Sõja ülevaade: 1200. päev – kaks küla kaotati
Avaldatud: 7 juuni, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 07. juuni 2025:
kaks küla Sumõ oblastis kaotati ja samm edasi Lõmani suunas, mujal ok ja venelastele meeldib USA-sse reisida…
1. Harkiv laussajus.
2. Miskit ikka.
3. Kursk/Belgorod: vist miskit pealetungi sarnast hakkas ja kaks küla kaotati.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: ikka laieneb see lõunapoolseim sillapea.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta ehk siis tõusnud survele peeti hästi vastu.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Trump hakkas senaatoritele survet avaldama, et need pehmendaksid venemaa-vastaste sanktsioonide eelnõud.
12. venemaa ei suuda pärast Ukraina operatsiooni „Ämblikuvõrk” pikamaalennunduse kaotusi taastada.
13. venelased püstitasid USA külastuste arvu rekordi pärast sõja algust.
14. venemaa rikkaim naftafirma on muutunud kahjumlikuks ja koondas ligi 3000 töötajat.
15. venelased peavad Ukraina rünnakut sõjaväelennuväljadele kremli suureks läbikukkumiseks.
16. Lühiuudised
Vaatamata enam kui kolmele aastale kestnud täieulatuslikule sõjale on Ukraina vastupanuvõime tugev. Uue KIIS-i uuringu kohaselt on 60% ukrainlastest valmis sõda taluma „nii kaua kui vaja”, kusjuures veel 6% on valmis vähemalt aastaks. Ainult 20% näeb oma vastupidavust piiratud kuudega.
212 vene poole rünnakut ja eile lükati lõpuks mass soomust rünnakutele, sestap ka nende kaotuste arvud tõusid selle aasta rekordi juurde (kui mitte ei löönud seda). Edu soomuse kasutamine tõi vaid kahes lõigus ning veel suuremat efekti ei toonud aga selle jätkudes võib siiski läbimurde kohti tekkida. Võimalik, et tänu heale seirele oli Ukriana omadel piisav eelhoiatus ning varus oli piisav kogus soomuse hävitamiseks kõlbulikke droone. Tihedaim rünnakusurve ikka Sumõ suunal, seal läks kirja 39 rünnakut ning Donetski sektoris pisu alla 100 (seal keeruline eristada lõunarinde idaservast). Mujal juba tavapärane surve. Soomuse kaotuse numbrite järgi arvaks, et vähemalt kahes sektoris miskit pealetungi sarnast algas, eks järgmised päevad toovad selgust, kas oli ühekorde ponnistus või jagub sellist soomusemassi kauemaks… kahjuks ei liikunud veel videomaterjale hindamaks, kas ründavad üksused olid kokku pandud erinevatest väeosadest ehk siis mis vahenditega täpsemalt rünnati… oleks andnud rohkem aimu sektoris olevate üksuste võimekuse kohta…
Liugpommide väiksem heitmine kahel päeval sai läbi ja jälle üle 100 neid teele läks ning keskmisest kõrgem kaudtule ja kamikaze droonide kasutamine. Õnneks vastavalt on tõusnud ka kaudtulevahendite ja muu tagalatoetuselemendi tabamine ning ei möödu päevagi, kui pisu kaugemal rindest ei tabataks mitmikraketiheitjaid ja õhutõrjevahendeid, tihti ka mõni kallis seireseade sinna hulka läheb.
1. Täna öösel ründasid vene okupatsiooniväed Harkivit rakettide, droonide ja õhutõrjeraketitega. Tabamuse said elamud ja tsiviilettevõte. Teadaolevalt hukkus kolm inimest ja 17 inimest sai vigastada, sealhulgas laps. Hukkunute arv võib tõusta. Kirjutatakse Harkivis toimunud vähemalt 40-st plahvatusest.
7. juuni öösel pommitasid vene väed Hersoni. Rünnaku tagajärjel hukkus kaks tsiviilisikut, veel kaks sai vigastada ja elamud said kahjustada.
Dnipro linna öise pommitamise infot polnud veel tulnud.
2. Moskva Domodedovo ja Žukovo lennuväljadel kehtestati drooniohust teatamise tõttu lühiajaliselt lennupiirangud nn Kilimi protokolli alusel. Linnapea Sobjanin väitis, et üks mehitamata õhusõiduk tulistati alla.
venemaal Rjazani oblastis olid öösel aktiivsed Ukraina mehitamata õhusõidukid. Teatatud on plahvatustest.
Engelsi naftahoidla põles eile õhtul endiselt.
Mitšurinsk, Tambovi oblast. Ilmus järjekordne video, mis näitab Progressi tehase eile öise ründamise tagajärgi. See tehas toodab täiustatud juhtimissüsteeme lennunduse ja raketitehnoloogia jaoks, samuti laia valikut tsiviilelektroonikat ja seadmeid gaasi- ja naftataristu jaoks.
Kuigi venemaa väidab, et Kertši sild on „avatud”, on sõidukite liiklus piiratud. Hiljutine veealune rünnak oli suunatud just raudteeülesõidukoha tugedele. Pärast rünnakut pole sillal rongid liikunud ja ülesõit suletakse tõenäoliselt kuudeks.
3. Kursk/Belgorod: vene pool jätkab Sumõs maa vallutamist, vallutades Oleksiivka ja saades täielikult enda kontrolli alla Kindrativka küla ning jätkab tihedat konveierit ning vist suutis mujalgi põldude vahel saada uusi eesmisi possasid hallis alas. Mitmed blogijad muutuvad üha murelikumaks ning kardetakse võimalikku läbimurret. Õnneks pole enam edenenud kõrvallöögi suund Sumõst kirdes.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: ikka suudab vene pool tasapisi laiendada sektori lõunapoolseimat sillapead ja seekord kahes kohas korraga, edenes Zelena Dolõna ja Kolodjazi lähedal Lõmani suunas. Eks oht Lõmani langemiseks ning alade kaotamiseks nii Zerebetsi jõest idas kui osaliselt Oskili jõest idas kasvab. Kahjuks jagub selles lõigus vene poolel palju ressurssi ning ootel seisab sadu soomukeid ja tanke.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Donald Trumpi administratsioon otsib senaatoritelt – ja eriti vabariiklasest Lindsey Grahamilt – venemaa-vastaste sanktsioonide seaduseelnõu pehmendamist. Sellest teatas Wall Street Journal (WSJ) informeeritud allikatele viidates. Valge Maja eelistab keskenduda suhete loomisele Moskvaga, mitte kehtestada karme piiranguid vastuseks venemaa jätkuvale sissetungile Ukrainasse, märgib väljaanne.
WSJ allikad parlamendis Kongressis ütlesid, et viimastel nädalatel on Trumpi administratsiooni esindajad olnud Grahami kantseleiga privaatselt ühenduses, kutsudes üles seaduseelnõu kohandama. Eelkõige nõudsid nad sõnastust, mis võimaldaks presidendil iseseisvalt otsustada, kelle vastu sanktsioone kehtestada. Lisaks tehti ettepanek asendada sõna „peab” sõnaga „võib”, mis kaotaks sanktsioonide kohustusliku olemuse. Nagu Kongressi allikad aga rõhutavad, muudaksid sellised muudatused seaduse „hambutuks”, eriti arvestades, et presidendil on nüüd sanktsioonipoliitika küsimustes piisavalt vabadust.
Demokraatliku Partei algatuse kaasautor, senaator Richard Blumenthal kinnitas WSJ-le, et sellised läbirääkimised administratsiooniga on tõepoolest käimas, kuid keeldus üksikasju arutamast. „Me liigume edasi ja Valge Maja osaleb nendes aruteludes,” ütles ta. Samal ajal rõhutas Trumpi administratsiooni anonüümne esindaja: põhiseadus annab presidendile õiguse viia läbi välispoliitikat ning igasugune sanktsioonimehhanism peab säilitama piisava paindlikkuse, et riigipea saaks ellu viia soovitud diplomaatilisi algatusi.
Wall Street Journal tuletab meelde, et Lindsey Graham on varem avalikult rääkinud seaduseelnõu võimalikest muudatustest. Eelkõige tegi ta ettepaneku lisada sätteid, mis võimaldaks Ukrainale sõjalist või majanduslikku abi pakkuvatel riikidel sanktsioonide surve alt välja arvata. See kaitseks Washingtoni liitlasi Euroopas võimaliku 500-protsendilise tariifi kehtestamise eest. Väljaanne märgib, et Graham ei ole aga veel kinnitanud toetust Valge Maja nõutavale sõnastusele.
Seaduseelnõu ise, mis on saanud muuhulgas enam kui 80 (100-st) senaatori toetuse, teeb ettepaneku kehtestada ranged piirangud kolmandatele riikidele venemaa nafta, gaasi, uraani ja muude ressursside ostmisel. Eelkõige näeb dokument ette 500-protsendilise tariifi sellistest riikidest imporditavale kaubale.
Hiljutisel Kiievi visiidil teatas senaator Graham, et dokumendi arutamine Senatis võib alata sel nädalal (2.–8. juunil). Ja 5. juunil ütles ta, et Senat on valmis andma president Donald Trumpile „täiendavaid vahendeid” vladimir putinile surve avaldamiseks – „arvestades tema käitumist ja keeldumist mõistlik olla”.
12. venemaal pole operatsiooni „Ämblikuvõrk” käigus Ukraina droonide poolt hävitatud pommitajate asemele asendust. Kahjustatud lennukeid pole aastakümneid toodetud ja uute pikamaalennukite ehitamiseni läheb veel kaua aega.
Reutersi intervjueeritud lääne eksperdid ütlevad, et kaotused ei mõjuta oluliselt venemaa tuumapotentsiaali, kuna see koosneb peamiselt maismaal ja allveelaevadel baseeruvatest rakettidest. Kuid hävitatud Tu-95MS ja Tu-22M3 pommitajad olid osa venemaa pikamaalennukite pargist ning venemaa on neid kogu sõja vältel kasutanud Ukraina linnade, kaitsetehaste, sõjaväebaaside, energiaettevõtete ja muude sihtmärkide ründamiseks tavapäraste rakettidega, ütleb Londoni Kuningliku Ühendatud Teenistuste Instituudi (RUSI) lennundusekspert Justin Bronk. Ukraina Julgeolekuteenistuse (SBU) avaldatud droonirünnaku videomaterjal näitab, et mõned lennukid on varustatud tiibrakettidega Kh-101 . Samad lennukid on perioodiliselt patrullinud ka Arktikas, Põhja-Atlandil ja Põhja-Vaikse ookeani piirkonnas, et suunata jõudu ja heidutada venemaa lääne vastaseid.
Enne 2022. aasta sissetungi Ukrainasse oli venemaal Bronki sõnul lennuväes 50–60 Tu-95MS ja umbes 60 lennukit Tu-22M3, samuti umbes 20 rasket pommitajat Tu-160M, mis olid võimelised kandma tuumalõhkepead. Ta hindas, et venemaa oli kaotanud üle 10 protsendi oma Tu-95MS ja Tu-22M3 lennukipargist, sealhulgas SBU operatsiooni „Ämblikuvõrk” rünnakud ja varasemad kaotused. venemaa oli Oryxi andmetel selle nädalavahetuse seisuga kaotanud viis Tu-22M3 ja ühe Tu-95M. Kaotused „avaldavad märkimisväärset survet venemaa võtmejõududele, mis juba tegutsesid oma võimekuse piiridel”, ütles Bronk Reutersile.
Tegelikkuses võivad kaotused olla suuremad, kuigi täpsed hinnangud on erinevad. SBU ja Ukraina peastaap teatasid, et nad tegid töövõimetuks 41 venemaa õhujõudude lennukit, sealhulgas Tu-95MS ja Tu-22M3, samuti ühe õhus tegutseva varajase hoiatamise lennuki A-50. NATO kinnitas kahju ulatust ajalehele Moscow Times: „Ukraina sõjaväel õnnestus kahjustada enam kui 40 vene lennukit. Neist hävitati 10–13, sealhulgas vähemalt üks luurelennuk A-50.” USA andmetel sai tabamuse kuni 20 lennukit, millest umbes 10 hävitati, ütlesid kaks USA ametnikku Reutersile. Ka New York Times kirjutas 20 lennukist, viidates luureandmetega tuttavatele USA ametnikele, kuigi see oli enne seda, kui SBU avaldas kolmapäeval uued videod droonidest, mis ründasid venemaa õhuväebaase. Videotes on näha muu hulgas droonide maandumist kahele A-50-le. Pole selge, kas need tekitasid kahju, kuna video lõpeb enne potentsiaalset plahvatust. Lennukitel pole nähtavaid mootoreid, mis viitab sellele, et neid ei pruugitud kasutada, ütles James Martini tõkestamise uuringute keskuse asjatundja Sam Lair ajalehele Wall Street Journal. Esmaspäeval tehtud satelliidipiltidelt puudub üks viiest baasis olevast A-50-st.
Tu-95M ja Tu-22M3 asendamine on keeruline. Nõukogude ajal võeti need tootmisest maha ja olemasolevaid lennukeid moderniseeriti, ütleb Londoni Rahvusvahelise Strateegiliste Uuringute Instituudi lennundusekspert Douglas Barry. Ta peab nende tootmist äärmiselt ebatõenäoliseks ning pole teada, kas venemaal on nende jaoks üldse kasutatavaid keresid. Lisaks piiravad lääne sanktsioonid avioonika jaoks vajalike komponentide, näiteks mikroprotsessorite, tarnimist venemaale, kuigi Barry lisab, et venemaal on õnnestunud neid osta alternatiivsete kanalite kaudu.
venemaa toodab Tu-160M-i, kuid ainult neli aastas, nagu üks Z-blogija teatas, märgib Reuters. Järgmise põlvkonna mitmeotstarbelise strateegilise pommitaja-raketikandja PAK DA väljatöötamine on samuti aeglane. Katsetuslennud on planeeritud alles järgmisel aastal ja tootmine ei pruugi alata enne 2027. aastat. Nüüd, pärast osa pikamaalennunduse kaotamist, peaks protsessi kiirendama, kuid see on ebatõenäoline, usub Hans Christensen Ameerika Teadlaste Föderatsioonist.
Ka RUSI ekspert Bronk on skeptiline: „Eelarvevahendite puudumise ja materjalide ja tehnoloogia tarnimise sanktsioonide piirangute tõttu on venemaal raske PAK DA programmi järgmise viie aasta jooksul lõpule viia, rääkimata selle kiirendamisest.”
Endine kaitseministri asetäitja Mick Mulroy ütles WSJ-le: „Ämblikuvõrk” läheb ajalukku kui üks kõigi aegade tõhusamaid luurepõhiseid erioperatsioone. Selle läbiviimiseks mõeldud platvormi salajane väljatöötamine, selle rakendamiseks saavutatud operatiivne turvalisus ning selle elluviimiseks vajalikud oskused ja kogemused olid erakordsed.
13. Neli kuud pärast Donald Trumpi ametisseastumist USA presidendina on turistide reisid USA-sse vähenenud (2,4%), kuid venelased on teinud vastupidist. Bloomberg märgib, et venemaalt saabujate arv on suurenenud. USA kaubandusministeeriumi andmetel väljastati venemaa kodanikele 2025. aasta jaanuarist aprillini 26 935 USA-sse reisimiseks mõeldud viisat, mis on 10,1% rohkem kui samal perioodil 2024. aastal. Neist 3345 on äriviisad (kasv 15%), 21 469 on turismiviisad (kasv 11,2%) ja 2121 on üliõpilasviisad, mida on 5,3% vähem kui aasta varem.
Brookings Institutioni vanemteadur Robin Brooks märkis, et 2025. aasta alguses USA-sse saabunud venelaste arv püstitas kogu sõja rekordi. Tema sõnul langesid venemaa turismireisid USA-sse järsult mitu kuud enne venemaa sissetungi Ukrainasse, kuid seejärel ainult kasvasid. Lennukiga saabus 23 801 venelast (kasv 12,1%), laevaga 794 inimest (kasv 53,3%) ja maismaad mööda ületas piiri 2340 venelast, mis on 13,8% vähem kui eelmisel aastal. Suurim arv USA-sse saabunud venelasi oli vanuserühmas 35–44 – 2059 inimest. Teisel kohal olid 55–64-aastased venelased (1375 inimest).
Turistide voo kasvu andmed peegeldavad ka meeleolusid venemaal. Esmakordselt 13 aasta jooksul on venelased lakanud pidamast USA-d oma peamiseks vaenlaseks. Levada keskuse küsitluse kohaselt nimetas 2025. aasta mais 40% vastanutest Ameerika Ühendriike venemaa suhtes „kõige vaenulikumate” riikide hulgas maailmas. Selliste vastuste osakaal on aastaga vähenenud peaaegu poole võrra (36%).
Nüüd on venelaste arvates Saksamaast saanud venemaa suhtes kõige „ebasõbralikum” riik: seda nimetas 56% vastanutest, kuigi sõjaeelsetel aastatel oli see näitaja vaid 16% ja 2010. aastatel vaid umbes 5%. Teisel kohal oli Ühendkuningriik 49%-lise tulemusega ja kolmandal kohal Ukraina 43%-ga. Kolme sõja-aasta jooksul on Ukrainat „vaenlaseks” pidavate inimeste arv suurenenud 13%, kuid jääb madalamaks kui aastatel 2015–2018: siis ulatus see osakaal 50%-ni.
14. venemaa suuruselt neljas naftaettevõte tootmismahu ja arvetel oleva raha poolest esimene, Surgutneftegaz, lõpetas 2025. aasta esimese kvartali kahjumis, selgub reedel avaldatud finantsaruannetest. Surgutneftegaz teenis jaanuaris-märtsis 439,7 miljardit rubla suurust puhaskahjumit, võrreldes eelmise aasta sama perioodi 268,5 miljardi rubla suuruse kasumiga. BCS-i analüütikute sõnul oli ettevõtte kahjumi peamine põhjus tugev rubla. Dollari vahetuskurss langes kolme kuuga üle 100 rubla 80 rublani, mis tõi Surgutneftegazile kontodel olevate välisvaluutareservide ümberhindamise tõttu umbes 700 miljardit rubla kahjumit.
BCS-i arvutuste kohaselt oli Surgutneftegazi sularahapuhver kvartali lõpus 67,8 miljardit dollarit – summa, mis on võrreldav selliste riikide nagu Katar (64 miljardit dollarit), Lõuna-Aafrika Vabariik (67 miljardit dollarit) või Peruu (73 miljardit dollarit) kulla- ja välisvaluutareservidega.
Eelmise aasta lõpus teatas Surgutneftegas kasumi 30% langusest (923,3 miljardi rublani) ning viis läbi ka ulatuslikke töötajate koondamisi. Ettevõtte töötajate arv vähenes 2,9 tuhande inimese võrra 108,3 tuhandeni, kuigi enne seda oli see mitu aastat püsinud stabiilsena: 111 tuhat 2021. aastal, 111,4 tuhat 2022. aastal, 111,2 tuhat 2023. aastal.
Surgutneftegas, mis toodab iga kümnendat barrelit venemaal, on endiselt venemaa energiasektori kõige salapärasem ettevõte. Varjates oma tegelikke kasusaajaid, ei investeeri ettevõte omandamistesse ja on aastakümneid hoidnud valuutat kontodel, töötades hiiglasliku „sääskpangana” tundmatute omanike huvides. Eelmise aasta keskel salastas Surgutneftegaz enamiku oma finantsnäitajatest. Eelkõige ei avalikusta ettevõte enam tulusid, müügikulusid, äri- ja halduskulusid, samuti tütarettevõtete tulusid. RAS-i 2025. aasta esimese kvartali aruandes esitas ettevõte oma põhinäitajatest ainult puhaskahjumi ja jätkuva tegevuse kahjumi enne maksustamist.
2025. aasta jaanuaris kehtestasid USA Surgutneftegazi vastu sanktsioonid ja märtsis ka Euroopa Liit.
15. Kuigi venemaa võimud nimetasid Ukraina droonirünnakut pikamaalennukite baasidele „terrorirünnakuks”, näevad venemaa internetikasutajad seda sotsiaalvõrgustike analüüsi kohaselt teisiti. Ennekõike huvitab neid, miks venemaa luureteenistused lubavad jätkuvalt selliseid monumentaalseid ebaõnnestumisi. Ja kuigi keegi ei nõua pärast operatsiooni „Ämblikuvõrk” Ukrainaga kompromisse, on vähesed inimesed väljaspool Z-kogukonda sõjast vaimustuses.
Massachusettsi osariigis asuv analüütikaettevõte FilterLabs uurib venemaa avaliku arvamuse muutusi seoses Ukrainas toimuvaga alates sõja algusest. Nende sotsiaalmeedia postituste analüüs näitas, et kuigi Ukraina droonirünnakud pikamaalennukitele olid paljudes piirkondades üks peamisi uudiseid arutelude teemadeks, toimusid kõige aktiivsemad arutelud piirkondades, kus asuvad rünnatud õhuväebaasid. Selline erinevus oli ootuspärane, kuid arutelude suhteliselt madal aktiivsus Moskvas võib viidata katsele juhtumi olulisust pisendada, märgib FilterLabs.
Alguses föderaalmeedia seda teemat vaevu mainis, välisministeerium kutsus üles mitte uskuma, et Ukraina hävitas vene tuumapommitajaid, venemaa kaitseministeerium nimetas operatsiooni terrorirünnakuks ja putin süüdistas Ukrainat terrorismis – kuid Brjanski ja Kurski oblastis toimunud peaaegu samaaegse raudteesildade õhkimise tõttu.
Kuigi sotsiaalmeedia kasutajad kirjeldasid „Ämblikuvõrk” kui venemaa Pearl Harbor-it, iseloomustavad nad Ukraina Julgeolekuteenistuse edukat operatsiooni mitte terrorirünnakuna, vaid venemaa eriteenistuste läbikukkumisena. Selles on kõik ühel meelel, nii sõja toetajad kui ka vastased, märgib FilterLabs. Esimesed kutsusid üles Ukraina vastu agressiivsemale tegutsemisele, kuid üldiselt ei peatanud see sündmus sõja toetuse vähenemise trendi, mida oli täheldatud juba enne seda.
Lisaks on Z-blogijad veendunud, et kremlil on õigus, öeldes, et NATO peab Ukraina käte läbi sõda venemaa vastu, kirjutab Filterlabs.
16. Lühiuudised
USA president Donald Trump hoidub Hiinale surve avaldamisest venemaa sõjamasina toetamise lõpetamiseks, kuna ta keskendub suhetes Pekingiga, Washingtoni peamise geopoliitilise rivaaliga, muudele aspektidele. Sellest teatas Bloomberg, viidates olukorraga tuttavatele Ameerika ja Euroopa ametnike allikatele. Agentuuri vestluskaaslaste sõnul kavatseb Trumpi administratsioon nüüd keskenduda kahepoolsetele küsimustele suhetes Hiinaga, mis lükkab Ukraina sõja Ameerika välispoliitika päevakorra ääremaale.
USA president Donald Trump on väitnud, et Ukraina ise provotseeris venemaa rünnakuid, viies läbi operatsiooni „Ämblikuvõrk”. Allikas: Trumpi vestlus ajakirjanikega Air Force One’i pardal. Ajakirjaniku küsimusele, kas operatsioon „Ämblikuvõrk” on muutnud tema vaadet Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski kaartidele, vastas Trump, et see andis venemaa juhile vladimir putinile aluse Ukraina linnu pommitada. „Noh, nad andsid putinile põhjuse minna ja neile eile õhtul põrguliku pommitamise korraldada. Kui ma seda nägin, ütlesin: „Läheb lahti, nüüd tuleb löök.”” Njah…
Hasrode linnas (Belgia) leiti elumajast surnuna kaks Ukraina naist – 46-aastane naine ja tema 6-aastane tütar. Mõlemal ohvril olid noahaavad ja kuriteopaik oli tahtlikult süüdatud. Belgia avalik-õiguslik ringhääling VRT: „Me räägime Ukraina perekonnast, kes on meie riigis elanud kolm aastat. Tüdruku isa võitleb endiselt Ukrainas rindel. Naisel oli ka 16-aastane poeg, kes tulekahju ajal koolis käis. Tema eest hoolitsetakse praegu,” seisab artiklis.
Financial Timesi teatel võib EL lisada venemaa oma „halli nimekirja“ seoses nõrkade rahapesuvastaste kontrollimeetmetega. Enamik Euroopa Parlamendi liikmeid toetab seda sammu, mis tooks kaasa rangema kontrolli kõigi venemaa üksustega seotud finantstehingute üle.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
