Sõja ülevaade: 1179. päev – rindel pisu käriseb…
Avaldatud: 17 mai, 2025
https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 17. mai 2025:
Pokrovskist idas pisu käriseb ja Trump ei üllata…
1. Sihtmärgiks sobib kõik.
2. Krimmis miskit aga tulemusi ei tea.
3. Kursk/Belgorod: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: Ukraina lõunalõigus parandas pisu seisu.
6. Siversk: mõni rünnak ikka oli.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: Pokrovkist idas hakkab pisu valusalt kärisema.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. USA alustab aasta lõpus läbirääkimisi Ameerika vägede Euroopast väljaviimise üle.
12. venemaa ähvardas Istanbuli läbirääkimistel veel kaks Ukraina piirkonda hõivata.
13. Rosstat teatas venemaa majanduse kolmekordsest aeglustumisest.
14. Eilne Trumpi intervjuu oli… jälle ehk siis ei miskit uut.
15. Reuters: Ungari ametnik otsis enne valimisi opositsioonile surve avaldamiseks USA-lt infot.
16. Bloomberg: Euroopa on segaduses, et Trump pole veel ellu viinud oma ähvardusi sundida venemaad relvarahule.
Õppus veel läbi pole ehk siis vorm seni selja…
145 vene poole rünnakud ja arvu langus kõigis sektorites ning kaotused annavad alust arvata, et vähenesid ka ründavate gruppide koosseisud. Eks iga päev on mõni lõik, kus siiski tugevamalt peale tullakse ning kas töötab väikese koosseisuliste üksuste kas jala või kergliikuritel (tsiklid, ATV-d) konveier ja vahel mõni soomusüksus selle sisse pikitakse. Pommitamine varasemal keskmisel tasemel ja märke kamikazedroonide vähemast kasutamisest ka pole. Pisu paneb kõhklema, et käib suurem reorg, et mitmes suunas alustada miskit pealetungi laadset.
1. Sumõ oblastis Belopolje linna lähedal ründasid vene väed tavalist bussi. Esialgsetel andmetel hukkus kaheksa ja sai vigastada viis inimest.
Hersoni oblastivõimude teatel võttis venemaa sõjavägi sihikule kriitilise ja raudteetaristu; piirkonna asustatud alade elamurajoonid, eelkõige 2 mitmekorruselist hoonet ja 10 eramut, said kahjustada. Okupandid kahjustasid ka bensiinijaama, mobiilimaste, gaasitorustikke ja kõrvalhooneid; rünnakus sai pihta humanitaarabiveok ja erasõidukid.
Eile öösel sattus Ukraina relvajõudude F-16 hävitaja vene vägede õhurünnaku tõrjumisel ebanormaalsesse olukorda, mille tagajärjel pidi piloot katapulteeruma. Sellest teatas Ukraina relvajõudude õhuväe juhtkond. Nende andmetel õnnestus piloodil lennuk elamurajoonist eemale juhtida. See on juba kolmas F-16 hävitajate kaotus pärast seda, kui Lääne partneritelt Ukrainale tarniti.
2. vene kanalid teatavad ulatuslikust õhuhäirest Sevastopolis, kus ohuks on okupeeritud Krimmis ja Sevastopolis asuvad Neptunuse tiibraketid.
3. Kursk/Belgorod: rindejoone muutusi ei tuvastanud.
4. Harkiv: 58. motoriseeritud ja 92. rünnakbrigaad hävitasid Belgorodi oblastis Žuraljovka asula lähedal palju vene BMP-sid. Mõned blogijate kaardid näitavad seni, et asula on Ukraina poole kontrolli all. Asub see Harkivi sektorist eraldi pisu lääne pool. Pole juba kuid sellest sotti saanud kas on nii või naa.
5. Kupjansk-Kreminna: Ukraina omad andsid teada, et on Torske piirkonnas kaotatud alad tagasi vallutanud, sõjavangid kinni püüdnud ja lipud heiskanud. Blogijate arvates on tänu selle näitamise pärast piirkonnas tekkinud segadust ja saan nõustuda, et mõned asjad peaks operatsiooni julgeoleku pärast mingi aeg vaka all hoidma.
6. Siversk: mõni rünnak ikka oli.
7. Bahmut: mõni kõlakas liikus aga ei miskit kindlat.
8. Donetsk: vene väed liiguvad palju valusalt edasi Mõroljubivkas, Pokrovskist idas ja oht hakata linna ümber piirama ida poolt ning ohustama edasi kombitsa hargenes Slovjanski suunda teeb üha enam murelikuks. Kipub arvama, et see ongi vene poole soov ja kinnitab seda vaid ainult siin lõigus surve tugevus.
Sai kinnitust, et Bahatõr on vene vaba ehk Ukraina taastas seal enda kontrolli.
9. Lõunarinne: muutusteta ja vist suurima rünnakuarvu langusega lõik.
10. Herson: muutusteta.
11. Washington kavatseb selle aasta lõpus alustada Euroopa liitlastega konsultatsioone Ameerika sõjaväekontingendi vähendamise küsimuses Euroopas. Sellest teatas USA suursaadik NATO juures Matthew Whitaker, esinedes Eestis toimunud julgeolekukonverentsil, vahendab Reuters.
Kui Whitakerilt paluti kommenteerida infot vägede võimaliku väljaviimise kohta, selgitas ta, et lõplikku otsust pole veel tehtud. „Miski pole kindel. Aga kui otsus on tehtud, alustame läbirääkimisi NATO raames. See juhtub tõenäoliselt pärast tippkohtumist Haagis aasta lõpu poole. <…> Kõik meie liitlased on aruteludeks valmis,” rõhutas diplomaat.
Whitakeri sõnul kavatseb Washington oma vägede arvu muudatusi liitlastega tihedalt koordineerida, et vältida oma kaitsevõime nõrgenemist. „Ameerika Ühendriigid on püüdnud vähendada oma sõjalist kohalolekut Euroopas enam kui 30 aastat. President Trump ütles: „Aitab küll. See juhtub – ja see juhtub nüüd. Korrapäraselt, aga viivitamata,” ütles suursaadik. Samal ajal kinnitas ta, et USA lahkumist NATO-st ei kaaluta: „Ameerika Ühendriigid jäävad alliansi. Me jääme tugevaks partneriks ja liitlaseks.”
Whitaker hoiatas ka Euroopa Liitu katsete eest piirata ELi-väliste kaitseettevõtete juurdepääsu Euroopa kaitsealastele lepingutele. Ta hoiatas, et sellised meetmed võivad nõrgestada NATO koostalitlusvõimet, aeglustada Euroopa armeede moderniseerimist, suurendada kulusid ja kahjustada kaitsealast innovatsiooni.
Varem veebruaris ütles USA kaitseminister Pete Hegseth alliansi partneritele otse, et praegune strateegiline keskkond ei võimalda Washingtonil keskenduda ainult Euroopa julgeolekule. Ta rõhutas, et Ameerika vägede kohalolek Euroopas ei kesta igavesti. Nagu The Atlantic märtsis teatas, väljendasid Hegseth ja asepresident J.D. Vance kinnistel aruteludel rahulolematust Euroopa riikide suhtes, kusjuures Pentagoni juht väljendas „vastikust Euroopa ärakasutava käitumise vastu”.
Itaalia uudisteagentuur ANSA kirjutas jaanuaris samuti plaanidest USA kontingendi ulatuslikuks vähendamiseks, viidates Euroopa diplomaatiliste ringkondade allikale. Nende andmete kohaselt kaalub Trumpi administratsioon umbes 20 000 Ameerika sõduri väljaviimise võimalust, mis võrdub sõjalise kohaloleku vähendamisega umbes 20% võrra. Samal ajal kavatseb Trump panna Euroopa liitlasi suurendama rahalist toetust neile üksustele, mis mandrile jäävad.
USA-s endas on ulatuslike kärbete idee aga vastuoluline. USA vägede ülemjuhataja Euroopas kindral Christopher Cavoli ütles aprilli alguses Kongressile, et soovitab säilitada Ameerika vägede praeguse taseme alaliselt.
Rahvusvahelise Strateegiliste Uuringute Instituudi (IISS) hinnangul on Euroopas praegu 70 000 kuni 90 000 Ameerika sõdurit. Suurim kontingent – üle 38 tuhande – paikneb Saksamaal. Poolas on üle 14 tuhande ameeriklase, Itaalias 12 tuhat ja Suurbritannias umbes 10 tuhat.
Saksa Majandusinstituudi aprillis avaldatud uuringu kohaselt võib Ameerika kaitsevõimekuse asendamine Euroopa võtmepiirkondades võtta aega 10–12 aastat. Samal ajal rõhutavad raporti autorid, et praeguse kaitsetaseme täielik taastamine on võimatu ilma tiheda koostöö jätkamiseta Ameerika Ühendriikidega.
12. Istanbuli läbirääkimistel ähvardas venemaa jätkata sõda ja hõivata veel kaks Ukraina piirkonda – Harkivi ja Sumõ, vahendab Economist olukorraga kursis olevale allikale viidates. Tema sõnul nõudsid venemaa läbirääkijad relvarahu saavutamiseks, et Kiiev loovutaks kogu nelja oblasti – Donetski, Luhanski, Hersoni ja Zaporižja – territooriumi nende halduspiirides, sealhulgas osad, mida vene armee praegu ei kontrolli.
Economisti allika sõnul kuulutas venemaa delegatsiooni juhtinud vladimir medinski ukrainlastele sisuliselt, et on valmis igavesti võitlema. „Me ei taha sõda, aga oleme valmis võitlema aasta, kaks, kolm – nii kaua kui vaja. Me sõdisime Rootsiga 21 aastat,” ütles medinski Economisti allika andmetel. „Üldiselt oleme tulemusega rahul ja valmis kontakte jätkama,” ütles Medinski ise enne Dolmabhce paleest lahkumist. Tema sõnul leppisid pooled kokku vangide vahetuse läbiviimises lähipäevil – 1000 inimest 1000 vastu, mis on suurim selline vahetus sõja algusest saadik. Ukraina pool taotles riigipeade vahel otseseidläbirääkimisi, teatas medinski. „Oleme selle taotluse teadmiseks võtnud,” ütles ta.
venemaa on sisuliselt loobunud täielikust ja tingimusteta relvarahust, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski, kes rääkis telefonitsi USA presidendi Donald Trumpiga vahetult pärast Istanbuli kohtumise lõppu. Ta kutsus üles kehtestama Moskva vastu tugevaid sanktsioone ja jätkama survet seni, kuni putin on valmis sõda lõpetama.
13. venemaa majandus sisenes 2025. aastasse järsu kasvumäärade aeglustumisega, teatas Rosstat reedel. Esimeses kvartalis kasvas venemaa SKP esimese ametliku hinnangu kohaselt aastavõrdluses 1,4% – kolm korda vähem kui eelmises kvartalis (4,5%) ja peaaegu neli korda vähem kui eelmise aasta samal perioodil (5,4%). Rosstati andmed osutusid halvemaks kui majandusarengu ministeeriumi esialgne hinnang (see hindas SKP kasvuks 1,7%) ja allapoole peaaegu kõigi Bloombergi küsitletud analüütikute ootusi: keskmiselt ootasid nad 1,8% kasvu.
Statistika näitab „majanduse järsku aeglustumist”, väidab GPB erapanganduse tegevdirektor Jegor Susin: kuigi SKP on aastavõrdluses endiselt plussis, on see eelmisel aastal näidatud kasvu tulemus. Võrreldes eelmise kvartaliga on majandus juba kahanemas ja see toimub esimest korda alates 2022. aastast – Raiffeisenbanki andmetel 0,4%. „SKP dünaamika näitab selgeid halvenemise märke,” kirjutavad panga analüütikud. Majandusarengu ministeeriumi andmetel langesid tööstuskasvu määrad esimeses kvartalis enam kui 5 korda – 5,7%-lt 1,1%-le, jaemüügi käibe kasv aeglustus peaaegu poole võrra (5,5%-lt 3,2%-le) ning hulgimüük hakkas esimest korda pärast 2023. aasta talve langema – 2,1% kvartalis.
Bloomberg Economicsi venemaa ökonomist Alexander Isakov ütleb aprillikuu esialgsed andmed, et jahtumine jätkub. Tööstuse PMI äritegevuse indeks jääb alla 50 punkti, mis tähendab tootmise langust ning lisaks väheneb kiiresti kaubavedu venemaa Raudteede võrgus – 9,7% aastavõrdluses (njah, isegi tihe relvastuse vedu ei aidanud). See tähendab, et suure tõenäosusega libiseb majandus teise kvartali lõpuks tehnilisse majanduslangusesse (langus kaks kvartalit järjest), kirjutab Isakov.
venemaa valitsus ennustab endiselt, et venemaa SKP kasvab aasta lõpuks 2,5% pärast seda, kui kahel eelneval aastal järjest on see kasvanud üle 4%. Kuid praegune statistika näitab, et kasv jääb keskpanga prognoosi alumise piiri – 1% – lähedale, usub Susin.
Majanduskasv aeglustub keskpanga poliitika karmistumise, sanktsioonide, tarneraskuste ja kõrge inflatsiooni tõttu, loetleb Continuum Economicsi ökonomist Volkan Sezgin. „Olukorda teevad keeruliseks madalad naftahinnad,” märgib Raiffeisenbank. Valitsuse eelarve planeerimisel loodetud 70 dollari asemel barreli kohta langes venemaa Uurali nafta hind aprillis 54 dollarini ja mai keskpaigaks oli selle väärtus vaid 50 dollarit, teatas Argus. Seetõttu langesid nafta- ja gaasieelarve tulud jaanuarist aprillini 10% ning mais võivad need Reutersi arvutuste kohaselt olla kolmandiku võrra väiksemad kui aasta varem. Nelja kuu riigikassa puudujääk ületas eelmise aasta peaaegu kolmekordselt (3,23 triljonit rubla) ning valitsus hakkas kaaluma järgmisel aastal kulutuste kärpimise võimalust.
Paradoksaalsel kombel võib Ukrainaga sõlmitav rahuleping, mille puhul USA lubab kremlile sanktsioonide leevendamist, majandusele uue „šoki” tuua, ütleb Carnegie venemaa Euraasia keskuse teadur Alexandra Prokopenko. Soome Panga Tärkavate Majanduste Instituudi hinnangul moodustasid triljonid kaitsekulutused ja toetused sõjaväe alltöövõtjatele eelmisel aastal 40 protsenti majanduskasvust.
„Kui kreml tahab majanduslikku kokkuvarisemist vältida, peab ta kulutusi praegusel tasemel hoidma ka kaua pärast sõja lõppu,” ütles Saksa Rahvusvahelise Julgeoleku-uuringute Instituudi ekspert Janis Kluge. „Kui kärpida sõjalisi kulutusi, toob see kaasa töökohtade kaotuse ja üldise frustratsiooni paljudes piirkondades,” selgitab ta.
„Rahuleping on majandusele uus šokk, aga hallatav šokk,” selgitab Prokopenko. „putin peab oma arsenale juurde andma, mis tähendab, et sõjalised kulutused jäävad kõrgeks veel paariks aastaks pärast sõda.”
14. Tavaliselt neid Trumpi …. loosse kirja ei pane aga seekordne lihtsalt kuidagi siiski kuklas kripeldas ja sestap ka siia jõudis. Trumpi intervjuu Fox Newsile. Kui reporter küsis Trumpilt otse, kas ta peab putinit rahu saavutamise peamiseks takistuseks, vältis Trump süüdistusi venemaa juhi vastu, nihutades selle asemel tähelepanu Ukraina presidendile Volodõmõr Zelenskile. „Kuulge, mul oli Zelenskiga päris tõsine vestlus, sest mulle ei meeldinud see, mida ta ütles. Ja ta ei teinud seda lihtsaks. Ma olen alati öelnud: tal pole kaarte. Ja tal tõesti pole.”
Kuigi saatejuht tuletas Trumpile meelde tema postitust sotsiaalvõrgustikus Truth Social üleskutsega putinile – „vladimir, lõpeta” –, ei süüdistanud ta venemaa presidenti sõja jätkamises. Vastupidi, Trump märkis, et putin soovib tema arvates läbirääkimisi ja on sõjast väsinud. „Ta ei näe praegu eriti hea välja. Ja ta tahab hea välja näha. Ärge unustage, et kõik pidi nädala pärast läbi olema. Kui ta poleks nende tankidega mudasse kinni jäänud, oleksid nad viie tunniga Kiievis olnud.”
Trump rõhutas taas kord, et ainult tema isiklikult saab konflikti lahendada. „Ilma minuta ei saa kohtumist pidada, sest ma ei usu, et ilma minuta kokkuleppele jõutakse. Mul on putiniga väga head suhted. Ma arvan, et me jõuame kokkuleppele,” ütles Trump.
President märkis ka, et diplomaatiliste pingutuste ebaõnnestumise korral on ta valmis venemaale majanduslikku survet avaldama – eelkõige kehtestama sanktsioone naftale ja selle ostjatele, nagu on välja pakkunud Lindsey Grahami juhitud senaatorite rühm. Siiski nimetas ta seda äärmuslikuks meetmeks. „Ma kasutan seda, kui vaja. Aga ma ei tahaks. Kui me kokkuleppele ei jõua, siis ma teen seda. See oleks venemaale laastav, sest neil on majandusprobleeme. Nafta hinnad on madalad. See muudab olukorda.”
15. Reuters: Ungari peaministri Viktor Orbáni esindaja András László kohtus Trumpi administratsiooni ametnikega, et saada teavet, mida saaks kasutada poliitiliste vastaste represseerimise suurendamiseks enne 2026. aasta valimisi. Valitseva Fideszi partei Euroopa Parlamendi liige ja Orbáni välisriikide sekkumise uurimise volinik on palunud USA ametnikel anda teavet USA Rahvusvahelise Arengu Agentuuri (USAID) partnerite tegevuse kohta Ungaris.
Reutersi andmetel püüdis Ungari delegatsioon hankida andmeid organisatsioonide ja nende töötajate kohta eesmärgiga kasutada seda teavet surve suurendamiseks sõltumatule meediale ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele, kes on Orbani vastu. Ameerika ametnikud, kes olid mures võimalike inimõiguste ja vabaduste rikkumiste pärast, keeldusid neid andmeid esitamast.
Reedel, 16. mail ütles Laszlo Reutersile, et mõned Ungari organisatsioonid, mida USAID rahastab, on „oma olemuselt väga poliitilised ja neil on märkimisväärne mõju Ungari poliitilisele elule”. USA välisministeerium kinnitas Laszlo kohtumist ametnikega, sealhulgas USAIDi haldus- ja ressursidirektori asetäitja Kenneth Jacksoniga, öeldes, et see korraldati Ungari ametniku palvel.
Teisipäeval, 13. mail esitas Fidesz seaduseelnõu, mis lubaks valitsusasutusel koostada nimekirja välisrahastust saavatest organisatsioonidest ning piirata või isegi sulgeda neid, kui valitsus otsustab, et need kujutavad endast ohtu Ungarile ja selle kultuurile.
Tsitaat: „Kriitikud on võrrelnud kavandatavat seadust, mis kehtestaks välismaist rahastamist saavatele organisatsioonidele suured trahvid, Venemaa seadusandlusega, mis lubab võimudel tembeldada välismaalt rahastatud rühmitusi ja teisi poliitilise tegevusega tegelevaid organisatsioone välisagentideks.”
16. European Pravda viitega Bloombergile: Ukraina Euroopa liitlaste seas valitseb arusaamatus USA presidendi Donald Trumpi tulevikustrateegia osas, kes pole ikka veel ellu viinud oma ähvardust sundida venemaad tingimusteta relvarahule. Bloombergi allikate sõnul on Euroopa valitsused eraviisiliselt „pettunud ja mures” USA presidendi pideva muutuva seisukoha pärast venemaa sõja suhtes Ukrainas. Mõned neist usuvad endiselt, et Trump viib ellu oma varasemad ähvardused kehtestada venemaa ja tema liitlaste vastu teiseseid sanktsioone ja panganduspiiranguid, kirjutab agentuur.
Tema allikad märgivad ka, et USA seisukoht venemaa suhtes on viimastel nädalatel muutunud kompromissitumaks ning Trumpi administratsioon näeb putinit juba peamise takistusena rahulepingu saavutamisel. „Ameerika ametnikud, kes kohtusid sel nädalal Türgis Euroopa kolleegidega, väljendasid valmisolekut kehtestada venemaale sanktsioonid pärast seda, kui Moskva teatas, et saadab läbirääkimistele madala taseme esindajad,” seisab artiklis.
Samal ajal tegi Ameerika pool Euroopale selgeks, et kõik edasiste sammude otsused peab langetama Trump isiklikult, märgib Bloomberg. Meenutagem, et 16. mail toimusid Istanbulis esimest korda enam kui kolme aasta jooksul otseläbirääkimised venemaa ja Ukraina vahel. Meedia teatel nõudsid venelased Istanbulis, et USA esindajad ei viibiks Ukraina poolega peetavatel läbirääkimistel, ning esitasid ka hulga Ukrainale vastuvõetamatuid tingimusi.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
