Sõja ülevaade: 1184. päev – palju edenemisi läks kirja
Avaldatud: 22 mai, 2025
https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 22. mai 2025:
kuidagi palju edenemisi kirja läks, mõned neist küll paar päeva vanad.
1. Sajus muutusi polnud.
2. Läks venemaal jälle palavaks.
3. Kursk/Belgorod: vist muutusteta.
4. Harkiv: Ukraina omad Vovtša jõe lõuna kaldale suruti ja miskit paljut vene pool siin suunal koondavat.
5. Kupjansk-Kreminna: lõunapoolne sillapea jätkas lainenemist.
6. Siversk: Verhnokamjanski on tervenisti vene poole kontrolli all ja kaugus Siverski linnast vaid 4 km.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: põhja suunas kombits end üha edasi surub ja pisu on tõusnud mured ka keskmises lõigus läänesuunaliselt.
9. Lõunarinne: üks samm edasi hallis alas vene pool sai.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaal on jäänud vähem kui 30 aastaks naftat.
12. venemaa armee edasiliikumine aeglustus kolm korda, hoolimata putini nõudmisest vallutada rohkem territooriumi.
13. putini nõunik: NSVL eksisteerib seaduslikult edasi.
14. Autoturu kokkuvarisemise tõttu kaotab eelarve sadu miljardeid rublasid.
15. kreml otsustas mitte kritiseerida USA-d uue raketitõrjesüsteemi pärast.
16. Suurbritannia ja USA hoiatavad, et venemaa valmistub küberrünnakuteks Ukrainat abistavate organisatsioonide vastu.
17. Lühiuudised
Rünnakute arvu langus koos kaotustega arvu kahanemisega on hakanud siiski tooma vene poolele edusamme. Tundub, et see tihe väikeste gruppidega mitmetes lõikudes konveierina surumine on hakanud kurnama lõiguti Ukraina kaitset. Põhjuseks võib olla nii võitlejate väsimine, sest keegi ei suuda ööpäev tihedalt tööd teha, pole ka nii palju vahendeid kõigi soldatite likvideerimiseks ning seda kõike peab tegema tugeva liugpommide, kaudtule ja kamikaze droonide sajus. Jah, näeb tsikleid ka öösel rünnakule minemas. Jalaväemiin on selle vastu kõige odavam vahend, aga sedagi on palju vaja. Õnneks pole see enamus rindel, vaid mõned lõigud sellega silma paistavad.
Jätkuvalt arvamusel, et vene pool koondab soomust ja ei imesta, kui planeeritakse kombineeritud suuremat pealetungi soomus koos tsiklite gruppidega.
1. CNN avaldas pealtkuulatud kõned, mis paljastasid venemaa vägede juhtimise Ukraina sõjavangide hukkamisele: „Võtke komandör kinni, tapke teised.” Need julmused pandi toime eelmise aasta lõpus ning praegu on käimas üle 20 uurimise kõrgemate komandöride korraldusel toimunud sõjavangide hukkamiste kohta.
2. Eile öösel ründas Ukraina Orjoli oblastis asuvat Bolhovi pooljuhtide tehast. Esialgsed kaadrid näitavad tõsist kahju.
Ukraina droonide müra on kuulda mitmes Venemaa piirkonnas. Moskva linnapea on juba öelnud, et väidetavalt tulistati alla 27 Ukraina drooni. Ukraina mehitamata õhusõidukid (UAV-d) on teadete kohaselt teel Moskva oblastisse ja on seal juba aktiivsed. Mehitamata õhusõidukite tegevust on registreeritud ka Tuula, Rjazani, Kaluuga, Orjoli ja Lipetski oblastis.
3. Kursk/Belgorod: muutusi rindejoones ei tuvastanud ja no ei suuda sellest sõjaudust läbi tungida.
4. Harkiv: Vovtšanski linnas on suutnud vene pool lõpuks Ukraina omad surunud Vovtša jõe lõunakaldale.
Ukraina väed teatavad vene vägede koondumisest riigipiiri lähedale Harkivi suunal – see on võimalik märk ettevalmistustest uuteks rünnakuoperatsioonideks, ütles „Hartija” üksuse staabiülem.
5. Kupjansk-Kreminna: kipub see lõunapoolsem sillapea ikka veel lainema ja põhjaküljes üks samm edasi saadi ning Luganski oblastis on jäänud vene poolel veel vallutada väga väike lõik, vist isegi alla 1%.
6. Siversk: eilseks suutis vene pool lõpuks saada enda kontrolli alla Verhnokamjanski asula lääneserva ja siit on Siverski linnani on 4 km ja kahjuks on see ilma suuremate reljeefita avarad põllumaastikud ühe ida-läänesuunalise suure maanteega, sestap pigem soodustab vene pealetungi jätkamist jõudmaks Siverskini, kui just hea seire ning tihe drooni ja kaudtuleüksuste koostöö selle võimatuks teevad.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: kahjuks jätkab tasapsi pärmitaigna sarnast kerkimist Pokrovski-Tšassiv Jari vahel põhjasuunaline vene kombits ning järjest suuremasse ohtu satud kogu sealt idasuunas olev sektor koos Tšassiv Jari, Kostiantõnivka ja Toretski linnaga ning võimalik kaotatava ala suurus on kasvanud juba 30×20 km suuruseks. Lisaks tõuseb Pokrovski ümberpiiramise oht. Pisu on küll sarnasust Pokrovskist edelas asuva kombitsa varasema edenemisegaa, mille suutsid Ukraina omad lõpuks stoppata ja isegi pisu vene poolt tagasi lükata. Eks näis, kas juhtkonna vahetus selles sektoris parandab Ukraina kaitsevõimet.
Sektori keskmises lõigus hakkab üha enam muret tegema ikka seal hallis alas olevate vene uute possade eluea tõus ja suruvad sellega juba pisu järjekindlamalt Ukraina üksusi lääne suunas. Eks üheks põhjuseks võib-olla tihe väikeste jalaväe või mootorratastega gruppide tihe konveier ja ei jagu iga soldati jaoks drooni ning Ukraina kaudtuleüksusisgi vene pool oma kamikazedroonidega jahib.
9. Lõunarinne: vene poole väike edasiliikumine Velõka Novosilkast põhja pool Komari ja Odradne suunas ja põhjuseks sama mure, mis Donetski sektori keskmises lõigus. Mujal rahulikum.
10. Herson: muutusteta.
11. Naftaõitseng, milles venemaa on elanud eelmise sajandi keskpaigast saati, müües välismaale „musta kulda” ning ostes vastutasuks tehnoloogiat ja tarbekaupu, läheneb murettekitava kiirusega oma lõpule. vene Föderatsiooni tõestatud naftavarudest jätkub vaid 26 aastaks tootmiseks, ütles loodusvarade ministeeriumi juht aleksandr kozlov kolmapäeval Riigiduumas valitsuse tunnil.
RIA Novosti tsiteeritava kozlovi sõnul on venemaa naftavarude kogumaht hinnanguliselt 31 miljardit tonni. Kuid ainult kolmandik neist on kasumlikud – 13 miljardit tonni. Praegu pumpavad naftakompaniid igal aastal maapõuest välja umbes 500 miljonit tonni naftat. Lisaks tõestatud varudele on venemaa territooriumil 95 miljardit tonni „naftavarusid”, ütles kozlov. „Kuid eripära on see, et märkimisväärset osa neist on raske kätte saada,” selgitas minister.
Valitsuse poolt aprillis heaks kiidetud energiastrateegia aastani 2050 kohaselt võib naftatootmine riigis lähiaastatel kiiresti vähenema hakata. Inertsiaalse stsenaariumi korral väheneb see praegusest 530–540 miljonist tonnist aastas 477 miljoni tonnini 2036. aastaks ja 287 miljoni tonnini 2050. aastaks. Sel juhul tuleb naftaeksporti vähendada kolm korda – 234 miljonilt tonnilt 79 miljoni tonnini aastas. „Stressistsenaariumi” korral, mis hõlmab lääneriikide sanktsioonide suurenemist ja maailma kiirenenud üleminekut süsivesinikelt, toodab venemaa 2050. aastaks vaid 171 miljonit tonni naftat aastas – kolm korda vähem kui praegu. Ja ekspordiks ei jää üldse midagi: selle maht langeb nullini.
Strateegia kohaselt vajab riik vähemalt praeguse naftatootmise taseme („sihtstsenaarium”) säilitamiseks märkimisväärseid investeeringuid ja „tehnoloogilise suveräänsuse“ saavutamist. Kokku on dokumendi kohaselt vaja „välja vahetada” üle 1500 „kriitiliselt vajaliku seadme”. Loodusvarade Ministeeriumi hinnangul ületab imporditud puurimisseadmete ja kaevandamiseks mõeldud analüütilise tarkvara osakaal riigis praegu 90%. Lisaks imporditakse endiselt 50% kaevandusettevõtete poolt kasutatavast kaevandusvarustusest ja 30% maapealse geofüüsika varustusest. Veidi väiksem sõltuvus maakide tehnoloogiliseks uurimiseks vajalike seadmete (20%) ja puurkaevude uurimiseks vajalike geofüüsikaliste seadmete (10%) impordist.
12. 2025. aastal on venemaa väed Ukrainas saavutanud vaid väikeseid territoriaalseid edusamme, hoolimata putini ambitsioonist saavutada aasta lõpuks täielik kontroll nelja osaliselt okupeeritud Ukraina piirkonna – Luhanski, Donetski, Zaporižja ja Hersoni – üle. Bloomberg teatab sellest, viidates analüütilise projekti DeepState andmetele.
Nende andmete kohaselt on venemaa armee alates 2025. aasta jaanuarist vallutanud vaid 0,15% Ukraina territooriumist. Ida-Ukraina pealetungi tempo on 2024. aasta lõpuga võrreldes kolmekordistunud. Kui tol ajal liikusid vene väed edasi umbes 125 ruutkilomeetrit nädalas, siis nüüd on see näitaja langenud 41 ruutkilomeetrini nädalas. Vaatamata arvulisele ülekaalule on venemaa relvajõud putini sõjaliste eesmärkide saavutamisest veel kaugel, märgib agentuur.
Carnegie rahvusvahelise rahu fondi vanemteadlase Eric Chiaramella sõnul pole putini veendumusel, et ta suudab kiiresti kõik neli piirkonda enda valdusse võtta, reaalsuses mingit alust. Ta märkis, et Ukraina võimas kaitse võimaldab Ukraina relvajõududel pealetungi ohjeldada, mille tulemusel saavutab venemaa vaid „kohalikke taktikalisi edusamme”.
Varem ütlesid kremlile lähedased allikad Bloombergile, et putin on endiselt kindel vene armee võimes murda läbi Ukraina kaitseliinide ja vallutada kõik nõutud territooriumid selle aasta lõpuks. Agentuuri allikate sõnul on putin valmis pikaleveninud sõjaks ega võta tõsiselt ohtu lääneriikide sanktsioonide suurenemisele.
Samal ajal, venemaa kaitseministeeriumile lähedase Bloombergi allika sõnul, on isegi venemaa kaitsesüsteemi sees kahtlusi, kas putini seatud eesmärgid on saavutatavad. Tema sõnul muudab Ukraina droonide kasutamine ulatuslikud ründeoperatsioonid mitte ainult keeruliseks, vaid ka ülemäära kulukaks. Lääne sõjandusanalüütikud jagavad sarnast seisukohta. Seega ütles Rahvusvahelise Strateegiliste Uuringute Instituudi maismaa sõjapidamise vanemekspert Ben Barry, et „kui Ukraina kaitse peaks kokku kukkuma, oleks venemaal tõepoolest eelis, kuid praegustes tingimustes on selline stsenaarium äärmiselt ebatõenäoline”.
Sõjauuringute Instituudi (ISW) analüütikute hinnangul on 2025. aasta maiks venemaa kontrolli all vähem kui 20% Ukraina territooriumist. See arv hõlmab Krimmi, samuti DPR-i ja LPR-i territooriume. Peaaegu kõik need territooriumid okupeeriti aga täiemahulise sissetungi esimestel nädalatel ehk 2014. aastal. Pealetungi haripunktis 2022. aastal kontrollis vene armee kuni 27% Ukraina territooriumist.
Praegu on Reutersi ISW andmetel põhinevate arvutuste kohaselt venemaa vägede kontrolli all peaaegu kogu Luhanski oblast, samuti umbes 70% Donetski, Zaporižja ja Hersoni oblastist. 2024. aasta jooksul läks venemaa kontrolli alla 4168 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumi – enamasti maapiirkonnad ja hõredalt asustatud alad.
Need „edud” saavutati aga kõrge hinnaga. ISW andmetel kaotas vene armee samal perioodil umbes 420 tuhat inimest (hukkus või sai haavata), mis on umbes 102 inimest iga vallutatud ruutkilomeetri kohta. Kõige intensiivsem võitlus toimus 2024. aasta septembrist novembrini, mil venemaa saavutas 56,5% oma aasta võitudest, kaotades samal ajal 125 800 sõdurit.
13. Peterburi rahvusvahelisel õigusfoorumil (SPILF) teatas venemaa presidendi nõunik anton kobjakov, et Nõukogude Liit „õiguslikust vaatepunktist eksisteerib endiselt”. Tema sõnul on sarnast seisukohta juba ammu väljendanud „põhiseadusõiguse eksperdid”, sealhulgas välismaised. „Miks nad seda ütlevad? Nad ütlevad seda seepärast, et rikuti NSV Liidu niinimetatud laialisaatmise protseduuri. Kui Rahvasaadikute Kongress, tuntud ka kui Nõukogude Kongress, lõi NSV Liidu 1922. aastal, siis tuli see laiali saata samade saadikute kongressi otsusega,” selgitas kobjakov.
Nõunik seadis kahtluse alla ka 8. detsembril 1991 allkirjastatud Belovežje lepingute õigusliku kehtivuse. „Aktid ratifitseerisid hiljem vene NFSV, Ukraina NSV ja venemaa NFSV ülemnõukogud ning see ei kuulunud üldse nende pädevusse,” rõhutas ta. Samal ajal nimetas Kobjakov omaenda õiguslikule loogikale tuginedes venemaa sissetungi Ukrainasse „siseprotsessiks”. „Kui NSV Liitu ei läinud laiali, siis loogiliselt ja juriidilisest vaatepunktist selgub, et Ukraina kriis on sisemine protsess,” ütles ta.
Idee, et NSVL väidetavalt eksisteerib edasi, on vandenõu ringkondades juba pikka aega olnud. 2000. aastate alguses tekkis selle kontseptsiooni ümber mitu liikumist, mille osalejad nimetasid end „NSVL kodanikeks”. Muuhulgas keeldusid nad tunnustamast venemaa dokumente, sooritamast sõjaväeteenistust ja maksmast kommunaalmakseid. 2022. aastal tunnistas venemaa justiitsministeerium liikumise „NSVL kodanikud” ekstremistlikuks ja lisas selle vastavasse nimekirja. Samal aastal mõisteti liikumise juht Sergei Taraskin kaheksaks aastaks vangi äärmusorganisatsiooni loomise eest.
putin on varem mitmel korral väljendanud kahetsust Nõukogude Liidu lagunemise pärast. Eelkõige nimetas ta seda sündmust „20. sajandi suurimaks geopoliitiliseks katastroofiks”.
14. Autode impordi vähenemine toob kaasa kahjusid mitte ainult autotootjatele ja müüjatele, vaid ka eelarvele. Seetõttu eeldab venemaa tööstus- ja kaubandusministeerium sel aastal taaskasutustasu tulude vähenemist 200 miljardi rubla võrra, teatas minister anton alikhanov riigiduumas. Eelarvemuudatused näevad ette ringlussevõtu tasu tulu veelgi suuremat vähendamist: ringlussevõtu tasu tuluks eeldatakse nüüd 1,6 triljonit rubla. varem planeeritud 2 triljoni rubla asemel (kuid pole täpsustatud, millist tüüpi seadmete puhul).
Autode müük ja tarned venemaal kukkusid kokku just seetõttu, et alates 2024. aasta oktoobrist tõusis ringlussevõtu tasu (summa sõltus auto tüübist) ja seejärel indekseeriti see jaanuarist. Enne seda import hüppas (sõiduautode eksport Hiinast venemaale kasvas 2024. aastal 30,5%, rekordilise 15,2 miljardi dollarini), müüjad täitsid laod maksimaalselt ja seejärel kukkusid kokku. Koos sellega vähenesid ka ringlussevõtu tasudest saadavad tulud.
Avtostati andmetel vähenes jaanuaris-aprillis venemaal sõiduautode müük 2024. aasta sama perioodiga võrreldes 25,4%, kergete tarbesõidukite müük 16% ja raskeveokite müük 51%. Turuosalised loodavad valitsuse toetuse tõttu aasta teises pooles osalist „olukorra stabiliseerumist ja turu korrigeerimist”, ütles Euroopa Ettevõtete Assotsiatsiooni (AEB) tootjate komitee juht Aleksei Kalitsev.
Aga riigil pole praegu aega autoturgu toetada. Naftahindade langus ja rubla tugevnemine sundisid valitsust eelarveparameetreid läbi vaatama: uues versioonis vähendati nafta- ja gaasitulusid 2,6 triljoni rubla võrra. Kuid sõja tõttu on vaja üha rohkem raha ning kulud on suurenenud 826 miljardi rubla võrra. Selle tulemusel on eelarves olev „auk” kasvanud enam kui kolmekordseks: puudujääk on suurenenud 1,2 triljonilt rublalt 3,8 triljonile rublale. Rahandusministeerium nõuab tööstus- ja kaubandusministeeriumilt kulude „optimeerimist ringlussevõtu tasust „puudujääva” summa – umbes 200 miljardi rubla – võrra, kurtis alihanov.
Aasta alguseks oli ladudesse kogunenud sadu tuhandeid autosid ja kümneid tuhandeid veoautosid. Veebruaris hindas AvtoVAZ-i president Maksim Sokolov sõiduautode parki enam kui 500 tuhandele, millest 100 tuhat olid Ladad. Ja märtsi lõpus rääkis KAMAZ-i tegevjuht Sergei Kogogin 40 tuhandest müümata Hiina veoautost ja veel 20 tuhandest sõidukist, mis on samuti enamasti Hiina päritolu ja mille kliendid liisingufirmadele tagastasid. Kokku on see võrreldav aastamüügiga, märkis ta: „Te ei pea üldse midagi tootma, kõik need masinad on juba olemas. Esmakordselt müüvad edasimüüjad oma ladudest rohkem seadmeid, kui nad meilt ostavad.”
Varud müüakse järk-järgult maha, kuid alles on kaks korda rohkem, kui edasimüüjatel tavapäraseks tegevuseks vaja läheb, märkis Avtostati tegevjuht Sergei Tselikov. Aprilli alguses hindas ta eelmise aasta sõiduautode varu vähemalt 350 tuhandele ühikule.
Kõrged intressimäärad takistavad ka nende müüki. alihanov usub, et see on peamine põhjus turulangusele ja ringlussevõtumaksust saadavate eelarvetulude „märkimisväärsele vähenemisele”. Enne tasu tõusu hüppeliselt kasvanud autolaenude väljastamine elanikkonnale on taas langenud ning ettevõtete jaoks on ka liisingumaksed muutunud kättesaamatuks.
15. Moskva ei ole USA plaanidele luua uus raketitõrjesüsteem nimega Kuldne Kuppel vastu vaielnud. Nagu venemaa presidendi pressisekretär dmitri peskov teatas, on sellise süsteemi väljatöötamine Washingtoni ainuüksi siseasi ja seda saab õigustada võimaliku raketiohuga. „See on Ameerika Ühendriikide suveräänne asi. Kui nad usuvad, et raketioht on olemas, siis loomulikult arendavad nad raketitõrjesüsteeme,” kommenteeris peskov (tsiteeris RBC).
Samal ajal väljendas Hiina vastupidiselt muret ambitsioonika Ameerika projekti pärast ja kutsus Ameerika Ühendriike üles selle elluviimisest loobuma. Hiina välisministeeriumi pressiesindaja Mao Ning ütles, et Kuldse Kupli süsteemi arendamine on vastuolus 1967. aasta kosmoselepingu sätetega ja ohustab globaalset stabiilsust, teatas Global Times. „Me kutsume Ameerika Ühendriike üles loobuma globaalse raketitõrjesüsteemi arendamisest ja kasutuselevõtust, astuma konkreetseid samme suurriikide vahelise strateegilise vastastikuse usalduse tugevdamiseks ja säilitama globaalset strateegilist stabiilsust,” rõhutas Mao.
Peking usub, et projekt hõlmab USA sõjalise kohaloleku ulatuslikku suurendamist kosmoses, sealhulgas orbitaalsete pealtkuulajate paigutamist. Hiina välisministeeriumi hinnangul on süsteemil „selge ründav potentsiaal” ja see rikub rahvusvahelises õiguses sätestatud kosmose rahumeelse kasutamise põhimõtteid. Hiina pool hoiatab, et Kuldse Kupli projekti elluviimine võib suurendada kosmose militariseerimise ohtu ja provotseerida uue võidurelvastumise.
USA president Donald Trump teatas varem, et tema administratsioon valis Kuldse Kupli raketitõrjesüsteemi projekti, et kaitsta Ühendriike võimalike Hiina ja venemaa raketirünnakute eest. Projekt hõlmab suuremahulise orbitaalse infrastruktuuri kasutuselevõttu, mis võib hõlmata sadu satelliite. Need kosmoseaparaadid peaksid täitma rakettide varajase avastamise, trajektooride jälgimise ja potentsiaalselt vaenlase rakettide katkestamise missioone.
Nagu Trump ise märkis, peaks uus süsteem tööle hakkama enne tema presidendiameti lõppu jaanuaris 2029. Ta lisas ka, et Kanada on avaldanud huvi projektis võimaliku osalemise vastu.
Pentagon teatas omakorda mai keskel, et järgmise kümne aasta jooksul omandavad venemaa ja Hiina tõenäoliselt tuumaraketid, mis on võimelised liikuma Maa madalal orbiidil ja jõudma USA territooriumile palju kiiremini kui klassikalised mandritevahelised ballistilised raketid (ICBM-id). Nagu rõhutas USA kaitseministeerium, tuleb seda tegurit Kuldse Kupli projekteerimisel arvesse võtta.
Donald Trump allkirjastas 2025. aasta jaanuaris korralduse alustada tööd uue raketitõrjesüsteemi kallal, mis sarnaneks Iisraeli Raudkupliga.
16. Suurbritannia ja tema liitlased, sealhulgas USA, Prantsusmaa ja Saksamaa, on andnud ühise hoiatuse venemaa sõjaväeluure koordineeritud pahatahtliku küberoperatsiooni kohta. Kampaania sihtmärkide hulka kuuluvad organisatsioonid, mis pakuvad abi Ukrainale. „See venemaa sõjaväeluure poolt läbiviidud pahatahtlik kampaania kujutab endast tõsist ohtu sihtmärkidele, sealhulgas neile, kes on seotud Ukraina toetamisega,” ütles Suurbritannia riikliku küberjulgeolekukeskuse (NCSC) operatsioonide direktor Paul Chichester Reutersi andmetel.
NCSC andmetel on rünnakud olnud suunatud ka logistika- ja tehnoloogiasektoris tegutsevatele ettevõtetele, kaitsetöövõtjatele, IT-ettevõtetele, meresadamatele, lennujaamadele ja lennujuhtimissüsteemidele mitmes NATO liikmesriigis. Hoiatus sisaldab soovitusi viivitamatuks tegutsemiseks riskide vähendamiseks. „Soovitame tungivalt, et organisatsioonid vaataksid dokumendis esitatud ohuteabe ja reageerimissammud hoolikalt läbi, et tagada oma võrkude kaitse,” lisas Chichester.
Selle aasta aprillis süüdistasid Prantsuse võimud venemaa relvajõudude peastaabi luuredirektoraati (GRU) osalemises riigi territooriumil toimunud küberrünnakute seerias, mis Prantsuse välisministeeriumi andmetel on jätkunud viimase kümnendi jooksul. Vastutus pandi häkkerigrupile APT28, tuntud ka kui Fancy Bear. Nagu märgitud, on see struktuur varem korraldanud rünnakuid valitsuse ressursside vastu Ameerika Ühendriikides ja Euroopa riikides. Prantsuse välisministeeriumi andmetel on APT28 alates 2021. aastast rünnanud umbes kümmet organisatsiooni, sealhulgas kaitse-, finants- ja majandussihtmärke. Lisaks olid sihtmärkide nimekirjas valitsusasutused, eraettevõtted ja spordirajatised.
Samal kuul teatasid ka Holland venemaa küberstruktuuride kasvavast ohust. Riigi sõjaväeluure- ja julgeolekuteenistuse (MIVD) aastaaruandes märgiti, et 2024. aastal korraldasid vene häkkerid esimest korda rünnaku valitsusasutuse vastu. Kuigi sissetung tõrjuti tagasi, on Hollandi pool registreerinud ettevalmistusi teisteks katseteks, ütles MIVD direktor viitseadmiral Peter Resink. Tema sõnul üritasid ründajad tungida ka kriitilistesse infrastruktuurisüsteemidesse – neid tegevusi nähti tõenäoliselt võimaliku sabotaaži eelmänguna ja nende eesmärk oli häirida abitarneid Ukrainasse. Lisaks ründasid venemaa küberoperaatorid MIVD andmetel ühistranspordirajatisi ja erakondade veebisaite, et raskendada kodanike osalemist Euroopa Parlamendi valimistel.
Nagu Hollandi luureraport välja toob, on lääneriigid viimastel aastatel silmitsi seisnud kasvava hübriidohtude lainega venemaalt ja Hiinast. Mõjutamise meetodid muutuvad üha agressiivsemaks ja mitmekesisemaks – küberrünnakutest ja spionaažist kuni kriitilise infrastruktuuri toimimise füüsilise sekkumiseni, desinformatsioonikampaaniateni ja valimisprotsessidesse sekkumiseni. Selliste tegude eesmärk on destabiliseerida lääneriikide siseolukorda, nõrgestada toetust Ukrainale ja õõnestada usaldust demokraatlike institutsioonide vastu.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
