Sõja ülevaade: 1186. päev – eile algas suurem soomusega surumine
Avaldatud: 24 mai, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 24. mai 2025:
eile algas suurem soomusega surumine, mis veel palju edu ei toonud.
1. Sadu jätkus…
2. Õnneks pole ka venemaal sadu lakanud ning ports ikka Krimmi ka.
3. Kursk/Belgorod: sõjaudust läbi pole uusi uudiseid tulnud.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: juba pisu üllatusega pole teist päeva järjest muutusi rindejoones.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: hallis alas kaks 1km pikkust sammu edasi.
8. Donetsk: kolmes sektoris kipub vene edenemine jätkuvat.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. putin: nõudlus vene relvade järele on suur pärast ekspordi poole võrra vähenemist.
12. putini ühe suurima Arktika megaprojekti ehitajad jäid ilma palga, toidu ja kojusõidupiletiteta.
13. USA-s süüdistati venelast 700 000 arvuti nakatamises üle maailma.
14. Irkutski oblasti elanik sai majade hädaolukorrast tehtud video järel trahvi armee diskrediteerimise eest.
15. Rjazanist pärit anarhistlik elektrik sai rongi rööbastelt mahaajamise ja droonirünnaku eest sõjaväelennuväljal 29 aastat vangistust.
Eile lükkas vene pool uuesti oma soomuskolonnid töösse. Hommikuks võimalikest läbimurretest infot polnud, mõned hallis alas edenemised siiski tulid ja oht pisu pikemateks sammudeks mitmes lõigus tõusis. 202 rünnakut selle soomuse koguse juures on väga-väga tugev surve. Peaaegu pool rünnakutest Donetski sektoris ja väga tihedaks läks Kursk/Belgorod kandis, mujal pigem madalam või endine tase. Toretski kandis ka tuntav rünnakute arvu tõus aga mitte rekordi lähedusse.
Lõiguti on järjest enam suutnud vene pool parandada oma erinevate väeliikide vahelist koostööd ja see kipub isegi vaid jalaväe (vahel ka koos mootorratastega) edenemist tooma. Esmalt mitu päeva liugpommide ja kaudtulega Ukraina võimalike possade ja tarneahelate töötlemist, sinna vahele tihe kamikazedroonide pilv ning siis uued rünnakud maad pidi, kui edasi ei saadud, siis pommitamine ja kamikazedroonide töötlus jätkub ning kõik kordub uuesti. Õnneks on see nii vaid mitmes lõigus, kus suudetakse tegevust koordineerida ja iga relvaliik toetab üksteist. Jätkuvalt arvamusel, et vene pool hakkab soomust enam kombineerima mootorratastega.
Suur soomuse kasutamise arv rünnakutes ka nende kaotuste taseme päris kõrgele tõstis, sestap hetkel vaid numbritele toetudes kipub arvma, et enamus neis rünnakutes osalejaid läksid vararauaregistrisse. Nii kõrget muu tagalatoetuselemendi kaotuste arvu enam ei mäleta ja arvatavalt tuli see nendegi tegevuse aktiveerumisest toetamaks tugevamaid rünnakuid. 5 MLRS-i tabamine näitab, et vene kindralite soov kõigega rinnet mõjutada, on veelgi tõusnud. Eip mäletagi enam, et ühe päevaga neid nõnda palju oleks tabatud.
Kui vene pool suudab seda lõiguti relvaliikide vahelist head koordinatsiooni hoida ning kombineerib rünnakutel erinevat tüüpi liikuvvahendeid (mille sisse ka jalad lähevad), siis kahjuks tõuseb tunduvalt vene poole läbimurde võimalus. Pommitamises suuri numbrite muutusi polnud ehk siis kõike ühust sadas alla samal tasemel.
1. vene armee tulistas Odessa sadama infrastruktuuri pihta kaks ballistilist raketti. Rünnakus hukkus vähemalt üks inimene ja vähemalt kaheksa sai vigastada. Lisaks ballistilisele rünnakule ründasid vene väed 23. mai hommikul Odessat ka kamikaze-droonidega. Kohalike võimude teatel sai vigastada kaks inimest ja üks eramu sai kahjustada.
Samal päeval ründasid vene väed Harkivi oblastis asuvat Tšugujevit. Regionaalse sõjaväeadministratsiooni juhi Oleg Sinegubovi sõnul sooritati rünnak arvatavasti raketiga. „Praeguseks teame ühest surnud naisest,” teatas ta Telegramis.
24. mai öösel sattus Kiiev järjekordse venemaa mehitamata õhusõidukite ja ballistika rünnaku alla. Solomenski rajoonis puhkes tulekahju 5-korruselise elamu 4. ja 5. korruse korterites. Obolonski rajoonis puhkes tulekahju üheksakorruselise hoone rõdudel 3., 4., 5. ja 6. korrusel. Svjatošinski rajoonis puhkes venelaste rünnaku tõttu tulekahju ühekorruselises mitteeluhoones, mida kasutatakse värvi- ja lakimaterjalide ladustamiseks.
2. Ukraina droonirünnak algas 20. mai õhtul ja kestis 23. mai hommikuni. venemaa kaitseministeeriumi andmetel tulistasid õhutõrjesüsteemid viimase 24 tunni jooksul alla 756 lennukitüüpi drooni. Rünnaku alla sattus 15 venemaa piirkonda, samuti okupeeritud Krimm.
Avalike teadete kohaselt ründavad droonid taas Energia tehast Jeletsis Lipetski oblastis venemaal. Kostis plahvatusi.
Krimmi kandist tuli sõnumeid, et neilgi miskit taevas tiirles.
3. Kursk/Belgorod: kuidagi kõikuvaks on läinud siin sektoris vene poole rünnakutearv. Põhjust ei tea. Võimalik, et järjest enam mõju on hakanud avaldama kuni 20 km kaugusele tihe droonitööd ja sealsete sildade pommitamine ja kuna mõnes lõigus on liikumiskoridoride arv väike, siis on lihtsam seal liikuvat töödelda.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: pole paar päeva ühtki rindejoone muutust täheldanud.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Toretski ümber on vene poole aktiivsus hakanud peale mõne päevast pisu rahulikumat perioodi uuesti tõusma ja kahe viimase päevaga on kahel pool Toretski linna suudetud oma possasid hallis alas nihutada isegi kuni üks kilomeeter. Eks näis, kas sinnani jõudnud soldatid ka üle mitme päeva seal ellu jäävad, sestap veel rindejoone muutusi ei tee, sest selles lõigus tundub Ukraina droonitöö olema edukam, kui paljudes teistes lõikudes.
Ukraina väed ründasid okupeeritud Bahmuti linnas venemaa 3. armeekorpuse eeljuhtimispunkti, tekitades personali paiknemise hoonele märkimisväärseid kahjustusi, teatas peastaap.
8. Donetsk: kolmes sektoris kipub vene edenemine jätkuvat.
vene pool jätkab edasi surumist Pokrovski Toretski vahel ning tegu lõiguga, kus vist enim soomust hetkel käigus on. Ukraina blogijate mure sel suunal kasvab ja ollakse suht kindlad, et siis kandist on oodata halbade uudiste jätkumist.
Oodake nendes suundades lähitulevikus jätkuvalt halbu uudiseid.
vene pool on muutunud ka teise kombitsa, Pokrovskist edelasse jäävas suurendama rünnakute aktiivsust ning võimalik, et eilseks saadi siingi mõnisada meetrit edasi Kotline külas. Selle suuna pärast veel väga ei muretse, sest Kotline küla idaserval see possade edasi-tagasi nihkumine kipub mõne päevaste vahedega toimuvat.
vene pool sai tervenisti enda kontrolli alla Odradne asula Bahatõrist läänes ning kipub siin suunal vene poole edenemine järjest enam toetavat lõunarinde idasektori tugeva surumise toetamist.
9. Lõunarinne: muutusteta. Suurem surve ikka idalõigus.
10. Herson: muutusteta.
11. putin kõneles sõjalis-tehnilise koostöö komisjoni koosolekul ja teatas kasvavast huvist venemaa sõjalis-tööstusliku kompleksi (MIC) toodete vastu välismaal. Ta märkis, et vene relvad „läbivad reaalsetes lahingutingimustes rangeid katseid” ja käskis võtta tööstuse toetamiseks täiendavaid meetmeid. putini avaldused tulid keset andmeid, mis näitasid venemaa relvaekspordi vähenemist 2024. aasta lõpuks peaaegu 50%. „Muidugi kasvab huvi selle vastu ja me mõistame, miks. Lõppude lõpuks demonstreerib praktiliselt kogu venemaa relvastus, alates avastamis- ja hävitussüsteemidest kuni õhutõrjesüsteemide, lennunduse, mehitamata süsteemide ja soomukiteni, oma tõhusust, läbib rangeid katsetusi mitte ainult polügoonidel või õppuste ajal, vaid mis kõige tähtsam, maapinnal, rindel, reaalses lahingus,” ütles putin.
Samuti andis ta korralduse töötada välja täiendavaid meetmeid sõjalis-tehnilise koostöö stimuleerimiseks ning kutsus üles keskenduma uute täiustatud relvasüsteemide, sealhulgas lasersüsteemide arendamisele.
Stockholmi Rahvusvahelise Rahu-uuringute Instituudi (SIPRI) aruande kohaselt on venemaa relvaeksport 2024. aasta lõpuks võrreldes 2022. aastaga vähenenud 47%. Instituudi analüütikute sõnul oli languse põhjustanud mitu tegurit korraga: kodumaiste relvatarnete prioriteet seoses sõjaga Ukraina vastu, rahvusvaheliste sanktsioonide tagajärjed, samuti Ameerika Ühendriikide ja tema liitlaste surve importivatele riikidele venemaa relvade ostmise piiramiseks.
Viimase viie aasta jooksul on venemaa relvaekspordi maht vähenenud 64% ja venemaa osakaal maailma relvaturul on langenud 7,8%-ni. Kui aastatel 2018–2022 tarnis venemaa relvi 47 riigile, siis 2024. aastal tarnitakse neid vaid 33-le, märgib SIPRI.
venemaa ekspordi peamised suunad on endiselt Aasia ja Okeaania, mis moodustasid 74% tarnetest, Aafrika – 12%, Euroopa – 7,4%. India jäi 2024. aastal venemaa sõjatoodete suurimaks ostjaks, moodustades 38% ekspordist. Sellele järgnevad Hiina (17%) ja Kasahstan (11%).
Mõned Moskva traditsioonilised partnerid on keeldunud koostööst. Näiteks Armeenia muutis oma kaitseostude vektorit Ukraina sõja taustal. Aastatel 2022–2023 sõlmis Jerevan Indiaga lepinguid enam kui 1,5 miljardi dollari väärtuses ja aastatel 2023–2024 Prantsusmaaga 250 miljoni dollari väärtuses. Samal ajal ei ole 2021. aastal allkirjastatud venemaaga sõlmitud viimane 400 miljoni dollari suurune leping 2025. aasta mai seisuga täielikult rakendatud.
Sarnast olukorda on täheldatav ka teistes riikides. 2024. aasta aprillis sai teatavaks, et Serbia keeldus sanktsioonide ohu tõttu vene hävitajaid ostmast ning juba augustis sõlmis riik lepingu 12 Prantsuse Rafale hävitaja tarnimiseks. Nagu India Today selle aasta mais teatas, lükkas venemaa kahe S-400 õhutõrjeraketisüsteemi tarnimise 2026. aastasse, häirides tähtaegu Ukrainas jätkuva sõjategevuse tõttu.
12. Sajad töölised, kes palgati Tšuktšisse Baimski kaevandus- ja töötlemistehase ehitamiseks – see on üks kremli suurimaid Arktika megaprojekte, mille väärtus on üle triljoni rubla (10 miljardi euro) –, on vahetustega laagrites lõksus, ilma palga ja piletiteta koju.
Alates märtsist ei ole Bilibino külas kaevandus- ja töötlemistehast ehitava Zemteki ettevõtte töötajad enam raha saanud, ütles inimõiguste aktivist Natalja Demenko Govorit NeMoskva projektile. Tema sõnul pole inimesed alates aprillist saanud vahetuslaagritest lahkuda ning mai alguses registreerisid nad pöördumise putini poole, mille järel viidi Magadani umbes 400 inimest.
Mõned töötajad lõpetasid töötamise palga maksmata jätmise tõttu ja vastuseks ei antud neile enam toitu. „Nad istusid umbes poolteist päeva ilma toiduta,” ütles Demenko.
Nüüd on tema sõnul Bilibinos umbes 700 töötajat. Mõned vahetustega töötajad olid sunnitud võtma laene, et osta lennupilet Magadani, mis maksab 36 000 rubla (360 eurot). Sarnane olukord Zemteki divisjonide vahetustega töötajatega esineb ka teistes piirkondades, ütles Demenko. Ettevõte lubas palgavõlgnevused 30. maiks ära maksta. „Nad pidid ka vahetusi – nimekirjad olid 19.–29. maini. Aga juba 19. kuupäeval said inimesed teate, et kõik lennud on tühistatud,” kommenteeris aktivist.
Ta ei täpsustanud, millise ehitusprojektiga palgata ja vahetsuteta töötajad tegelesid, kuid 2024. aasta augustis teatas Zemtek edukatest läbirääkimistest Tšuktši võimude esindajatega seoses tee ehitamisega Baimski kaevandus- ja töötlemistehasest Bilibinosse, mis on piirkonna oluline logistiline lüli majanduse ja logistika infrastruktuuri arendamisel.
Võimud paigutasid Baimski kaevandus- ja töötlemistehase, mis luuakse Baimskaja maagi tsooni territooriumile, esimese sellise rajatisena venemaal, mis kasutab vasemaagi kaevandamisel mehitamata tehnoloogiaid ja asjade internetti. Projekt oli kavas ellu viia „Projekti rahastamise tehase” raames koostöös kommertspankadega ning suurema osa selleks mõeldud rahast eraldas riigile kuuluv VEB.
Projekt hõlmab Peschanka vase leiukoha arendamist. Ehitatava kaevandus- ja töötlemistehase kavandatud töötlemisvõimsus on 70 miljonit tonni maaki aastas ja kavandatud aastane tootmisvõimsus 350 tuhat tonni vasekontsentraati. Baimski kaevandus- ja töötlemistehase tegevus algab 2029. aastal. VEB andmetel tagab projekt vase tootmise kasvu venemaal 25% ja kulla tootmise 4% võrra.
13. Neljapäeval esitasid USA võimud 48-aastase Moskva elaniku Rustam Galjamovi vastu kriminaalsüüdistuse ja tsiviilhagi vara konfiskeerimise kohta. Teda süüdistatakse Qakbot (Qbot) pahavara taga oleva küberkurjategijate rühmituse juhtimises. Galjamov viis edukalt läbi rünnakuid lunavara ja kahjude abil. Galljamov varjab end Venemaal ja teda pole arreteeritud.
Galjamovi grupp saatis nakatunud manustega õngitsuskirju, ohvrid käivitasid pahatahtliku faili ja laadisid alla Qakboti. Programm võimaldas ründajatel installida lunavara, jälgida klahvivajutusi, varastada sisselogimisandmeid, paroole ja konfidentsiaalset teavet.
Süüdistuse kohaselt töötas Galjamov välja Qakboti 2008. aastal ja on seda rünnakuteks kasutanud alates 2019. aastast. Olles saanud volitamata juurdepääsu, andsid tema ja ta kaasosalised nakatunud arvutitele juurdepääsu teistele lunavararühmitustele. Uurijate sõnul maksid lunavara haldajad talle osa tulust. Galljamovi bot nakatas üle maailma enam kui 700 tuhat arvutit, sealhulgas 200 tuhat Ameerika Ühendriikides. Ainult 40 Qakboti abil tehtud rünnakut tekitasid USA ettevõtetele ja valitsusasutustele 58 miljoni dollari suuruse kahju.
2023. aastal konfiskeeriti rahvusvahelise õiguskaitseoperatsiooni käigus 52 Qakboti infrastruktuuri toetanud serverit ja üle 8,6 miljoni dollari krüptovaluutat. Samal aastal nimetas USA prokurör Martin Estrada operatsiooni USA justiitsministeeriumi ajaloo suurimaks tehnoloogiliseks ja finantsoperatsiooniks botneti vastu ning avaldas lootust, et Qakbot suletakse.
Kuid kõigest kolme kuu pärast oli botnet uuesti töökorras. Pärast 2023. aasta ebaõnnestumist muutsid Galjamov ja tema meeskond oma rünnakutaktikat ja hakkasid kasutama „rämpspostipommi” meetodit – ohvrite massilist reklaampostituste tellimist, et blokeerida ohvrite postkastid. Selliseid rünnakuid registreeriti 2025. aasta jaanuaris. Seejärel võtsid ründajad ühendust ohvriks langenud ettevõtete töötajatega, teeseldes end IT-spetsialistidena, et probleem lahendada. Selle ettekäände all veendi ohvreid käivitama pahatahtlikku koodi, mis andis häkkeritele juurdepääsu ettevõtte süsteemide andmetele. Nad krüpteerisid info, varastasid selle ja nõudsid lunaraha.
25. aprillil konfiskeeris FBI Galjamovilt üle 30 bitcoini ja üle 700 000 dollari USDT krüptovaluutas. Samal päeval esitas USA justiitsministeerium California ringkonnakohtule hagi Galjamovi vara konfiskeerimise kohta, nõudes üle 24 miljoni dollari väärtuses hüvitist. Loodetakse, et need vahendid tagastatakse ohvritele.
14. Irkutski oblastis Bratskis elav Anastasia Š. sai majade avariiseisukorda kajastava video eest trahvi ja teda süüdistati armee diskrediteerimises. Sellest teatas „Ettevaatust, uudised”. „Solvang” leiti salvestiselt, milles tüdruk koos teiste kohalike elanikega kaebas neile 2020. aastal pakutud ajutise eluaseme üle. „Teie olete kuskil seal, kõnnite läbi mingite maade, vallutate midagi, kaitsete kedagi seal, aga kes kaitseb meid, neid inimesi? Lapsed ja eakad inimesed, kes andsid oma elu tehastes, elavad samamoodi,” ütles Anastasia kaamera ees, märkides, et viimase kahe kuu jooksul on temalt kommunaalteenuste eest arvestatud üle 100 tuhande rubla (1000 eurot).
Nagu kanal kirjutab, nähti armee diskrediteerimist sõnades, et „NATO kadestab selliseid idioote (varisemisohtlikke maju)”. „Sellepärast NATO meid kadestab. Seda NATO püüabki teha. Me kõnnime läbi mõne maa, et kedagi kaitsta, aga kes kaitseb siinseid inimesi?!” Tüdruk oli videos nördinud. Nagu Anastasia hiljem ütles, on ta juba aastaid püüdnud lagunenud elamute probleemile tähelepanu juhtida. Pärast video filmimist tuli aktivist Bratski administratsiooni ja ähvardas video avaldada, kui olukord ei muutu. Kuid tema sõnul vastati, et ümberasustamiseks pole vahendeid, ja lisati: „Tehke, mida tahate.” Pärast seda ilmus video internetti.
Tüdruk ei tunnistanud kohtus oma süüd, kuid kohus määras talle 35 tuhande rubla (350 euro) suuruse trahvi. Lisaks määrati talle trahv vasakpoolse rinde väljaande uuesti postitamise eest, milles nõuti poliitik Sergei Udaltsovi vabastamist. Anastasia sõnul postitas ta oma lehele sõnumi kirjaga „Vabadus Udaltsovile”, teadmata, et teda venemaal tunnustati äärmuslase ja terroristina.
23. mail mõistis Peterburi Kuibõševski ringkonnakohus Leningradi blokaadi üle elanud 84-aastasele Ljudmila Vassiljevale vene armee diskrediteerimise eest 10 tuhande rubla suuruse trahvi. Põhjus oli selles, et 24. veebruaril 2025, venemaa täiemahulise sissetungi Ukrainasse alguse aastapäeval, osales Vassiljeva Gostinõi Dvori lähedal üksikpiketil. Tema käes oli plakat, millel oli kiri: „Inimesed, lõpetage sõda! Meie vastutame rahu eest planeedil Maa.” Naist kinni ei peetud, kuid politsei koostas protokolli ja juhtum anti kohtusse.
15. Rjazani garnisoni sõjaväekohus mõistis süüdi 37-aastase anarhisti Ruslan Sidiki, kes on venemaa Föderatsiooni ja Itaalia kodanik. Talle määrati 29 aastat vangistust range režiimiga vanglas artiklite alusel, mis käsitlevad terroriakti toimepanemist grupi osana, lõhkeainete valmistamist grupi osana, uue terroriakti ettevalmistamist ja pommi loomiseks ettevalmistamist.
Meest süüdistati ka terroristliku tegevuse õpetamises ja lõhkeainetega kaubitsemises, vahendab Mediazona. Prokuratuur nõudis kostjale 30 aastat maksimaalset turvalisust ning ta väitis, et teda pärast vahistamist piinati.
Kohus nõustus uurimisega, et Sidiki lasi rongi õhku ja osales Rjazani lähedal asuva sõjaväelennuvälja rünnakus Ukraina eriteenistuste korraldusel. Kostja ei eitanud seda, väites kohtus, et kavatses venemaa sõjalise infrastruktuuri halvata. Uue plahvatuse ettevalmistamise ja terrorismi väljaõppe süüdistusega Lätis ja Türgis ta aga ei nõustunud, öeldes, et on masenduses ega plaani teisi rünnakuid.
Enne karistusasutusse üleviimist veedab Sidiki vanglas üheksa aastat. Lisaks vangistusele piirati tema vabadust kaheks aastaks ja talle määrati 2 miljoni rubla suurune rahatrahv. Lisaks määrati Sidiki poolt mahajäetud kvadrokopterile otsa sõitnud KamAZ-veoki juhile 250 tuhande rubla suurune hüvitis ning plahvatuse tõttu rööbastelt maha sõitnud rongi juht saab 300 tuhat rubla. Juhiabilise hüvitiseks määrati 350 tuhat rubla. Kohus otsustas ka, et venemaa Raudteele tuleb hüvitist määrata 3,6 miljonit rubla, Rosagrotransile 13,2 miljonit rubla ja rööbastelt maha sõitnud rongis olnud väetiste tootjale 38,1 miljonit rubla.
Sidiki advokaat palus kohtul tunnustada tema klienti sõjavangina Genfi konventsiooni alusel, mis laiendab seda staatust vaenlase territooriumil asuva organiseeritud vastupanu liikmetele. Oma lõppsõnas luges Rjazanis elektrikuna töötanud Sidiki ette anarhist Nestor Mahno luuletusest pärit nelinurkse refrääni: „Ma viskasin end pea ees lahingusse.”
16. Lühiuudised
Eile sai koju 52 Ukraina merejalaväelast – kangelased, kes seisid 2022. aastal Mariupoli kaitsmisel.
President Zelenski teatas, et Türgis kokkulepitud 1000 vangi 1000 vastu vahetamise osana on 390 ukrainlast koju naasnud. Nende hulgas on 270 sõjaväelast (AFU, merevägi, õhurünnak, territoriaalkaitse, rahvuskaart, piirivalve) ja 120 tsiviilisikut. Lähipäevil on oodata rohkem vahetusi.
Ukraina piirivalveteenistus teatab, et kaheksa Afganistani kodanikku üritasid ebaseaduslikult Valgevenest Rivne oblasti kaudu Ukrainasse siseneda. Üks üritas põgeneda, kuid peeti kiiresti kinni. Võimud töötavad võimalike vahendajate tuvastamise nimel.
Uus Ukraina ründedroon „Batjar” on jõudnud tootmisse – see on võimeline lendama üle 800 km. See 16 kg kaaluv bensiinimootoriga mehitamata õhusõiduk kannab oma pikamaaversioonil 18 kg kaaluvat lõhkepead.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
