Sõja ülevaade: 1201. päev – ühte asulasse ja kahte külla vene pool eilseks sisse sai
Avaldatud: 8 juuni, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 08. juuni 2025:
ühte asulasse ja kahte külla vene pool eilseks sisse sai.
1. Barbar on barbar aga see on vist veel pisu liiga hellitava ja sõja algusest alates neid pigem rohkem orkideks on nimetatud.
2. Miskit ikka.
3. Kursk/Belgorod: seni suurimasse asustaud punkti Sumõ oblastis vene pool sisse sai.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: ühte uude külla sisse saadi.
9. Lõunarinne: siingi sama seis.
10. Herson: muutusteta.
11. putin on hakanud kartma naftahindade langust.
12. NYT: FSB nimetab Hiinat vaenlaseks, kes valmistub venemaale territoriaalseid nõudmisi esitama.
13. „Võimaliku kriisi kalender”: kremli-meelsed majandusteadlased hoiatavad stagflatsiooni ohu eest.
14. Lühiuudised
Pisu segaduses üleeilsete vene soomuse kaotuste numbritega, et kas arvesse läks ära lastud rongil olnud soomus (vt p2) või olid need siiski rünnakutes kaotatud ühikut. Või on need numbrid sees tänastes numbrites ehk siis pisu kõhkleval seisukohal…
Rünnakute tempo (193) vene poolel langenud pole ja kipub see tooma juba lausa kolmes kohas edenemisi ning pisu kiputab kinnitama arvamust, et tihe konveier võib hakata tooma sammhaaval tulemusi ning põhjustest juba mitu korda varasemalt kirjutanud.
Küll on tore tõdeda, et lõpuks on hakanud tooma edu Ukraina töötlus raudtee suunal, mida juba kaks aastat oodanud. Vahel küll mõni raudtee releekapp ära põles ning suht sõjalagul ja sildasid ja liipreid kahjustati aga nüüd psiu aktiivsemalt suurema jõuga neid töödeldakse ning seda viiimast raudtee eśeloni töötlust kutsutakse „Ämblikuvõrk 2-ks”.
Kui liugpommide heitmise on saanud vene pool uuesti väga kõrgeks (168), siis kahjuks on kõrgel tasemel ka kaudtulelöökide arv ja kamikaze droonide kasutamine. Kaudtuleüksusi ja muud tagalatoetuselementi tabatkse siiski rahuldaval tasemel aga no veel ei avalda see piisavat mõju.
1. Rinde ja piiri lähedus ikka hullus sajus ja pole märganud, et sihtmärkide valikus oleks muutusi ehk siis tabamuseks sobivad kõik rajatised ja elanikud… eip hukkunuteta ükski päev möödu ja no paneb pisu hambaid kiristama…
2. 7. juuni hommikul viisid Ukraina õhuväed läbi eduka operatsiooni Kurski suunal, mille käigus tulistati alla vene hävitaja Su-35. Sellest teatas Ukraina relvajõudude juhtkond. Kinnituseks avaldas Ukraina pool droonilt tehtud video, mis näitab hävinud lennuki põlevaid vrakke. Selle teabe avaldamise ajal ei tunnistanud venemaa kaitseministeerium lahingumasina kaotust ametlikult. venemaa sõjameelne Telegrami kanal Fighterbomber kinnitas aga Su-35 hävimise fakti. Kanali teatel jäi piloot ellu. On kinnitust leidnud, et täna hommikul Kurski kohal alla tulistatud vene Su-35 hävitajat tabas Ukraina F-16 poolt välja tulistatud AIM-120 AMRAAM rakett.
Ukraina relvajõud tabasid venemaa sõjatehnikat vedanud vedurit, kinnitavad Lõuna kaitseväed. Selle tagajärjel kaotas venemaa 13 tanki ja üle 100 soomus- ja mootorsõidukiüksuse. Ukraina sihtmärgiks oli algselt vene vedur, mis vedas tankide ja soomukite kolonni. Pärast veduri kahjutuks tegemist ründasid Ukraina droonid platvormvaguneid, hävitades 13 peamist lahingutanki.
Moskva linnapea sergei sobjanin teatas linna poole lendavate droonide rünnakust, kaks lennujaama peatasid tegevuse.
Droon tabas Novomoskovskis Tula oblastis venemaal Azoti keemiatehast, põhjustades tulekahju. Teadete kohaselt toimus Novomoskovskis vähemalt viis plahvatust. Avalikkus lisab, et kohalikud elanikud kuulsid viit kuni kaheksat plahvatust. Kohalikud Telegrami kanalid kirjutavad, et üks droonidest tabas Azoti keemiatehast. Teavet selgitatakse. Nagu ettevõtte veebisaidil märgitud, on „Novomoskovski aktsiaselts Azot” suurim kodumaine ammoniaagi- ja lämmastikväetiste tootja ning üks tööstusharu liidreid toodetud toodete tüüpide ja koguste poolest. Ettevõte toodab mineraalväetisi, ammoniaaki, orgaanilisi plaste ja vaike, kloori, seebikivi, kaltsiumkloriidi, kontsentreeritud ja ülipuhast lämmastikhapet, argooni, metanooli. Hiljem teatasid venemaa meedia ja avalikkus Novomoskovskis 12 plahvatusest.
Moskva oblastis Puškino linnas puhkes kütuse- ja määrdeainete depoos järjekordne suurem tulekahju.
Sevastoopol on kõrgendatud valmisolekus – õhurünnaku sireenid aktiveeriti raketiohu tõttu, mis väidetavalt pärines Neptuni rakettidest.
Ametlikud teated kinnitavad tulekahju Nižni Novgorodi oblastis Kstovos: 200 m² suurusel alal põlevad kaks bituumenipaaki ja lekkinud naftasaadused on lekkinud. Sündmuskohale on teel tuletõrjerong.
3. Kursk/Belgorod: Junakivka asulasse vene pool eilseks sisse sai. Asulas elas enne sõda üle 1700 elaniku ja on suurim seni vallutatud asustatud punktidest. Asub ta kahel pool Loknja jõe kaldal ning maastiku elemente, mis kaitset soodustaks, väga pole, sest kõrgendik, mis asub jõest lääne pool, pakub kaitset soodustavat vaid ida suunal aga vene pool on samal platool põhja pool juba varasemalt kanna maha saanud.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: põhiliselt ikka lõunalõigus suruti, muutusi rindejoones ei tuvastanud.
6. Siversk: eile siingi pisu enam prooviti, muutusi rindejoones ei tuvastanud.
7. Bahmut: survet jagus, muutusi mitte.
8. Donetsk: juba vist üle nädala on pidanud Pokrovski-Toretski vaheline kombitsa põhja poole edenemine, mõned päevad tagasi saadud Ukraina edenemine ka vist alles, muret teeb hetkel vaid kombitsa keeramine ida poole (soodustab nii Toretski langemist kui linnast läände jääva suurema ala kaotamist), kus eile siiski edenemisi ei tuvastanud.
Novoserhiivka külasse sektori keskmises lõigus on eilse seisuga vene pool sisse saanud. Tundub, et siiski mõni rünnak suudab juba end kaugemale nihutada ja seal ka ellu jääda. Veel väga ei muretse.
9. Lõunarinne: vene poole sammhaaval edenemine sektori idaservas jätkus ning siseneti Komari asulasse.Seda edenemist eeldas juba mõni päev tagasi mitu blogijat ja tundusid pisu palju murelikud olema.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa võimud kardavad, et aasta teises pooles tekib naftaturul ülepakkumine, mis toob kaasa edasise hinnalanguse. Seda ütles Reutersile allikas, kes on kursis OPEC+ kartelli läbirääkimiste edenemisega, mille liige venemaa on. Viimasel kohtumisel juuni alguses leppis OPEC+ kokku suurendada tootmist 411 tuhande barreli võrra päevas ning võttes arvesse mais ja aprillis tehtud sarnaseid otsuseid – 1,2 miljoni barreli võrra päevas. Aasta lõpuks plaanib allianss turule tuua 2,2 miljonit barrelit uusi päevavarusid – see on viie aasta rekordmaht.
Bloombergi allikate teatel ja Reutersi allika kinnitusel oli venemaa juuni kohtumisel tootmise suurendamise vastu. Otsuse surus läbi Saudi Araabia, kellele USA president Donald Trump esitas apellatsiooni naftahinna alandamiseks. Uute OPEC+ kvootide kohaselt sai venemaa õiguse suurendada naftatarneid 262 tuhande barreli võrra päevas. Kuid naftatootjad ei kiirusta rohkem pumbama, kuna kardavad hindade langust, kirjutab Reuters.
Aasta algusest on Brenti nafta hind langenud 12% ja venemaa Uurali nafta hind 21% – jaanuarikuu 66 dollarilt barreli kohta 52 dollarini mais. Seejärel hakkas eelarve, kus iga neljanda rubla annab tooraine rent, lõhki minema: nafta- ja gaasitulud langesid jaanuaris-aprillis 12% ning maiks kiirenes langus 34%-ni.
Valitsus arvutas mais kiiruga riigikassa parameetrid ümber, lähtudes eeldusest, et nafta maksab algselt planeeritud 69,7 dollari asemel 56 dollarit barreli kohta. Ja Riigiduuma võttis vastu muudatused, mis vähendavad kulutusi riiklikele programmidele tööstuse ja teaduse toetamiseks. Uute hinnangute kohaselt kaotab majandus odava nafta tõttu 30 miljardit dollarit välisvaluutatulu, eelarve nafta- ja gaasitulud on 2,6 triljonit rubla väiksemad kui plaanitud ning selle puudujääk ületab esialgseid hinnanguid kolm korda – 3,8 triljonit rubla.
BCS-i analüütik Kirill Bahtin ütles Reutersile, et OPEC+ riikide vahel võib septembrikuu kvootide kaalumisel augusti alguses puhkeda veelgi intensiivsem arutelu. Samal ajal usub ta, et venemaal “pole mingit võimalust Saudi Araabia naftatootmise suurendamisele vastu seista, kui saudid on teinud nii põhimõttelise otsuse”. Märtsis hoiatas keskpank valitsust kinnises aruandes pikaajalise madala naftahinna ohu eest. Keskpanga sõnul võib turg korduda 1980. aastate teise poole olukorraga, mil Saudi Araabia suurendas järsult tootmist ja põhjustas naftahindade kolmekordse languse, mis viis lõpuks NSV Liidu pankroti ja lagunemiseni.
Kui aasta lõpuks on venemaa Uurali sordi hind umbes 56 dollarit barreli kohta, siis majandusega katastroofi ei tule, rahustab valitsusele alluva finantsülikooli ekspert Igor Juškov. Kui hinnad langevad madalamale, võivad võimud tühistada naftaettevõtetele tehtavad maksed siibri all – see on mehhanism, mis on loodud bensiinihindade stabiliseerimiseks, usub Juškov. 2025. aasta eelarves on nendeks eesmärkideks eraldatud umbes 1 triljon rubla.
kremlil on üha raskem reservide arvelt riigikassas olevat auku lappida. Praegu lubab Rahvuslik Heaolufond rahandusministeeriumil katta saamata jäänud tulusid, kuid naftahindade pikaajalise languse ja rubla tugevnemise korral võib NWF ühe aasta jooksul ära kuluda, hoiatab RANEPA eelarvepoliitika uurimislabori juhataja Ilja Sokolov. 1. juuni seisuga oli NWF-il alles vaid 2,8 triljonit rubla likviidseid varasid. Aasta algusest on see summa vähenenud 15% ja sõja algusest enam kui kolmekordistunud.
12. Vaatamata putini ametlikele avaldustele purunematu sõpruse kohta Hiinaga, peab venemaa FSB Pekingit potentsiaalseks vastaseks. Sellest teatas New York Times (NYT), viidates toimetuse poolt omandatud kaheksaleheküljelisele sisemisele planeerimisdokumendile. Väljaande andmetel nimetab salajane FSB üksus, millest varem avalikult juttu ei olnud, Hiinat otsesõnu vaenlaseks ja hoiatab tõsise julgeolekuohtu eest, mida kujutab endast tema idanaaber. Dokumendi kohaselt üritavad Hiina luureteenistused aktiivselt värvata venemaa agente, saada juurdepääsu salastatud sõjatehnoloogiale ja meelitada ligi pettunud vene teadlasi.
FSB väidab ka, et Hiina jälgib venemaa armee tegevust Ukrainas, et uurida lääne relvi ja taktikat. Lisaks sellele valmistavad Hiina akadeemilised ringkonnad föderaalse julgeolekuteenistuse andmetel ette pinnast territoriaalsete pretensioonide esitamiseks venemaa vastu ning Hiina luureteenistused viivad Arktikas läbi luuret, kasutades selleks teadusinstituute ja kaevandusettevõtteid.
NYT märgib, et dokumendis kirjeldatakse pingelist ja dünaamilist luurevõitlust kahe riigi vahel, kes ametlikult demonstreerivad sõbralikke suhteid. Eriti kõnekas on see, et kolm päeva enne Ukraina täiemahulise sissetungi algust 2022. aasta veebruaris kiitis FSB heaks uue vastuluureprogrammi nimega Entente-4. Irooniline nimi, mis ilmselgelt viitab Moskva ja Pekingi liidule, varjas tegelikult Hiina spionaaži vastase võitluse ülesannet, kirjutab väljaanne.
Dokumendis rõhutatakse, et programmi käivitamise ajastus ei olnud juhuslik. Sel ajal koondas venemaa peaaegu kõik oma sõjalised ja luureressursid Ukrainasse, juhtides tähelepanu kõrvale oma idapiiridelt, mis FSB hinnangul võis Hiinale saada stiimuliks olukorda ära kasutada.
Sellest ajast alates on FSB vaatluste kohaselt Hiina luure muutunud oluliselt aktiivsemaks. venemaa ametnikud, eksperdid, ajakirjanikud ja ärimehed, kellel on juurdepääs võimuringkondadele, on sattunud tule alla. Vastuseks andis föderaalne julgeolekuteenistus oma töötajatele korralduse võtta meetmeid ohu neutraliseerimiseks, eelkõige hoiatada Hiinaga tihedalt koostööd tegevaid venemaa kodanikke riskide ja Pekingi katsete eest pääseda ligi strateegiliselt olulisele teabele.
Töötajatele anti ka korraldus jälgida Hiina sõnumitooja WeChat kasutajaid, sealhulgas häkkida seadmeid ja analüüsida venemaa eriteenistuse käsutuses oleva spetsiaalse tarkvara abil saadud andmeid. Dokumendi hankis häkkerirühmitus Ares Leaks ja edastas selle New York Timesile. Väljaanne edastas selle analüüsimiseks kuuele lääne luureagentuurile ja kõik nad kinnitasid selle autentsust. NYT rõhutab, et see on seni kõige detailsem sisevaade venemaa vastuluure hinnangule Hiina kohta.
Samal ajal märgib New York Times: Hiina, hoolimata kahtlustest spionaažis ja võimalikest territoriaalsetest ambitsioonidest, jääb venemaa peamiseks majanduspartneriks Lääne sanktsioonide surve ees. Just Pekingi toetus – naftaostude, mikrokiipide, tarkvara ja kahesuguse kasutusega komponentide näol – aitas suuresti Moskval leevendada rahvusvahelise isolatsiooni lööki pärast seda, kui putin alustas Ukrainas täiemahulist sõda.
13. Ülekuumenenud majanduse jahtumine on muutumas stagflatsiooniks – madala kasvu ja kõrge inflatsiooni kombinatsiooniks, hoiatab võimudele lähedase analüütilise keskuse CMAKS esindaja Dmitri Beloussov oma aruandes: „venemaa on seisundis, kus teda tõmmatakse stagflatsiooni – majandusdünaamika aeglustub kiiresti (ja teises ja kolmandas kvartalis on tehnilise majanduslanguse oht), samal ajal kui inflatsioon püsib kõrge.” Beloussov kirjeldab, kuidas see olukord kujuneb. Majandustegevus aeglustub peaaegu frontaalselt, eelarveimpulss väheneb, odava impordi asendamise võimalused ilma oluliste investeeringuteta on ammendunud, kuid nende võimalused ahenevad kõrgete intressimäärade, palgavõidujooksu ja kasumimaksude suurenemise tõttu. Nüüd võib venemaa majandus sattuda silmitsi range eelarve- ja rahapoliitika kombinatsiooniga, kardab Belousov, meenutades, et viimati (2012–2013) viis see stagnatsiooni tõmbamiseni.
SKP kasv aeglustus esimeses kvartalis aastavõrdluses 1,4%-ni, tööstustoodang nelja kuu jooksul 1,2%-ni, sh aprillis 0,9% hooajaliselt korrigeerituna. Inflatsioon aeglustub, kuid on endiselt kõrge: aastases võrdluses 9,7% ja aasta algusest 3,4%. Keskpanga andmetel oli aprillis hooajaliselt korrigeeritud hinnatõus aastases võrdluses 6,2%, võrreldes märtsi 7%-ga ja esimese kvartali keskmise 8,2%-ga.
Investeeringud masinatesse ja seadmetesse on pikka aega seisma jäänud, kuid nüüd on sellele lisandunud uusi murettekitavaid märke, märgib Beloussov. Nende hulgas on ehituses kasvavad probleemid: tootmismaht on endiselt peaaegu stabiilne, kuid alustatavate projektide arv väheneb – ehitusettevõtted jagavad ressursse lõpetatud projektide vahel. Peamine, jätkab Beloussov, on tarbijate nõudluse kriis – eriti mittetoidukaupade osas. Kõige keerulisem olukord on tema sõnul sõiduautode turul, kus on ülevaru, ja kodumasinate turul. Makromajandusliku analüüsi ja lühiajalise prognoosi keskuse (CMASF) andmetel on elanikkonna reaalsed tarbimiskulutused, välja arvatud hooajalisus, alates 2024. aasta keskpaigast stagneerunud ning mittetoidukaupade jaemüügikäive on sel aastal vähenenud.
Beloussov peab laia valiku mittetoidukaupade (tehniliselt keerulised kaubad, mitmed galanteriitooted, rõivad ja jalatsid jne) hindade langust kaudseks kinnituseks kasvavatest probleemidest müügikriisi ja ülevaruga. Ta näeb märkimisväärset riski, et kaubandusest saab lähiaastatel uus kriisipiirkond.
Pärast sõja algust vedasid majandust peamiselt eelarvekulutused sõjale, sõjatööstuskompleksile ja infrastruktuuri moderniseerimisele, kuid nüüd on see tegur muutunud palju nõrgemaks, märgib Beloussov: „On tekkinud eelarve stabiilsusest tulenevad majanduskasvu piirangud, mis suurenevad kiiresti. Juba sel aastal võib maksutõusude ja kulude optimeerimise kombinatsioon viia eelarveimpulsi nullilähedaseks.”
Eelarve loob majanduses ühe peamise ebakindluse. Keskpank rõhutab alati, et eeldab rahandusministeeriumilt seaduses sätestatud parameetrite järgimist. Rahandusministeerium lubab alates sellest aastast kinni pidada nullist primaarsest struktuursest puudujäägist: kulutada ainult nafta- ja gaasi baastulud, muud tulud kui nafta ja gaasiga seotud tulud ning see, mis on vajalik riigivõla teenindamiseks. Mõneks ajaks muutub eelarveimpulss isegi negatiivseks, kirjutab majandusteadlane Jegor Susin: pärast aasta alguse kulutuste hüpet on kõik ettemaksed välja makstud, maist novembrini-detsembrini on eelarve suure tõenäosusega ülejäägis ning nafta- ja gaasitulude puudujääk kaetakse Rahvusliku Heaolu Fondi (NWF) valuutamüügiga. Tõsi, NWF-i investeeringuid on endiselt, kuid nende suurust piirab fondi likviidne osa, mis mais vähenes 2,8 triljoni rublani.
Sellises olukorras on majanduse kasvuks vaja investeeringuid suurendada. Odava impordi asendamise võimalused (ilma oluliste investeeringuteta – nii otse toote loomisse kui ka kaudselt tehnoloogiaarendusse, personali koolitamisse jne) on ammu ammendunud, märgib Beloussov. Praegused tingimused aga ainult takistavad seda.
Peamine investeeringute allikas on ettevõtete omakapital, nende kasum, kuid alates sellest aastast on sellelt makstav maks tõusnud 20%-lt 25%-le. Palgavõidujooks avaldab survet ka kasumile. Aastatel 2023–2024 kasvas palgafondi osakaal SKP-s kiiresti ning töötlevas tööstuses saavutas see lisandväärtuse osakaalu poolest ajaloolise maksimumi, märgib Beloussov. Selle edasine suurendamine on võimalik ainult kasumi vähendamise arvelt. Ja laenud on investeeringuteks liiga kallid: Makromajandusliku Analüüsi ja Lühiajalise Prognoosi Keskuse arvutuste kohaselt on kapitali kaasamise kulud esimest korda tänapäeva ajaloos peaaegu võrdsed kasumlikkusega.
Investeerimispankur Jevgeni Kogan lubab sellist stsenaariumi. Keskpanga karm poliitika võib vallandada kriisi: kõrge intressimäär ja kallid laenud võivad viia investeeringute, tarbimise ja kogu SKP languseni, kirjeldab ta. Tema arvates võib kriisi vallandada ka väline šokk (sanktsioonid, nafta hinna langus): siis langevad eksport ja rubla ning keskpank ei saa intressimäära langetada (tema kriisistsenaarium eeldab selle tõusu) ja kannatada võivad ka pangad.
Selle põhjal koostas Beloussov võimaliku kriisi kalendri. Teine-kolmas kvartal: majanduskasvu aeglustumine, tarbijanõudluse kriis. Palgavõidujooks on lõppemas, üha rohkem ettevõtteid ei saa palku sama tempoga tõsta. See tähendab, et leibkondade sissetulekud, mis on viimase kahe aasta jooksul olnud majanduskasvu peamine mootor, ei kasva sama tempoga. Kolmandas-neljandas kvartalis võib rubla hakata nõrgenema ja samal ajal suureneb ka maksehäirete ahelate tekkimise oht, mille eest Makromajandusliku Analüüsi ja Lühiajalise Prognoosi Keskus on hoiatanud eelmise aasta lõpust saadik.
Aasta teises pooles on tõenäoline ka inflatsiooni kiirenemine. Alates juulist tõusevad tariifid, sealhulgas eluaseme- ja kommunaalteenuste tariifid, ning import suureneb neljandas kvartalis, mis nõrgestab rubla veelgi ja kui kõik muu jääb samaks, suurendab see veelgi inflatsiooni. Keskpank reageerib sellele tõenäoliselt baasintressimäära tõstmisega, millel on vastavad tagajärjed maksete mittetäitmisele ja toodangule, usub Beloussov.
Keskpank ei vaata olukorda nii pessimistlikult, nagu nähtub ka keskpanga juhi elvira eabiullina kommentaaridest pärast otsust langetada baasintressimäära 21%-lt 20%-le. Tema sõnul on regulaator muutunud kindlamaks, et inflatsiooni langus ja rubla tugevnemine on jätkusuutlikud. Tariifide tõus teatati ette ja seda arvestati keskpanga inflatsiooni- ja intressimääraprognoosis, kuigi see võib põhjustada inflatsiooniootuste suurenemist. Vaatamata baasintressimäära langetamisele hoiatas nabiullina, et keskpanga poliitika jääb pikaks ajaks karmiks ja kui inflatsioon enam pidevalt ei lange (ja veelgi enam kasvab), võib keskpank intressimäära uuesti tõsta.
Keskpanga igakuised tuhandete ettevõtete küsitlused ei näita veel äritegevuse langust – vaid kasvu aeglustumist. Keskpanga poolt küsitletud enam kui 30 analüütiku konsensus viitab majanduskasvu aeglustumisele sel aastal 1,5%-ni ja järgmisel aastal 1,7%-ni laia vahemikuga (0,6–2,1% sel aastal ja 0,5–2,5% järgmisel aastal), inflatsiooniga aasta lõpuks 7,1%-ni (vastuste vahemik 5,4–8,1%).
14. Lühiuudised
Poola valitud president Karol Nawrocki ütleb, et ta ei toeta praegu Ukraina EL-i liikmelisust. Siiski rõhutas ta jätkuvat toetust Ukrainale strateegilistel ja geopoliitilistel põhjustel, nimetades venemaad Varssavi suurimaks ohuks.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
