Sõja ülevaade: 1190. päev – ühtki vene poole edenemist ei tuvastanud
Avaldatud: 28 mai, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 28. mai 2025:
ühtki vene poole edenemist eile ei tuvastanud ja venemaa ikka ei saa järgmistele taliolümpiamängudele. „Lõhna järgi” tundub, et vene pool siiski plaanib miskit enamat.
1. Sadu jätkus.
2. No on pisu palav seal venemaal.
3. Kursk/Belgorod: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa püstitab uue rekordi sõtta saatmise eest maksmisel: Jugra piirkond maksab 2,65 miljonit rubla.
12. venemaa raamatupoed said nimekirja 37 hävitamisele kuuluvast raamatust.
13. venemaa riigiduumale teatati venemaa suurima põllumajandustehnika tehase täieliku sulgemise ähvardusest.
14. Valgevene hakkab Euroopast kartuleid ostma.
15. Lühiuudised
Reuters: putin panustavat suurele suvisele pealetungile – olles endiselt veendunud, et suudab võita. Peamine pealetung on oodata Donetskist Pokrovski ja Kostiantõnivka suunas, samal ajal kui 125 000 sõdurit koondub Sumõ ja Harkivi lähedale. Ukraina valmistub kaitseks.
Viimaste kuude jooksul on venelased keskendunud Ukraina logistika häirimisele, kasutades mitmesuguseid droone, sealhulgas fiiberoptilisi. Kui elektrooniline sõda on fiiberoptiliste droonide abil neutraliseeritud või sunnitud taanduma, siis arendus käib, kes suudab nendega kaugemale lennata. 30 km on hetkel piiriks.
Paaris pingelisemas lõigus vene jalaväe nii jala kui igat tüüpi mittemilitaarsete sõidukitega rünnakuid jätkas tiheda konveierina, aga enamus lõikudes pigem rünnakute intensiivsuse langus. Pingelisemad lõigud ikka Kursk/Belgorod lõigul (32 rünnakut), kus vene pool üritab jõuda üha sügavamale Sumõ oblastisse, Kupiansk/Kreminna lõigu lõunapoolseima sillapea laiendamine (32 rünnakut ühel päeval on vist uus rekord) ning kogu Zerebetsi jõe idakalda enda kontrolli alla saamine, Toretsk/Tšassiv Jari lõik 30 rünnakut ning ikka Donetski sektor oma 90 rünnakuga. Mujal enam-vähem tavapärane seis. Paljus tundub, et nii aktiivsetes kui mitteaktiivsetes lõikudes käib lisaks edenemise üritustele lihtsalt Ukraina kaitses aukude leidmisele ning uute sihtmärkide tuvastamiseks. Seda, et üksik mootorratas koos kahe soldatiga üle mitu kilomeetrit laia põllu Ukraina possade suunas sõidab, tuleb ikka enam.
vene poole kaotuste arvude ning rünnakute intensiivsus on hakanud kindlustama veendumust, et suurem pealetung vene poolel plaanis on ja seda mitmes lõigus. Juba üle nädala on vaid kahel päeval proovitud intensiivsemates lõikudes soomusega ning tundub, et enamus neist on hetkel paiknemas rindest kaugemal kui 20-30 km, sestap neid ka vähem tabatakse. Lisaks on vähenenud tugevalt muu tagalatoetuselemendi tabamine, mis annab aimu, et rindejoone lähedusse pole suurel hulgal varustust vaja, enamus toetusest toimub kaugemal kui 20-30 km rindejoonest. Miks aga tabatakse viimasel ajal vähem kaudtuleüksusi, egas täpselt ei teagi, mõnel päeval nende löökide arv on vähenenud aga mitte nii suures mahus. Võimalik, et oma panuse annab vene elektrooniline võitlus Ukraina droonide mahasurumisel ehk kui fiiberoptiline kaabel sabas ei ripu, siis nende mõjutamine lihtsam. Lisaks või olla ka kamikazedroonide vähesus, sest kui soldatid väikeste koosseisudega pidevalt ründavad ja iga soldati tabamiseks on ühte drooni vaja, siis neid ei jagu piisavalt kaudtuleüksuste jaoks. Liugpomme ikka 161 ning kamikaze droonide arvu väike langus (2672).
1. Kiievis öine õhuhäire, Harkiv uues laines ning saju muutust piiri ega rinde läheduses polnud.
2. Amuuri oblastis põleb 35. armee 304. laskemoonaladu. NASA ettevõtted näitavad piirkonnas ulatuslikke tulekahjusid.
venemaa kaitseministeerium teatas, et 27. mai õhtul kell 21.00–00.00 Moskva aja järgi pidasid ja hävitasid nende õhutõrjesüsteemid väidetavalt 112 Ukraina drooni. Nende andmetel peeti väidetavalt kinni ja hävitati droone kuues Föderatsiooni piirkonnas.
Eile varahommikul ründas Ukraina drooniga venemaa Vladimiri oblastis asuvat Muromi instrumenditehast. Rünnaku tulemus on endiselt kinnitamata ja kahju suurus on veel kindlaks määramata.
vene meedia teatel ründasid Ukraina droonid eile õhtul Tulat. Kohalike sõnul kuulsid nad Privokzalnõi rajoonis umbes kell 23.20 vähemalt kolme plahvatust – aknad värisesid, autoalarmid käivitusid ja hetk varem oli kuulda sumisevaid droone.
Droonid ründasid Moskva oblastis Dubnas droonide arendustehast. Kohalike sõnul polevat see löök esimene selle objekti pihta.
Moskva linnapea teatas täna öösel, et umbes 30 drooni, mis väidetavalt ründasid venemaa pealinna, tulistati alla; Moskva ja teised venemaa lennujaamad peatasid tegevuse.
3. Kursk/Belgorod: eile muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: vaatamata sellele, mis näis olevat Toretski ja selle ümbruse lõpp 2024. aasta lõpus, jätkub võitlus Toretskis ja selle äärelinnas kuus kuud hiljem.
8. Donetsk: eile muutusi rindejoones ei tuvastanud. Pisu isegi üllatusega. Ei oska veel arvata, kas Pokrovskist idas asuva vene eenduva kombitsa ohjeldamisele on jõudnud oma panuse anda lisandunud Ukraina reservid või teeb vene pool jälle reorgi, et koondada või täiendada uusi üksusi konveieri jätkamiseks.
Pokrovskile ka lähemale pole saadud ning isegi kui sektori keskmises ja kagu lõigus õnnestub vene poolele edeneda, siis panustaks Solona jõele, mis u 10km pärast seal ees risti asub ja oma kõrge läänekaldaga peaks olema päris heaks kaitsevööndiks.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Handi-Mansiiski autonoomse ringkonna Jugra valitsus on suurendanud Ukraina vastu sõtta saatmise ühekordset makset 2,2 miljonilt 2,65 miljoni rublani. Selle raha saavad sõdurid, kes sõlmisid Kaitseministeeriumiga lepingu 26. maist kuni 31. juulini 2025. Võttes arvesse föderaal- ja munitsipaalmakseid (vastavalt 400 tuhat ja 150 tuhat rubla), on kogusumma 3,2 miljonit rubla (32 tuhat eurot).
Suurem piirkondlik rahaline preemia on olemas ainult Samara oblastis – 3,6 miljonit rubla (36 tuhat eurot), kuid alates 2025. aasta veebruarist kehtib see ainult ohvitseridele ja isikutele, kes on lepingu uuesti allkirjastanud. Kõik teised saavad arvestada vaid 2,1 miljoni rubla ja 400 tuhande rublaga (kokku 25 000 eurot) föderaaleelarvest.
Viimati tõstsid Handi-Mansiiski autonoomse ringkonna võimud sõtta saatmise makseid 2024. aasta oktoobris, suurendades summat 1,3 miljonilt rublalt 2,2 miljoni rublani. Praegune kuberneri määrus kehtestab ka tegevväelastele boonuse. Nüüd saab iga kahe kuu tagant 30 kuud teeninud sõdur veel 150 tuhat rubla, tingimusel et ta jätkab sõjas osalemist.
2024. aastal suurendasid kõik venemaa piirkonnad vähemalt korra makseid kaitseministeeriumiga lepingu sõlmimise eest, korraldades tõelise lahingu „vabatahtlike” eest. Lisaks Samara piirkonnale olid suurimad rahalised preemiad Jamali Neenetsi autonoomses Okrugis (3,1 miljonit rubla), Nižni Novgorodi (3 miljonit) ja Belgorodi (3 miljonit) oblastis. 2025. aastal aga vähendati neid vastavalt 1,9 miljoni, 1,5 miljoni ja 800 tuhandeni.
Samal ajal jätkavad mõned piirkonnad nende suurendamise poliitikat ka praegu. Seega on aasta algusest alates rahalist preemiat suurendanud Mari Eli (1,4 miljonilt 1,8 miljonile rublale), Tšuvaššia (1 miljonilt 1,4 miljonile rublale), Baškiiria (505 tuhandelt 1,6 miljonile rublale), Smolenski (1 miljonilt 1,2 miljonile rublale), Kaluga (800 tuhandelt 2 miljonile rublale), Vladimiri (1 miljonilt 1,6 miljonile), Kostroma (800 tuhandelt 1 miljonile rublale), Sverdlovski (1,5 miljonilt 2,5 miljonile) ja Tjumeni (1,6 miljonilt 1,9 miljonile), Rostovi (1 miljonilt 2 miljonile) oblasti, samuti Taga-Baikali (600 tuhandelt 2 miljonile rublale), Altai (800 tuhandelt 1,5 miljonile rublale) ja Primorski krai (800 tuhandelt 1 miljonile rublale) võimud. Ameerika luure aprillikuu andmete kohaselt värbab venemaa armee praegu umbes 30 000 sõdurit kuus – 5000 rohkem kui eelmisel suvel. Euroopa hinnangute kohaselt võib see määr ulatuda 40 000 inimeseni kuus.
Ukraina sõjaks massiline värbamine muutub aga venemaa maksumaksjatele üha kallimaks. Märtsi lõpuks ulatusid nende eesmärkidega seotud kulud umbes 2 miljardi rublani (20 miljoni euroni) päevas, selgub Saksa Rahvusvahelise Julgeoleku-uuringute Instituudi teaduri Janis Kluge arvutustest, mis põhinevad rahandusministeeriumi ja piirkondlike eelarvete andmetel. Samal ajal maksavad umbes kolmveerand kogusummast (1,5 miljardit rubla) piirkondlikud omavalitsused, kes on sunnitud kulutama värbamiskampaaniale ligi 3% oma eelarvest. Ülejäänud osa – 0,5 miljardit rubla – rahastab föderaalkassa.
Njah, praeguse kulu juures ei saa soldatite arvu vähenemist veel loota. Küll tuleb uudiseid, et kui vahepeale suudeti pisu rohkem parandada väljaõpet ning see kestis vähemalt kaks kuud, siis nüüd kipub seegi periood olevat kahanenud kuni kuuni.
12. Äriühing Trading House BMM, millega on seotud kirjastused Ripol Classic ja Dom Istorii, saatis venemaa raamatupoodidele kirja, milles nõudis, et nad lõpetaksid viivitamatult 37 raamatu müügi ja tagastaksid või – kui tagastamine on võimatu – hävitaksid ülejäänud eksemplarid, esitades hävitamise kohta kirjaliku kinnituse. Sellest teatab BBC venemaa teenistus, mis on dokumendiga tutvunud. Ettevõte põhjendas oma nõudmist kahjulike tagajärgede ennetamisega, viidates konfiskeeritud raamatutes sisalduvale teabele, mis ei vasta venemaa õigusaktide nõuetele. Kirja autentsust kinnitasid väljaandele kahe raamatupoe töötajad. Konfiskeeritavate teoste nimekirjas on nii välismaiste kui ka venemaa autorite teoseid. Nende hulgas on Pulitzeri preemia laureaadi, Ameerika kirjaniku Jeffrey Eugenidese raamatud „Neitsilikud enesetapud” ja „Middlesex”, kuulsa filosoofi Slavoj Žižeki kogumik „Žižeki naljad”, samuti Viktor Jerofejevi teosed, sealhulgas „vene apokalüpsis” ja „vene hinge entsüklopeedia”. Kõik nimekirjas olevad raamatud on välja andnud kaks Moskva kirjastust – Ripol Classic ja Dom Istorii. Ripol Classicu kaasomanik Sergei Makarenkov möönis BBC-le antud kommentaaris, et BMM-i tegevus võib olla seotud LGBT-propaganda keelustamisega. „Ma arvan, et see on seotud LGBT-seadusega. Tõenäoliselt on see nii. Seda tuleks BMM-iga selgitada. <…> Ma arvan, et see on sama lugu nagu Eksmo nimekirjadega ja nii edasi. Sellised nimekirjad ilmuvad nüüd kõikjale,” märkis ta.
Ühe kirja saanud raamatupoe esindaja ütles BBC-le, et kontrolli ajal polnud neil nimekirjas olevaid raamatuid müügil. „Me kontrollisime nimekirja, meil pole praegu selliseid raamatuid. Kui oleks, oleksime kontrollinud, mis neil viga on. Miks kirjastaja need raamatud valis, pole mul aimugi. Hirmul on suured silmad ja see on märk moraalsest paanikast, mis on nüüd turgu haaranud,” lisas allikas.
BMM-i kiri, milles nõuti raamatute turult eemaldamist, langes kokku kõrgetasemelise kriminaalasjaga LGBT-ekstremismi kohta, milles julgeolekujõud arreteerisid kahe tuntud kirjastuse – Popcorn Booksi ja Individuumi – juhid. Need kirjastused kuuluvad venemaa suurimasse raamatute valdusfirmasse Eksmo. 15. mail pani Moskva kohus kohtualused koduaresti. Süüdistuse esitamise põhjuseks oli raamat „Suvi pioneerilipsuga“ ja teised venemaa võimude poolt LGBT-propagandaks tunnistatud väljaanded. BBC andmetel töötas üks kirjastajate kohtuasja kohtualustest – Individuumi müügidirektor Pavel Ivanov – varem BMM-is.
Nagu Novaja Gazeta kirjutas, saatis Eksmo pärast töötajate kinnipidamist raamatupoodidele sisemise korralduse, milles nõuti 50 raamatu viivitamatut utiliseerimist. Väljaande andmetel allkirjastas korralduse kirjastuse peadirektor ja saadeti kõigile huvitatud organisatsioonidele.
13. venemaa suurim põllumajandustehnika tootja Rostselmash võib juulist tootmise täielikult lõpetada. Nii seisab riigiduuma aseesimehe viktoria abramtšenko kirjas, mille ta saatis peaminister mihhail mišustinile. abramtšenko kirjutab, et Rostselmash, mis on üks riigi strateegilisi ettevõtteid ja Rostovi-äärse linna kujundav tehas, oli alates 2006. aastast sunnitud müügi järsu languse tõttu tootmist miinimumini vähendama.
„Praegune olukord tekitab tõsist muret,” hoiatab ta: kõrgete laenuintressimäärade tõttu on maksejõuline nõudlus põllumajandustehnika järele kokku kukkunud ning Rostselmashi ladudesse on kogunenud ligi 3000 müümata kombaini ja traktorit. Alates juunist on tehas saatnud oma töötajad – neid on vaid 15 tuhat – tasustatud puhkusele. „Kui põllumajandustehnika toodete nõudluse olukord lähikuudel ei muutu, on ettevõte sunnitud selle aasta juulist seisakurežiimile minema,” hoiatab abramtšenko.
Rostselmash teeb läbi personalipoliitika muudatusi, sealhulgas palgakärpeid, sunnitud puhkusi ja üleviimisi madalama palgaga ametikohtadele, ning see tekitab töötajate seas rahulolematust, loetleb ta. Selle tulemusel on Rostovi oblastis tekkimas sotsiaalse pinge ja majanduse destabiliseerimise oht, seisab abramtšenko kirjas.
Ta kutsub mišustinit üles ette valmistama Rostselmashile abipaketti – hakkama iga päev jälgima ettevõtte finantsseisundit ning töötama välja meetmeid põllumajandustehnika nõudluse toetamiseks. Nende eest saab tasuda teravilja eksporditollimaksudest saadud tuludest, pakub duuma aseesimees.
„Eelmine aasta oli nii kogu tööstusharu kui ka Rostselmashi jaoks viimase kümne aasta halvim,” kurtis kontserni kaasomanik Konstantin Babkin intervjuus ajalehele Kommersant. Tema sõnul halvenes olukord 2025. aastal: müük langes aastaga võrreldes 30% ning müümata kombainide ja traktorite varud kasvasid 72%. „Põllumeestel pole vahendeid vajaliku tehnika ostmiseks, mille tagajärjel on turg dramaatiliselt langenud,” selgitas ettevõte mais. Kuu aega varem, aprillis, viis Rostselmash läbi sundkoondamiste laine, koondades 2000 töötajat.
Eelmise aasta tulemuste kohaselt vähenes Rostselmashi puhaskasum 2,4 korda ja müügikasum peaaegu 7 korda. Põllumajandustehnika turu kriis peegeldab põllumeeste finantsolukorra halvenemist, keda tabas keskpanga kõrge baasintressimäär, tootmiskulude tõus ja ka riikliku toetuse vähenemine, selgitas varem enam kui 150 eritehnika tootjat ühendav ühing Rosspetsmash.
14. Valgevene valitsus on kaotanud piirangud mitmete põllumajandustoodete, sealhulgas kartulite impordile EL-i riikidest. Sellest teatas Vabariigi Ministrite Nõukogu pressiteenistus. Resolutsiooni kohaselt on alates 27. maist lubatud kartulite, õunte, sibulate ja kapsaste import ebasõbralike riikide territooriumilt. Valgevene Ministrite Kabineti avalduses märgitakse, et otsus oli vastus hiljuti Euroopa poolt Valgevenest pärit põllumajandustoodetele kehtestatud kaubandustollimaksude tõusule. Samal ajal rõhutas valitsus, et sel viisil näitab Minsk taas kord avatust, rahumeelsust ja heanaaberlikkuse põhimõtet, sarnaselt otsusega viisavaba sisenemise kohta EL-i riikide kodanikele.
Keelu tühistamine toimus aga Valgevene toidukriisi taustal: viimastel kuudel on riigis olnud terav kartulipuudus. Mai alguses tunnistas lukašenko toote kadumist poeriiulitelt. Ta süüdistas juhtunus kohalikke põllumehi, kes riigipea väitel olid ümber orienteerunud ekspordile venemaale, kus kartuli hind on oluliselt kõrgem.
Veebruaris andis lukašenko valitsusele korralduse tegeleda kartuli hinnatõusuga ja nõudis varem toidureservide moodustamist, kuid seda ülesannet ei täidetud kunagi. „Selgub, et meil pole kartuleid! Kui palju on meie kartulid kallimaks läinud? Kas me ei suuda toota vajalikku kogust kartuleid, panna need keldrisse ja seejärel elanikkonnale müüa?” oli lukašenko nördinud. Eelmisel nädalal kutsus Valgevene president vabariigi kodanikke üles istutama oma aiamaadele võimalikult palju kartuleid, et vältida hiljutiste külmade põhjustatud probleeme.
Ka putin teatas kartulipuudusest. ANO „venemaa – võimaluste riik” nõukogu koosolekul 27. mail tunnistas ta, et venemaa Föderatsioonis on toote puudus, mille põhjuseks on saagikuse vähenemine ja mis toob kaasa rekordilise hinnatõusu. „Selgub, et meil pole piisavalt kartuleid. Rääkisin aleksandr grigorjevitš lukašenkoga – ta ütles: „Oleme juba kõik venemaale müünud”,” ütles putin. Zerkalo kirjutas varem, et viimastel kuudel on Valgevene elanikud üha enam kurtnud kartulite puuduse ja halva kvaliteedi üle.
15. Lühiuudised
venemaa kutsus kokku ÜRO Julgeolekunõukogu istungi, väites, et Euroopa takistab rahu Ukrainas. Aseesimees dmitri poljanski süüdistas Euroopa tegevust lahenduse takistamises – samal ajal kui venemaa jätkab ulatuslikke rünnakuid Ukraina linnadele.
Saksamaa välisministeeriumi aruande kohaselt on USA ja EL lõpetanud ühised jõupingutused venemaa sanktsioonide vältimise vastu võitlemiseks. See transatlantilise koordineerimise kokkuvarisemine nõrgestab survet venemaale ja riskib õõnestada ülemaailmset sanktsioonirežiimi, mis aitab kaitsta Ukrainat.
venemaa välisminister lavrov kutsub üles teisele läbirääkimisvoorule Ukrainaga Istanbulis; Türgi kinnitab valmisolekut võõrustada. Njah, ei miskit uut sealt tule…
Trump ütles, et putin mängib tulega, medevedjev vastas, et kui Trump teeb venemaale halbu asju, võib puhkeda Kolmas maailmasõda.
Väljaanne KyivPost teatab, et samal ajal kui Euroopa riigid kavatsevad tühistada Ukrainale tarnitavate NATO relvade laskepiirangud, kritiseeris putini pressiesindaja dmitri peskov otsust, väites, et see on vastuolus Moskva püüdlustega poliitilise lahenduse saavutamiseks. Njah, kremli variant poliitilisest püüdlusest on sõjalise jõu kasutamine…
venemaal on endiselt keelatud osaleda 2026. aasta taliolümpiamängudel. Rahvusvaheline Olümpiakomitee kinnitas taas, et venemaa meeskonnad, sealhulgas tema jäähokikoondis, on endiselt keelatud osaleda 2026. aasta Itaalia taliolümpiamängudel seoses sanktsioonidega, mis kehtestati pärast 2022. aasta sissetungi Ukrainasse. Vastuseks teadetele venemaa hokiametnike ja Rahvusvahelise Jäähokiliidu vahelistest läbirääkimistest selgitas ROK, et tema 2023. aasta otsus on endiselt jõus: venemaa sportlaste rühmad ei saa võistkondadena võistelda isegi neutraalse lipu all.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
