loomise ja laste peale mõtlemise asemel tunde oma uudisvooge sirvides, mänge mängides või telesarju vaadates. See pole lihtsalt halb harjumus, see on oht riigi demograafilisele julgeolekule,” ütles Ivanov Abzatsile. Saadiku sõnul peaksid võimud looma tingimused, mis võimaldavad paaridel naasta reaalse suhtluse ja teadliku lapsevanemaks olemise juurde ning internetiühenduse katkestamine öösel on üks neist.
Ivanov meenutas, et noorte internetisõltuvuse teemat on föderaalparlamendis korduvalt tõstatatud. Seega teatas Riigiduuma endine aseesimees, nüüdne senaator Olga Epifanova, et internetis aja veetmine suurendab individualismi, egoismi ja õõnestab perekondlikke väärtusi.
Saadik kutsus üles alustama vabatahtliku eksperimendiga teenusepakkujate ja sotsiaalteenuste toel. „Kui noored veedavad öid telefonides, selle asemel et üksteisele tähelepanu pöörata, siis on see tupiktee. venemaa on alati olnud kuulus oma tugevate perede poolest ja meie ülesanne on see traditsioon tagasi tuua. Kui see nõuab meelelahutussisu kättesaadavuse ajutist piiramist hilisel tunnil, siis pole see rahva tuleviku nimel suur hind,” lõpetas Ivanov.
Varem kutsus Föderatsiooninõukogu esimees valentina matvijenko üles paigaldama küladesse kiire interneti, et meelitada sinna noori, kes tegelevad venemaa rahvastiku taastootmisega. Ta märkis, et maapiirkondades on kogu sündimus 16% kõrgem kui linnades ja digitaalse infrastruktuuri arendamine aitab selle kasvule veelgi kaasa. riigiduuma tegi ettepaneku parandada olukorda ka naistele lisapuhkuste ja lühema tööajaga.
venemaa kogeb kõige tõsisemat demograafilist kriisi pärast NSV Liidu lagunemist. Rosstati andmetel on vastsündinute koguarv langenud üheksandat aastat järjest. 2024. aastal langes see 1,222 miljonini – madalaim arv alates 1999. aastast. Kui arvestada, et Tšetšeeniat ja hiljem annekteeritud Krimmi 1990. aastatel statistikas ei arvestatud, siis võrreldaval territooriumil on sündimus enam kui 200 aasta madalaim, märkis demograaf Aleksei Rakša.
2025. aasta jaanuaris langes summaarne sündimuskordaja (keskmine laste arv naise kohta) 1,399-ni – madalaim arv viimase 18 aasta jooksul. kreml nimetas seda arvu riigi tuleviku jaoks katastroofiks. putin on püüdnud motiveerida kodanikke saama 8–10 last, et tõsta üldine näitaja 2030. aastaks 1,6-ni. Kõrgema Majanduskooli uuringu kohaselt ei kiirusta venelased aga tema üleskutsetele järgnema, osutades käimasolevale sõjale Ukrainaga, ebastabiilsele poliitilisele olukorrale riigis, rahalistele probleemidele ja emotsionaalsele pingele ühiskonnas.
16. Lühiuudised
Ombudsman Dmõtro Lubinetsi kinnitusel on venemaa vangistusest naasnud grupp alla 25-aastaseid Ukraina sõjaväelasi, mis on mitmeastmelise vahetuse esimene etapp. Enamik neist on sündinud 2000. aastal ning nende hulgas on relvajõudude, rahvuskaardi, piirivalve ning merejalaväe ja õhurünnakuüksuste sõdureid, sealhulgas Mariupolis vangi võetud kaitsjaid.
Reutersi teatel kutsub NATO peasekretär Mark Rutte Londonis üles suurendama alliansi õhu- ja raketitõrjet 400% võrra, viidates venemaa „taevaterrorile” Ukrainas. Samuti rõhutab ta vajadust tuhandete soomukite, miljonite mürskude ja logistilise võimekuse kahekordistamise järele.
NATO peasekretär Mark Rutte ütles, et venemaa toodab rohkem laskemoona – ja teeb seda palju kiiremini – kui kõik NATO riigid kokku. Selle sõjatööstust ehitatakse ümber Iraani, Hiina ja Põhja-Korea abiga. Ainuüksi sel aastal peaks venemaa tootma 1500 tanki, 3000 soomukit ja 200 Iskander raketti.
venemaa läbirääkimisdelegatsiooni juht vladimir medinski: „Meie rahvas nõuab palju karmimaid meetmeid: „Me vajame Orešnikut [kõrbenud maa taktikat] Kiievi ja Lvivi jaoks – aitab kõnelustest!” Selles osas on meil väga raske,” ütles ta Ukrainaga peetavaid läbirääkimisi kommenteerides.
Iisrael on Ukrainale üle andnud Patriot õhutõrjesüsteemid, kinnitab suursaadik Brodsky. Algselt 1990. aastatel USA-lt saadud süsteemid aitavad nüüd kaitsta Ukraina taevast. „Me nõustusime nende üleandmisega. Kahju, et seda vaevu mainiti,” ütles ta.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
