Sõja ülevaade: 1177. päev – Donetski sektoris pingeline
Avaldatud: 15 mai, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 15. mai 2025:
Donetski sektoris pingeline ja Eestigi uudistesse jõudis…
1. Kiire hommik, sestap ilmateade jääb ära, aga arvatavalt on see muutusteta.
2. Kiire hommik, sestap ilmateade jääb ära, aga arvatavalt on see muutusteta.
3. Kursk/Belgorod: muutusi ei tuvastanud.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: tugevaim surve ikka lõunapoolseimas sillapeas.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: hall ala kasvas Ukraina kahjuks.
8. Donetsk: muresid pisu on aga ei miskit hullu.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa kaotas pooleteise aastaga 400 000 sõdurit, vallutades 1% Ukraina territooriumist.
12. venemaa salastas rekordiliselt 32% eelarvest.
13. venelased kasutasid rubla tugevnemist ära, et osta 2 miljardi dollari väärtuses välisvaluutat.
14. solovjovi meediaettevõte teatas lastele suunatud propagandaprojekti käivitamisest.
15. Droonirünnakud on venemaa lennujaamu Ukraina sõja algusest saadik rekordarvul sulgenud.
16. Lühiuudised
Kiire õppuste päev käib, aga miskit lugu siiski jõudis teha…
168 vene poole rünnakut, neist 100 Donetski sektoris ehk siis mujal tuntav langus. Liugpomme 108 ehk siis tavapärane arv hakkab taastuma. Kaudtuld varasemale keskmisele tasemele uuesti jõuti ehk siis langus sai läbi ja kamikazedroone jälle tipulahedaselt üle 3 tuhande.
Rünnakutesse on tasapisi hakkanud rohkem tanke lisanduma, aga kogu soomuse kasutamine üldjuhul piirdub kuni kolmese grupiga. Tsikleid lisandub järjest rohkematesse lõikudesse ja rünnatakse nendega ka pimedal ajal ja ikka tuled põledes, sest egas seal kandis öövaatluse seadmega ei sõida, sest teeolud olematud ja egas neid vaatlusseadmeid niipalju ka seal ei jagu.
Kaotustest, kaudtuleüksusi ja muud tagalatoetuselementi ning eritehnikat tabatakse edukalt ja palju.
1. Kiire hommik, sestap ilmateade jääb ära, aga arvatavalt on see muutusteta.
2. Kiire hommik, sestap ilmateade jääb ära, aga arvatavalt on see muutusteta.
3. Kursk/Belgorod: rindejoone muutusi ei tuvastanud.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: tugevaim surve ikka lõunapoolseimas sillapeas, siiagi järjest enam tsikleid lisandub rünnakutesse ning hetkel selguseta, kas eile edasi saada ehk siis kui kaua edasi jõudnud elus püsisid.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: veel ei märgi rindejoone muutusi, aga oht selleks tõuseb.
vene soldateid märgati Zorjast lõunas, Toretskist läänes, seega tõenäoliselt hall ala suureneb ja Ukraina tõmbub veidi tagasi (see on see võimalik 200 ruutkilomeetri suuruse ala kaotuse jätkumine, mida oli eeldada), kuna nende külg on hõivatud kahelt ja Ukraina possade taga olev jõgi oma ületuskohtade vähesusega raskendab oluliselt logitikaahela toimimist, mis on pidevas sajus.
8. Donetsk: muresid pisu on aga ei miskit hullu.
vene pool surub edasi nii Novoolenivkas kui ka Malõnivkas Pokrovskist idas, sest otse Pokrovski poole ollakse juba kuid nii kinni kui kinni ja ei õnnestu enam ka selle lõunast loode poole sirutuva kombitsa pikendamine. Videode ja piltide järgi kipub arvama, et seni suudab selle lõigu kogu vene poole logistikaahela toimimist Ukraina edukalt häirida. Küll mõni blogija tunneb muret, et Pokrovski-Tšassiv Jari vahel on Ukraina kaitset pisu palju hõredalt.
Nii hästi ei lähe Bahatõri asulas, mis siiski veel paljus kipub olema hallis alas
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Käimasolev pealetung Ukrainas nõuab venemaa sõjaväelt üha kõrgemat hinda, kuna see on juba kandnud oma suurimaid kaotusi pärast Teist maailmasõda. Alates 2024. aasta algusest, mil Ukraina vastupealetung ebaõnnestus ja vene väed haarasid lahinguväljal initsiatiivi, on vene kindralid suutnud enda kontrolli alla võtta vaid 4731 ruutkilomeetrit ehk vähem kui 1% Ukraina territooriumist, märgib New York Times (NYT), viidates Ameerika Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetele.
NYT kirjutab, et venemaa vägede kaotused samal perioodil – 16 kuud jaanuarist 2024 kuni aprillini 2025 – ületasid USA valitsuse hinnangul 400 000 hukkunut ja haavatut. Seega maksis armee iga äsjavallutatud territooriumi ruutkilomeetri eest 84 inimese „kaotustega”.
vene armee kogukaotused alates sissetungi algusest 2025. aasta jaanuariks ulatusid 783 tuhande inimeseni, mis on lähedane Tjumeni või Saraatovi elanike arvule. Rahvusvahelise Strateegiliste Uuringute Instituudi (IISS) hinnangul kaotas armee 172 000 inimest, mis on võrdne Norilski või Južno-Sahhalinski elanike arvuga.
Kokku on IISS-i hinnangul venemaa meelitanud sõjategevuses osalema ligi miljon inimest: arvestades okupeeritud Donbassis sundmobiliseeritud, 2022. aasta sügisel mobilisatsiooni käigus vägedesse saadetud ja vanglates värvatud lepingulisi sõdureid, saadeti rindele 976 tuhat inimest. Neist iga kolmas sai IISS-i hinnangul rindel tõsiseid haavu ja jäi invaliidiks. Kokku on see 376 tuhat inimest – Brjanski või Tveri elanikkond.
2025. aasta mai seisuga kontrollib vene armee umbes 20% Ukraina territooriumist, kuid peaaegu kõik need saavutused saavutati sõja esimestel nädalatel. Reuters arvutas ISW andmete põhjal, et peaaegu kogu Luhanski oblast, samuti umbes 70% Donetski, Zaporižja ja Hersoni oblasti territooriumist on venemaa armee kontrolli all.
12. venemaa valitsus jätkab salajaste eelarvekulutuste suurendamist, varjates „peites” Ukraina sõja triljoni dollari suurust arvet, mis on venemaa maksumaksjatele juba maksma läinud üle 20 triljoni rubla (200 mijardi euro). Esimeses kvartalis kulutati föderaalkassast salastatud eelarve ridadel 3,6 triljonit rubla (25 mijardit eurot), selgub Saksa Rahvusvahelise Julgeoleku-uuringute Instituudi teaduri Janis Kluge arvutustest, mis põhinevad rahandusministeeriumi andmetel ja eelarveseaduse muudatusettepanekute materjalidel.
Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga (2,5 triljonit rubla) hüppasid salajased kulutused 44% ehk 1,1 triljoni rubla võrra ning nende osakaal saavutas uue rekordi – 32% 11,2 triljonist rublast, mille eelarve kolme kuuga kulutas. Selle tulemusel said varjatud kulutused suuruselt teiseks eelarveartikliks pärast „sotsiaalpoliitikat” (4,4 triljonit rubla). Need ületasid tervishoiukulusid enam kui 7 korda (0,5 triljonit rubla) ja hariduskulusid peaaegu 9 korda (0,4 triljonit rubla). Kuigi eelarve üldkulutused suurenesid esimeses kvartalis aastases võrdluses 2,2 triljoni rubla võrra (+24%), läks iga teine rubla sellest kasvust nn varieelarvesse.
Peaaegu kõik salajased kulutused on seotud kaitsega ning nende suurenemine esimeses kvartalis on tõenäoliselt tingitud relvade tootmise ja ostmise lepingute kiirenenud rahastamisest, märgib Kluge. Avalike kaitsealaste artiklite kohaselt kulutati eelarves jaanuaris-märtsis 810 miljardit rubla (8,1 miljardit eurot), selgub duuma veebisaidil avaldatud materjalidest. Seega ulatusid kaitsekulutused kolme kuu jooksul 4,4 triljoni rublani (44 mijardit eurot) ehk 40%-ni eelarvest. Keskmiselt „sõi” sõjamasin nädalas 338 miljardit rubla (3,38 miljardit eurot) – summa, mis on võrreldav selliste jõukate venemaa piirkondade nagu Novosibirski või Rostovi oblasti aastaeelarvetega (vastavalt 333 ja 336 miljardit rubla).
Kluge märgib, et kasvav salajane kulutus viitab eelarve edasisele militariseerimisele. Sel aastal on valitsus plaaninud kulutada 13,2 triljonit rubla (132 miljardit eurot) ehk peaaegu iga kolmanda rubla „riigikaitse” punkti all, mida pole Nõukogude Liidu lagunemisest saadik mitte kordagi juhtunud. Bloombergi andmetel on salajased kulud kavandatud 12,9 triljoni rubla ulatuses aastas – 16% kõrgemad kui 2024. aasta eelarves. Nende osakaal peaks olema 30%. Võrdluseks: eelmisel aastal oli see 27,6%, 2023. aastal – 22,6%.
13. Rubla tugevnemist – aasta algusest on dollari kurss langenud umbes 20% – pidasid venelased heaks võimaluseks valuutat varuda. Aprillis ostsid nad 68,5 miljardi rubla (685 miljoni euro) väärtuses valuutasid rohkem kui nad müüsid, teatas keskpank. Märtsis ulatusid netoostud tema andmetel 88,2 miljardi rublani (882 miljoni euroni) ja veebruari keskpaigast alates 19 miljardini. Kokku ostsid nad selle aja jooksul valuutat 175,7 miljardi rubla ehk ligikaudu 1,75 miljardi euro eest.
Rubla vahetuskurss on aasta algusest peale tõusnud, kuid pärast putini ja Donald Trumpi telefonivestlust 12. veebruaril tekkis lootus, et see korrektsioon pärast kursi langemist eelmise aasta lõpus 115 rublani/dollarini muutub trendiks, kui sõda õnnestub peatada. Ja venelased, kes olid viis kuud peamiselt valuutat müünud, muutsid oma taktikat ja läksid üle ostmisele.
Isegi keskpanga juhtkond ei oska öelda, kui jätkusuutlik on rubla praegune tugevnemine, nagu näitab 25. aprillil toimunud baasintressimäära arutelu kokkuvõte. „Meie karm poliitika ja positiivsed ootused geopoliitika osas töötavad rubla tugevdamise suunas, samal ajal kui ülemaailmsed kaubandussõjad ja naftahinnad seda nõrgestavad,” ütles keskpanga esinaine elvira nabiullina aprilli lõpus.
Kuid nagu keskpank on korduvalt märkinud, on inimesed viimastel aastatel valuutaturul töötamisel osavamaks muutunud: nad kipuvad valuutat ostma rubla tugevnemise perioodidel, kui see on odav, ja vastupidi, müüvad seda siis, kui see kallineb. nabiullina märkis samuti järgmist: „Inimesi juhib kõige paremini terve mõistus ja tuleb öelda, et meie rahvalt ei saa seda eitada. Me näeme seda nende tegudes valuutaturul: nad tegutsevad täiesti ratsionaalselt, enda kasuks – majandusteadlased nimetavad seda antitsükliliseks käitumiseks.” Njah, unustatakse, et sama palju ka müüakse ehk siis kas pooled on siiski terve mõistuseta… sai pisu emotsiooni välja elatud…
Keskpank nimetab ostude mahtu suureks, kuid märgib, et need olid väiksemad kui kahel eelmisel aastal. Tema andmetel ostsid venelased 2023. aastal ligi 1,5 triljoni rubla väärtuses valuutat, eelmisel aastal – üle triljoni rubla.
Ka teised pankade kliendid (reaal- ja finantssektori ettevõtted ning mitteresidendid) vähendavad sel aastal järk-järgult oma valuutanõudlust, märgib keskpank. Aprillis langes see madalaimale tasemele alates 2024. aasta juulist, mis oli esimene kuu pärast Moskva börsile sanktsioonide kehtestamist. „Aprillis kulutati siseturult valuuta ostmiseks 1,8 triljonit rubla,” kirjutab keskpank. Võrdluseks toob ta esimese kvartali andmed: keskmiselt ulatusid ostud 2,5 triljoni rublani.
Enamik eksperte on kindlad, et rubla tugevnemine ei ole jätkusuutlik ja üleminek selle nõrgenemisele on aja küsimus. Siis on õigus venelastel, kes valuutat ostsid. „On veel liiga vara lõõgastuda,” hoiatab investeerimispankur Jevgeni Kogan. – Keskpanga andmetel mängib peamist rolli impordi vähenemine. Ja see kasvab: mida tugevam on rubla, seda suurem on nõudlus välismaiste kaupade ja reiside järele. Kõrged panused ei ole igavesed, nafta on odav ja rahuläbirääkimised võivad ebaõnnestuda. Siis toimub kapitali väljavool ja venemaa ekspordi vastased sanktsioonid karmistuvad. Aleksei Antonov ettevõttest Alor Broker peab rubla vahetuskursi langust lähitulevikus „vältimatuks”, kuid pole veel selge, millal see algab.
14. „Poliitiline teadlikkus hällist peale” ootab vene lapsi tänu SolovjovLive meeskonna uuele lastele mõeldud propagandasaatele „Liivakast/Песочница”. vladimir solovjov teatas sellest oma Telegrami kanalis. Programm loodi osana projektist SolovjovKids, mis propagandisti sõnul on mõeldud lastele sisendamiseks „patriotismi juba varasest east peale” ja „analüütilise mõtlemise” oskuseks. „Liivakast” on positsioneeritud kui „meistriklass”, mis selgitab eelkooliealistele lastele arusaadavas keeles praegust poliitilist tegevuskava. „Kus mujal saavad lapsed geopoliitikast nii lihtsalt rääkida kui liivas labida pärast tülitseda?” — seisab teadaandes.
Saates selgitavad „geopoliitika” peensusi maailma liidrid, sealhulgas Ameerika Ühendriikide, venemaa, Prantsusmaa ja Türgi presidendid, aga ka laste kehastuses joonistatud KRDV juht ja Tesla juht. Vähemalt avaldas selle fragmendi, kus need tegelased videolingi vahendusel vestlevad ja arutavad „puhkust Istanbulis 15. mail”.
Kuvatõmmis.
2024. aasta oktoobris kuulutas putin, et venemaa riigi „põhiväärtusi” tuleb hakata sisendama juba eelkoolieast alates, toetades algatust, mille väidetavalt esitas „Aasta õpetaja“ konkursi finalist, Vologda lasteaiaõpetaja Nadežda Vorontsova, laiendada „Vestlusi olulisest” lasteaedadesse.
Haridusministeeriumi teatel alustas õpetajatest, psühholoogidest ja teadlastest koosnev töörühm oktoobris kursuse kasutuselevõtu teostatavuse uurimist eelkoolides. Agentuuri resolutsioonis on öeldud, et 1. septembril 2023 venemaa koolides käivitatud programmi eesmärk on edendada patriotismi ning vaimseid ja moraalseid väärtusi riikliku julgeolekustrateegia raames. Juba selle aasta jaanuaris tutvustati kõigis 78 Vologda lasteaias programmi „Vestlused olulistest asjadest”.
15. 2025. aasta esimestel kuudel olid venemaa lennujaamad sunnitud Ukraina droonide rünnakute tõttu sulgema vähemalt 217 korda ehk keskmiselt kaks korda päevas. See arv on kogu Ukraina sõja perioodi rekord, arvutas Novaja Gazeta Evropa föderaalse õhutranspordiagentuuri andmete ja meediakajastuse põhjal.
Selle aasta jaanuarist 10. maini olid venemaa lennujaamad suletud rohkem kordi kui kogu 2023. ja 2024. aastal kokku – vastavalt 58 ja 91 korda. Ainuüksi mai esimestel päevadel kehtestati lennujaamade käitamisele piiranguid ligi 50 korda, sealhulgas seoses Ukraina relvajõudude suurima droonirünnakuga venemaa piirkondadele sõja ajal 6.-7. mail. 2025. aastal mõjutasid õhurünnakute tõttu lennujaamade sulgemised suurt osa Kesk-venemaast, Saratovist ja Volgogradist Nižni Novgorodi ja Penzani. Kokku on sel aastal häireid kogenud 37 tsiviillennujaama.
Kokku on alates 2023. aasta veebruarist toimunud vähemalt 366 sellist intsidenti. Kõige sagedamini (101 korda) suleti Moskva lennujaamu (Vnukovo – 33, Domodedovo – 32, Žukovski – 22, Šeremetjevo – 14). Teisel kohal on Kaasani lennujaam 41 sulgemisega, järgnevad Saratov – 25, Nižnekamsk – 24 ja Volgograd – 20 intsidenti.
Aastatel 2023–2024 võeti peamiselt Moskvas ja Kaasanis kasutusele nn vaibaplaan, mis nõuab tsiviillennukitelt ohutsoonist lahkumist või viivitamatut maandumist. Teiste linnade lennujaamades esines Novaja Gazeta märkis, et häireid oli oluliselt vähem.
Ajakirjanikud on arvutanud, et alates Ukraina-vastase agressiooni algusest 2022. aastal on „Vaiba” väljakuulutamise tõttu suunatud vähemalt 920 venemaa lennufirma lendu alternatiivsetele lennujaamadele. Droonirünnakuähvarduste tõttu lennujaamade sulgemised kestsid keskmiselt 3,5 tundi.
7. mail teatas venemaa Reisikorraldajate Assotsiatsioon (ATOR), et Ukraina droonirünnakud, mille arv on sõja algusest saadik rekordiline, mõjutasid enam kui 60 tuhat venemaa reisijat. Hilinemised ja tühistamised mõjutasid vähemalt 350 lendu. 8. mail teatas Rosaviatsia, et olukord Moskva sõlmlennujaamades on stabiliseerunud.
16. Lühiuudised
kremli teatel juhib 15. mail Istanbulis Ukrainaga toimunud kõnelustele venemaa delegatsiooni presidendi abi vladimir medinski, kes osales 2022. aastal Valgevenes ja Türgis toimunud kõnelustel Kiieviga. Delegatsiooni kuuluvad ka venemaa Föderatsiooni välisministri asetäitja mihhail galuzin, venemaa relvajõudude peastaabi ülem igor kostjukov ja kaitseministri asetäitja aleksandr fomin (kes osales ka 2022. aastal Ukrainaga peetud läbirääkimistel), välisministeeriumi, peastaabi, kaitseministeeriumi ja presidendi administratsiooni „eksperdid”. Jutt käib peastaabi infoosakonna esimesest asejuhist aleksandr zorinist, presidendi riikliku poliitika humanitaarvaldkonna osakonna asejuhist jelena podobreevskajast, venemaa välisministeeriumi SRÜ riikide teise osakonna direktorist aleksei polištšukist ja kaitseministeeriumi rahvusvahelise sõjalise koostöö peadirektoraadi asejuhist viktor śevtsovist. Njah, ei tundu isegi ametikohtadest tulenevalt päris rahuläbirääkimiste seltskonnana.
kremli meedia teatel suundub GRU juht kostjukov homme koos venemaa delegatsiooniga Istanbuli. Talle on kehtestatud USA, EL ja Ühendkuningriigi sanktsioonid seoses osalemisega USA valimissekkumises (2016), Skripalide mürgitamises (2018), küberrünnakutes ja Krimmi annekteerimise planeerimises.
Reuters teatas öösel allikatele viidates, et president Zelenski on juba teel Türki – enne eeldatavaid kõnelusi venemaaga Istanbulis.
Eesti merevägi ja NATO lennukid üritasid peatada venemaa sadamasse teel olnud Venemaa varilaevastiku tankerit, millel oli tundmatu last. Meeskond ignoreeris käsku Eesti poole pöörduda. Euroopa väed üritasid pardale minna, kuid kohale ilmus vene Su-35 ja rünnak katkestati. Njah… mõni kirjutab heast reageerimisest… sellega päris nõus pole…
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
