Sõja ülevaade: 1183. päev – ühtki rindejoone muutust ei tuvastanudki
Avaldatud: 21 mai, 2025
https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 21. mai 2025:
ühtki rindejoone muutust ei tuvastanudki ja hind „mitte millegi” eest ikka kõrge. Kas Valge Maja juhtkond tahab putiniga majandusdiili teha?
1. Muutusteta ilmas.
2. Miskit Krimmis ja uus häkkerirünnak.
3. Kursk/Belgorod: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: survet jagus, rindejoone muutusi mitte.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaal on laste saamisest keeldujate osakaal putini 20 valitsemisaasta jooksul kolmekordistunud.
12. Talibani esindaja rääkis vene ametnikele kuidas vanglaid ehitada ja inimõigusi kaitsta.
13. Pärast kümnete miljardite dollarite suuruste investeeringute blokeerimist loodavad vene võimud riigile kuuluvatesse ettevõtetesse meelitada välismaist raha.
14. Pärast putini ja Trumpi kõnelusi hakkas medvedjev Läänt hirmutama maailmasõja ja inimkonna hävitamisega.
15. Trump keeldus toetamast venemaa-vastaseid sanktsioone, kuna soovib putiniga äritehinguid sõlmida – NYT.
16. Ka ukrainlased teevad mootorrattaüksusi.
17. Lühiuudised
vene ajakirjanikud on paljastanud deserteerumise eest süüdistatavate sõdurite nimekirjad. Andmete kohaselt on ligi 50 000 okupatsiooniväelast tagaotsitavaks kuulutatud deserteerumise või oma üksustest loata puudumise tõttu.
Ikka saab tänu vene soldatite vangilangemise järgselt infot olukorrast vene üksustest. Kui vahepeal liikus infot, et vähemalt kaks kuud käib uute värvatud soldati treening, enne kui nad Ukrainasse rindele saadetakse, siis kipub see aeg olema 2 nädalat ja olenemata üksusest see värske mass rünnakule saadetakse ehk siis tihti vana seltskond hoiab end alles ja ei kipu minema eluga riskima.
Palju märke näitab, et vene pool valmistub suuremaks surveks, sest järjest väiksemate üksustega rünnatakse ja tihe rinde pommitamine jätkub. Enamasti saab nende väiksemate gruppide rünnakutega Ukraina hästi hakkama. Loodan, et Ukraina suudab piisavalt varakult tuvastada koonduvad vene üksused ning lõigud, kus suurem pealetung võib alata. Miski pärast kipub arvama, et see pealetung ei tule ainult ühest suunast ning mõni võib ka olla profülaktilises mõttes, sest ressurssi kordi rohkem kui Ukraina omadel ning üksuste sidumine ülekaalu suuremaks mõjuks võib tuua lõpuks loodetud edu (vähemalt vene kindralite peades). Kõlakaid liigub, et vähemalt sügiseni peaks olema Ukraina omadel relvatuse varudega enam-vähem ok.
Liugpomme 116 ja loodan, et varasemad Ukrainast tulnud infokillud nende suuna mõjutamise võimakusest ikka tõesed on. Kaudtuld keskmiselt aga kamikazedroonide arv jälle üle 3 tuhande tõusis.
1. Kiievis sahedilaine ja sadu kõikjal piiri ja rinde lähistel. Tihedamad sajupilved tiheasustuse kohal.
2. Ukraina väed ründasid okupeeritud Krimmi droonidega. Tulemustest veel infot polnud.
venemaa Föderatsioonis tekkisid ulatusliku häkkerirünnaku tõttu SBIS-i talitlushäired. Umbes 4 miljonit kasutajat kurdavad, et nad ei saa seetõttu dokumente saata ja vastu võtta ega lepinguid allkirjastada. SBIS on elektrooniline dokumendihaldussüsteem.
3. Kursk/Belgorod: hallis alas Sumõ oblastis suudab vene pool korraks oma possasid ette poole nihutada aga mitte pikalt. Pisu siiski Ukraina poolelt kurtmist tuleb, et enamus võimekust vene poolt mõjutada on tänu droonidele, mis annab aimu, et vist mingi osa maaväge on kuhugi mujale nihutatud. Jätkuvalt ei tea täpsemat seisu Kurski oblastis Tetkino kandis ega Belgorodi/Kurski oblasti servades Demidovo kandis.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: rünnakuid jagus, muutusi rindejoones mitte. Seni tuleb ka kõlakaid, et Ukriana teeb lõiguti vasturünnakuid.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta. Kuna vene pool on aktiveerinud paatidega toimetamist Dnepri deltas, siis vähemalt üks paat jõudis enne õhku lendamist peaaegu Ukraina poolse kaldani ning hetkel tundub, et kand on maha saadud vähemalt ajutiselt ka ühel Dnepri põhjapoolsema lisajõe ääres asuval saarel. Seni pole saartel vene possadel pikka pidu olnud. Eks pisu ebamugavust on aga suurt dessanti koos soomusega üle Dnepri siiski ei usu.
11. venelaste arv, kes ei plaani lapsi saada, on putini kahe valitsemisaasta jooksul kolmekordistunud. Sellest teatas VTsIOM, viidates läbi viidud uuringu tulemustele. Seega, kui 2005. aastal küsimusele „Mitu last teie arvates teie peres võiks olla (võttes arvesse juba olemasolevaid)?” Vaid 6% vastanutest ütles, et nad ei plaani lapsi saada, kuid 2025. aastal ulatus see näitaja 18%-ni.
Samuti on vähenenud nende arv, kes soovivad abielluda laste saamise nimel. Kui 2005. aastal märkis 39% vastanutest abiellumise peamise motivatsioonina paljunemist, siis 2025. aastal tegi seda vaid 25%, teatab VTsIOM. Samal ajal on aga tugevnenud teine motiiv: religioossete või rahvuslike traditsioonide järgimine. Nende arv, kes soovivad abielluda „sest nii see tehakse”, on 20 aastaga kolmekordistunud.
Nende meeleolude taustal jätkab sündimus venemaal langust. Ei abordipiirangud, „traditsiooniliste väärtuste” propaganda ega putini üleskutsed „sünnitada kaheksa last” pole veel käegakatsutavat mõju avaldanud. Rosstati andmetel sündis riigis 2024. aastal 1,2 miljonit last, mis on 3,4% vähem kui aasta varem. Näitaja osutus üheks madalamaks venemaa lähiajaloo jooksul: olukord oli hullem alles 1999. aastal. Demograaf Aleksei Rakša juhtis tähelepanu asjaolule, et kui jätta statistikast välja Tšetšeenia ja annekteeritud Krimmi (mida 1990. aastatel arvesse ei võetud), siis muutub praegune sündimus viimase 200 aasta madalaimaks.
2025. aasta alguses jätkas sündimus langust. Ametliku statistika kohaselt sündis riigis jaanuaris-veebruaris 195,4 tuhat last, mis on 3% vähem kui 2024. aasta samal perioodil. Langus oli eriti märgatav veebruaris: vastsündinuid oli 90,5 tuhat, mis on 7,4 tuhat vähem kui eelmise aasta veebruaris (miinus 7,6%). Rosstati teatel langes kogusündimuskordaja, mis kajastab keskmist laste arvu naise kohta, 2025. aasta alguses 1,399-ni, mis on viimase 18 aasta madalaim tase.
12. Talibani kontrolli all oleva Afganistani justiitsministeeriumi juhist Abdul Hakim Shareist sai üks Peterburi rahvusvahelise õigusfoorumi osalejaid, kus osalesid ka kõrged venemaa ametnikud, eelkõige venemaa justiitsminister konstantin tšuitšenko ja tema asetäitja oleg sviridenko. Oma kõnes ütles Sharei, et Afganistanis on loodud „puhas islami õigussüsteem”, mis põhineb šariaadiseadustel ja „Afganistani rahva religioossetel, ajaloolistel ja kultuurilistel väärtustel”. Tema sõnul kaitseb selline mudel täielikult iga inimese õigusi. „Õiglus ja järelevalve vastavalt islami šariaadile tagavad tõe võidukäigu, korruptsiooni kaotamise ja seaduslike õiguste tagamise kõigile, kes neid vajavad,” tsiteerib Fontanka teda.
Sharei märkis ka, et Afganistani vanglad ei ole lihtsalt kinnipidamiskohad, vaid „paranduskeskused”, kus toimub „moraalne, religioosne ja sotsiaalne rehabilitatsioon”. Tema sõnul sisendavad sellised vanglad vangidesse vastutustunnet. Minister rõhutas, et islami põhimõtteid peetakse Afganistanis „pühadeks” ja neil on „kõrgeim väärtus”. Sellega seoses teatas ta, et Kabul on valmis tegema koostööd ainult nende riikidega, kes austavad islami väärtusi, samuti „Islami emiraadi suveräänsust, territoriaalset terviklikkust ja väärikust”.
Shareid peetakse pärast Talibani võimuletulekut 2021. aasta augustis loodud Talibani õigussüsteemi peamiseks ideoloogiks. Tema vaated põhinevad šariaadi absoluutsel ülimuslikkusel ja lükkavad tagasi nii demokraatia kui ka soolise võrdõiguslikkuse.
Pärast USA vägede väljaviimist Afganistanist 2021. aastal haaras Taliban riigis võimu ja moodustas valitsuse, mis kehtestas repressiivsed seadused. Erilist tähelepanu pöörati naiste õiguste piiramisele: kehtestati naiste hariduse keeld, naistel keelati isegi omavahel suhelda ning abielurikkumise korral kasutati taas avalikke hukkamisi. Taliban taaskehtestas ka kehalise karistuse tava ja lõi osakonna „džihaadi väärtuste säilitamiseks”. Riigi kohtunikud peavad langetama otsuseid üksnes šariaadiseaduse alusel.
Sellest hoolimata on venemaa viimastel aastatel säilitanud Talibaniga töökontakte, kutsudes neid muu hulgas putiniga seotud avalikele üritustele. venemaa välisminister sergei lavrov nimetas varem liikumise esindajaid terve mõistusega inimesteks.
17. aprillil 2024 eemaldas venemaa Ülemkohus Talibani terroriorganisatsiooni staatuse, rahuldades peaprokurör igor krasnovi vastava nõude. Liikumine keelati vene Föderatsioonis ametlikult 2003. aastal terroristliku struktuurina. Pärast seda teatas venemaa välisministeerium oma kavatsusest arendada Afganistaniga vastastikku kasulikke suhteid erinevates valdkondades, sealhulgas võitluses narkokaubanduse ja terrorismi vastu.
Samal ajal ei tunnusta venemaa, nagu enamik maailma riike, endiselt ametlikult Talibani valitsust legitiimseks, sealhulgas inimõiguste süstemaatilise rikkumise ja etniliste vähemuste esindajate võimult kõrvaldamise tõttu. Aprilli lõpus teatas Moskva aga, et tõstab Afganistani diplomaatilise esindatuse taseme suursaadiku tasemele.
13. Eelarveaugu täitmiseks loodab venemaa rahandusministeerium müüa riigile kuuluvate ettevõtete aktsiaid 1 triljoni rubla (10 miljardi euro) eest viie aasta jooksul. Ta loodab selle summa kokku koguda, sealhulgas elanikkonnalt ja välisinvestoritelt. „Ebasõbralike” riikide investorite investeeringud venemaa aktsiatesse ja võlakirjadesse on putini määrusega C-tüüpi kontodel blokeeritud, kuid rahandusministeerium ei ole piinlikkust tundnud: nad on ette valmistanud putini uue määruse eelnõu, mis tagab uutele investoritele võimaluse uut raha välja võtta.
„Dokument on valmis. Loodame, et see avaldatakse peagi… Ma arvan, et järgmise paari kuu jooksul,” ütles rahandusministri asetäitja ivan tšebeskov. „Me räägime sellest, et investoritele, peamiselt portfelliinvestoritele, kes investeerivad venemaa väärtpaberiturule, tagatakse võimalus need vahendid välja võtta ilma igasuguste C-kontodeta, ilma piiranguteta. Sõltumata investori päritoluriigist,” täpsustas ta.
Veebruaris ja märtsis hakkasid esimest korda pärast sõja algust venemaa turule voolama välismaised rahavood. Keskpank märkis alates 2019. aastast rahandusministeeriumi oksjonitel toimunud OFZ-de rekordmahtu (veebruaris 43 miljardit rubla) ja märtsis järelturult ostetud märkimisväärses mahus valitsuse võlakirju (25 miljardit). Turuosalised hindasid välismaalt tuleva raha 200 miljoni dollari suuruseks. venemaa varade hinnad kasvasid lootuses, et sõda lõpeb, ja riskialtimad tegijad püüdsid sellega raha teenida. tšebeskov nimetas seda raha „kauboirahaks”.
Need summad ei ole võrreldavad nendega, mis enne sõda venemaa aktsiaturule investeeriti. Gaidari Instituudi eksperdid hindasid mitteresidentide koguinvesteeringud venemaa aktsiatesse ja võlakirjadesse 192 miljardile dollarile. Kui suur osa sellest on C-tüüpi kontodel külmutatud, pole teada.
venemaa võimud positsioneerivad „ebasõbralike” investorite varade blokeerimist vastusena 300 miljardi dollari suuruste venemaa reservide külmutamisele. C-tüüpi kontodel olevad fondid võivad reservide väljavõtmise korral saada hüvitiseks: keskpanga esimene aseesimees vladimir tšistõhhin nimetas neid vahetusfondiks. Sellest hoolimata usub tšebeskov, et „välismaalaste seas on turu vastu huvi”. Ta seob seda huvi muuhulgas eelseisva börsileminekuga: „Kui meie turul on võimalus raha teenida, siis investorid kasutavad seda ära.”
Teine rahandusministri asetäitja aleksei moisejev on selles samuti kindel: „Investeerimisfondide ja fondivalitsejate juhtidel on väga lühike mälu. Ja see, et nad on külmutatud kontodel oleva raha nullini maha kandnud, ei tähenda sugugi, et nad ei tule uusi väärtpabereid ostma, kui näevad neis investeerimisatraktiivsust.” „Me peame neile lihtsalt tee sillutama,” ütleb moissejev, kes töötas varem Renaissance Capitalis ja VTB-s: „Meie seisukoht ja minu teada ka venemaa Pangal on sama seisukoht – me peame aktsiaturgu võimalikult palju avama. Kes tahab tulla, las tulla, tegemata vahet sõbraliku ja ebasõbraliku vahel.”
moissejev ei nimetanud aktsiaid emiteerivaid riigiettevõtteid, öeldes, et neid on kokku seitse. Erastatud varade järele on nõudlus, sellest piisab kvaliteetse pakkumise tagamiseks, ootab aseminister: „Nõudluse seisukohast on see alati kana ja muna küsimus – hea nõudluse saavutamiseks peab olema hea pakkumine. Kui sul pole midagi osta, siis pole sul nõudlust ka selle järele, mida poes müüakse. Seetõttu loodame muidugi väga, et nõudlust on… meie suurimate ettevõtete järele.”
14. venemaa julgeolekunõukogu asejuht dmitri medvedev teatas eile, et lääneriikide poliitika Moskva suhtes võib esile kutsuda uue maailmasõja. Tema sõnul üritavad geopoliitilised vastased venemaad isoleerida. „Püsiv rahu nõuab kõigi asjaosaliste riikide nõusolekut. Katsed jagada riike eri tüüpideks, isoleerida või demoniseerida geopoliitilisi konkurente – ja me näeme seda seoses oma riigiga –, dialoogi häirimine vihkamist õhutavate loosungite all – see on otsene tee uude maailmasõtta,” ütles ta Peterburi rahvusvahelisel õigusfoorumil (SPILF).
medvedjev tuletas meelde, et eksperdid hindavad globaalse katastroofi tõenäosust kõrgeks. Me räägime sümboolsest “„iimapäeva kellast”, mis näitab aega kuni „tuumasõja ööni”. Aasta alguses liigutasid nad neid ühe sekundi võrra edasi – see on ajaloo kõige ohtlikum näitaja. Julgeolekunõukogu aseesimehe sõnul on selles süüdi tuumariikide vastasseis (ilmselt viidates India ja Pakistani konfliktile), krooniliste globaalsete probleemide süvenemine ja kogu maailmas lõõmavad relvastatud konfliktid. medvedjev ei maininud Moskva sõda Ukrainas.
Oma kõnes Peterburi rahvusvahelisel õigusfoorumil ei unustanud ta ähvardada Kiievi liitlasi, öeldes, et „tahte koalitsiooni” võimalikud rahuvalvejõud muutuvad venemaa vägede õigustatud sõjaliseks sihtmärgiks. „Nende kaunite sõnade taga peitub soov mitte ainult laieneda ja kehtestada okupatsioonirežiim allesjäänud Ukraina territooriumil, vaid ka lõpuks tõmmata kõik osapooled uude, palju ulatuslikumasse sõjalisse konflikti,” ütles medvedjev.
15. New York Times: pärast vestlust putiniga keeldus USA president Donald Trump ühinemast Euroopa Liidu sanktsioonide survega venemaale. Selle asemel on ta andnud märku kavatsusest keskenduda majanduskoostööle Moskvaga, mis võib põhjustada NATO-s lõhe, mida putin on püüdnud luua enam kui kaks aastakümmet. Väljaande andmetel ütles Trump Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja Euroopa juhtidega peetud vestluses, et venemaa ja Ukraina peavad sõjale iseseisvalt lahenduse leidma. See juhtus vaid paar päeva pärast seda, kui ta väitis, et ainult temal ja putinil oli õigus tehing sõlmida.
Kuue aruteludega tuttava ametniku sõnul taganes Trump ka varasematest ähvardustest liituda venemaa-vastaste Euroopa sanktsioonidega. „Tõendid heidavad valgust Trumpi seisukoha muutumisele, mis on teda sisuliselt rahuprotsessist distantseerinud pärast seda, kui ta oli varem lubanud sõda 24 tunni jooksul lõpetada. Kui ta oma seisukohta ei muuda, jätavad esmaspäevased sündmused putinile täpselt selle, mida ta soovis – Ameerika surve lõppu ja NATO lõhenemist – USA ja Euroopa liitlaste vahel, kes väidavad, et jätkavad sanktsioonide kehtestamist.”
Paljude jaoks oli see muutus ootuspärane. Esmalt emotsionaalne kohtumine Zelenskiga Ovaalkabinetis ja seejärel Ameerika suursaadiku tagasiastumine Kiievis. „Trumpi administratsiooni poliitika on algusest peale olnud sihtida ohvrit, Ukrainat, mitte agressorit, venemaad,” kirjutas endine USA suursaadik Ukrainas Bridget Brink.
Valge Maja ametnik ütles NYT-le, et uued venemaa-vastased sanktsioonid võivad kahjustada ärihuve, samal ajal kui Trump püüab ameeriklaste majanduslikke võimalusi maksimeerida. „Euroopa juhid said Trumpiga peetud vestlusest aru, et nad ei tohiks oodata Ameerika Ühendriikide osalemist kremlile suunatud sanktsioonide edasises suurendamises. See oli kannapööre: Trump oli varem sotsiaalmeedias aeg-ajalt venemaad sanktsioonidega ähvardanud. Pärast esmaspäevast telefonikõnet putiniga need lubadused aga kadusid. Ameerika president keeldus nii avalikult kui ka Euroopa juhtidega peetud vestlustes seda ähvardust ellu viimast.”
Trump, kes valimiskampaania ajal väitis, et suudab venemaa ja Ukraina vahel 24 tunniga rahu sõlmida, tunnistas hiljem, et see oli palju raskem, kui ta arvas. Aeglasest edasiminekust ja putini järeleandmatusest pettununa tõstatas ta võimaluse, et USA läbirääkimisprotsessist taganeb. Esmaspäevases postituses tegi Trump selgeks, et soovib end rahuläbirääkimistest distantseerida ja liikuda äritehingute poole venemaaga.
„Sõja lõpetamise tingimused tuleb läbi rääkida kahe poole vahel, nagu peakski, sest ainult nemad teavad üksikasju,“ kirjutas Trump. Seejärel vihjas ta oma tegelikule eesmärgile – Washingtoni ja Moskva suhete normaliseerimisele. „venemaal on tohutu võimalus luua tohutult töökohti ja rikkust. Selle potentsiaal on piiramatu,” lisas Trump.
Pole täpselt selge, milline suhete normaliseerimine välja näeb, kuid Trump püüab avada Ameerika ettevõtetele juurdepääsu venemaa energiasektorile ja haruldaste muldmetallide turule. putin näib olevat Trumpi ärihuvidest hästi teadlik, seega keskendus ta suure osa nende vestlusest võimalikele majandussuhetele. Selle tulemusel liigub Euroopa uute sanktsioonide suunas, samas kui Ameerika Ühendriigid on seevastu valmis liikuma vastassuunas, püüdes Ukrainast mööda hiilida ja süvendada koostööd venemaaga.
See ongi seesama NATO-sisene lõhe, mida putin on kaks aastakümmet püüdnud tekitada ja ära kasutada. Läbirääkimistel osalenud Euroopa ametnik ütles, et Trumpil polnud kunagi kavatsust liituda venemaa-vastaste sanktsioonidega, kui putin relvarahu tagasi lükkab. Ametniku sõnul olid tema ähvardused enamasti lavastatud.
16. 425. rünnakrügemendil „Skala” on nüüd Ukraina relvajõudude esimene rünnakmootorrataste kompanii, mille peamine ülesanne on kiire läbimurde abil positsioonide hõivamine. Allikas: „Sõjavägi”, 425. rünnakurügemendi „Rock” sõnum: „Treeningu ajal veetsid võitlejad sadu tunde rooli taga ja harjutasid liikvel olles laskmist, tulistades tuhandeid padruneid. Selle tulemusel on meil kaasaegne „ratsavägi”, mille peamine ülesanne on kiiresti läbi murda vaenlase positsioonidele, läbi viia rünnakuoperatsioone ja kiiresti muuta rünnaku suunda.”
Üksus avaldas ka video mootorrattarünnakuüksuste väljaõppest. Videos liiguvad nad „parves”, istudes korraga kahekaupa mootorrattal. Üks on juht, teine tulistaja. „Sõjavägi” märgib, et venelased on mootorrattarünnakuid kasutanud juba aasta aega. „vene vägede rünnakuoperatsioonides mootorrataste kasutamise taktika pole uus – see on arenenud vähemalt viimase aasta jooksul, jõudes järk-järgult kvalitatiivselt uuele tasemele, eriti massilise osaluse osas.”
Näiteks 14. aprillil sai teatavaks, et vene väed viisid Donetski oblastis asuva Velõka Novosjolka asula piirkonnas läbi ebaõnnestunud pealetungioperatsiooni, kasutades 41 mootorratast, kirjutab väljaanne.
17. Lühiuudised
Iisrael valmistub ründama Iraani tuumainfrastruktuuri – CNN.
vene agendile esitati Poolas süüdistus Zelenski atentaadi kavandamises – Reuters Pavlo K. arreteeriti aprillis spioneerimise eest. Ta kogus rünnaku planeerimiseks Rzeszów-Jasionka lennujaamas luureandmeid. Teda ootab kuni 8 aastat vangistust.
Münchenis on alanud kõrgetasemeline spioonikohtuprotsess. Kolme venemaa passiga Saksa kodanikku süüdistatakse venemaa luure heaks töötamises – salastatud teabe kogumises ning sabotaaži kavandamises raudteedel ja sõjaväe infrastruktuuril, sealhulgas USA armee Grafenwöhri baasis, kus Ukraina väed treenivad Abramsi tankidel. Üks kahtlusalune olevat Donbassis venemaa vägede heaks võitlenud.
Sel aastal annab Norra Ukrainale ligi 8 miljardit dollarit toetust. Peaminister Zelenski ütles, et nad arutasid energiakoostööd ja investeeringute suurendamist Ukraina droonide tootmisse.
venemaa investeerib märkimisväärselt oma strateegiliste pommitajate laevastikku, et see vastaks suurenenud raketitootmisvõimsusele. Vaatamata sanktsioonidele rahastab kreml vananevate pommitajate, näiteks Tu-95MS, ulatuslikku remonti, samal ajal moderniseerides Tu-160 ja Tu-22M lennukeid ning arendades järgmise põlvkonna PAK DA vargpommitajat.
vene mandritevahelise ballistilise raketi Jars katsetust jälgiti tähelepanelikult. NATO radarid ja kosmoseplatvormid näitasid, et rakett ei lahkunudki starditorust. Vähemalt kuus hiljutist venemaa mandritevahelist ballisti (3 Jarsi, 3+ Sarmati) on rikki läinud või hävinud automaatselt.
venemaa allikate teatel loobutakse A-100 AWACS-lennuki arendamisest, mis pidi asendama A-50. Põhjus: imporditud komponendid pole sanktsioonide tõttu saadaval. AWACS-i katvuse puudumine on venemaa õhujõududele tõsine probleem.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
