Sõja ülevaade: 1198. päev – üks ehmatav vene poole edenemine
Avaldatud: 5 juuni, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 05. juuni 2025:
bla-bla-bla päev. Üks pisu palju ehmatav vene poole edenemine Toretski suunal.
1. 1-aastane laps on sõjaline sihtmärk, ikka putini arvates, tuletades seda vene poole tegevusest…
2. Jagus droone ka venemaa kohal öises taevas.
3. Kursk/Belgorod: infokillud, et hallis alas Sumõ suunal mõned uued eesmised possad vene pool sai.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: üks pisu palju ehmatav vene poole edenemine Toretski suunal.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaal on pommivarjenditega nirusti.
12. venemaa aktsiad ja rubla langesid pärast seda, kui putin teatas, et ei ole valmis läbirääkimisteks.
13. Pärast Ukraina relvajõudude rünnakuid strateegilistele lennuväljadele alustati venemaal veoautode massilist kontrollimist.
14. Ukraina sõja ohvrite arv on jõudnud 1,4 miljoni inimeseni.
15. Lühiuudised
venemaa soovib Financial Timesi andmetel paigutada Transnistrias paiknevad 10 000 soldatit Odessa oblasti lähistele.
169 vene poole rünnakut, vene väed jätkavad aktiivset pealetungi mitmel lõigul, suurendades tähelepanu Donetski, Kupjansk/Kreminna sektori lõuna lõigul ja Sumõ suunal. Mujal isegi surve vähenemist täheldab juba mitmel päeval. Viimase aja edu saavutab vene pool siis, kui suudetakse nii liugpommide heitmist kui droonitöötlust koordineerida jalaväega, kes koheselt peale pommitamist läheb Ukraina eesmisi possasid puhastama. Õnneks aga pole neil see enamus rindelõikudes õnnestunud. Küll sageneb videote arv, mis sarnast tegevust Ukraina poolelt kajastab, aga see siiski vist isegi 10 korda väiksemas mahus, pole neid liugpomme lihtsalt nii palju. Küll on pisu vene pool hädas Ukraina kaudtuleüksuste tõrjumisega, sest nihutades oma vastavaid seireseadmeid rindele lähemale, kiputakse neid ka kohe kaotama ja põhiliselt peab ikka droonidega üritama neid tuvastada aga nende efektiivsus siiski nii hea pole kui täppisradaril. Ka nelja mitmikraketiheitja tabamine ühel päeval pole päris tavapärane ning rahuldaval tasemel kaudtuleüksusi tabatakse.
118 liugpommi jälle varasemast kesmisest tunduvalt vähem, kaudtulelöökide arvu tuntav vähenemine ehk siis alla 5 tuhande ning vähenes kamikaze droonide kasutaminegi, alla 2900 aga see keskmisest rohkem. Kui rahuldava tasemel kaudtuleüksuste tabamine, siis tagalatoetuselemendi tabamine langes.
Erinevad analüütikud on ikka tavapäraselt erinevatel arvamustel, mis toimuma hakkab. Pisu siiski kaldun arvama, et veel jätkab vene pool tihedat kulutamist jalaväe konveieriga ning pommitamisega ning valmistub siiski suuremaks pealetungiks soomus+tskilid/ATV-d koosseisus ja seda mitmes suunas korraga raskendades sellega Ukraina reservide kasutamist. Õnneks on Ukraina suur ja riigi kaotust vist ei prognoosi keegi, vähemalt sõjaliselt mitte (vist vähemalt peale venemaa).
1. Täna öösel: algatasid venelased Tšernihivi oblastis Priluki vastu ulatusliku droonirünnaku, tappes vähemalt viis inimest, sealhulgas üheaastase lapse.Lisaks saatis vene armee Harkivi ühe linnaosa pihta raketirünnaku ja ründas droonidega ka elamuid, ohvreid on.
2. venemaa kaitseministeerium teatas, et ajavahemikus kell 22.00–00.00 Moskva aja järgi tulistas nende õhutõrje väidetavalt alla 29 Ukraina drooni kolmes Föderatsiooni piirkonnas. Täpsemalt märgib venemaa kaitseministeerium, et Belgorodi oblasti territooriumi kohal tulistati väidetavalt alla 15 drooni, 11 Rostovi oblasti ja 3 Voroneži oblasti kohal.
Millerovo (Rostovi oblast), venemaa õhutõrje oli väga aktiivne, öises taevas oli märgata maapealt kerkivat tossu.
Okupeeritud Melitopolis on teatatud elektrikatkestustest.
Ukraina sõjaväeluure küberspetsialistid on edukalt läbi viinud küberrünnaku venemaa Tupolevi disainibüroole – strateegiliste pommitajate tootmise võtmeisikule. Nad said pikaajalise juurdepääsu sisemistele süsteemidele, hankisid 4,4 GB tundlikke andmeid, häkkisid ametlikku veebisaiti, said kätte üksikasjalikku teavet pommitajate hooldusega tegelevate töötajate kohta jne.
Teave Ukraina julge rünnaku kohta Kertši sillale on muutumas. Rünnak oli suunatud varem kahjustatud raudteesillale, mis takistab veelgi logistikat okupeeritud Krimmis.
3. Kursk/Belgorod: infokillud, et hallis alas Sumõ suunal mõned uued eesmised possad vene pool sai. Tihedalt näeb sealsetel avaratel põldudel just ATV-sid rünnakuid teostamas. Küll aga nagu tavapärane on, siis Hiina tehnika kipub lagunema ja masina remont keset põldu lõpeb tavaliselt fataalselt.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: jälle rindejoone muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: üks pisu palju ehmatav vene poole edenemine Toretski suunal.
Jablunivka asula servast (Pokrovsk-Toretsk vahelise kombitsa idasuunaline edenemine) suutis eilse päeva jooksul vene pool edeneda piki asula ühte tänavat pidi u 3,5 km, puhastades eelneva tiheda pommitamisega piirkonda ja siis nn järelpuhastamisega see edu saavutati. Asula keskusesse veel jõutud pole, see 7 km pikk ja suurem tsenter asub asula idaservas ning asulast põhjas asub väike Bõšoki jõgi, mis kohtub asulast idas Kalõnivka jõega ja sealt üle minev suurem maantee on peamiseks ühenduseks toetamaks Toretski linnast läänes asuva ala kaitset ning kui vene pool sinnani jõuab, siis raskendab see oluliselt Ukraina siinse lõigu püsimist ning lõpuks võidakse hoopis siit suunalt saada kontroll kogu Toretski üle.
Mujal rindejoone muutusi ei tuvastanud.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. 2025. aasta lõpuks on riigiteenuste portaalis kavas avaldada teavet pommivarjendite asukohtade kohta kogu venemaal. Sellest teatas venemaa Föderatsiooni eriolukordade ministeeriumi tsiviilkaitse ja rahvastikukaitse osakonna direktori asetäitja sergei starovoitov algatuse arutamisel avalikult veebis, teatab Parlamentarskaja Gazeta. starovoitovi sõnul saab iga kodanik portaalis vastavas jaotises teada, millisesse varjendisse ta on määratud ja kuhu ta peaks hädaolukorras minema. Lisaks pommivarjendite aadressidele annavad riigiteenused teavet ka evakuatsioonipunktide kohta, kuhu kodanik peaks evakuatsioonimeetmete väljakuulutamisel minema. Süsteemi on juba testitud piirialadel – Kurski ja Belgorodi oblastis, märkis starovoitov.
venemaa eriolukordade ministeerium alustas Nõukogude Liidu pommivarjendite ulatuslikku rekonstrueerimist ja moderniseerimist alles 2025. aasta mai lõpus. Sellest teatas varem osakonna juhataja aleksandr kurenkov. Ta tõi välja, et tsiviilkaitsesüsteem muutub putini Ukrainaga vallandatud sõja kontekstis üha olulisemaks ning see süsteem tuleb kiiresti taastada. „Koos piirkondadega hakkame olemasolevaid varjendeid moderniseerima. Nendeks eesmärkideks on vaja umbes 155 miljardit rubla,” rõhutas minister.
Erakorraliste Olukordade Ministeeriumi 2022. aasta andmete kohaselt on umbes 67% Nõukogude Liidu pommivarjenditest ja kiirgusvarjenditest kogu venemaal tunnistatud kasutuskõlbmatuks. Ainult 16% sellistest rajatistest on võimelised kodanikke tõhusalt kaitsma mürsurünnaku või tuumaohu korral, samas kui veel 17% on osaliselt kasutusvalmis.
Erakorraliste Olukordade Ministeeriumi andmetel olid sobimatud ja osaliselt sobivad rajatised üle ujutatud ning mõnes varjendis leiti kahjustusi tugikonstruktsioonidele, mädanenud elemente, hallitust, roostet ning purunenud uksi ja aknaid. Mitmel juhul puudusid vee-, kanalisatsiooni- või elektrisüsteemid ning sissepääsud olid blokeeritud mulla, prahi ja võõrkehadega.
12. Rubla ja venemaa aktsiad langesid kolmapäeval kauplemisel seoses putini kõnega, kus ta kommenteeris esimest korda Ukrainaga piirnevate piirkondade sildade õhkulaskmist, süüdistas Kiievit terrorismis ja ähvardas läbirääkimisprotsessist taganeda. Moskva börsiindeks, mis päeva esimesel poolel tõusis 1,3%, kaotas kauplemispäeva lõpuks kõik oma kasumid ja sulgus 2836,6 punkti juures – praktiliselt muutumatuna teisipäevase tasemega võrreldes.
Valuutaturul langes rubla jüaani suhtes 1%, mille kurss tõusis 11,08 rublani. Dollar tõusis börsiväliselt 2,9%, ulatudes 79,2477 rublani. Euro kurss tõusis 0,6% ja jõudis 90,5 rublani. „venemaa ja Ukraina poole vastastikku karmid avaldused tekitavad investeerimisringkondades muret rahuläbirääkimiste väljavaadete pärast,” märgib Freedom Finance Globali juhtiv analüütik Natalia Milchakova.
Nädalavahetusest kestnud vaikuse murdnud putin süüdistas valitsusliikmetega kohtumisel Ukrainat kahel piirialal sildade õhkimises ja nimetas juhtunut „sihipäraseks rünnakuks tsiviilisikute vastu”.
Ukraina pakkus välja 30-päevase relvarahu ja presidentide kohtumise. „Aga kuidas saab selliseid kohtumisi sellistes tingimustes pidada? Kes peab läbirääkimisi nendega, kes toetuvad terrorismile, terroristidega? Ja miks peaks neid julgustama, pakkudes hingetõmbeaega vaenutegevusest, mida kasutatakse režiimi lääne relvadega pumpamiseks?” ütles putin.
Mõni tund varem lükkas Ukraina president Volodõmõr Zelenski tagasi venemaa pakutud lahendusmemorandumi. „See on ultimaatum ja ei Ukraina pool ega keegi teine ei võta seda tõsiselt,” ütles ta.
„Ebakindlus konflikti lahenduse osas avaldab turule jätkuvalt survet,” märgib Finami analüütik Kristina Gudym. Rubla osas hakkab seda survestama langevad naftahinnad, juhib tähelepanu Aleksei Antonov, investeerimiskonsultatsioonide juht Alor Brokeris.
Majandusarengu ministeeriumi andmetel müüdi Uurali naftat mais välismaale keskmiselt 52 dollari eest barreli kohta – see on madalaim hind alates 2023. aasta suvest. Võrreldes jaanuariga on venemaa nafta hind langenud 23%. Ja see vähendab dollarite ja jüaanide sissevoolu venemaale, märgib Antonov.
13. venemaa õiguskaitseorganid on pärast Ukraina rünnakut venemaa strateegilistele lennuväljadele pühapäeval järsult suurendanud veoautode teeäärseid kontrolle. Siberis on alanud veoautode massiline kontroll nii statsionaarsetes kui ka mobiilsetes liikluspolitsei postides ning kogu venemaal on alanud Tšeljabinski numbrimärkidega veoautode kontrollimine, teatasid logistikaturu allikad ajalehele Moscow Times. Veofirma esindaja sõnul avavad liikluspolitseinikud veoautosid, isegi neid, millel on tolliplommid, mistõttu tuleb dokumendid uuesti välja anda.
Kontrollid toimuvad eelkõige Tšeljabinski ja Irkutski oblastis, ütlevad logistikud. „Eile seisis üks meie juhtidest kokku kümme tundi kolmel postil – ja kedagi ei huvitanud, et ta oli juba kontrollitud,” kurdab transpordifirma juht.
Droonid, mida Ukraina relvajõud kasutasid nelja venemaa piirkonna õhuväebaaside ründamiseks, olid uurijate sõnul hoiustatud Tšeljabinski laos, kuhu need võidi tarnida Hiinast Kasahstani piiri kaudu. Need toimetati lennuväljadele Tšeljabinski numbrimärkidega veoautodes. Artem Timofejev, 37-aastane Tšeljabinski oblasti elanik, kes eelmisel aastal registreeris end kaubaveoks füüsilisest isikust ettevõtjana, pandi tagaotsitavate nimekirja kahtlustatuna sabotaaži korraldamises.
Nagu logistikud teatasid, karmistati järgmisel päeval pärast lennuväljade rünnakut maismaapiiril Hiina ja Mongooliaga kaubakontrolli. „Meie allikad tollis ja õiguskaitseorganites ütlevad, et suurenenud kontroll jätkub vähemalt kuu aega ja võib-olla igavesti,” kardab ühe suure transpordiettevõtte töötaja.
Operatsioon „Ämblikuvõrk” oli töös enam kui poolteist aastat: Ukraina luureametnikud smugeldasid salaja Venemaale väikeseid kvadrokopterdroone, ütlesid Ukraina luureametnikud Wall Street Journalile ja Financial Timesile. Seejärel smugeldati piirkonda puidust konteinerid, kuhu droonid enne rünnakut paigutati. Kui oli aeg rünnata, laaditi konteinerid veoautodele, et neid lennuväljadele lähemale toimetada. Seejärel avati konteinerite kaaned kaugjuhtimise teel ja droonid lendasid välja sihtmärke ründama.
14. putin on Ukrainas vallandatud sõjas tapnud juba umbes miljon venelast. Washingtonis asuva Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse (CSIS) andmetel on tapetud ja haavatud umbes 400 000 ukrainlast ning hukkunute koguarv läheneb 1,4 miljonile.
putini sõjaväejuhtide peamine taktika on endiselt verised rünnakud, mille käigus hukkub ja saab vigastada palju sõdureid, samal ajal kui nad mõnikord suudavad päevas edasi liikuda vaid 50 meetrit. Kuigi venemaa armee jätkab edasiliikumist, on sellise taktika efektiivsus tühine: alates 2024. aasta jaanuarist on see vallutanud vähem kui 1% Ukraina territooriumist, selgub New York Timesi tsiteeritud CSIS-i aruandest. venemaa okupeerib praegu umbes 20% Ukrainast. „venemaa sõjaline kampaania Ukrainas on üks aeglasemaid pealetungikampaaniaid tänapäevase sõjapidamise ajaloos,” ütleb CSIS-i uuringu üks autoritest Seth Jones. „Nad kannatasid umbes miljon inimohvrit, vallutasid pisikese territooriumi ja kaotasid tohutu hulga varustust.”
Oryxi projekti kohaselt, mis arvestab dokumenteeritud varustuskaotusi, kaotas venemaa armee neist 22 000 – ja see ei hõlma pommitajaid, mille Ukraina nädalavahetusel õhuväebaasides droonide abil hävitas. Mis puutub personalikaotustesse, siis neid on raske täpselt hinnata, kuna venemaa vaikib nendest andmetest ja Ukraina hoiab neid saladuses, märgib CSIS. Oma analüüsis kasutas keskus muu hulgas Ameerika ja Briti sõjaväe hinnanguid.
CSIS-i andmetel on venemaa armee alates 2022. aasta veebruarist konfliktis kaotanud umbes 250 000 inimest. „Ükski sõda, mida NSVL või venemaa on pärast Teist maailmasõda pidanud, pole lähenenud Ukraina hukkunute arvule,” öeldakse uuringus. Hinnanguliselt kaotas NSVL Teises maailmasõjas 8,7 miljonit sõdurit.
Mediazona ja BBC projekti viimaste andmete kohaselt, mis jälgib sõjas hukkunud venelasi, kogudes teavet avatud allikatest (sotsiaalmeedia postitused, valitsusasutused jne), on teada 109 625 nimed.
CSIS hindab Ukraina armees hukkunute arvuks 60 000–100 000 inimest.
Vaatamata asjaolule, et venemaal on inimohvrite koguarv 2,5 korda suurem kui Ukrainas ja hukkunute arv 2,5–4,2 korda suurem, kaotavad Ukraina relvajõud lahingutes suurema osa oma armeest, märgivad teadlased. Selle põhjuseks on asjaolu, et lahingutes osalev venemaa armee on arvuliselt suurem kui Ukraina armee. CSIS-i hinnangul seisab rindel silmitsi umbes 250 000 Ukraina sõdurit üle 400 000 vene soldatiga.
15. Lühiuudised
Bloomberg: USA keeldub pakkumast õhutõrjet, et toetada rahuvalvejõude, mida Suurbritannia ja Prantsusmaa kavandavad sõjajärgsesse Ukrainasse.
Bla-bla-bla: Trump pidas putiniga telefonivestluse, mille käigus arutati mitmeid päevakajalisi küsimusi, sealhulgas Ukraina eriteenistuste viimast operatsiooni, mille tulemusel rünnati nelja venemaa õhuväebaasi. Trumpi sõnul tegi putin vestluse käigus selgeks, et Ukrainas ei tohiks lähitulevikus rahumeelset lahendust oodata. Lisaks kavatseb Moskva vastata lennuväljade rünnakule, lisas Ameerika president. Vestlus kestis umbes tund ja 15 minutit. Arutasime Ukraina rünnakut venemaa lennukitele, samuti mitmesuguseid muid rünnakuid, mis toimuvad mõlemal poolel. Lisaks Ukraina teemale arutati ka Iraani küsimust. Trumpi sõnul ütles ta putinile, et Teheran ei tohiks tuumarelvi hankida – ja venemaa president nõustus Trumpi sõnul.
4. juunil pidas putin telefonivestluse paavst Leo XIV-ga. See oli putini esimene vestlus katoliku kiriku uue juhiga. venemaa juht (tegi oma tavapärase bla-bla-bla) arutas temaga Ukraina sõda ja tänas teda valmisoleku eest abistada kriisi lahendamisel, eriti Vatikani depolitiseeritud osalemise eest teravate humanitaarküsimuste lahendamisel. kremli juht kinnitas ka oma huvi rahu saavutamise vastu poliitiliste ja diplomaatiliste vahenditega ning rõhutas, et kriisi lõpliku, õiglase ja tervikliku lahenduse saavutamiseks on vaja kõrvaldada selle algpõhjused. Ta rääkis paavstile ka konkreetsetest kokkulepetest, mis saavutati teise vooru käigus sõjavangide ja surnukehade vahetamise kohta, ning teatas, et venemaa pool rakendab kõikvõimalikke meetmeid laste taasühendamiseks sugulastega. Lisaks ütles putin, et Kiiev väidetavalt viib läbi sabotaaži venemaa territooriumil asuvate tsiviilinfrastruktuuri rajatiste vastu. Vatikani pressiteenistuse avalduses märgiti, et erilist tähelepanu pöörati olukorrale Ukrainas ja rahu teemale. Paavst kutsus venemaad üles tegema žesti (njah, mitte tegelikku tahet???), mis edendaks rahu. Samuti rõhutas ta dialoogi olulisust positiivsete kontaktide loomiseks poolte vahel ja konflikti lahendamise viiside leidmiseks.
2005. aastal loodud NATO ja EL-i infokeskus Gruusias suletakse 1. juulil. Sellest teatas European Pravda viitega väljaandele Echo of the Caucasus. NATO ja EL-i infokeskuse sulgemisest teatasid esmalt mõned selle töötajad sotsiaalvõrgustikes, väites, et nad olid saanud juhtkonnalt vastavaid sõnumeid. Gruusia välisministeeriumi pressikeskus kinnitas seda uudist Radio Liberty Gruusia teenistusele ja teatas ka, et keskus liidetakse ümberkorraldamise tulemusel ministeeriumiga. NATO ja ELi infokeskus Gruusias tegeles avalikkuse teadlikkuse tõstmisega läänelike väärtuste kohta, kodanikuühiskonna aktiveerimise ja selle kaasamise hõlbustamisega nendesse protsessidesse.
Saksamaa valmistub kehtestama venemaa vastu uusi ja karmimaid sanktsioone. Seda teatas Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius pärast Ukraina kaitse kontaktgrupi kohtumist Ramsteini formaadis.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
