Sõja ülevaade: 1189. päev – vene pool kombineerib rünnakute korraldamist
Avaldatud: 27 mai, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 27. mai 2025:
vene pool kombineerib üha enam erinevate transpordivahenditega rünnakute korraldamist ja isegi sõjatehnika vedu ei suuda kompenseerida venemaa raudteevedude langust.
1. Seekord piirduti rinde ja piiriläheduses tõsise saju korraldamisega.
2. terve öö miskit venemaa taevas lendas.
3. Kursk/Belgorod: Bilvodõ küla on tervenisti vene poole kontrolli all.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: selguseta on seis Popiv Jari külas, mujal muutusi rindejoones ei tuvastanud.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. „Nad lihtsalt sundisid meid.” putin keeldus mõistmast, miks venemaad sõjas süüdi peetakse.
12. putin nõudis venelastelt imporditud kaupade ostmise lõpetamist.
13. venemaa riiklik propaganda varjas venelaste eest Trumpi avaldust putini „hulluks mineku” kohta.
14. mišustin andis Roskosmosele kaks aastat aega satelliitinterneti kasutuselevõtuks kogu venemaal.
15. venemaa Raudteel on rööbaste, vagunite ja veduri ostmiseks raha otsa saanud.
16. Lühiuudised
Peale kaht päeva tihedat soomuse kasutamist rünnakutel pole seda järgmisel kahel päeval enam toimunud ning eilsest 170 rünnakust andsid tooni igatsorti autod, mootorrattad ja ATV-d ning tavalised jalad… Vahel kadusid veoautod rünnakutel ära (no pole sobilikud rünnakuteks), aga nüüd näeb neid jälle, lisaks need UAZ kuudi variandid, millest paljud on pool avatuks lõigatud, ikka palju puuri või kette nende ümber ja selline seltskond annab aimu, et soomusega on vene poolel üha keerulisem ehk siis ei jagu piisavalt. Edasi aga on vaja saada ja enamus lõikudel on põllud isegi 5 km laiad ning jala nende ületamised üldjuhul ei õnnestu ning pisugi kiirust võib tuua parema tulemuse. Võimalik, et osa soomustehnikat hoitakse ka suuremaks pealetungiks. Erinevad analüütikud esitavad nagu ikka erinevaid versioone tulevikust ja enamus arvavad, et suurem ja edukas venemaa pealetung pole eriti tõenäoline. Päris nii optimistlik veel olla ei julge, sest kremli käsutuses on veel järgmisi inetud vahendeid ja kipub arvama, et neist miskit võidakse ka käiku lasta, kui suudavad sellega enda arvates vaekaussi kallutada. Siseriiklikult nende meedias sellised üleskutseid jagub.
Kaks kuumimat lõiku Kursk/Belgor ja Donetski sektor, mujal pisu rahulikum. Kuna kaudtulelöökide arv vähenes u 4500 kanti, siis tabati ka neid vähem, liugpomme 151 ja kamikaze droone jälle üle 3 tuhande.
1. Eile öösel, 26. mail, purustas venemaa oma rekordi kasutatud droonide arvu osas, rünnates Ukrainat 355 drooni ja üheksa raketiga. Tänagi lisa tuli aga see piirdus tiheda sajuga piiri ja rinde läheduses.
2. Tänaöösel ja koidikul peatasid mõned venemaa lennujaamad tegevuse. Nižni Novgorodi, Saratovi ja Tambovi lennujaamades on kehtestatud tsiviillennukite saabumise ja väljumise piirangud, teatas Rosaviatsia. Enne seda kehtestati Kaluga lennujaama käitamisele piirangud. Hiljem teatas venemaa kaitseministeerium, et 26. mai õhtust kuni 27. mai hommikuni pidasid nad väidetavalt kinni ja hävitasid venemaa Föderatsiooni seitsmes piirkonnas 99 Ukraina drooni.
Täpsemalt: tulistati Belgorodi oblasti kohal alla 56 drooni, Voroneži oblasti kohal 25, Vladimiri oblasti kohal 7, Kaluga oblasti kohal 5, Tula oblasti kohal 4 ning Rostovi ja Lipetski oblasti kohal kumbki üks droon. Kas midagi olulist ka tabati, oli varahommikuks teadmata.
ATEŠ-i liikumise partisanid väitsid, et nad panid toime sabotaažiakti, viies rivist välja venemaal Tula oblastis asuva raudtee releekapi ning aeglustades seeläbi relvade ja sõjavarustuse tarnimist okupantidele Kurski oblastis.
FSB baasi Glotovos, Belgorodi oblast, tabas AASM-i HAMMER rünnak. Suurest hoonest eriti miskit alles ei jäänud.
3. Kursk/Belgorod: Bilvodõ küla (Sumõ oblast) oli eilseks tervenisti vene poole kontrolli all. Siin suunal kasutab vene pool kõike mis liigub rünnakuteks, soomukid, UAZ kuudikad, veoautod, mootorrattad ja ATV-d ning eks soldatid peavad ka jala minema rünnakule. Mujal muutusi rindejoones ei tuvastanud.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta, küll tuleb sõnumeid, et pisu rohkem on aktiviseerunud Ukraina pool ja teeb vasturünnakuid lõunapoolseima sillapea vähendamiseks. Veel ei oska arvata, kas sellega võib siin lõigus peatuda vene sillapea laienemine, lihtsalt vene väge on siis väga-väga palju rohkem.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
Tšassiv Jari juures on hakanud kasvama rünnakutel osalevate mootorrataste arv ja vahel samal suunal ka mõni soomuk sekka. Pikalt pole selles rindelõigus siiski vene pool edu saavutanud ning ei suuda saada täieliku kontrolli linna üle.
vene poole rünnakud nii läbi Toretski kui kahel pool Toretski linna jätkusid, vahel jõuab kas soomukite kuni rühma suurune kolonn isegi Ukraina eesmiste possade vahele aga hetkel on suutnud Ukraina hoida olukorda kontrolli all.
8. Donetsk: ikka see valus lõik Pokrovski-Tšassiv Jari vahel, kuhu järjest enam tähelepanu ja jõudu vene pool suunab. Kas eile sai vene pool jala maha Popiv Jari külas, on veel teadmata, mitu korda on nad nädala sees sinna sisse jõudnud aga pidama end seal pole saanud. Ukraina omad olid veel lisaks siia suunale toonud täienduseks 36. merejalaväepolgu. Kui kogu koosseis, siis pisu soomust (enamus vist BTR-id), ports tanke, head seiretehnikat jne peaks abiks küll olema.
Mujal rindejoones muutusi ei täheldanud.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. putin on taas kord püüdnud õigustada Ukraina täiemahulist sissetungi, väites, et Moskva oli sunnitud sõda alustama. venemaa äriringkondade esindajatega kohtumisel peetud kõnes kordas ta kulunud teesi Kiievis toimunud verisest riigipöördest, mis tema sõnul sai konflikti eeltingimuseks, ning väitis, et Ukraina uus valitsus alustas väidetavalt Donbassi elanike hävitamist helikopteritelt ja lennukitelt.
„Meile räägiti kogu aeg, et on demokraatia, valimised. Nad viisid läbi riigipöörde ja ongi kõik. Nagu nii see peakski olema. Verine riigipööre. Ja nad jätkasid Donbassi mahasurumist, inimeste hävitamist seal helikopteritelt ja lennukitelt. Noh, nad lihtsalt sundisid meid tegema seda, mida me praegu teeme,” ütles putin (tsiteeris RIA Novosti). Ta väitis ka, et nüüd üritatakse venemaad vallandatud sõjas süüdi teha ja süüdistas Läänt Moskvasse mittesõbralikus suhtumises.
2022. aasta veebruariks oli venemaa koondanud Ukraina piiri lähedale suured sõjaväed, misjärel algatas täiemahulise sissetungi suveräänse riigi territooriumile. Sissetung oli Moskva ühepoolne otsus, mida ei olnud sanktsioneerinud ÜRO Julgeolekunõukogu ega põhjustanud Ukraina provokatsioonid. Samal ajal, juba 2014. aastal, annekteeris venemaa ebaseaduslikult Krimmi ja hakkas toetama relvastatud rühmitusi Donbassis. Sellised teod on rahvusvahelise õiguse ja ÜRO põhikirja ränk rikkumine.
Juhtivad rahvusvahelised organisatsioonid, nagu ÜRO Peaassamblee ja Euroopa Nõukogu, aga ka enamik maailma riike on Moskva teod hukka mõistnud ja kvalifitseerinud need agressiooniaktiks. venemaa ei ole esitanud mingeid tõendeid Ukraina ohu kohta, mida sõltumatud rahvusvahelised eksperdid tunnustaksid. Haagi Rahvusvaheline Kriminaalkohus andis välja putinile vahistamismääruse sõjakuriteo eest – teda süüdistatakse Ukraina laste küüditamises.
Nüüd, hoolimata väidetavatest rahu otsingutest, lükkab venemaa tagasi reaalsed võimalused relvarahuks. Pärast Donald Trumpi naasmist Valgesse Majja taastas Washington kontaktid Moskvaga, pakkudes järeleandmiste paketti, sealhulgas venemaa suveräänsuse tunnustamist Krimmi üle ja Ukraina keeldumist NATO-ga liitumisest – mida kreml oli varem konflikti üheks põhjuseks nimetanud. venemaa keeldus aga lahingutegevust peatamast.
16. mail toimusid Istanbulis esimesed otseläbirääkimised kolme aasta jooksul venemaa ja Ukraina delegatsioonide vahel. Nagu The Economist on välja selgitanud, nõudis venemaa delegatsiooni juht vladimirmedinski, et Moskva annaks kontrolli nelja Ukraina piirkonna – Donetski, Luhanski, Hersoni ja Zaporižja oblasti – üle. Lisaks teatas medinski väljaande allikate sõnul otse, et kui Kiiev järeleandmisi ei tee, on Moskva valmis lõputult sõdima.
Bloombergi allikad väidavad, et putinil pole kavatsust sõda lõpetada: ta on veendunud, et ta on võitmas ja plaanib 2025. aasta lõpuks täielikult vallutada Ukraina Luhanski, Donetski, Hersoni ja Zaporižja oblastid.
12. venemaa võimud peaksid pöörama tähelepanu turuplatsidele, mis impordivad venemaale kontrollimatult kaupu, ning vabastama tarbijad sõltuvusest lääne teenustest ja tarkvarast. putin teatas sellest kremlis suurettevõtjatega kohtumisel. putini sõnul saab välismaiste turgude kaudu nüüd importida kõike, mis tahes koguses. „See on kindlasti auk, mis tuleb lahendada,” rõhutas ta.
Samuti on presidendi sõnul vaja sulgeda lüngad, mis võimaldavad venemaa rahvuslikust tootjast mööda minna ja osta kodumaiseid tooteid, isegi kui need on kallimad. Vastasel juhul ei ole meil oma asja, ütles putin, lisades, et importijad langetavad sageli hindu ning kodumaiste ja välismaiste toodete hinnatase ei pruugi kunagi võrdsustada. „Me peame seda arvesse võtma ja asjad korda ajama,” ütles putin (tsitaadid TASS-ist).
Samuti on presidendi sõnul vaja majandus üle viia kodumaisele tarkvarale ja kägistada välismaiseid IT-teenuseid, mis tegutsevad venemaa vastu, kuid samal ajal pole turult täielikult lahkunud. „Me peame venemaa kasutajad vabastama halbadest harjumustest, näiteks sõltuvusest lääne programmidest,” ütles putin.
putini uue kuueaastase presidendiameti majandusplaani kohaselt peaks impordi osakaal majanduses 2030. aastaks langema 17%-ni, mis on madalaim tase pärast Nõukogude Liitu. Viimase 14 aasta jooksul on see näitaja püsinud stabiilsena – umbes 20–21% SKP-st. Ja isegi pärast Ukraina sissetungi, pärast lühiajalist langust, taastus see 19–20%-ni.
Maailmapanga andmetel on import, mis moodustab 17% SKP-st, sama palju kui 1990. aastal, mis oli NSV Liidu viimane eksisteerimisaasta. Impordi osakaal venemaal saavutas rekordilise 48,2% SKP-st 1992. aastal, kui Jegor Gaidari valitsus avas piirid kaubandusele, et täita kaupluste riiuleid. 1990. aastate teisel poolel langes impordi maht SKP suhtes 24–26%-ni ja 2000. aastate esimesel poolel 21–22%-ni, selgub Maailmapanga statistikast.
13. venemaa föderaalsed telekanalid, riigiasutused ja kontrollitud veebiväljaanded ei kajastanud USA presidendi Donald Trumpi avaldust, milles ta nimetas putinit hulluks ja lubas pärast venemaa relvajõudude järjekordset ulatuslikku rünnakut Ukraina tsiviillinnadele venemaa-vastaseid sanktsioone karmistada. Nagu agentuur märkis, otsustas propaganda keskenduda eranditult Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski kriitikale, mis sisaldus ka Trumpi kommentaaris.
Seega ei mainitud telekanalite „Rossija 1” (kell 11:00) ja „Pervõi Kanali” (kell 12:00) uudistes Trumpi sõnu putini kohta üldse. Selle asemel keskendusid saated teisele sündmusele: Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni abikaasa žestile, mida saatejuhid tõlgendasid abielutüli märgina. Macron ise selgitas hiljem, et see oli nali. Riiklik uudisteagentuur TASS pani artiklile pealkirjaks: „Trump: Zelenski tekitab oma avaldustega Ukrainale pidevalt probleeme.” Tekstis ei mainita võimalikke sanktsioone venemaa vastu ega kritiseerita otseselt putinit. Alles lõpus öeldakse lühidalt: „Ta kordas oma rahulolematust venemaa hiljutise ulatusliku rünnakuga Ukraina sihtmärkidele. Trump väitis, et venemaa valitsusel on hüpoteetiline soov omandada kogu Ukraina territoorium, mis võiks viia venemaa kokkuvarisemiseni.”
Uudisteagentuur RIA Novosti kirjutas oma pealkirjas: „Trump kritiseeris Zelenskit ja väljendas rahulolematust venemaaga.” Artiklis endas on aga taas rõhk Trumpi avaldustel Ukraina presidendi kohta ning karmid sõnad putini kohta on välja jäetud. RIA Novosti avaldas eraldi märkuse USA võimalike venemaa-vastaste sanktsioonide kohta.
Ka föderaalsete telekanalite poliitilised jutusaated ignoreerisid Trumpi avaldust putini kohta. Pervõi Kanali uudisteülekandele järgnenud saade Vremja Pokažet tsiteeris vaid osa postitusest, milles USA president kritiseeris Zelenskit: „President Zelenski ei tee oma riigile oma nii rääkimisega mingit head.” Rossija 1 hommikuuudiste järel eetrisse läinud saade „60 minutit” mainis lühidalt sanktsioonide võimalikkust, kuid keskendus taas Zelenski kriitikale.
Suuremad veebiväljaanded ei keskendunud samuti Trumpi avaldustele putini kohta. Seega ei maininud Kommersant, Lenta.ru ja Gazeta.ru üldse sõnu „hull”. RBC tsiteeris asjakohast tsitaati, kuid pealkirjastas artikli järgmiselt: „Pärast rahulolematust putiniga kritiseeris Trump Zelenskit” – rõhk nihkus taas Ukraina presidendile.
Varem ütles Trump ajakirjanikele putinist rääkides: „Ta tapab palju inimesi ja ma ei tea, mis kurat putiniga juhtus. Ma olen teda juba pikka aega tundnud, olen temaga alati läbi saanud, aga ta saadab linnadesse rakette ja tapab inimesi ning see ei meeldi mulle üldse.” Trump märkis ka, et arvestades toimuvat, kaalub ta kindlasti võimalust suurendada Moskvale avaldatavaid sanktsioone.
Hiljem kirjeldas USA president Truth Socialis avaldatud postituses putini tegusid veelgi karmimalt: „Ta on täiesti mõistuse kaotanud. Olen alati öelnud, et ta tahab kogu Ukrainat, mitte ainult osa sellest, ja võib-olla on see tõsi. Aga kui ta seda teeb, viib see venemaa langemiseni.”
kreml reageeris Trumpi avaldusele vaoshoitult. venemaa presidendi pressisekretär dmitri peskov nimetas Ameerika juhi sõnu emotsionaalse ülekoormuse ilminguks. Tema arvates on Trumpi emotsionaalsus seotud Moskva ja Kiievi vahelise läbirääkimisprotsessi taasalustamisega.
14. Juurdepääs satelliitinternetile peaks kogu venemaal olema tagatud järgmise kahe aasta jooksul. Seda teatas peaminister mihhail mišustin kommunikatsioonitööstuse arengut käsitleval strateegilisel sessioonil. Valitsusjuhi avaldus tuli ajal, mil venemaal oli kosmosestartide arv langenud 1960. aastate algusega võrreldavale tasemele.
„Meil on suur riik ja mitte kõikjal pole tehniliselt võimalik paigaldada fiiberoptilisi liine, et tagada teenuse ühtlus, seega tuleb pöörata erilist tähelepanu orbitaalgrupi laiendamisele, mis võimaldab kiiret ja odavat internetti vastu võtta ka kõige kaugemates piirkondades, maanteede ja raudteede ääres,” ütles mišustin (tsiteeris Interfax). Ta rõhutas, et on vaja teha kõik endast olenev, et satelliitinternet kahe aasta jooksul kogu venemaal kättesaadavaks muutuks.
Peaminister märkis, et satelliittaristu arendamine on eriti oluline hõredalt asustatud ja raskesti ligipääsetavate piirkondade, sealhulgas Arktika jaoks. Nende eesmärkide saavutamiseks rõhutas ta, et on vaja käivitada satelliitide seeriatootmine ja kiirendada nende orbiidile saatmist.
Samal ajal, hoolimata ambitsioonikatest eesmärkidest, kaotab venemaa kosmosetööstus rahvusvahelisel areenil jätkuvalt positsioone. 2024. aastal viis Roskosmos läbi vaid 17 starti, mis on kaks vähem kui 2023. aastal ja neli vähem kui 2022. aastal. Need andmed pärineb analüütilisest portaalist Payloadspace. Võrdluseks: Ameerika Ühendriigid saatsid 2024. aastal orbiidile 145 kosmoseaparaati, mis on enam kui kaheksa korda rohkem kui venemaa näitaja. Hiina on sooritanud 68 raketiheitmist, mis on peaaegu neli korda rohkem kui venemaa.
Roskosmose enda plaan aastaks 2024 – 40 starti – oli vähem kui poolenisti täidetud. Tulemus oli üks tagasihoidlikumaid kogu tööstusharu postsovetlikus ajaloos: halvemaid tulemusi näidati vaid pandeemia ja 2020.–2021. aasta sulgemiste ajal, kui aastas ei teostatud rohkem kui 16 starti. BBC kogutud ajalooliste andmete kohaselt on praegune rakettide käivitamiste arv võrreldav 1960. aastate algusega, ajal, mil NSVL alles alustas kosmoseuuringuid.
Võrdluseks, aastal 2000, putini valitsemisaja alguses, oli venemaal orbiidile saatmiste arvu poolest juhtpositsioon. Sel ajal viis Roscosmos läbi üle 30 raketi stardi, edestades Ameerika Ühendriike (28 starti), Euroopat (12) ja Hiinat (5).
Tänapäeval, tehnoloogilise isolatsiooni tingimustes, on venemaa sisuliselt määratud kosmose võidujooksus maha jääma, ütleb kosmoseekspert Ivan Timofejev. Tema arvates ei ole lootused koostööks Hiinaga, keda kreml nimetab strateegiliseks partneriks, kosmosesektoris õigustatud. „Hiina ei otsi koostööd, ta eelistab tegutseda iseseisvalt. Ja venemaal pole talle tegelikult midagi pakkuda,” võtab spetsialist kokku.
15. Reuters teatab ettevõtte materjalidele viidates, et AS venemaa Raudteed koostab kava kulude kärpimiseks 2025. aastal kaubaveo järsu languse ja tulude vähenemise tõttu. venemaa Raudteede investeerimisprogrammi, mille algne maht oli 1,3 triljonit rubla (13 miljardit eurot, suhe rubla:euro 1:100-le) ja mida seejärel kärbiti 890 miljardi rublani, vähendatakse veel 32,5 miljardi rubla võrra. venemaa Raudteed plaanivad kulusid kärpida põhivara, sealhulgas raudteerööbaste, aga ka vedurite ja vagunite uuendamise ja kaasajastamise teel, viitab Reuters ettevõtte esitlusele.
Kaubaveo languse tõttu, mis langes eelmisel aastal 15 aasta madalaimale tasemele ja langes selle aasta jaanuarist aprillini veel 6,8%, kaotab venemaa Raudtee 87 miljardit rubla: uue plaani kohaselt ulatub riigikorporatsiooni aastatulu 2,711 triljoni rublani 2,8 triljoni asemel. venemaa Raudteede võrgu kaudu veetava kauba maht väheneb 2025. aastal 36,7 miljoni tonni võrra 1,205 miljardi tonnini, mis on ettekande kohaselt 3% vähem kui planeeritud.
Laenude intressimäärade järsk tõus on muutunud venemaa Raudteele peavaluks, ütles monopolile lähedal seisev allikas varem Kommersantile. venemaa Raudteed kavandasid keskpanga intressimääraks 16% aastas, tegelikkuses aga ulatus see 21%-ni. Seetõttu peab venemaa Raudtee sel aastal ainuüksi laenumaksetele kulutama peaaegu veerandi oma tuludest ehk 688 miljardit rubla, mis on peaaegu 6 korda rohkem kui 2023. aasta näitaja.
Kulude vähendamiseks plaanib venemaa Raudtee vähendada kalliks muutunud laenatud finantseerimise mahtu planeeritud 860 miljardilt 678 miljardi rublani. See vähendab võla teenindamise kulusid 570,7 miljardi rublani, viitab Reuters venemaa Raudteede esitlusele.
Eelmisel aastal sai ettevõte riigieelarvest 162 miljardit rubla. Kuid kas valitsus suudab venemaa Raudteid uuesti aidata, jääb küsimuseks: riigikassa vajab kiiresti raha Ukraina sõja eest tasumiseks, mis on juba maksma läinud 20 triljonit rubla ja nõuab 2025. aastal veel 13 triljonit rubla.
Eelarves ots otsaga kokku tulemiseks oli venemaa Raudtee varem järsult vähendanud taristuehituse kulutusi: BAMi ja Trans-Siberi raudtee laiendamise projekt, mis on kriitiliselt vajalik tooraine eksportimiseks Hiinasse, kaotas kaks kolmandikku oma rahastamisest: 375 miljardi rubla asemel saab see olema 117 miljardit. Samal ajal otsustati sisuliselt külmutada kulutused venemaa Föderatsiooni Euroopa osa sadamate lähenemisviiside arendamiseks.
16. Lühiuudised
venemaa toodab tõenäoliselt rohkem ballistilisi rakette, kui USA suudab Patriot hävitusraketeid tarnida, — Economist. USA tehas plaanib 2025. aastaks toota 650 hävitusraketti – üle 100 vähem, kui venemaa eeldatavasti toodab.
Magyari meeskonna poolt fiiberoptilise juhtimisega kohandatud FPV droonid suudavad lennata kuni ~41 km sügavusele. Sellel kaugusel asuvad tavaliselt venemaa õhutõrjesüsteemid, MLRS ja juhtimispunktid. Droonid tarnib valitsus, samas kui Magyari meeskond lisab fiiberoptilise ühenduse.
Kõik Hollandi F-16 hävitajad on nüüd Ukrainas ja enam pole piiranguid venemaa tagalasse sügavale ründamiseks.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
