Sõja ülevaade: 1181. päev – üks vene poole edenemine ikka kirja läks
Avaldatud: 19 mai, 2025
https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 19. mai 2025:
üks vene poole edenemine ikka kirja läks ja vähemalt osa sõjatööstureid näevad, et sõda kestab ka aastal 2027 ja pigem pikemaltki…
1. Eile öösel uus rekord.
2. Krimm
3. Kursk/Belgorod: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: Ukraina on suutnud oma paari päeva tagust edu hoida.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: vene pool järjest surub end Pokrovskist idas edasi.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Ukraina luure väitel kavatseb venemaa 19. mai öösel välja lasta mandritevahelise raketi „hirmutamiseks”.
12. Kurski oblastis kaitseliini ehitamise kahjud suurenesid 4 miljardi rublani.
13. Osade relvatöösturite arvates kestab sõda vähemalt ka aastal 2027.
14. Suurbritannia järgib Saksamaa eeskuju ja loob infrastruktuuri kaitsmiseks üksuse.
15. FT: Merz üritab lepitada Meloni ja Macroni, kes Ukraina kõneluste pärast tülli läksid.
16. Pokrovski suunal võitleva 59. brigaadi brigaadiülem asendati.
17. Lühiuudised
175 vene poole rünnakut, sektoriti suuri muutusi polnud, eip näe ka liugpommide, kaudtulelöökide ja kamikaze droonide arvu vähenemist.
vene poole eilsed kaotuste numbrid näitavad tuntavat surve langust. Soomust peaaegu polnudki. Ukraina sõjaväeluure teatas juba mingi aeg tagasi, et vene pool koondab vägesid suviseks pealetungiks. Vähemalt suvine palavus jõub sinna juba selle nädala lõpuks ning kraadid kipuvad hakkama 30-t ületama. Langes ka kaudtuleüksuste ja muu tagalatoetuselemendi tabamine, aga eks see pisu surve langusega kaasas käibki, et ettepoole pole nii palju staffi vaja jne.
1. Ukraina õhuväe teatel algatas venemaa sõjavägi eile öösel Ukraina vastu ulatusliku rünnaku, kasutades 273 drooni. Ainult 88 lasti alla ja veel 128 osutusid imitatsioonideks. See on kogu sõja jooksul Ukrainas ühe päevaga õhku lastud droonide rekordarv. Enne seda peeti kõige ulatuslikumaks rünnakuks 23. veebruari 2025 ööl aset leidnud rünnakut, kui venemaa sõjavägi kasutas 267 drooni.
Enamik droone lendasid Kiievi ja selle piirkonna kohal. Õhurünnakuhäire pealinnas kestis üle kaheksa tunni. Obuhhovski rajoonis suri rünnaku tagajärjel 28-aastane naine. Veel kolm inimest said vigastada: nelja-aastane laps, 59-aastane mees ja 61-aastane naine. Nad viidi haiglasse keskmises seisundis, ütles piirkondliku sõjaväevalitsuse juht Nikolai Kalašnik. Droonid hävitasid osaliselt eramu ja kahjustasid lähedalasuva kõrghoone aknaid.
Fastovski rajoonis puhkes rünnaku tagajärjel söödaveski territooriumil tulekahju. Hävisid ladu (500 m²) ja kõrvalhoone. Samuti põles meditsiinikeskus (5000 m²). Hukkunute ja vigastatute kohta on info selgitamisel, teatas riigi eriolukordade teenistus (SES).
Lisaks Kiievile said pihta ka Donetski ja Dnipropetrovski oblast. Sõjaväevalitsuse ülema Sergei Lõsaki teatel kannatas viimase all Sinelnikovski rajooni Meževskaja naabruskond. Seal said kahjustada kõrvalhooned ja eramud. Krivõi Rihi piirkonda tabas järjekordne FPV droon. Löögi tagajärjel purunesid Zelenodolski naabruskonnas päikesepaneelid. Ohvreid ega vigastusi ei olnud.
venemaa algatas Ukrainale ulatusliku rünnaku pärast seda, kui USA president Donald Trump ütles laupäeval, et helistab putinile ja räägib seejärel 19. mail Volodõmõr Zelenskiga. „Loodan, et see on produktiivne päev: me saavutame relvarahu,” ütles ta. kreml kinnitas, et putin ootab Trumpilt esmaspäeval kõnet.
Rinde ja piirilähedus ikka tihedas sajus.
2. venemaa kohalikud kanalid teatasid täna öösel Ukraina droonirünnakutest, mis on suunatud Džankoile ja Krasnogvardeiski kanti okupeeritud Krimmis.
3. Kursk/Belgorod: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: viimastel andmetel on Ternõ juures tagasi saadud alasid suutnud Ukraina omad hoida.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: pingeline olukord Toretski kandis jätkus, muutusi rindejoones ei tuvastanud.
8. Donetsk: Pokrovskist idas pole seni vene poole edenemist pidama saadud.
vene väed tungisid sisse Nova Poltavka asulasse, asub see suurest Pokrovsk-Tšassiv Jar maanteest põhja pool ning järjest laiendavad sealset enda kontrollitavat ala ja üha enam muretsema panevad, sest siin suunal võimalik läbimurre seaks ohtu mitte ainult Pokrovski kaitse. Pisu peaks edaspidi järjest suurenevate kõrgusvahedega pinnareljeef toetama Ukraina kaitset.
Bahatõri rünnak on taas väga võitluslik, vastased heiskavad ja langetavad samal päeval lippe ehk sisse vene pool saab aga ellu seal ei jää.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Ukraina kaitseministeeriumi luure peadirektoraadi (GUR) teatel plaanib venemaa 19. mai öösel läbi viia mandritevahelise ballistilise raketi RS-24 „lahingutreeningu” stardi, mille tegevusulatus on „üle 10 tuhande kilomeetri”. Agentuuri sõnul võidakse selliseid meetmeid võtta osana „hirmutamistaktikast”, mille eesmärk on avaldada survet Kiievile, aga ka EL-i ja NATO riikidele. GUR-i teatel plaanitakse rakett Jars’i kompleksist välja lasta Sverdlovski oblastis Svobodnõi küla lähedal asuvalt kohast – sellise käsu sai venemaa strateegiliste raketivägede (RVSN) 31. armee 42. Tagili diviisi 433. rügemendi meeskond. Sealt Ukraina piirini on umbes 2000 kilomeetrit. Siiski pole teavet selle kohta, kuhu mandritevaheline ballistiline rakett saadetakse.
Seda teavet kinnitas kaudselt venemaa võimudega seotud propaganda-Telegrami kanal „Sõda võltsingutega”. GUR-i väljaannet kommenteerides kirjutas ta, et tegemist on „regulaarsete mandritevaheliste ballistiliste rakettide õppustega”, mille eesmärk on „säilitada strateegiliste raketivägede lahinguvalmidust”. Samal ajal räägib Ukraina luurearuanne „sõjalise väljaõppe” eesmärgil väljasaatmist, mis võib tähendada rünnakut Ukrainale. venemaa kaitseministeeriumilt kommentaare ei tulnud.
RS-24 eelmine avalik katsetus viidi läbi 2024. aasta novembris Plesetski kosmodroomil putini juhtimisel. „Jars” tähistab „tuumarelvastusraketti”. See loodi Topol-M asendamiseks. See on kolmeastmeline tahkekütuse rakett inertsiaalse juhtimissüsteemiga, mis võimaldab lendu satelliitidelt saadud teabe põhjal reguleerida. Jarsil on mitmekordne lõhkepea, millel on iseseisvalt sihitavad lõhkepead, ja see sisaldab kolme kuni kuut lõhkepead, mille igaühe võimsus on kuni 500 kilotonni.
USA presidendi Donald Trumpi ja putini telefonikõne on kavandatud 19. maile. Arutelu teemaks on Ukraina relvarahu. Samal ajal, 21. mail, on kavas mitu aastat tagasi planeeritud Ameerika Minuteman III mandritevahelise ballistilise raketi katsestart, mille tegevusulatus on 12 tuhat kilomeetrit.
12. Kurski oblastis kindlustuste ehitamisest saadud varguste summa ületas 4 miljardit rubla (40 miljoni euro), teatas kuberneri kohusetäitja aleksandr hinštein telekanalile Rossija 24 antud intervjuus. Ta meenutas, et poolteist kuud tagasi hindas peaprokuratuur ebaausate töövõtjate tegevusest tulenevat kahju 3,2 miljardile rublale. Tema sõnul nõustus kohus, et need vahendid omastati ebaseaduslikult ja käskis need Kurski oblasti arenduskorporatsiooni ja sellega seotud struktuuride juhtidelt konfiskeerida. „Kohus mitte ainult ei rahuldanud nõuet, vaid suurendas ka kahjutasu summat 4,1 miljardi rublani, arvestades, et see oli raha, mille needsamad kostjad said ebaseaduslikult lisakasumina,” märkis hinštein. Ta lisas, et Ukraina piirile kaitserajatiste ehitamiseks selles piirkonnas eraldati kokku 19 miljardit rubla (190 miljonit eurot). Njah, „ainult” 20% varastati ära, eip usu, et nii vähe…
Aprillis arreteeriti Kurski oblasti endine kuberner Aleksei Smirnov seoses selle raha omastamise juhtumiga. Teda süüdistati ulatuslikus pettuses (kriminaalkoodeksi artikli 159 4. osa) ja saadeti eeluurimisvanglasse. Teda ootab kuni 10 aastat vangistust. Enne seda peeti kinni ehitusfirma Kurski oblasti arenduskorporatsiooni juhid: ettevõtte direktor Vladimir Lukin ning tema kaks asetäitjat Igor Grabin ja Snežana Martjanova. Lisaks võeti vahi alla mitu ärimeest ja endine piirkondliku duuma asetäitja Maksim Vassiljev.
Alates 2022. aasta oktoobrist on piirkonnas kehtinud erikord, mis lubab kohalikel omavalitsustel teha armee vajadusteks oste ilma oksjoniteta. Peaprokuratuuri andmetel kasutasid korporatsiooni tippjuhid oma ametiseisundit alltöövõtjatena ainult oma sugulaste ja tuttavate firmasid, sealhulgas Martjanova venda ja kahte piirkondlikku asetäitjat. Samal ajal, konkurentsi puudumise tõttu, paisutasid nad hindu valitsuse lepingute sõlmimisel. Järelevalveasutus märkis, et ärimehed lõid kaitsekonstruktsioonide ehitamisel „pildi, et tööd tehakse” ja korraldasid ühepäevaste firmade kaudu võltskulutuste skeemi. Nad pesid osa rahast kalli kinnisvara ostmisega. Oma patronaaži eest said Lukin, Grabin ja Martjanova altkäemaksu 25% ulatuses lepingute kogusummast.
Kurski oblastis alustati kaitserajatiste ehitamist pärast Ukraina sissetungi. Juba 2022. aasta oktoobris teatas toonane piirkonna kuberner, nüüdne Venemaa transpordiminister Roman Starovoit kahe kaitseliini ehitamisest piirile. Kuid selle aasta 6. augustil sisenesid Ukraina relvajõud piirkonda praktiliselt takistamatult, hõivates paari nädalaga ligi 1300 m² territooriumi ja umbes 100 asulat.
13. Saksa relvakontsern Rheinmetall ja Ameerika sõjatööstuskorporatsioon Lockheed Martin on otsustanud luua ühisettevõtte (JV), et toota rakette Euroopas, vahendab Hartpunkt. Eelkõige plaanivad nad toota ATACMS- ja GMLRS-mürske lennuulatusega vastavalt 300 km ja 150 km HIMARS-i ja M270 MLRS-i mitmekordse käivitusega raketisüsteemidele, Hellfire- ja JAGM-rakette droonidele ja lennukitele ning PAC-3-rakette Patriot õhutõrjesüsteemidele.
Rheinmetalli tegevjuht Armin Papperger ütles, et tema ettevõte loodab saada tulevases ühisettevõttes Lockheed Martiniga 60% osaluse. Ettevõtte loomise põhjuseks tõi ta USA tootmisvõimsuse puudumise Euroopa nõudluse rahuldamiseks. „Mõnikord tuleb Ameerikast rakettide saamiseks oodata kümme aastat, see on liiga pikk aeg. Seepärast otsustasid mõlemad partnerid luua Euroopa rakettide kompetentsikeskuse,” ütles Papperger. Tema sõnul on tehase tootmisvõimsus 10 tuhat raketti ja sama palju mootoreid neile aastas. Tootmisliin on valmis 12–13 kuu pärast, kui USA valitsus projekti heaks kiidab, mille kallal mõlemad partnerid töötavad. Ette on nähtud täielik vertikaalne integratsioon ja mõned ühised arendused. Intellektuaalomandi õigused kuuluvad Euroopa poolele. Mootorite tootmine peaks algama 2026. aastal ja rakettide tootmine 2027. aastal.
Papperger hindas potentsiaalset kasumit 5 miljardile eurole. Tema sõnul on klientide seas praegune nõudlus 600–800 ATACMS-i, 2500 GMLR-i, 5000 Hellfire’i, 5200 JAGM-i ja 300 PAC-3-e aastas. Samal ajal eelistavad Euroopa kliendid kuni 300 km tegevusraadiusega ATACMS-e ning Saksamaa sooviks saada rakette tegevusraadiusega 500–600 km.
Lockheed Martin lõpetab praegu ATACMS-i tootmist järk-järgult, kuna alustab uuema PrSM-i tootmist. Sellega seoses arutatakse võimalust täita Ameerika lepinguid uues tehases, mis võimaldab esialgset käivet 1-2 miljardit eurot, märkis Papperger. Ta ennustab, et uue tehase võimsus täidetakse kiiresti Ukraina tellimustega, kus on suur nõudlus Patriot-rakettide järele. Njah, sõja miinimum kestusele anti jälle hinnang ja investeeringuid suures mahus ei teha ilma põhjaliku analüüsita.
Maailma juhtivad relvafirmad hakkasid Müncheni julgeolekukonverentsi ajal kaaluma ühisettevõtte loomist. Selle saavutamiseks on plaanis sõlmida elektroonikakomponentide tootjatega viieaastane leping suure ettemaksuga. Papperger lisas, et tootmise tarneahelaid luuakse praegu. Lockheed Martin kinnitas väljaandele, et teeb Euroopa liitlastega koostööd, et leida koostöövõimalusi Ameerika laskemoona ja täppisrelvade ülemaailmse nõudluse rahuldamiseks.
14. Suurbritannia moodustab sõjaväestatud üksuse (meite maakaitse sarnaselt), et kaitsta elektrijaamu, lennujaamu ja telekommunikatsioonirajatisi vaenulike riikide ja terroristide rünnakute eest, selgub Suurbritannia valitsuse strateegilise kaitse ülevaatest (SDR), vahendab The Times. Üksus hakkab koosnema mitmest tuhandest vabatahtlikust. Muuhulgas kaitsevad nad tuumaelektrijaamu ja rannikualade sidekeskusi internetikaablitega, mis ühendavad Ühendkuningriiki ülejäänud maailmaga.
Üksuse moodustamisel kavatseb kaitseministeerium toetuda 1940. aastal loodud rahvamiilitsa kogemustele, kui riik seisis Teise maailmasõja ajal silmitsi natsi-Saksamaa sissetungi ohuga. Agentuur täpsustab üksikasju lähikuudel. Eeldatakse, et tsiviilelanikkonnast värvatakse vabatahtlikke, keda kasutatakse infrastruktuuriobjektide valvamiseks, aga ka sissetungi korral teisejärgulise jõuna. Ülevaates rõhutatakse, et Ühendkuningriik on sisenenud sõjaeelsesse ajastusse, arvestades kasvavaid pingeid venemaa, Iraani ja Põhja-Koreaga. Selle taustal püüab kaitseminister John Healey suurendada Briti armee suurust 72 500-lt 76 000-le sõdurile. Lisaks saab riik praeguse seitsme asemele 12 uut tuumaallveelaeva ning suurendab kaitsekulutusi 2027. aastaks 2,5%-ni SKP-st ehk 13,4 miljardi naelani.
SDR märkis, et viimastel aastatel on venemaa korraldanud rea hübriidseid „halli tsooni” rünnakuid lääne infrastruktuuri vastu. Valve loomise otsuse põhjuseid selgitades juhtisid väljaande kõrgemad allikad tähelepanu ka hiljutisele tulekahjule, mis viis Heathrow lennujaama sulgemiseni. Nende sõnul näitavad sellised juhtumid, et olemasolevatest ressurssidest ei piisa.
Saksamaa teatas varem plaanist luua armee diviis kriitilise infrastruktuuri ja oluliste sõjaväeobjektide kaitsmiseks. Teatati, et uude üksusesse kuulub 6000 inimest, sealhulgas reservväelased ja tegevväelased. Territoriaalkaitse divisjon kaitseb sadamaid, raudtee-rajatisi, kauba ümberlaadimispunkte, torujuhtmeid, teid, sildu, ümberistumispunkte ja IT-taristut. See peaks kindlustama ka Saksamaa rolli NATO operatiivbaasina ja -keskusena.
15. Financial Times: Saksamaa kantsler Friedrich Merz üritab lahendada Rooma ja Pariisi vahelist diplomaatilist tüli pärast seda, kui Itaalia peaminister Giorgia Melonit ei kaasatud EL-i ja USA juhtide viimastesse kõnelustesse venemaa ja Ukraina vahelise sõja lahendamiseks. Pinged lahvatasid väidetavalt 16. mail, kui Prantsusmaa president Emmanuel Macron süüdistas Meloni valeinfo levitamises pärast seda, kui ta ei osalenud juhtide kohtumisel Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga ja ühisel telefonikõnel Donald Trumpiga.
Meloni sõitis Albaaniasse Euroopa Poliitilise Ühenduse tippkohtumisele, kus osales 40 Euroopa juhti, sealhulgas Zelenski. Kuid ta ei liitunud Merzi, Macroni, Suurbritannia peaministri Keir Starmeri ja Poola peaministri Donald Tuskiga kohtumisel, kus nad arutasid sel päeval Istanbulis toimunud venemaa-Ukraina rahuläbirääkimiste tulemusi. Euroopa liidrid, kes algatasid telefonikõne Trumpi ja Zelenskiga, tegid hiljem avalduse, milles nimetasid putini nõudmisi vastuvõetamatuks.
Itaalia peaminister ütles ajakirjanikele, et ta jäeti nimekirjast välja, kuna keeldus saatmast vägesid Ukrainasse osana kavandatud „tahte koalitsioonist”, mille eesmärk on tagada julgeolek pärast rahulepingu sõlmimist. „Itaalia on ammu öelnud, et ei taha Ukrainasse vägesid saata. Meil pole mõtet osaleda formaatides, mille eesmärgid on sellised, milles me osaleda ei taha.”
Macron ütles aga, et vägede paigutamist ei arutatud ei Tiranas ega Kiievis eelmisel nädalavahetusel, kuhu ta sõitis koos Starmeri, Merzi ja Tuskiga – ja ilma Melonita: „Arutelu käib relvarahu üle – hoidugem valeinfo levitamisest. venemaalt tuleb seda piisavalt.”
Merz kohtus Meloniga enne paavst Leo XIV pühapäevast ametisseastumismissat ja püüdis pingeid maandada, öeldes, et mõlemad juhid nõustuvad, et Itaalia „peab oma rolli mängima” igas Euroopa rahualgatuses Ukrainas. Meloni puudumine Euroopa nelikust ja Macroni avalik kriitika on Itaalias tekitanud pahameelt, kriitikud süüdistavad teda oma riigi oluliste otsuste tegemisest kõrvalejätmises.
Njah, kahjuks näitab see jälle, kui erinevad on inimesed, riigid ja neis riikides olevad valijad. Hetkeseisuga veel ei näe, et paljud Euroopa riigid viiksid end välja mugavustsoonist, sest eks sellega paljusid valijate hääli saa, kui peab veel rohkem pingutama ja kannatama, sestap seisab ka tugevamate sanktsioonide rakendamine venemaa suunal valijate tahte taga ning valija kartus, et miskit võib sanktsioonide tõttu kallimaks minna, kipub olema üks kaalukamaid argumente valimaks uut riigi juhtkonda…
16. Mehitamata süsteemide 59. eraldi rünnakbrigaadis, mis praegu võitleb Pokrovski suuna ühes keerulisemas piirkonnas, vahetati kiiresti välja brigaadiülem – kolonelleitnant Bogdan Ševtšuki asemele asus kolonel Aleksandr Sak, kes kuni viimase ajani juhtis 53. brigaadi. Allikad: UP allikad 59. brigaadis ja Pokrovski suunas.
Brigaadiülem vahetati välja paar päeva tagasi – 15.-16. mail. Ühe UP allika sõnul kaitseväes ei teinud Bohdan Ševtšuki ametist tagandamise otsust mitte mehitamata süsteemide vägede ülem Vadim Suhharevski, kes juhib 59. brigaadi alates 2025. aasta algusest, vaid ülemjuhataja Aleksandr Sõrski. Kuigi ka Suhharevskil endal olid Ševtšukiga pingelised suhted.
Brigaadiülema kiireloomulise asendamise põhjuseid pole veel avalikustatud. UP allikad eeldavad, et nende juured peituvad halvenevas olukorras Pokrovski suuna selles lõigus, kus 59. polk rindejoont hoiab. 59. brigaad on juba mitu kuud paiknenud piirkonnas, kus venelased pole oma rünnakuid lõpetanud ja on viimastel nädalatel edusamme teinud.
Aleksandr Sak, kutsungiga „Staap” juhtis vaid paar päeva tagasi 53. mehhaniseeritud brigaadi, mis nüüd hoiab kaitset Kreminna metsades. Enne seda oli ta 47. brigaadi brigaadikomandör ja 93. brigaadi pataljonikomandör. UP allikate sõnul erinevates kaitseväe üksustes on tal hea maine. Nüüd, äärmiselt lühikese aja jooksul, peab ta sisse elama 59. brigaadi seisukorda ja juhtima seda enda jaoks uues suunas, kus venelased viivad läbi aktiivseid pealetungioperatsioone.
17. Lühiuudised
European Pravda viitega Rumeenia keskvalimiskomisjoni andmetele: Pärast seda, kui kõik valimisjaoskondade protokollid olid töödeldud, võitis Rumeenia presidendivalimiste teise vooru läänemeelne kandidaat, Bukaresti linnapea Nicusor Dan. Pärast teise vooru valimisjaoskondade 100% protokollide töötlemist võitis Nikushor Dan 53,6% häältega. George Simionil on 46,4%. Presidendivalimiste võistlesid paremäärmuslik ja venemaa-meelne AUR partei juht George Simion, kellel on riikliku julgeoleku ohu tõttu keelatud siseneda Ukrainasse ja Moldovasse, ning Euroopa-meelne ja parteitu Bukaresti linnapea Nicusor Dan. Njah, eks kremlimeelsus koos seal valitseva arusaamisega maailma korrast ja riigi valitsemisest tõstab üha enam pead Euroopas ja ikka ja jälle jõuan sinna, et ei näe selle suunalise liikumise kahanemist vaid hoopis tõusu.
putin väitis uues intervjuus, et niinimetatud SVO eesmärk on lahendada kriis, tagada pikaajaline rahu ja kaitsta venekeelseid ukrainlasi.
Belgia testib Ukrainas Cockerill 3105 torniga varustatud mehitamata tanki Leopard 1A5, mis on potentsiaalne uuendus, mis võimaldaks moderniseerida üle 100 tanki. Uus konfiguratsioon, mis sisaldab 105 mm suurtükki ja täiustatud lahinguvõimet, on osa Ukrainale suunatud 1 miljardi euro suurusest abipaketist. Edu korral võib see viia Leopard 1 tankide ulatuslike uuendusteni, suurendades tuletoetuse võimekust.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
