Sõja ülevaade: 1188. päev – vene uus võimalik rünnakusuund
Avaldatud: 26 mai, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 26. mai 2025:
võib-olla vene pool jälle edasi ei saanud ja kahtlustab uut võimalikku vene rünnakusuunda Sumõst kirde pool.
1. Frustratsiooni väljaelamine jätkus.
2. Moskva lennuväljade graafik kipub juba mitmes päev lukku minema.
3. Kursk/Belgorod: eile konveier edu ei toonud, aga tundub, et pisu suuna muutust võib siin tulla.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: jälle muutusteta päev.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: kipub see põhjasuunaline kombits ikka paisuma.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Saksa kaitseminister lubas taastada kohustusliku sõjaväeteenistuse.
12. The Economist: venemaa rünnakud 1000 ründedrooniga võivad saada reaalsuseks.
13. Trump…
14. Lühiuudised
Ilm Ukrainas palav, päeval ikka sinna 28 kanti ja vihma alles nädala lõpus ehk siis kõik maastik ja põlluteed hästi sõidetavad ning ilm droonide tegevust ei sega. Njah, tsiklite vastu aitab hästi pisike kraavike üle põllutee ja tundub, et paljudel „sõidumeestel” rohkelt eelnevat tsiklikogemust pole. Kaudtuleüksusi jälle üle keskmise tabati, aga langes muu tagalatoetuselemendi tabamine.
180 vene poole rünnakut ja alla keskmise langes rünnakute arv nii Kursk/Belgorod kui Toretski suunal, mujal enam vähem varasem arv. Tundub, et juba hakkas soomuse kasutamine rünnakutes jälle langema ehk siis vaid mõni päev suudeti nendega rohkem suruda. Veel ei rutta järeldusi tegema, aga tahaks… küll enamus neist on kasutuses kolmes lõigus, mis ongi kõige pingelisemad. Kindel selles, et mai kuu kilomeetri hind jälle rekordi lööb. Kipub jälle tahtma tõsta Ukraina reitingut ++ettevaatlikult optimistlik peale, aga ootab selle nädala ära…
Liugpomme juba sinna rekordi lähedale (189), kaudtuld keskmiselt (5000 kanti) ja kamikaze droone üle keskmise (3000 kanti).
1. Eile öösel tegi venemaa sõjavägi Ukraina vastu ulatusliku ühendrünnaku. Rünnati 12 piirkonda: Kiiev, Tšernihiv, Dnipropetrovsk, Žõtomõr, Sumõ, Harkiv, Odessa, Mõkolaiv, Hmelnõtski, Ternopil, Tšerkassõ ja Poltaava.
Kiievi oblastis toimunud rünnakus hukkus neli inimest, teatas riiklik eriolukordade teenistus (SES). Veel 16 inimest, sealhulgas kolm last said vigastada. Belotserkovski, Butšanski, Obuhhovski ja Fastovski rajoonides said kahjustada elamud ja infrastruktuur. Brovarõs puhkesid tulekahjud kahes laos. Kiievis endas sai kahjustada ülikooli ajaloo teaduskonna ühiselamu. Linna Golossejevski linnaosas kukkusid drooni killud kahele elamule, üks neist hävis osaliselt. Rünnakud tabasid ka Dniprovski ja Ševtšenkovski rajoone. Haldusameti teatel sai vigastada 11 inimest.
Žõtomõri oblastis said löögi tagajärjel kahjustada viiekorruseline hoone, eramud ja kõrvalhooned. Samast perekonnast surid kolm last vanuses 8, 12 ja 17 aastat. Riikliku hädaabiteenistuse teatel sai vigastada veel 12 inimest.
Mõkolaivis tabas droon viiekorruselist elamut, hävitades kaks korrust. Hukkus 77-aastane mees ja viis inimest sai vigastada. Kaks naist ja 17-aastane teismeline viidi raskes seisundis haiglasse, ütles piirkondliku sõjaväeadministratsiooni juht Vitali Kim. 210 elanikku evakueeriti.
Hmelnõtski oblastis hävis venemaa rünnakute tõttu vähemalt kuus ja veel 20 sai kahjustada. Neli inimest sai surma ja viis vigastada.
Odessas said ulatusliku droonirünnaku tagajärjel kahjustada tsiviiltaristu rajatisi. Ühes mitmekorruseliste hoonete vahel asuvas parkimisplatsil puhkes ulatuslik tulekahju: tulekahjus hävis vähemalt 20 autot. Ukraina peaprokuratuur on algatanud uurimise sõjakuritegude toimepanemise kohta.
Dnipropetrovski oblastis põhjustasid šaheedid ja raketid Pavlogradi tööstusrajatises tulekahju. Dnipros süttis kolmekorruseline hoone põlema. Sumõs sai löökide tagajärjel kahjustada toiduainetetööstuse tehas. Ka Konotop oli rünnaku all. Ohvreid ei olnud.
Ternopilis tabas Kalibri tiibrakett tööstusettevõtet. Piirkondliku sõjaväevalitsuse teatel puhkes suur tulekahju.
Harkivit rünnati öösel droonide poolt. Ševtšenkivski rajoonis sai vigastada kaks inimest. Linnapea Igor Terehhovi sõnul on saabumisi registreeritud ka Novobavarski ja Osnovjanski rajoonides. Viimasel juhul sai kahjustada tsiviilettevõte. Kasatšja Lopanis hukkus naine venemaa suurtükitule tagajärjel.
Z-kanal „Military Observer” kirjutas, et esimest korda pika aja jooksul kasutati Ukraina ründamiseks kogu venemaa õhujõudude strateegiliste pommituslennukite spektrit: Tu-22M3, Tu-95MS ja Tu-160, aga ka kümneid Geran-2 kamikaze droone, tiibrakette Kalibr ja ballistilisi rakette Iskander.
Ukraina õhuvägi teatas, et vene armee lasi öösel Ukraina pihta välja ligi 300 drooni ja 69 raketti, sealhulgas üheksa Iskanderi. Õhutõrjesüsteemidel õnnestus alla tulistada 266 drooni ja 45 Kh-101 ja Kalibr tiibraketti. Kaks Kh-59/69 raketti kadusid ekraanilt.
26. mai öösel tegutsesid õhutõrjeväed Kiievis ja selle ümbruses vaenlase droonide vastu.
Lisaks öösel tulistasid vene väed strateegilistest lennukitest Ukraina territooriumile rakette.
Täna öösel viisid vene väed Harkivile läbi ulatusliku droonirünnaku. Linnas kuuldi vähemalt 13 plahvatust.
2. venemaa kaitseministeeriumi teatel ründasid Ukraina relvajõud 25. mai öösel venemaad 110 drooniga. Agentuuri andmetel hävitati Tuula oblasti kohal 16, Brjanski ja Kaluuga oblasti kohal 14 ning Moskva ja Tveri oblasti kohal 13 drooni. Samuti tulistati Belgorodi ja Kurski oblasti kohal alla 10, Orjoli oblasti kohal kaheksa ja Smolenski oblasti kohal kaks drooni. Veel üks droon hävitati Lipetski, Nižni Novgorodi ja Novgorodi oblasti kohal.
Tveri lähedal oli Ukraina relvajõudude sihtmärgiks Migalovo lennuväli, kus paikneb 196. sõjaväe transpordilennuväepolk. Kuberner Igor Rudenja teatas rünnakust samanimelisele ringkonnale. Ta teatas, et „elamuid ei hävinenud” ja keegi vigastada ei saanud. Samal ajal on internetti ilmunud kaadrid lennuvälja piirkonnas asuvast paksust mustast suitsust ja õhutõrjetegevusest. VChK-OGPU kanal teatas lennukite evakueerimisest. Avatud andmete kohaselt paikneb Migalovos ka kaitseministeeriumi allüksus 224. lennusalk.
Tuulas kukkusid drooni killud Metallurgovi tänaval asuva viiekorruselise elamu sisehoovi ja kahjustasid lähedalasuva kolme kortermaja klaaspindasid, teatas kuberner Dmitri Miljajev. Kahjustatud majade elanikud majutati hotelli. Samuti said kannatada mitu eramut ja kõrvalhoonet. Kimovski rajoonis Epifanis tabas droon Nikolski katedraali, mille kuppel põles maha. Lähedalasuvates elamutes kahjustas praht osaliselt klaasi. Miljajevi sõnul keegi viga ei saanud.
Moskva lennujaamad on droonirünnakute tõttu mitu korda lennupiiranguid kehtestanud. Kaluuga lennujaam ei võtnud ajutiselt vastu ega saatnud lende.
Belgorodi oblastis Valuiski rajoonis jäi 24. mai hilisõhtul elektrita 14 asulat: Urazovo, Dolgoe, Znamenka, Kukujevka, Togobijevka, Sobolevka, Sukharevo, Švedunovka ning Dubrovka, Ložnijeka, Topolinie, Melgodevka, ja Kurgaški. Kuberner Vjatšeslav Gladkov teatas, et „toimus erakorraline elektrikatkestus”, kuid ei täpsustanud põhjuseid. Varem kirjutas ta droonirünnakust Valuiski rajoonis, mille tagajärjel kahjustati „kommunikatsioonitaristu rajatist”.
venemaa kaitseministeerium teatas, et eile päeval kella 13.00–20.00 vahel hävitasid õhutõrjesüsteemid venemaa piirkondade kohal 53 Ukraina drooni. Kolm Moskva lennuvälja lõpetasid sel ajal töö.
Täna varahommikul ründasid tundmatud droonid venemaal Ivanovo oblastit. Sellest teatas piirkondlik operatiivkeskus. Propagandaallikad kirjutavad, et Dmitrievski keemiatehas sai pihta.
24. mail andis Ukraina sõjaväeluure okupeeritud Zaporižja oblastis rünnaku vene kütuserongile, mis sõitis Verhnii Tokmaki–Molotšanski–Fedorivka raudteeliinil. Hävis vähemalt kolm kütusetsisterni.
3. Kursk/Belgorod: vene poole jätkuv surve Sumõ suunal jätkub. Mitu korda on jõutud kuni Bilovodõ külani ja Vodolahõ küla kandis hõivati sarnaselt metsaribades possasid aga kuskil ei suudetud kanda maha saada.
Teated Tjotkino kandist (Kurski oblast) ja Kurski/Belgorod oblasti servadest puudusid ehk siis teadmata, kas seal veel Ukraina kand üle piiri on. Lisaks näitavad paari blogikanali kaardid, et vene üksused pisu nihkuvad ida suunal ja võimalik, et üritatakse uuel suunal, Sumõst kirdes ja idas, hakata suruma linna poole. Jagub siin palju merejalaväge (u 1/3 siinse suuna motolaskuritest) ning tavapäraselt see kipub tugevamat survet täheldama.
Õnneks on siin sektoris Ukrainal eelis drooniüksuste arvus.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: eile muutusi rindejoones ei tuvastanud, jälle. Põhjapoolsema vene sillapea laienemine on peatunud juba vist u kuu. Seal käib jaht igale sillale, mis vene pool üle Oskili saab, sestap neid liikurvahendeid peale mootorrataste pole seni vist üle jõe saadud. Kuna paatidega õnnestub see pisu paremini, siis jalaväe koosseisu on suudetud hoida aga vist eriti enam rünnakuks neid ei jagu ja nii Ukraina neid tasapisi droonide ja kaudtulega kulutab.
Keskmises sektoris vahel kartsin, et vene pool suudab tugevama surve käima saada, aga eip tea, miks see neil õnnestunud pole. Kohati ei toeta reljeef siin soomuse toimetamist ja teede arv õiges suunas ka väike ehk siis nende logistikakanalite mõjutamine on Ukraina omadel pisu lihtsam.
Lõunapoolseima sillapea laienemine on vaatamata tugevale survele hetkel pidama saadud ja peale 16. maid pole enam edasi saadud.
6. Siversk: sektor, kus mõnel päeval konveier pisu töötab ja siis vaid mõne rünnakulised päevad. Eelmine nädal siin püsivamaid rindejoone muutusi ei toonud.
7. Bahmut: kuidagi Toretski kirde ja põhjaserval on suutnud Ukraina edukamalt hakata toimetama ja vene poole edenemisi pole enam tulnud. Kuidas see õnnestunud on, eip oska veel arvata. Küll kahjuks ei lähe sama hästi Toretskist läänes. Õnneks on juba pikalt pidanud ka Tšassiv Jari lõik.
8. Donetsk: hetkel kaks kuumimat lõiku, üks idaserval ja teine kagus.
vene pool sai sisse sektori idaservas Toretskist läänes Romanivka ja Zoria asulasse (juba teist korda).Hetkel on teadmata, kas rünnakust ka keegi ellu jäi, sestap jääb rindejoon veel muutmata. Kõlakad annavad teada, et siia olla nihutatud 44. mehhaniseeritud Ukraina brigaad, kel relvastuses Leopard1 tankid ning vist Poola, Sloveenia ja Kanada päritolu soomukid. Lisaks tundub, et Ukraina omad on tõstnud siin suunal drooniüksuste arvu. Kas sellest piisab vene poole põhja suunas sirutuva kombitsa peatamiseks, eip oska veel öelda.
vene pool jätkab Odradatne ja Bahatõri kandis konveierina töötlemist, eile siiski rindejoone muutusi see ei toonud ja isegi pisu paneb imestama, et Bahatõris ei suuda vene pool püsivalt enam kanda maha saada. Küll hakkab muret tegema kahelt pool asulat siirduvad kombitsad, mis kipuvad kanda maha saama põldude vahelistes metsaribades.
Mujal konveier pisu hõredamalt töötas.
9. Lõunarinne: muutusteta. Velika Novosilkast loodes asuv Vilne Pole asula kipub hallis alas käest kätte käima, mujal pisu rahulikum.
10. Herson: muutusteta.
11. Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius teatas, et võib taaskehtestada kohustusliku ajateenistuse, kui riik ei suuda värvata piisavalt vabatahtlikke. „Meie mudel põhineb algselt vabatahtlikul osalemisel. Aga kui saabub hetk, mil meil on rohkem vabu kohti kui vabatahtlikke, siis võime otsustada kehtestada kohustusliku teenistuse,” ütles ta Frankfurter Allgemeine Zeitungile. Pistorius tunnistas, et võimud hakkavad selliseid meetmeid kasutama juba 2026. aastal.
Viimastel aastatel on Bundeswehri isikkoosseisu arv vähenenud, hoolimata värbamise suurenemisest. Kaitseministeeriumi andmetel oli 31. jaanuari 2025 seisuga Saksa armees veidi üle 182,8 tuhande inimese. Saksamaa kaotas kohustusliku ajateenistuse 2011. aastal, kuid pärast venemaa sissetungi Ukrainasse kerkis selle taastamise küsimus taas päevakorrale. NATO kohustuste täitmiseks ja armee koguarvu suurendamiseks 460 000-ni, sealhulgas reservväelased, vajab riik nüüd vähemalt 100 000 sõdurit.
Samal ajal teatas Bundeswehri peainspektor Carsten Breuer varem, et venemaa võib alliansi rünnata juba 2029. aastal. Pistorius märkis, et järgmise 2,5 aasta jooksul ei ole võimalik ainult täiendavate ajateenijate abil värvata vajalikku arvu inimesi. „Selleks peame mobiliseerima osa reservist. Meil on umbes 800 tuhat reservväelast, kellest 60 tuhat on teenistusvalmis,” ütles minister.
Reservistide Assotsiatsiooni andmetel saab mobiliseerida kuni 150 tuhat inimest, kes „näitavad üles huvi”. Selle juht Patrick Sensburg ütles aprillis, et Saksamaa riigikaitseks on vaja kuni 350 000 sõdurit ja reservväelaste arv peaks olema kolm korda suurem ehk umbes miljon. Ta tõi välja NATO arvutused, mille kohaselt võib idatiival puhkeva sõja korral hukkuda kuni 5000 sõdurit päevas.
Saksamaa kantsler Friedrich Merz lubas mai keskel luua Euroopa tugevaima armee. Merzi sõnul suurendatakse Bundeswehri rahastamist, et luua uus ja atraktiivne vabatahtlik sõjaväeteenistus, mis suudaks motiveerida noori võtma vastutust riigi julgeoleku eest.
Saksa relvajõud pakuvad juba laia valikut väljaõppeprogramme, tasuta rongireise vormiriietuses ja tasuta arstiabi. Siiski kaaluvad vähesed noored Bundeswehri potentsiaalse töökohana, kuna Saksamaa tööturul on palju alternatiive, kuna seal valitseb oskustööliste puudus.
Pärast venemaa sissetungi Ukrainasse taaskehtestasid Leedu, Läti ja Horvaatia kohustusliku sõjaväeteenistuse. Taani alustab naiste ajateenistusse võtmist alates 2026. aastas
12. Briti väljaanne The Economist möönab, et venemaa rünnakud Ukraina vastu tuhandete ründedroonidega võivad saada reaalsuseks. Väljaanne väidab, et kõigest aasta tagasi peeti 30 ründedrooni, mis ründasid Ukrainat ühe öö jooksul, millekski erakordseks. venemaa kasutab praegu sadu mehitamata õhusõidukeid, eelkõige 25. mai öösel kasutati 298 drooni, mis on ilmselt rekordarv.
„Eelmisel aastal tootis kreml umbes 300 Shahed drooni kuus; sama palju toodetakse nüüd vähem kui kolme päevaga. Ukraina sõjaväeluure väitel on neil dokumendid, mis näitavad, et venemaa kavatseb suurendada droonide tootmist 500-ni päevas, mis tähendab, et 1000 droonist koosnev rünnakuparv võib saada reaalsuseks.”
Väljaanne tsiteerib Ukraina inseneride sõnu, kes võtavad lahti ja analüüsivad vaenlase rünnaku mehitamata õhusõidukeid. Nende sõnul on uusimad mudelid Ukraina elektroonilise sõjapidamise suhtes immuunsed – need ei tugine enam segatud GPS-ile, neid juhib tehisintellekt ning need kasutavad Ukraina enda interneti- ja mobiilse interneti võrke. Insenerid ütlesid, et avastasid hiljuti ühe demonteeritava drooni seest kirja. Märkuses märgiti, et droone juhivad Telegrami robotid, mis saadavad operaatoritele reaalajas lennuandmeid ja videot.
Nagu väljaanne kirjutab, tegelesid droonide jahiga mitte nii kaua aega tagasi peamiselt mobiilsed rühmad, kellel olid odavad kuulipildujad, õlalt lastavad raketid ja lühimaa suurtükivägi.
Nüüd, õhutõrjeohvitseri kolonel Deniss Smažnõi sõnul, manööverdavad mehitamata õhusõidukid regulaarselt nende rühmituste ümber. Alguses lendavad nad madalalt, et avastamist vältida, seejärel tõusevad linnadele lähenedes järsult 2000–2500 meetri kõrgusele. Seetõttu kasutab Ukraina mehitamata õhusõidukite (UAV) vastu võitlemiseks helikoptereid, F-16 hävitajaid ja pealtkuulamisdroone, mis on hakanud häid tulemusi näitama.
Kõrge ametnik ütles väljaandele, et Kiievi ümbruse õhutõrjesüsteemid tulistavad endiselt alla umbes 95% venemaa poolt välja lastud droonidest. Kuid need 5%, mis läbi murravad, põhjustavad tõsist kahju.
The Economist kirjutab, et Ukrainal on endiselt võimalus võidelda droonide ja tiibrakettidega, kuid ballistiliste ohtude vastu võitlemise väljavaated on süngemad. Märgitakse, et läänemaailmas on Ameerika Patrioti süsteemil ballistiliste rakettide tõrje osas de facto monopol. Ukrainal on praegu vähemalt kaheksa Patrioti patareid, kuigi mitu neist on kahjustatud ja remondis.
„Probleem on selles, et Ukrainast on saanud Bideni administratsiooni prioriteedi asemel üks paljudest potentsiaalsetest klientidest, kes Donald Trumpi ajal piiratud toodangu pärast konkureerib. Lockheed Martin, mis toodab Patriot süsteeme ja oma PAC-3 rakette, suurendab tootmist 650 raketini aastas. Kuid see on umbes 100 vähem kui venemaa prognoositav ballistiliste rakettide toodang… Tavaliselt on venemaa ballistilise raketi vastu vaja kahte PAC-3 relvasüsteemi.”
Väljaanne märgib, et Ukrainal võib olla vaja välja töötada ellujäämisstrateegia, mis ühendab õhukaitse õhurünnaku ja heidutusega.
13. USA president Donald Trump kritiseeris karmilt putinit, öeldes, et ta on „täiesti mõistuse kaotanud” ja tapab Ukrainas inimesi ilma õigustuseta. Sellest teatas Trump oma sotsiaalvõrgustikus Truth Social. Oma märkuses märkis Trump, et tal on putiniga alati olnud „väga head suhted”, kuid tema sõnul on venemaa valitseja muutunud. Trump ütles, et putin on „täiesti endast väljas” ja „tapab inimesi ilma põhjuseta”, viidates venemaa rünnakutele Ukraina linnade pihta.
„Raketid ja droonid pommitavad Ukraina linnu ilma põhjuseta. Olen alati öelnud, et ta tahab kogu Ukrainat, mitte ainult osa sellest, ja võib-olla see osutub tõeks, aga kui ta seda teeb, viib see venemaa langemiseni!”. Samal ajal ei jätnud Trump Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskõid tähelepanuta, öeldes, et tema retoorika ainult teeb olukorra keerulisemaks. „Kõik, mis tema suust tuleb, on problemaatiline, see ei meeldi mulle ja ma soovin, et see lõppeks,” ütles Trump.
14. Lühiuudised
Baykar teeb Ukrainaga koostööd PT-4 „Kızılelma” drooni testimiseks. Arvatakse, et drooni käitab Ukraina AI-322F turboreaktiivmootor ning järelpõleti võimaldab sellel lahingulennurežiimides ülehelikiirusel lennata.
venemaa on alustanud varilaevastiku laevade eskortimist oma laevastiku laevadega, ütles Soome kaitseminister Antti Häkkinen.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
