Sõja ülevaade: 1194. päev – suurenev vene surve tõi kahe küla kaotuse
Avaldatud: 1 juuni, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 01. juuni 2025:
järjest tõusev vene poole surve tõi eilegi kahe küla kaotuse ja jälle pisu põhjalikum rindeülevaade.
1. Kuni Kiievini.
2. Miskit ikka.
3. Kursk/Belgorod: üks kaotatud küla lisandus ja surve järjest tõuseb.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: Bahatõr hakkab langema.
9. Lõunarinne: veel üks küla kaotati.
10. Herson: muutusteta.
11. Reaalpalga kasv venemaal on praktiliselt peatunud.
12. venemaa naftamajandus on lagunemas: Rosnefti kasum on langenud ligi 60%.
13. Saudi Araabia alustab venemaa vastu mängimist: OPEC+ suurendab järsult naftatootmist kolmandat kuud järjest.
14. NATO keeldus arutamast putini nõudmist kirjalike garantiide saamiseks itta mittelaienemise kohta.
15. Suurbritannia ja Prantsusmaa on alustanud ettevalmistusi juhuks, kui USA lõpetab sõjalise abi Ukrainale.
16. Euroopa diplomaatia juht nimetas venemaa ja Hiina liitu meie aja suurimaks väljakutseks.
17. Lühiuudised
vene allikad on avaldanud kaadrid, mis näitavad Hiina madala kõrgusega laserkaitsesüsteemi (LASS) kasutamist Ukraina droonide allatulistamises lahingutsoonis. Need paistavad olevat esimesed dokumenteeritud visuaalpildid Hiina lasersüsteemi operatiivsest kasutamisest Ukrainas (video leitav: https://x.com/NOELreports/status/1928736696440344798).
Tuntav kasvav surve tugevnemine mitmes lõigus vene poolel jätkus ning ikka teeb muret, et neid aktiivsemaid lõike järjest juurde tuleb. Vaid 166 vene poole rünnakut aga jalaväe kaotuste arvu tõus ning pisu rohkem soomuse kaotust annavad aimu, et ründavate üksuste suurus on tõusuteel ehk siis sruve tõuseb. Aktiivsed lõigud ikka Kurski/Belgorod lõik, Kreminna suunalt Lõmani poole, Toretski kant, Donetski sektori neli lõiku ja lõunarinde idaserv ehk siis kokku 8 aktiivset lõiku ning kahjuks seni arvamusel, et Ukraina on tõsised otsustamise päevad, kuhu oma väheseid reserve appi lükata. Arvatava võib, et sõjalisi otsuseid võib hakata segama poliitiline tahe (mis alati vale pole). Lisaks mingite vahedega on tugevamat survet ka teistes lõikudes ja otsitakse sealgi aktiivselt Ukraina kaitses nõrkusi.
Pommitamist jagus rohkelt ehk siis keskmisest enam, tänu sellele on hakatud jälle rohkem vene poole kaudtuleüksusi ja muud tagalatoetuselementi tabama. Oleks Ukrainal ka nii palju liugpomme kui vene poolel…
Kaardid loo juurde leitavad kirjutaja Facebooki kontol.
1. 1. juuni öösel kasutas vene armee Kiievi pihta kombineeritud drooni- ja ballistilist rünnakut. Rinde ja piiri lähedus ikka kõige sajus.
2. venemaal Brjanski oblastis varises kokku autodega sild, arvatavasti sõitis sel ajal silla alt läbi reisirong. Õnnetuse tagajärjel hukkus 7 ja sai vigastada umbes 70 inimest. Kõik vigastatuid olid Klimovo-Moskva rongi reisijad, millele sild kokku varises. venemaa avalikkus peab silla kokkuvarisemise tõenäoliseks põhjuseks plahvatust. venemaa julgeolekujõududega seotud Telegrami kanalid kirjutasid samaaegselt ja kohe pärast silla kokkuvarisemist selle väidetavast plahvatusest. On kahtlejaid, kes arvavad, et tegu oli FSB enda operatsiooniga leidmaks head ettekäänet nagunii sisutühjadest läbirääkimistest loobumiseks Ukrainaga…
Esialgsetel andmetel õhkisid Ukraina partisanid okupeeritud Melitopoli rajoonis edukalt kauba- ja kütuseveokeid vedanud rongi. Rong oli teel okupeeritud Krimmi poole.
Kohalike teatel kuuldi Krimmis Džankoi rajoonis kell 18.45 kahte plahvatust. venemaa kaitseministeerium teatas ühe mehitamata õhusõiduki hävimisest. Asub seal sõjaväe lennuväli.
3. Kursk/Belgorod: Ukraina teatas 11 küla ja linna evakueerimisest Sumõ oblastis sagenenud suurtükitule tõttu. Seega ulatub kohustuslikule evakueerimisele kuuluvate asulate koguarv Sumõ oblastis, mis piirnevad venemaa Kurski, Brjanski ja Belgorodi oblastiga, 213-ni. Eelmisel kolmapäeval teatas Ukraina president Volodõmõr Zelenski, et venemaa on Sumõ oblastisse viinud üle 50 tuhande sõduri, ning hoiatas kavenemaa väejuhatuse kavatsuse eest arendada pealetungi. New York Times kirjutas, et samaaegselt intensiivistunud läbirääkimistega alustas Moskva Ukrainas uut pealetungi, kasutades ära Ukraina relvajõudude väljasaatmist Kurski oblastist ja kuiva ilma saabumist.
Järgmine Sumõ oblastis asuv küla vallutati, teatati Vladimirovka küla okupeerimisest. Väga tugev surve terves sektoris jätkus ning seni arvamusel, et otse põhjast lõuna suunas on vene poole pealöögi suund ja idast pigem kõrvallöögi suund. Põhiliselt surub ikka jalavägi ja vahel ka tsikleid ja ATV-sid kasutades. Kuna arvatavalt peale suuremat Kurski operatsiooni siit suunal viis Ukraina üksusi mujale appi, siis võimalik, et ei jagu piisavalt ressurssi tiheda konveieri peatamiseks. Sumõni jõudmine siiski võimalik. Enne linna asub suur metsane ala ja jalaväekonveieri seal kiire tuvastamine on raskendatud ja annab viimasel ajal pigem eelise vene poolele. Kahjuks ka jõed seal väiksemad ja nn vales suunas. Kindlasti teeb Ukraina tugevaid pingutusi, et linna kaotust ära hoida.
4. Harkiv: järjest on hakanud siingi sektoris vene surve tõusma, muutusi see siiski rindejoones toonud pole.
5. Kupjansk-Kreminna: selge, et vene poolt pole suudetud sektori põhja lõigus vene piiri ääres tagasi suruda ja arvatavalt üritab nüüd vene pool hakata siit suuunalt soomust Oskili lääne kaldal Kupianski poole suruma ja ei imesta, kui piki piiri veel uusi rünnakukatseid tulema hakkab ning üha rohkemates kohtades Ukraina üksusi siduma hakatakse.
Keskmine lõik peab, kuigi kohatist survet tugevalt jagub.
Lõunalõigus eile edenemisi ei tuvastanud, aga väga tugev surve jätkus ning arvata võib, et mõnedele päevadel jälle samm edasi saadakse. Kuniks Ukraina suudab Ternõ asulat Zerebetsi jõe idakaldal siiski enda käes hoida, siis peaks vähemalt sealne lõik, mis ulatub suurde Kreminna metsamassiivi olema veel osaliselt Ukraina kontrolli all ning ohustab seda vene sillapead sealt põhjas.
6. Siversk: kolmes suunas ikka vene poole rünnakud Siverski suunal jätkusid, proovitakse vahel ka mõnes vaiksemas lõigus, pole viimastel päevadel edenemisi siiski tuvastanud.
7. Bahmut: hetkel tundub, et tasapisi jälle suudab vene pool Toretski linnas kasvatada enda kontrollitavat ala. Õnneks pole edenenud paar päeva enam linnast kahel pool rünnakud.
8. Donetsk: surutakse tugevalt vähemalt neljas lõigus.
Pokrovski-Toretski vahel on juba paar päeva konveieri edenemine pidama saadud, veel väga optimistlik siiski olla ei julge, kuigi on infokilde, et pisu enam on hakanud siin lõigus Ukraina vasturünnakuid tegema.
Otse Pokrovski poole on sein seni ees aga tugevalt pingutab vene pool selle linnast edelast asuva kombitsa kasvatmisekss ning suudab hoida küll possasid üle suure Pokrovskist väljuva edelasuunalise maantee Kotline ja Udatšne külas aga edasi ei saa.
Sektori keskmises lõigus on pisu muret, et see hallis alas eesmiste possade nihutamise eluead kipuvad kasvama ja annab aimu, et peatselt peab mõnes lõigus siiski Ukraina pisu taanduma. Ikka panustab selle 10 km kaugusel asuva Solona jõele ja neid risti ees olevaid jõgesid on siin edasi jadamisi.
Bahatõr kipub langema vene pool kontrolli alla ning nad on saanud oma possad juba pisu üle poole asulat paika saada ning Ukraina üksusi ei tohiks enam asulas olla. Siingi sunas pisu panustaks Vovtša ja Mokrõi Jalõ jõele, mis seal lõigul ühinevad ja loodetavasti ka peatselt siin suunal piduriks saavad. Küll oleks kaotatava alas suurus u 130 ruutkilomeetrit.
9. Lõunarinne: kipub idaservas kipub pisu palju kiirelt vene pool edenema Velika Novosilkast läänes ja eilseks suutis vallutada Novopili küla, just kaotati ka sealt põhjas asuv Zelene Pole. Suuri põllualasid seal jagub ning jõed kaitset ei toeta, sest asuvad pikem piki vene poole rünnakusuundasid.
10. Herson: muutusteta.
11. Palgavõidujooks venemaal võib lõppeda. Rosstati andmetel põhinevate analüütikute hinnangul tõusid palgad märtsis võrreldes 2024. aasta märtsiga 10,5–10,6%. See on peaaegu kooskõlas inflatsiooniga, mis märtsis ulatus aastases arvestuses 10,34%-ni. Reaalselt tähendab see palgakasvu vaid 0,2–0,3% – pärast 8,2% ja 9,1% 2023. ja 2024. aastal.
Võimudele lähedase analüütilise keskuse CMAKS eksperdid on mures, et elanikkonna reaalpalkades ja sissetulekutes on toimunud korrektsioon. Märtsis stabiliseerus reaalpalga tase väärtustel, mis olid jaanuaris-veebruaris järsult langenud – ja nüüd peame rääkima mitte ainult selle stagnatsiooni, vaid ka kokkutõmbumise ohust, kirjutavad nad.
Makromajandusliku analüüsi ja lühiajalise prognoosi keskuse (CMASF) andmetel kasvasid reaalpalgad neljandas kvartalis keskmiselt 1,5% kuus, kui arvestada hooajalisust, kuid jaanuaris langesid 2,5%, veebruaris 1,5% ja märtsis vaid 0,2%. „Näib, et kiirendatud palgatõusu võimalused on märkimisväärse hulga ettevõtete jaoks juba ammendunud,“ järeldavad nad. Teised eksperdid ei jaga neid muresid veel. Keskpanga poolt mai lõpus küsitletud 34 analüütiku mediaanprognoos näitab, et nominaalpalk kasvab sel aastal 12,7% ja reaalpalk 3,2% (nende keskmine aastane inflatsioon on 9,2%).
Fakt on see, et sel aastal on andmed tulumaksu tõusu tõttu oluliselt moonutatud. Sellega seoses on paljud ettevõtted eelmise aasta boonuste maksmise detsembrini edasi lükanud. 2024. aasta detsembris kasvasid elanike palgad ja sissetulekud tavapärasest rohkem, samas kui selle aasta alguses need vastupidi aeglustusid. Tverdje Tsifri analüütikud tuletavad meelde, et esimese kvartali palgapilt on 2024. aasta lõpus suurenenud boonusmaksete mõju tõttu väga mürane. Hooajaliselt korrigeerituna hindavad nad reaalpalga kasvu märtsis 0,7% võrreldes veebruariga, mis on endiselt lähedal „kuumenenud” trendile.
Alfa Panga analüütikud kirjutavad oma ülevaates sama: „Palkade dünaamika on mürane boonusmaksete osalise edasilükkamise tõttu 2024. aasta lõppu 2025. aasta kevade asemel, lisaks toimus 2024. aasta märtsis märkimisväärne palgatõus (21,6% aastavõrdluses), seega ei viita nominaalpalga praegune dünaamika tööturu jahtumisele ja on kooskõlas meie visiooniga, et aasta lõpuks võib nominaalpalk kasvada 12%.”
Aasta tagasi märtsis oli nafta- ja gaasisektoris maksete hüppeline kasv: siis hüppasid palgad aastaarvestuses 91%, meenutavad Tverdje Tsifri analüütikud. Seega saab palkade dünaamika kohta lõpliku hinnangu anda aprillis, kuid märtsikuu andmed ei võimalda rääkida hindade jahenemisest tööturul, järeldavad nad.
Operatiivsed palgaandmed on vastuolulised. Keskpank viitab oma aprilli-mai regionaalse majanduse ülevaates regionaalsete peakorterite teabele. Keskpanga Lõuna peadirektoraat teatab palgakasvu jätkuvast aeglustumisest, Uralski teatab värbamisfirma andmetele viidates, et pärast pausi on turg taas oodatud ja kavandatud palkade kasvu alustanud ning mõned ettevõtted, kes pole esimeses kvartalis veel palku indekseerinud, on teatanud oma kavatsusest seda lähitulevikus teha, Siberis kasvavad palgad vaatamata jätkuvale personalipuudusele mõõdukas tempos.
Personalipuuduse ja töötajate hoidmise probleemi lahendamiseks suurendavad ettevõtted oma tööjõukulusid, nagu näitab keskpanga maikuus läbi viidud 12,1 tuhande ettevõtte monitooring. Keskmiselt plaanivad nad teises kvartalis palku tõsta 1,6%, kirjutab regulaator, kuid enamik vastanutest ei plaani seda teha, sealhulgas seetõttu, et nad tõstsid neid juba jaanuaris.
12. Sanktsioonid, langevad naftahinnad ja rubla ebanormaalne tugevnemine on tabanud venemaa naftamajanduse südant. Rosnefti, riigi peamise naftatootja, kelle arvele langeb iga teine maakerast kaevandatud barrel, puhaskasum langes 2025. aasta esimeses kvartalis 58%, selgub ettevõtte IFRS-aruandlusest.
Kolme kuuga teenis Rosneft 170 miljardit rubla ( kurss: 1 rubla: 0,011 eurot) võrreldes eelmise aasta jaanuari-märtsi 399 miljardiga. Ettevõtte tulud langesid 12%, ulatudes 2,283 triljoni rublani. Ja rahavoogude osas läks Rosneft kahjumisse: tegevus tõi talle 365 miljardit rubla, mis ei olnud piisav kõigi kapitalikulutuste – 403 miljardi rubla – katmiseks.
„Aruandeperioodil tegutses ettevõte makromajandusliku keskkonna edasise halvenemise tingimustes, sealhulgas venemaa Uurali nafta hinna languse ja allahindluste laienemise, uute sanktsioonipiirangute ja rubla tugevnemise tõttu,” märgib Rosneft pressiteates. Lisaks avaldas mõju keskpanga baasintressimäära tõus, kurdab ettevõte: kvartali laenuintresside maksmise kulud hüppasid 1,8 korda. Kõigi kulude katteks kaasas Rosneft kolme kuuga 1 triljoni rubla ulatuses võlga – neli korda rohkem kui 2024. aasta esimeses kvartalis.
Alfa Panga analüütikute sõnul avaldas rubla tugevnemine ja naftahindade langus Rosnefti tulemustele olulist piiravat mõju. venemaa peamise sordi Uural nafta hind langes kvartalis 9% ja premium-klassi ESPO nafta, mida Rosneft Hiinasse pumpab, 11%. Nafta rubla hind langes kvartaliga veerandi võrra – märtsis 5 tuhande rublani barreli kohta. Aprillis ja mais muutus olukord veelgi keerulisemaks: Uural nafta hind langes 4 tuhande rublani, mis on 40% madalam valitsuse eelarves planeeritust. Finami analüütiku Sergei Kaufmani sõnul avaldas nafta rubla hinna langus Rosneftile peamist negatiivset mõju. Lisaks avaldasid mõju sanktsioonid, mille tõttu Rosneft pidi suurendama Hiinale nafta allahindlusi, samuti tõusid tulumaks ja suurenesid intressikulud, loetleb ekspert.
Vaatamata finantstulemuste langusele ei usu eksperdid Rosnefti pikaajalistesse probleemidesse. Madalad nafta rubla hinnad ohustavad eelarvet, tuletab Kaufman meelde, mis tähendab, et võimud püüavad seda probleemi suure tõenäosusega lahendada – rubla devalveerimisega. Lisaks saab Rosneft alati loota riigi toetusele ning see on ainus naftaettevõte venemaal, millel on väljavaateid uute tootmisvõimsuste kasutuselevõtuks, tuletab Alfa Bank meelde: see arendab Vostok Oil projekti, mis on sisuliselt viimane suur kasutamata naftaväljade klaster riigis.
13. Laupäeval, 31. mail toimunud kohtumisel leppisid OPEC+ ministrid kokku naftatootmise suurendamises juunist alates 411 000 barreli võrra päevas, teatas organisatsioon pressiteates. Sarnane OPEC+ pakkumiste suurenemine toimus mais ja on kavandatud juuniks. Seega lisab kartell, mis ühendab kolme tosinat suurimat naftat tootvat riiki, kolme kuu pärast turule 1,2 miljonit barrelit uusi päevasi pakkumisi – see on suurim arv alates 2020. aastast, mil OPEC+ tühistas pandeemia ajal kehtestatud ranged piirangud.
OPEC+ kohtumisel tekkis tüli organisatsiooni kahe võtmeliikme – Saudi Araabia ja venemaa – vahel. Nagu Bloombergi allikad meile ütlesid, oli venemaa delegatsioon tootmise suurendamise vastu, mis võiks naftahindu veelgi langetada ja kremlile eelarveprobleeme tekitada. Kuid saudid surusid otsuse läbi, sest nad tahavad täita Donald Trumpi administratsiooni palvet, mis nõudis avalikult madalamaid naftahindu, ütlesid allikad.
ING analüütiku Warren Pattersoni sõnul on võimalik, et globaalne naftaturg on uue hinnasõja lävel. See juhtus juba 2020. aastal, kui venemaa keeldus pandeemia alguses turu tasakaalustamiseks tootmist vähendamast ning lõi ukse kinni ja lahkus OPEC+ alliansist. Šokeeritud saudid reageerisid enneolematute nafta allahindluste väljakuulutamisega, suurendades järsult tootmist ja langetades naftahinna esmalt 5–10 dollarini barreli kohta ja seejärel alla nulli. Kuu aega hiljem oli kreml sunnitud alistuma: venemaa naasis OPEC+ liikmeks ja oli uue kokkuleppe osana sunnitud tootmist vähendama rohkem kui keegi teine.
Saudi Araabia plaani kohaselt peaks OPEC+ suurendama tootmist 2,2 miljoni barreli võrra päevas. Lisaks, kui algselt plaanis Ar-Riyad protsessi venitada 2026. aasta lõpuni, siis nüüd nõuab ta, et sel aastal ujutataks turg üle uute varudega. JP Morgani analüütikute hinnangul võib tulemuseks olla Brenti hinna langus 50–60 dollarini barreli kohta. vene Uurali naftat müüakse praegu Brenti suhtes vähemalt 10 dollari suuruse allahindlusega, mis tähendab, et selle hinnad võivad langeda 40–50 dollari vahemikku. venemaa valitsus koostas eelarve algselt Uurali keskmise hinna 69,7 dollari alusel barreli kohta. Kuid juba kevadel, kui Donald Trump alustas tariifivõitlusi ja Saudi Araabia otsustas naftaväljadel kraanid lahti keerata, sai selgeks, et prognoos ei ole teostatav. Märtsis langes Uurali hind alla 60 dollari, aprilli lõpuks oli see vaid 54 dollarit ja mais ületas see vaevalt 50 dollarit.
Vastuseks arvutasid venemaa rahandusministeerium ja majandusarengu ministeerium eelarveparameetrid ümber, võttes nafta hinnaks 56 dollarit. Uue plaani kohaselt ulatuvad nafta- ja gaasitulud 8,3 triljoni rublani 10,9 triljoni asemel ning eelarvepuudujääk on kolm korda suurem kui esialgsed hinnangud – 3,8 triljonit rubla 1,2 triljoni asemel.
Pattersoni hinnangul vajab Saudi Araabia eelarve tasakaalustamiseks 90 dollari suurust naftat. Ta möönab aga, et Ar-Riyad saab seda latti madalamaks lasta, pumbates rohkem ja teenides mahtude pealt.
14. putini esitatud nõudmist NATO itta laienemisest keeldumise dokumentaalsete tagatiste kohta allianss ei aruta. Mitmed informeeritud NATO töötajad ja diplomaadid, kes soovisid anonüümselt rääkida, rääkisid sellest Radio Libertyle. Allikate sõnul ei olnud see küsimus ühegi bloki esindajate hiljutise ega varasema ametliku kohtumise päevakorras. „Võib-olla on see vaid akadeemiline arutelu,” ütles üks allikatest, lisades, et iga NATO otsus tuleb teha konsensuse alusel. Kirjalikku garantiid itta mittelaienemise kohta ei saa Moskva kergesti kätte, kuna otsus liituda mis tahes alliansiga on riikide suveräänne õigus, mis on sätestatud rahvusvahelistes lepingutes, rõhutas teine allikas.
Eelmisel kolmapäeval teatas Reuters, viidates Ukraina läbirääkimiste sisuga tuttavatele venemaa vestluskaaslastele, et putin nõuab lääneriikidelt kirjalikku lubadust mitte laiendada NATO-t itta, jättes seeläbi Ukraina, Gruusia ja Moldova alliansi liikmelisusest välja. Hiljem ütles USA presidendi eriesindaja Keith Kellogg, et Washington tunnistab venemaa muret uute riikide võimaliku kaasamise pärast NATO-sse kui mõistlikku. Ta märkis, et USA võimud on valmis seda küsimust Moskvaga arutama.
Ukraina kindlustas oma kursi EL-i ja NATO täisliikmeks saamise suunas juba 2019. aastal, muutes vastavalt põhiseadust.
15. Suurbritannia ja Prantsusmaa valitsused, kes on tahte koalitsiooni peamised algatajad, on tunnistanud stsenaariumi suurt tõenäosust, kus USA president Donald Trump Ukraina läbirääkimistest taganeb. Sellega seoses otsustasid nad keskenduda Kiievi kaitsevõime tagamisele ilma Ameerika toetuseta, selle asemel et saata riiki rahuvalvekontingendid pärast võimalikku relvarahu, teatab The Telegraph Euroopa ametnikele viidates. Kiievi Euroopa partnerid arutasid Ukraina sõja edasist käiku kohtumisel Haagis.
„Arutelu käis peamiselt selle üle, kuidas pakkuda Ukrainale vajalikku tuge, samas kui meie arvates jätkab USA vaid teatud tüüpi abi, näiteks luureandmete, pakkumist. Samuti leppisime kokku vajaduses suurendada majanduslikku survet venemaale,” ütles allikas.
Välispoliitika agentuuride kõrgete esindajate kohtumine Haagis näitas tahte koalitsiooni lähenemisviisi muutust Ukraina tulevase relvarahu toetamisel. Koalitsioon pole selle kohta veel ametlikku avaldust teinud, kuigi rahulepingu sõlmimise võimalused vähenevad, kuna putin jätkab rahvusvahelisele survele vastupanu, märgib Telegraph.
Kiievi Euroopa liitlased on samuti nõustunud kutsuma Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski juunis Haagis toimuvale NATO tippkohtumisele. Tema kohalolek oli varem kahtluse all, kuna Trump võttis sõna Ukraina alliansiga liitumise vastu. Reedel kinnitas Ameerika administratsiooni seda seisukohta Valge Maja eriesindaja Keith Kellogg. Tahte koalitsioon jätkab tõenäoliselt Trumpi rahupüüdluste avalikku toetamist Ukraina ametnike palvel, kes kardavad, et vastasel juhul peatab USA relvade ja luureandmete tarnimise.
Washington jätkab praegu Ukraina varustamist relvadega, milles lepiti kokku endise presidendi Joe Bideni ajal. USA allkirjastas ka lepingu Ameerika sõjavarustuse, eelkõige F-16 hävitajate varuosade müümiseks Kiievile, ning lubas ka Euroopa riikidel tarnida Ukrainale Ameerikas toodetud varustust.
16. Moskva ja Pekingi kasvav koostöö venemaa sissetungi Ukrainasse ja Hiina jätkuva surve kontekstis Taiwanile peaks rahvusvahelisele üldsusele äärmiselt muret tekitama, ütles EL-i välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kaja Kallas. Ta rõhutas, et Hiina ja venemaa on viimasel ajal arutanud ülemaailmse julgeolekukorra läbivaatamist ja nende muutuste ühist rakendamist, mida pole viimase saja aasta jooksul nähtud. „See on meie aja suurim väljakutse,” ütles Kallas laupäeval Singapuris Shangri-La dialoogi julgeolekukonverentsil peetud kõnes.
Bloombergi teatel süüdistas Euroopa diplomaatia juht Pekingit ka venemaa sõjamasina toetamises. Tema sõnul saab Moskva Hiinast 80% kahesuguse kasutusega kaupadest, mida ta kasutab Ukraina-vastaseks agressiooniks. Viidates Pentagoni sekretäri Pete Hegsethi sõnadele Hiina poolt Aasia riikidele tekitatava ohu kohta, märkis ta, et ka venemaa peaks neile tõsist muret tekitama. „Kui te olete mures Hiina pärast, peaksite muretsema venemaa pärast,” ütles Kallas EL-iga koostööd tegevate Kagu-Aasia riikide esindajatele.
Kallas kutsus ka Euroopa ja Aasia partnereid üles tegema koostööd varjatud tankerite vastu võitlemisel ja meresõiduohutuse seaduste läbivaatamisel.
Reedel, 30. mail, ütles Prantsusmaa president Emmanuel Macron samuti Singapuris kõneledes, et Hiina peab mõjutama Põhja-Koread, et see lõpetaks kremli sõja toetamise Ukrainas. Vastasel juhul sekkub NATO Kagu-Aasias, hoiatas ta.
17. Lühiuudised
Rootsi valitsus on teatanud välismaiste laevakindlustusandjate rangemast järelevalvest, et võidelda venemaa varilaevastikuga, teatab AP. Alates 1. juulist koguvad Rootsi rannavalve ja merendusamet kindlustusinfot mitte ainult Rootsi sadamates peatuvate laevade, vaid ka riigi territoriaalvetes ja majandusvööndis sõitvate laevade kohta. Peaminister Ulf Kristerssoni sõnul rõhutab see meede Rootsi selget kohalolekut Läänemerel, millel on iseenesest hoiatav mõju. „See annab Rootsile ja meie liitlastele ka olulist teavet laevade kohta, mida saaks kasutada alusena varilaevastiku laevade lisamiseks sanktsioonide nimekirjadesse,” ütles ta.
Tunnustamata Abhaasia vabariigi president Badra Gunba ütles, et Abhaasiasse rajatakse venemaa mereväe Musta mere laevastiku materiaal-tehniline baas, täpsustamata avamise kuupäeva. Tema sõnul ehitatakse rajatis Otšamtšira linna piirkonda, kus baseeruvad venemaa FSB piiriteenistuse rannavalve patrulllaevad. Alates 2017. aastast on Otšamtširas paiknenud venemaa Föderatsiooni FSB piiriteenistuse rannavalve patrulllaevastik. Vabariigi territooriumil asub ka venemaa 7. sõjaväebaas. Sel nädalal Kaukaasia investeerimisfoorumil ütles tunnustamata riigi juht, et need rajatised aitavad säilitada rahu ja stabiilsust Abhaasia territooriumil. 2023. aastal allkirjastasid venemaa ja Abhaasia lepingu venemaa mereväe alalise baasi loomiseks. Nõukogude ajal asusid Otšamtšires Nõukogude Musta mere laevastiku rajatised.
Endine USA välisminister Mike Pompeo ütles teisel rahvusvahelisel julgeolekuküsimusi käsitleval Musta mere julgeolekufoorumil Odessas: USA ei teinud 2014. aastal piisavalt venemaa sõja peatamiseks. Tema sõnul ei ole USA esindajad kõigist pingutustest hoolimata suutnud nurjata kremli juhi vladimir putini plaane ja takistada venemaa täiemahulist sissetungi 2022. aastal. Pompeo tunnistas, et tollal oli „teine aeg” ja venemaa agressioon ei olnud „nii ulatuslik”, kuid ta juhtis tähelepanu tolleaegsetele dokumentidele. Pompeo tsitaat: „Kui vaadata Minski kõnelustel arutatud dokumente, olen kindel, et need on peaaegu identsed praegu arutatavatega. Ja see peaks meile kõigile meelde tuletama: kui putin paneb hetkeks relvad maha, ei saa te enam vene gaasi juurde tagasi pöörduda. Kui tema paneb relvad maha, ei saa te enam nii elada nagu varem.”
Ukraina ja NATO lennukid koordineerivad nüüd oma tegevust ühtses digitaalses süsteemis. Ukraina on allkirjastanud litsentsi NATO CRC süsteemiliidesele (CSI) – see on Link-16 ehk „sõjalise WiFi” võtmetarkvara, mis võimaldab reaalajas koordineerida F-16 hävitajaid, Mirage 2000 hävitajaid ja õhutõrjesüsteeme, näiteks Patriot.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
