Sõja ülevaade: 1182. päev – pisu tihedam ülevaade rindel toimuvast…
Avaldatud: 20 mai, 2025
https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 20. mai 2025:
pisu tihedam ülevaade rindel toimuvast…
1. Sumõ kandist evakueeritakse inimesi.
2. Kuidagi vaikne…
3. Kursk/Belgorod: vist muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: rindejoon muutusteta.
6. Siversk: 300m muutust.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: survet jagus, muutusi mitte.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Pärast Trumpi vestlust putiniga jõudis Euroopa järeldusele, et USA ei ole valmis venemaale suuremat survet avaldama.
12. venemaa rahandusministeerium kutsus keskpanka üles pärast järsku majanduslangust baasintressimäära langetama.
13. venemaa valitsus ja keskpank plaanivad eelarve parandamiseks langetada rubla kurssi 100-ni dollari kohta.
14. Lääne luure: putin saadab NATO piiridele sadu tuhandeid soldateid, kui sõda Ukrainas lõpeb.
15. Lühiuudised
177 vene poole rünnakut ja ikka väga vähe soomust ja ründavad grupid väikesed ehk siis pigem surve langus, mis tundub olevat suurema pealetungi eelne periood. Küll on tuntvat kasv Ukraina ruutmeetri hinnas, eilne päev ja u 1 ruutkilomeeter versus tuhat surnut/haavatut ehk siis kipub tahtma jälle Ukraina reitingut +ettevaatlikult optimistlik tõsta. Kaudtule ja muu tagalatoetuselemendi kaotused tõusid jälle rahuldavale tasemele, aga kahjuks pole see avaldanud mõju kaudtulelöökide arvule ning vähendanud kamikazedrooni lennutajaid piisavalt. Liugpommidega siiski tiputaset enam saavutatud pole.
1. Sumõ OVA juht Oleg Grigorov: Sumõ oblastis evakueeriti 202 asulast üle 52 tuhande inimese. Viimase nädala jooksul evakueeriti umbes 2400 inimest. OVA teatel evakueeritakse üle 86 tuhande elaniku 202 asulast Sumõ oblastis. Üle 60% on juba evakueeritud – see on üle 52 tuhande inimese. „Pakume transporti, peavarju ja abi – humanitaarset, rahalist, psühholoogilist.” Lisaks teatas Grigorov, et praegu on piirkonnas elektrita ligi 21 tuhat abonenti ja gaasita üle 10 tuhande. Eks endale on pisu arusaamatu, et selles hullus pommisajus seni elatakse…mõnedest vanematest inimestest võib aru saada aga teised… nii koormatakse kogu avalikku sektorit, kes ka peab riskima, et neil oleks toit, võimalusel meditsiiniabi, elekter jne.
Piiri ja rinde läheduses sademete hulga vähenemist tuvastanud pole.
Esmakordselt tulistas Ukraina droon õhus alla Shahedi drooni. Ukraina „Metsikute Herilaste” üksus jahtis Shahedi pilvede kohal ja ründas seda altpoolt, kasutades termonägemisseadmega Sting-tüüpi seireseadet.
2. Kuidagi vaikne…
Midagi läks valesti? venemaal ei õnnestunud väidetavalt 19. mail toimunud plaanitud katsetuse ajal oma RS-24 Jars mandritevahelist ballistilist raketti välja lasta. Ühtegi kaadrit ega kinnitust pole veel avaldatud, mis viitab sellele, et Nižni Tagili lähedal toimunud raketikatsetus võidi katkestada või ebaõnnestus see lennu ajal.
3. Kursk/Belgorod: jälle pisu sõjaudus ekslemist. Tundub, et sektori lääneservas Tjotkino juures võib-olla piiri vahetus lähetuses on veel Ukraina possasid aga kindel pole selleski.
Edasi pole õnnestunud vene poolel saada Sumõ oblastisse, kuigi igapäevaselt üritavad. Siin lõigus kipub arvama, et neil avaratel väljadel Loknja ja Bilovodõ küla lähistel ei õnnestu vene poolel uusi possasid pikalt elus hoida. Sealsed kaks põhja-lõunasuunalist jõe orgu, mis enamuses kas metsa või võsaga, soodustab jalaväe varjatumat edenemist ning sekka tsikleid üle põldude ning vahelduseks ikka ka soomust teele saadetakse.
Jätkuvalt on infoga keeruline, kas ja kus võib veel Ukraina üksusi olla sektori idaserval nii Kurski kui Belgorodi oblastis. Võimalik, et alalisi possasid pole sealgi ning põhiliselt teeb kogu sektoris Ukraina vaid tihedaid reide (pole soovi uusi possasid mehitada). Kuna sellest sektoris pole märke, et suurt hulka vägesid siit vene pool mujale suunaks, siis kipub arvama, et miskit suuremat ikka veel plaanitakse ette võtta. Ülitihe kõigega pommitamine Sumõ oblastis suunal jätkus, mis toetab seda arvamust. Vastuseks pommitab üha aktiivsemalt Ukraina Kurski ja siinse sektori Belgorodi oblasti sildasid vähendamaks vene poole logistilist suutlikkust.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: Kupianskist põhja pool asuvas sillapeas on vene pool hakanud saama üle jõe vedada tsikleid ja sai kinnitust, et mõned päevad tagasi kümnene punt rünnata üritas aga läks nagu tavaliselt. Seni, kuni soomust suuremas koguses üle jõe ei saada, vist väga ei muretse. See sillapea pole enam üle kuu laienenud, pigem isegi pisu kahanenud.
Kupjanskist kagus on tasahilju ilmumas rindele lähemale üha rohkem raskemat soomust ja tundub, et maantee Svatove-Kupjansk kandis võib hakata kasvama vene poole surve. Egas ei prognoosinud, et Oskili lääne kaldal suudab Ukraina nii kaua vastu pidada, aga eks näis, Ukraina on tihti ka meeldivalt üllatanud.
Lõunalõigus pole viimastel päevadel vene poole sillapea üle Zerebetsi lainenud ning mõnede päevade tagune Ukraina vasturünnak Torske juures, millega saadi tagasi just kaotatud alasid, annaks edasisel õnnestumisel keerates põhja, hakata ohustama kogu vene sillapea eksistentsi. Kas Ukrainal on siin suunal piisavalt jõudu, on kahjuks endal teadmata, sest üksuste ikoonid kaardil ei näita nende komplekteeritust. Kuna siin sektoris jagub tavapärasest pisu rohkem Ukraina SOF üksusi (enamasti majandavad Kreminna metsades), siis sihiku muutmine võib olla võimalik.
6. Siversk: 8 km laial lõigul vene pool kolmes kitsas koridoris lääne suunas punnib ning eilseks õnnestus neil keskmises üle põldude u 300 m piki üht metsariba põldude vahel kand uues kohas maha saada. Siia sektorisse on lisandunud terve vene pataljon SOF-i ehk siis tundub, et Siverski suund muutub vene poolele üha ahvatlemaks. Küll aga on õnneks siin suuremaks pealetungiks tavalist motolaskurstaffi siiski liialt vähe.
7. Bahmut: midagi teeb Ukraina pool Tšassiv Jari juures õieti, sest eip uus värvatud koosseis ega merejalavägi pole juba pikalt siin lõigus edasi saanud.
Järjest enam on hakanud Ukraina üllatama Toretskis ja selle ümber, kohati nihutades ümber linna possasid edasi ning seni on õnnestunud ka kõik vene poole katseid ajada uuesti kombits välja Toretski linnast põhja suunas.
8. Donetsk: jätkuvalt on kõige muret tekitavam lõik Pokrovski-Tšassiv Jari vahel, kus samm siin ja samm seal vene pool suudab vähemalt ülepäevaselt edenemist jätkata. Kaartidele küll on hakanud tekkima punkte, et Ukraina on pisu aktiivsemaks muutnud, aga see pole veel muutust nende kasuks toonud.
Edasi Pokrovski suunas pole pikalt vene pool enam saanud ja ei kasva ka linnast edelapool asuv kombits, kuigi igas neis suunas vene pool üritab edeneda. Arvata on, et tihe mitmekordne kaitserajatiste süsteem ei tee vene poolele miskit lihtsaks.
Sektori keskmises lõigus pole suuri muutusi toimunud, vahel hallis alas on uue vene possa eluiga tõusuteel ja on märk, et edenemist võib veel tulla.
Bahatõr sektori kagunurgas on juba mitmes päev Ukraina kontrolli alla ning võitlus selle pärast jätkub.
9. Lõunarinne: muutusteta. Tihedam surumine sektori idaservas ja kipub siingi kasvama hallis alas uute vene possade eluiga. Küll pole see toonud viimasel ajal suuremaid rindejoone muutusi. Mujal pigem vene pool reiditab.
10. Herson: muutusteta. Küll näeb üha rohkem vene poole paremaid ja suuremaid paate Dnepri peal. Mootorite võimsustki jagub aga need pole piisavad tegemaks pealetungi üle Dnepri.
11. Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Soome, Ukraina ja Euroopa Komisjoni juhid olid pärast Trumpi putiniga peetud telefonivestlust, milles Washington ja Moskva saavutasid kokkuleppe, teada saades „jahmunud”. Sellest teatab Financial Times, viidates allikale, kes on läbirääkimiste üksikasjadega tuttav. Väljaande allika sõnul on Euroopa jõudnud järeldusele, et Trump „ei ole valmis putinile suuremat survet avaldama”, et ta astuks tõsiseid samme rahumeelse lahenduse suunas.
Nagu Saksamaa kantsler Friedrich Merz sotsiaalmeedias teatas, väljendasid kõik mitmepoolsel telefonikonverentsil osalejad valmisolekut jätkata Ukraina igakülgset toetamist. Tema sõnul on Euroopa riigid kokku leppinud venemaa-vastaste sanktsioonide suurendamises. Merz ei täpsustanud aga, kas Trumpi administratsioon on valmis nende meetmetega ühinema. „Euroopa ja Ameerika toetavad Ukrainat relvarahu teel ühtselt. Euroopa suurendab Moskvale survet sanktsioonide abil. Me leppisime selles kokku USA presidendi Donald Trumpiga pärast tema vestlust putiniga,” rõhutas ta.
Trumpi ja putini kaks tundi kestnud vestlus toimus eile õhtul. Pärast kohtumist teatas Ameerika president, et venemaa ja Ukraina alustavad „kohe” läbirääkimisi relvarahu ja sõja lõpetamise üle. Samal ajal ei maininud Trump Moskva vastu uute sanktsioonide võimalikkust. Vastupidi, ta ütles, et venemaa on huvitatud kaubandussidemete laiendamisest Ameerika Ühendriikidega ja avaldas sellele algatusele toetust.
putin rõhutas vestlust kommenteerides, et Moskva kaalub relvarahu sõlmimise võimalust ainult juhul, kui saavutatakse „vajalikud kokkulepped”. Ta kordas ka, et sõja peatamise võtmeks on endiselt kriisi „algpõhjustega” tegelemine.
Enne putiniga peetud vestlust pidas Trump eraldi vestluse Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga ning pärast venemaa presidendiga peetud kõnelusi helistas ta Zelenskile uuesti. Konverentskõnes osalesid ka Euroopa võtmejuhid: Prantsusmaa president Emmanuel Macron, Itaalia peaminister Giorgio Meloni, Saksamaa kantsler Friedrich Merz, Soome president Alexander Stubb ja Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.
Zelenski sõnul arutati Trumpiga peetud vestluses võimalust venemaa vastu sanktsioone karmistada juhul, kui venemaa keeldub vaenutegevust lõpetamast. Samal ajal, nagu venemaa presidendi abi juri ušakov märkis, ei puudutatud Trumpi ja putini kahetunnise telefonikõne käigus võimaliku relvarahu ajastuse teemat isegi mitte.
Nagu Bloomberg kremlile lähedastele allikatele viidates teatab, on putin endiselt veendunud ja kindel venemaa armee sõjalises üleolekus. Agentuuri teatel loodab ta 2025. aasta lõpuks saavutada kontrolli kogu Donetski, Luhanski, Zaporižja ja Hersoni oblastite territooriumi üle nende halduspiirides.
Varem, 16. mail, toimusid Istanbulis esimesed otseläbirääkimised viimase kolme aasta jooksul venemaa ja Ukraina delegatsioonide vahel. Nagu Economist kirjutab, ähvardas venemaa pool kontaktide käigus rünnata Harkivi ja Sumõ oblastit ning nõudis ka kontrolli üleandmist Donetski, Luhanski, Hersoni ja Zaporižja oblastite üle. venemaa delegatsiooni juht vladimir medinski ütles väljaande andmetel, et Moskva on valmis sõda pidama „lõputult”.
12. venemaa majanduse järsk aeglustumine ja inflatsiooni langus kõrge baasintressimäära tõttu võivad olla eelarve tuludele topeltlöögiks ning rahandusministeerium saadab juba keskpangale signaale: on aeg intressimäära langetada. Ettevõtete ja tarbijate laenude mahud aeglustuvad, nagu ka majanduskasv, meenutas minister anton siluanov: „Seetõttu tundub mulle, et keskpangal on rahapoliitiliste otsuste langetamisel suur võimalus.”
Keskpank on hoidnud baasintressimäära 2000. aastate algusest saadik rekordiliselt kõrgel 21% tasemel juba üle kuue kuu, oktoobri lõpust alates. Sel viisil püüab ta jahutada ülekuumenenud majandust ja koos sellega ka inflatsiooni. Ekspertide arvates on eesmärk lähedal, kuid rahandusministeeriumile on see peavalu, märgib investeerimispankur Jevgeni Kogan. „Kui majandus vaevu kasvab ja inflatsioon langeb, kogutakse vähem makse ja eelarvepuudujääk kasvab,” kirjutab Kogan. „Peame kas rohkem laenama või jätkama oma ammendunud reservide kulutamist.”
Keskpank märkis, et ülekuumenemise tipp möödus eelmise aasta lõpus, kuid esimeses kvartalis aeglustus kasv rohkem, kui majandusarengu ministeerium ootas: 1,4% aastas võrreldes 4,5%-ga 2024. aasta neljandas kvartalis. Analüütikute hinnangul oli aprillikuu inflatsioon, mis on aastaks hooajaliselt korrigeeritud, 4,6–5,7%. MMI analüütikud eeldavad 12. mai andmetele tuginedes, et see näitaja on kuu lõpuks 4%. Paljude analüütikute prognoosid selle aasta tulemuste kohta on madalamad kui keskpangal (7–8%) ja majandusarengu ministeeriumil – 7,6%, mille põhjal eelarvet hiljuti muudeti (muudatused on nüüd riigiduumas). Näiteks Raiffeisenbanki analüütikud ootavad 6,5%.
Madalam inflatsioon tähendab väiksemaid nominaalseid eelarvetulusid. Selle uues versioonis vähendatakse tulusid pärast naftahindade prognoosi. Rahandusministeerium prognoosib, et nafta- ja gaasitulud vähenevad 2,6 triljoni rubla (26 miljardi euro) võrra, kuid muud tulud kasvavad 0,8 triljoni rubla (8 miljardi euro) võrra ning eelarvereegli kohaselt on kavas kulutusi sama summa võrra suurendada. Aeglasem majandus- ja hinnakasv seab need plaanid kahtluse alla.
Samal ajal püsib baasintressimäär kõrge, mis tähendab täiendavaid eelarvekulusid riigivõla teenindamiseks ja sooduslaenuprogrammide alusel makstavatele toetustele. Muudatused näevad ette täiendavalt 279 miljardi rubla (2,8 miljardi euro) eraldamist ainult soodushüpoteekide hüvitamiseks. Ligikaudu poolte paigutatud OFZ-de puhul on kupongi suurus seotud rahaturu intressimääraga, mis sõltub suuresti baasintressimäärast. Samal ajal on eelarve uues versioonis puudujääk juba enam kui kolmekordistunud – 1,2 triljonilt rublalt 3,8 triljonile rublale (12 miljardilt eurolt 38 miljardi euroni) ehk 0,5%-lt 1,7%-le SKP-st.
Surve keskpangale baasintressimäära langetamiseks kasvab. putin nõustus vajadusega jahutada majandust hinnatõusu aeglustamiseks, kuid tingimusel, et „ei toimu nii liigset jahutamist kui krüokambris”. Raiffeisenbanki analüütikute sõnul jääb tehnilise majanduslanguse küsimus lahtiseks. Paljud ärimehed ja analüütikud nõuavad intressimäära alandamist ning raamatupidamiskoda auditeerib tema rahapoliitikat.
Pärast 25. aprilli juhatuse koosolekut saatis keskpank signaali, et lubab mis tahes otsuse langetamist järgmisel koosolekul 6. juunil (enne seda hoiatas ta edasise tõusu võimaluse eest). Keskpank hoiatas, et langetab otsuse inflatsiooni ja inflatsiooniootuste käitumise põhjal – kui kiiresti need langevad ja kui jätkusuutlikult. Keskpanga esindajad rõhutavad regulaarselt, et nad vajavad aega, et tagada disinflatsiooni (raha väärtuse aeglane langus) jätkusuutlikkus. Näiteks puudub keskpanga juhtkonnal ühtne arvamus rubla praeguse tugevnemise jätkusuutlikkuse kohta – see on üks olulisemaid tegureid inflatsiooni kiires aeglustumises.
Seetõttu usub enamik analüütikuid, et regulaator pehmendab signaali juunis ja loodab baasintressimäära langetamist järgmisel koosolekul juulis. On ka optimiste. T-Investmentsi peaökonomist Sofya Donetsk eeldab languse algust juunis: „Keskpanga poliitika leevendamise argumente koguneb jätkuvalt, kuigi geopoliitiline tegevuskava pole veel võtmetähtsusega teemasid läbinud.”
13. venemaa valitsus ja keskpank kaaluvad rubla devalveerimist, et ots otsaga kokku tulla eelarves, mis kaotab kiiresti nafta- ja gaasitulusid. Võimud peavad dollari vahetuskursi tõstmist 100 rublani majanduse jaoks vastuvõetavaks stsenaariumiks, ütles venemaa valitsuskabineti allikas Reutersile. Tema sõnul on rubla nõrgestamise vastu laialdane huvi, eeldusel, et vahetuskursi langus on sujuv ja peatub soovitud tasemel.
Langevate naftahindade tõttu kannatava eelarve abistamiseks on vaja veelgi nõrgemat rubla – umbes 110-120 dollari kohta, kuid valitsus ja keskpank kardavad inflatsiooni paratamatut kiirenemist, rõhutab Reutersi allikas. Agentuuri allika sõnul on ametnikud mures ka selle pärast, et devalveerimisprotsess võib kontrolli alt väljuda.
Bloombergi andmetel on rubla väärtus aasta algusest tõusnud 40% ja sellest on saanud maailma kiiremini kasvav valuuta. Dollari vahetuskurss langes aasta alguse enam kui 110 rublalt 80 rublale ja on endiselt 15% madalam eelarves prognoositust.
Ka venemaa Uurali nafta hind langes kokku – jaanuari 70 dollarilt mais 50 dollarini. Selle tulemusel kaotas föderaaleelarve veebruaris ja märtsis peaaegu viiendiku nafta- ja gaasiaktsiisidest ning jaanuarist aprillini kumulatiivselt umbes 10%. Ja mais ulatus kokkuvarisemine Reutersi arvutuste kohaselt 33%-ni.
Vastuseks kirjutas valitsus kiiruga oma eelarveprognoose ümber: Uurali barrelihinnaks 70 dollarit asemel ootab see nüüd aasta keskmiseks hinnaks 56 dollarit. Selle tulemusel jäävad rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt toorainetulud 25% väiksemaks kui plaanitud (8,3 triljonit rubla 10,9 triljoni asemel) ja riigikassa puudujääk on rekordiline pärast pandeemiat – 3,8 triljonit rubla planeeritud 1,2 triljoni asemel.
Valitsuse jaoks on üha raskem eelarveauku reservide abil lappida. Riiklik Heaolufond, mis oli aastaid eelarve toorainetulude arvelt kogunud raha, on sõja algusest saadik kaotanud kaks kolmandikku oma likviidsetest varadest: 115 miljardist dollarist 76 miljardit dollarit kulutas rahandusministeerium süstideks riigiettevõtetesse, megaprojektide rahastamiseks ja riigikassa puudujäägi katmiseks. 2025. aasta aprilli seisuga oli NWF-il jüaani ja kulla näol saadaval vaid umbes 40 miljardit dollarit, mis on madalaim tase alates fondi loomisest 2008. aastal.
14. Pärast sõjaliste operatsioonide lõppu Ukrainas saab venemaa oma relvajõud kiiresti NATO riikide piiridele ümber paigutada. Bild teatab sellest, viidates allikatele, kes on tuttavad Lääne luureandmetega. Nagu Eesti kaitseminister Hanno Pevkur täpsustas, võib vene vägede arv ulatuda kuni 800 tuhande inimeseni. Lääne luureagentuurid usuvad, et püsiva relvarahu korral saaks Moskva kiiresti väed Ukraina rindelt ümber paigutada Soome, Norra, Balti riikide ja ka Valgevene piiridele, otse Poola idapiirini. Sellised plaanid on juba olemas (njah, pean täpsustama, et sellised plaanid on vene poolel jooksvalt kogu aeg olemas) ja viimastel kuudel on venemaa aktiivselt ette valmistanud vastavat sõjalist infrastruktuuri ning ainsaks heidutusvahendiks on käimasolev sõda Ukrainas, kirjutab väljaanne.
Üks Bildi allikatest märkis, et venemaa võib kasutada ulatuslikke Zapad-2025 õppusi kattevarjuna vägede paigutamiseks Valgevenesse, sarnaselt olukorraga 2021. aastal, kui sõjaliste manöövrite ettekäändel ilmusid venemaa üksused Ukraina piiride lähedale. Seekord võivad sihtmärkideks olla Leedu või Poola, ütles allikas. „Muidugi soovime me kõik Ukrainale rahu. Kuid peame ausalt tunnistama, et kui sõda jätkub, jäävad Zapad-2025 õppused vaid manöövriteks, kuna põhijõud paigutatakse teise piirkonda. Kui konflikt aga lõpeb venemaa tingimustel, võivad need manöövrid saada uue sõja proloogiks meie vastu,” rõhutas ta.
Neid muresid jagab ka üks lääne ametnik, kes rääkis samuti Bildiga. Tema sõnul tõlgendab venemaa iga nõrkust signaalina uuteks agressiivseteks tegudeks. „Gruusia sissetungile järgnes Krimmi annekteerimine, seejärel Donbass ja täiemahuline rünnak Ukrainale. Kui putinile jääb mulje, et ta saab vallutatud territooriume karistamatult enda käes hoida, hakkab ta otsima järgmist, veelgi suuremat sihtmärki,” selgitas ta.
Eesti kaitseminister Hanno Pevkur ütles Bildile, et tema andmetel jääb sõja lõppedes umbes 800 tuhat vene sõjaväelast demobiliseerimata. „Nad ei tule koju. Nad saavad uued käsud. Kui võitlus lõpeb, suureneb oht meile,” hoiatas ta (muideks, Ukraina uudiste künnise kipub tihti ületama Eesti sõjaväeluure kokkuvõte, mida avalikkusega jagatakse).
Varem kirjutas New York Times, et venemaa suurendab juba oma sõjalist kohalolekut Soome piiri lähedal. Väljaande andmetel on piirialadel käimas telkide, hävituslennukite angaaride ja ladude ehitus. NATO ametnikud on kinnitanud, et Moskva tegevus võib viidata ettevalmistustele ulatuslikuks vägede ümberpaigutamiseks, kui sõda Ukrainas lõpeb. Soome võimud teatasid omakorda, et riigil on umbes viis aastat aega, enne kui venemaa sõjaline kohalolek piiril jõuab tasemele, mis kujutab endast reaalset ohtu.
15. Lühiuudised
Euroopa Liit kavatseb teha G7-le ettepaneku langetada venemaa meretranspordiga imporditava nafta praegust 60 dollari suurust barrelihinna ülempiiri 50 dollarini. See samm, mis on osa EL-i 18. sanktsioonide paketist, on suunatud venemaa naftatulude edasisele piiramisele. Ettepanekut arutavad G7 rahandusministrid sel nädalal. Njah, ikka istume selle vene nafta otsas…
Zelenski ütles, et Ukraina ei loobu oma NATO-püüdlustest ega kuuluta välja neutraalsust, nagu venemaa nõuab. Ta rõhutas, et Ukraina staatus on sätestatud põhiseaduses, mis ei jäta selles küsimuses kompromissideks ruumi.
Ukrainale pakuti võimalust esitada Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule hagi Põhja-Korea vastu venemaa sõja toetamise eest Ukraina vastu. Endine RKK president Song Sang-hyun teatas, et just nüüd on õige aeg, et Kim Jong-un võetaks vastutusele oma sõjalise abi eest Moskvale.
Itaalia annab Ukrainale oma 11. sõjalise abipaketi osana veel ühe SAMP/T õhu- ja raketitõrjesüsteemi – see lisandub hiljuti teatatud 400 M113 soomustransportöörile. Kaitseminister Guido Crosetto rõhutas Itaalia jätkuvat pühendumust Kiievi julgeolekule.
kremli pressiesindaja dmitri peskov: „Trumpi seisukoht on neutraalne ja ta on siiralt kaasatud konflikti lahendamise jõupingutustesse, erinevalt Euroopa poliitikutest, kelle seisukoht on avalikult Ukraina-meelne.”
Suur samm EL-ilt: nad on põhimõtteliselt kokku leppinud 150 miljardi euro suuruses fondis (SAFE) Euroopa kaitse tugevdamiseks. Raha kogutakse ühislaenude kaudu ning laenatakse ELi riikidele ja teistele, näiteks Ukrainale, kaitseprojektide ja relvatööstuse tugevdamiseks.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
