Sõja ülevaade: 1193. päev – paar uut eenduvat vene possat on hakanud pikemalt vastu pidama
Avaldatud: 31 mai, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 31. mai 2025:
paar uut eenduvat vene possat on hakanud pikemalt vastu pidama ja ühe küla kaotus vast täna juurde tuleb Donetski sektoris.
1. Sadu jätkus ja eip ole päeva ega ööd ilma kohalike hukkumiseta.
2. Rõlskis vist soldateid täis hotelli tabati.
3. Kursk/Belgorod: survet jagus, muutusi mitte.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: kahetised kõlakad sektori põhjaservas.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Toretskist kirdes veel üks peenike kombits juurde tekkis.
8. Donetsk: üks küla vist tänaseks kaotatakse.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa kaitseministeeriumi avaldus putini kohta „droonirünnaku keskmes” osutus kremli lavastuseks.
12. venemaal ületab „vaeste inflatsioon” 20%.
13. putin käskis sõjaseisukorra ajal riiklike korralduste täitmata jätmise eest omanikelt ettevõtteid arestida.
14. Lühiuudised
@JayinKyiv annab teada järjekordsest vene vägede mässumeelsest kogunemisest. Valitud pressiesindaja pöördub videos otse venelaste poole, öeldes, et tema üksusele pole makstud ja et nende pered on näljas. Lisaks andis esineja teada, et üksuse keskmine vanus on üle 45.
venemaa relvajõudude 102. rügement, mis võitleb Toretski suunas, on saanud täiendust Hiinast, Keeniast, Ghanast, Columbiast, Bangladeshist, Egiptusest ja Iraanist. Keelt nad ei oska ja kõlbavad vaid jalaväekonveieriks.
191 rünnakut ja ikka soomust rünnakutel vaid mõni. Suurim rünnakute arvu tõus Kupjanski suunal, mis ületas 10-ne ja Kupjansk/Kreminna sektori lõunalõigus tõusis 29-ni ehk siis terves sektoris tuntav rünnakute arvu tõus. Siverski sektoris juba teine päev keskmisest rohkem rünnakuid, Kurski sektoris aga väga tihe surve piki rinnet jätkus ning kuidagi järjest laieneb see rünnakukoridoride sektor. Mujal suht tavapärane.
Liugpomme tavapäraselt aga kaudtuld 6 tuhande alla ehk siis keksmisest rohkem ja kahjuks kamikaze droone 3767, mis kisub sinna rekordi juurde ja üha rohkem muret valmistab. Täna laskude arvu tõusele on siiski paranenud ka kaudtuleüksuste tabamine ning tagasi keskmisele tasemele tõusis muu tagalatoetuselemendi tabamine, miskit muud olulist ka tabatakse.
Senine lahingute käik viimasel paaril nädalal kasvatab veendumust, et keskmisest suuremat pealetungi vene pool mitmes sektoris korraga plaanib kasutamaks ära enda suurt arvulist ülekaalu ja seades sellega Ukraina omad raskete valikute ette, kuhu lisada reserve ja kuhu mitte. Lisaks on vaja lõppuks saavutada nn esimene etapp putini soovist, saada enda kontrolli alla 4 Ukraina oblastit tervenisti. Luhanski saamine on peaaegu täidetud, aga teistega on seis siiski vene poole vaatest niru ja eriti keeruline on saada enda kontrolli alla Hersoni oblasti Dnepri jõest lääne poole jääv osa. Vahel tundus, et lõunarinde lääneserval aktiveerus tuntavalt vene poole surumine jõudmaks siin enne paisu üle Dnepri jõe arvatavalt jätkamaks rünnakuid piki Dnepri jõe läänekallast lõunasuunal aga peale paari küla kaotust sai Ukraina siinse lõigu pidama ja kuidagi liialt rahulikuks on siinne lõik jäänud, pomme ja droone siiski jagub rohkelt kõike töötlemaks.
1. venelased andsid UAB-dega rünnaku Zaporižja oblastis Pologovski rajoonis asuvale külale, mille tagajärjel hukkus 9-aastane tüdruk ja sai haavata 16-aastane poiss. Sadu nii saheedide, liugpommide kui rakettide, kaudtule ja kamikaze droonidega jagus palju.
2. Kurski oblastis Rõlskis lendas tundmatu droon vene sõjaväelastega täidetud hotelli, sellest andsid teada kohalikud avalikkuse esindajad.
3. Kursk/Belgorod: survet jagus aga muutusi need vist rindejoones eile ei toonud.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: kahetised kõlakad, kas Ukrainal õnnestus põhjapoolsemas sillapeas üle vene piiri end ajanud vene üksused, eks jääb täpsema info ootele. Mujal rindejoone muutusi ei tuvastanud.
6. Siversk: jälle tõusis vene poole rünnakute arv kõrgele, lausa 11 kirja läks, eks näis, kas tempot hoida suudavad, seni pole see neil õnnestunud.
7. Bahmut: Tšassiv Jari suunas jälle rahulik päev ja Toretski ümber keskmine, küll on saanud vene pool hetkel pidama ühe paari kilomeetrise edasi hüppe Toretski linnast kirdes Dõlijivka asula poole. Teine peenike kombits sealt pisu veel Toretski pool ulatub samanimelise raudteejaamani ja surub nüüd sellega kaugemale siinse suuna Ukraina kaitset Toretski linnas. Õnneks pole enam juba mitmeid päevi edenenud vene poole surumine Toretskist läänes ja tänu sellele ei ole vene pool suutnud saada enda kontrolli alla linna kõiki sektoreid.
8. Donetsk: vist pisu on mõjunud reservide lisandumine ning juhi vahetus takistamaks vene poole kombitsa Pokrovsk-Toretsk vahel paisumist ja põhjasuunas kerkimist.
Sektori keskmises lõigus sai sammu vene pool edasi pikerguses Troitske külas ja võtta on veel u 4 majapidamist, et teatada küla vallutamisest. Külla sai vene pool sisse juba kuu alguses ja lõpuks on „vilja kandmas” küla maatasa pommitamine.
Juba paar päeva on suutnud vene pool hoida uut ette nihutatud possat Bahatõrist läänes põldude vahelises metsaribas ja kui seda ei likvideerita, siis kujutab see tõsist ohtu Bahatõri asula kaitsmisele, kuhu alaliselt seni pole vene pool kanda maha saanud.
9. Lõunarinne: muutusteta. Põhiline surumine ikka idaserval Velika Novosilka kandis.
10. Herson: muutusteta. Igapäevaselt mõne vene paadi koos meeskonnaga Ukraina omad ära lasevad.
11. Kui putin külastas Kurski oblastit esimest korda pärast lahingutegevuse algust, sattus tema helikopter, nagu riigimeedia selle nädala alguses teatas, Ukraina droonide tule alla. Kuid see ei olnud lahingintsident, vaid hoolikalt planeeritud lavastus. Nagu neli valitsuse ja kremli allikat ajalehele Moscow Times ütlesid, haisutasid julgeolekujõud seda šokeerivat „riskantset” episoodi meedias, et veenda venelasi, et president ei peida end selja taha, vaid väidetavalt võtab ka riske ja toob ohvreid. Kõik vestluspartnerid rääkisid anonüümsuse tingimusel teema tundlikkuse tõttu.
Regulaarsete droonirünnakute, lennujaamades valitseva kaose ja mobiiltelefonide katkestuste keskel on selle telesaate eesmärk luua kuvandit putinist, kes „jagab ohte” riigiga ja ütleb seega ühiskonnale, et „sõda on sõda”. „venelased, mu kallid, vaadake! president putin ise kannatab, piinleb ja riskib isegi oma eluga. Teie probleemid on tühiasi. Te peate hambad risti suruma ja vastu pidama,” selgitas üks praegustest valitsusametnikest selle lavastuse motivatsiooni.
putin viibis tõepoolest Kurski oblastis, kuhu ta ametliku versiooni kohaselt helikopteriga teel oli. Ja tõepoolest, see piirkond on Ukraina rünnakute regulaarne sihtmärk. Ametnike sõnul oli tema turvalisus aga tagatud kõrgeimal tasemel. „Keegi ei lubaks kunagi sellist kuritegelikku hooletust. Isegi mitte õudusunenäos,” ütles üks presidendi administratsioonile lähedal seisvatest ametnikest, kes on kursis presidendi turvasüsteemiga. „Tegelikult putin mitte ainult ei taha enam riske võtta – nad karjuvad sellest valjult televisioonis vaid näitlikkuse pärast, vaid vastupidi, tema turvalisuse tagamiseks võetakse üha rohkem meetmeid,” ütles teine ametnik, kes töötas nii valitsuses kui ka kremlis.
Mitmed venemaa ametnikud, kes osalesid 2025. aastal putiniga üritustel, nimetasid turvalisuse taset „üle ootuste heaks”. Kontroll hõlmab kõike alates marsruutidest kuni teda saatvate inimeste füüsilise seisundini. „Millest me üldse räägime, kui ma pidin 2025. aastal tegema PCR-testi mitte ainult COVID-i, vaid ka ARVI ja gripi suhtes?” meenutab üks osalejatest.
Sensatsioonilise avalduse, et presidendihelikopter väidetavalt sattus „vaenlase droonide massiivse rünnaku tõrjumise epitsentrisse”, levitas kaitseministeerium riikliku telekanali VGTRK kaudu. putini reisi hoiti algselt rangelt salajas – teave ilmus pärast selle lõppu.
Andrei Kolesnikov, kremli basseini (tuntud ka kui „Presidendi bassein”, on ajakirjanike rühma mitteametlik nimi, kes kajastab alaliselt venemaa Föderatsiooni presidendi tegevust) kauaaegne liige mainis oma Kommersanti reportaažis samuti visiidi ajal toimunud ulatuslikku rünnakut. Nagu Moscow Times välja selgitas, ei käinud Kolesnikov ise Kurski oblastis. Ajakirjanik kirjutas teksti teiste sõnade põhjal, täpsustamata otseselt, et ta ise kohal ei viibinud. Oma materjalis märkis ta hoolikalt, et „nägi videomaterjalis Ukraina droone”.
kremli bassein ei kuulunud selle putini reisi hulka, samuti mitte professionaalsete operaatorite meeskond. Filmimist tegid teised inimesed, sealhulgas turvamees, ütlesid kaks informeeritud allikat Moscow Timesile. putini reisi ametlikul veebisaidil avaldatud kaadritest on selge, et filmimist ei tehtud nagu tavalistel presidendiga peetavatel üritustel, kus kaamerad on statiividel – hea heli, kvaliteetne pilt ja professionaalselt komponeeritud telekaader.
„Siin on kõik teisiti – kaamera tõmbleb ja väriseb mitte ainult ehitatava Kursk-2 elektrijaama külastuse kaadrites, vaid ka kohtumisel Kurski oblasti tegevkuberneriga ja kohtumisel vabatahtlikega ning heli… Nendel kohtumistel salvestati kaamera välise mikrofoni kaudu, mistõttu see pole piisavalt selge ja sisaldab sageli kõrvalist müra,” hindas videot Moscow Timesi palvel venemaa riikliku telekanali praegune operaator.
venemaa presidendi tegelik turvasüsteem on palju keerulisem. Igal reisil osaleb sadu ohvitsere presidendi julgeolekuteenistusest, FSB-st, venemaa rahvuskaardist, siseministeeriumist ja teistest asutustest. Moscow Timesi andmetel kasutatakse spetsiaalset varustust, dubleeritud sõidukikolonne, paralleelseid marsruute, putini lendu simuleerivaid lisalennukeid, et keegi ei saaks teada, millises venemaa president viibib ja kuhu ta suundub. putin ise liigub salaja ja isegi paljude luureametnike ja ametnike jaoks jääb tema täpne asukoht teadmata, ütles varem endine föderaalse julgeolekuteenistuse töötaja Vitali Brižatõ, kes lahkus venemaalt pärast Ukraina sõja algust. „Ta ei usalda omaenda inimesi. Ta usaldab ainult oma lähedasi,“ selgitas Brižatõ.
Iga reis valmistatakse ette kuid ette: plaan töötatakse detailselt läbi, töötajad käivad objektidel eelnevalt, kontrollivad mitte ainult asukohti, vaid ka kõiki võimalikke marsruute. Luuakse alternatiivseid stsenaariume. Ja mis kõige tähtsam, putini lennukiga kaasnevad sageli hävitajad isegi „tsiviilreisidel”. Presidendi julgeolekuteenistus ei ole lihtsalt võimeline lubama venemaa presidendi helikopteril lennata lahingutsooni lähedal ajal, mil 100% ohutus pole tagatud, ütles Moscow Timesile kremlile lähedal seisev allikas, kes on aastaid korraldanud venemaa kõrgete ametnike reise Põhja-Kaukaasiasse.
„Kui see kõik tõesti juhtus, tähendab see, et presidenti ei ohustanud mitte ainult vaenlase droonid. Teoreetiliselt oli reaalne oht, et venemaa õhutõrje meeskond võiks tema helikopteri alla tulistada,” ütles üks venemaa ametnikest Moscow Timesile.
Ukraina julgeolekuteenistuse endine ohvitser, sõjandusekspert Ivan Stupak nimetas vestluses Moscow Timesiga seda presidendi julgeolekuteenistuse „täielikuks läbikukkumiseks”, eeldades, et kõik tegelikult juhtus. „Sel juhul oleks kõik presidendi julgeolekuteenistuse ja FSO töötajad pidanud lihtsalt vallandama,” usub ta. Tema arvates on helikopterilugu meediatoode, mis toob korraga kasu mitmele struktuurile. putinit esitletakse kui „jõhkrat juhti”, peaaegu kangelast. Ja teda valvavad eriteenistused saavad oma tegudele „äärmiselt ohtlikes tingimustes” heakskiidu. „Nad teevad karjääri sellega, et suurendavad ametlikult riske inimese jaoks, keda nad kaitsevad, ja mängivad seda ilusti üles,” ütles uuriv ajakirjanik ja venemaa eriteenistuste ekspert Andrei Soldatov ajalehele Moscow Times.
12. Samal ajal kui Rosstat teatab inflatsiooni aeglustumisest venemaal ja keskpank hakkab tõsiselt valmistuma baasintressimäära langetamiseks esimest korda kahe aasta jooksul, jätkavad esmatarbekaubad ja tarbekaubad kiiret hinnatõusu. Valitsusele lähedase Makromajandusliku Analüüsi ja Prognoosi Keskuse (CMASF) ekspertide sõnul ületas „vaeste inflatsioon“, mis arvutatakse kõige vähem jõukate kodanike tarbimiskorvi põhjal, 2025. aasta aprillis 20%.
Nad lisasid vaeste tarbijakorvi minimaalse toidukaupade komplekti (välja arvatud loomne rasv, alkohoolsed joogid, „muud toiduained”), samuti ravimid, sünteetilised pesuvahendid, eluaseme- ja kommunaalteenused ning transpordi. Sel viisil arvutatud inflatsioon on kaks korda suurem kui Rosstati ametlik näitaja (aprillis 10,2%) ja kiireneb jätkuvalt – aasta algusest 4 protsendipunkti võrra. Makromajandusliku Analüüsi ja Lühiajalise Prognoosi Keskuse (CMASF) hinnangul püstitas „vaeste inflatsioon” aprillis rekordi alates sõja esimestest kuudest: see oli kõrgem ainult 2022. aasta märtsis-aprillis. See tähendab, et hinnakasvu struktuuri sotsiaalne mõju majandusele on endiselt „järsult negatiivne”, kirjutavad keskuse eksperdid.
Märgatav hüpe „vaeste inflatsioonis” tähendab, et vaeste elatustase on langenud oluliselt rohkem kui ametlikud arvud näitavad. Näiteks oli Rosstati andmetel venelaste reaalpensioni suurus märtsis 1,1% kõrgem kui aasta varem. Kui arvutame selle „vaeste inflatsiooni” põhjal, siis pensionid reaalselt ei kasva, vaid langevad 6% aastas.
Vaeste inflatsiooni ja ametliku inflatsiooninäitaja vahe on tingitud „püsivast kiirenenud toiduainete hinnatõusust”, kirjutab Makromajandusliku Analüüsi ja Lühiajalise Prognoosi Keskus (CMASF). Rosstati andmetel oli mai keskpaigaks toiduainete hindade kasvumäär kiirenenud 12,7%-ni ning mõnede esmatarbekaupade hinnad olid hüppeliselt tõusnud kümnete ja sadade protsentide võrra.
Seega oli kartulite hind aprilli lõpuks aastaga tõusnud 173% – see on 20 aasta jooksul kättesaadava statistika põhjal rekord. Või aastane hinnatõus ulatus 34%-ni, kapsa puhul 28%-ni ja sibula puhul 41%-ni. Õunad on aastaga kallinenud 20%, kala 25%, piim ja piimatooted 18%, leib 15%.
Valitsuse võetud meetmed toiduainete hindade stabiliseerimiseks osutusid hilinenuks meetmeks, tunnistas endine Põllumajandusministeerium juht, asepeaminister dmitri patrušev. Ta meenutas, et eelmise aasta lõpus kaotas valitsus imporditollimaksud kartulitelt, sibulatelt, porganditelt ja muudelt boršiköögiviljadelt, et täita poeriiulid imporditud toodetega. „Kõike seda oleks kindlasti tulnud teha palju varem ja terviklikumalt,” ütles patrušev.
13. venemaa võimud annavad ettevõtted, mis ei täida sõjaseisukorra ajal riiklikke korraldusi, üle välisele juhtimisele. Sellise määruse allkirjastas putin. Selles on täpsustatud, et sel juhul peatatakse aktsionäride õigused ja ainsa täidesaatva organi volitused antakse tööstus- ja kaubandusministeeriumi pakutud organisatsioonile. Määrus kehtib tsiviiltooteid tootvate lennuki- ja laevaehitusettevõtete, nende alltöövõtjate, samuti sõjatoodete arendajate ja tootjate kohta, kes täidavad väliskliendile tarnimise lepingut. Nende tegevust hindab sõjatööstuskomisjoni juhatuse all tegutsev töörühm.
Pärast Ukraina sõja algust on võimud võtnud kursi eravara arestimiseks – sanktsioonide ja eelarvedefitsiidi taustal. Märtsi keskel teatas peaprokurör igor krasnov utinile 2,4 triljoni rubla (24 miljardi euro) väärtuses ettevõtete natsionaliseerimisest. Täpsemalt oli nimekirjas viis strateegilist ettevõtet, ütles ta.
2024. aastal püstitas natsionaliseerimise maht rekordi. Moscow Timesi arvutuste kohaselt võttis riik üle ligi seitse tosinat ettevõtet kogutulu üle 807,6 miljardi rubla ja varade väärtusega üle 544,7 miljardi rubla. Need olid peamiselt toiduainetööstuse (19 ettevõtet), kinnisvaratehingutega (12) ja kaubandusega (6) seotud ettevõtted. Kõige levinumad natsionaliseerimise põhjused olid korruptsioonivastaste õigusaktide rikkumine (29 ettevõtet), ebaseaduslik erastamine 1990. aastatel (8), kahju hüvitamine (11), samuti osalemine äärmuslikus tegevuses või ühendustes (5).
Suurimad 2024. aastal natsionaliseeritud varad kuuluvad Jugra panga endise omaniku Aleksei Hotini (üle 100 miljardi rubla), kunagise suurima autokaupmehe Rolfi (üle 68 miljardi) ja Tšeljabinski elektrometallurgiavabriku (TšMEK) tehase (üle 61 miljardi) ettevõtetele. 2023. aastal oli riigi kasuks arestitud ettevõtete varade koguväärtus ligikaudu 483,5 miljardit rubla, 2022. aastal 280,5 miljardit rubla.
2025. aastal kogub protsess jätkuvalt hoogu. Nii natsionaliseeriti Petropavlovski-Kamtšatski meresadama (PKMP), Salavati katalüsaatoritehase, polüvinüülkloriidi tootja AS Sayanskhimplast, kaevandus- ja metallurgiakompleksi Dalpolimetall, strateegilise naftaväljade teenindusgrupi Borets, logistikaettevõtte Raven Russia laokompleksid ja 12 ettevõtet Vector Rail Grupist – mis on üks riigi suurimaid raudteevagunite omanikke ning veeldatud gaasi ja naftakeemiatoodete transpordi liider. Riik omandas ka riigi suurima teraviljakaupleja Rodnõje Polja ja Domodedovo lennujaama.
14. Lühiuudised
Järgmisel nädalal alustab USA senat venemaa-vastaste sanktsioonide seaduseelnõu läbivaatamist, mis hõlmab muu hulgas 500% tariife tema liitlastele. „Kui venemaa ei näita üles soovi rahu järele, annab USA karmi löögi,” – senaator Lindsey Graham.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
