Sõja ülevaade: 1176. päev – vene pool pisu palju edasi sai
Avaldatud: 14 mai, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 14. mai 2025:
pisu palju vene pool edasi sai ja rahu veel ei tule…
1. Ikka sadu.
2. Infot polnud.
3. Kursk/Belgorod: vene pool suutis pisu end sügavamale Sumõ oblastisse suruda.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: Kupjanskist põhjapoolne vene sillapea üle Oskili sammhaaval kahaneb, siis lõunapoolne kahjuks üle Zerebetsi jõe järjest kasvab.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Tšassiv Jaris sai vene pool linna lääneserva veel ühes kohas.
8. Donetsk: sektori põhja ja keskmises sektoris sammhaaval edenemine jätkus.
9. Lõunarinne: veel üks samm edasi vene pool sai.
10. Herson: muutusteta.
11. putin: venemaa saadab rindele peaaegu kaks korda rohkem sõdureid kui Ukraina.
12. Euroopa Komisjoni teavitati venemaa majanduse kasvavast haprusest.
13. EL kahtleb venemaa-vastaste uute Euroopa sanktsioonide ohu tõhususes.
14. Lühiuudised
Tekkis hetk loo jaoks…
Nõustun nende analüütikutega, kes arvavad, et enne kui venemaa ei ole Ukraina suunal oma soove ellu viia suutnud, nad tegelikult rahulepingust huvitatud pole.
Ukraina luureametnikud ütlesid eelseisvate rahuläbirääkimiste ajal Financial Timesile, et venemaa näib valmistuvat suuremaks pealetungiks, paigutades vägesid ümber lahinguvälja võtmekolletesse, selle asemel et anda märku rahuläbirääkimiste valmisolekust.
163 vene poole rünnakut ehk siis varasem tase jätkus ja endiselt on varasemad pingelised lõigud on sama surve all.
Suuremaid muutusi kaotuste arvus vene poolel polnud, pisu rohkem soomukeid mitmes lõigus rünnakutel osales, enamus ikka jalavägi ja tsiklid
1. Odessat rünnati eile päeval ballistiliste rakettidega. Teatatakse plahvatustest. Sadama lähedal tõusis tohutu suitsusammas.
14. mai hommikul Rivne oblastis toimunud venemaa rünnakus sai vigastada kaks inimest.
Öösel ulatus uus droonilaine pisu enam lääne poolegi.
2. Infot polnud.
3. Kursk/Belgorod: vene väed liiguvad Sumõs taas Bilvodõ poole. Seal valitseb mõlemalt poolt tõeliselt suur segadus blogijate väitel ning täpsemat ülevaadet pole.
Ukraina väed on endiselt Tjotkinos ja Kurski oblasti serval.
4. Harkiv: pisu kipub vene pool Vovtšanski linnas sammhaaval Ukrainat suruvat rohkem üle jõe, seni see kõikjal veel õnnestunud pole ja tihe linnalahing jätkub.
5. Kupjansk-Kreminna: kui Kupjanskist põhjapoolne vene sillapea üle Oskili sammhaaval kahaneb, siis lõunapoolne kahjuks üle Zerebetsi jõe järjest kasvab.
vene poole väga tihe ja pikalt kestnud konveier toob järjest lõunapoolseima sillapea laiendamisel edu. Eilseks jõuti sisse Ridkodubi ja Kolodiazi külast Ukraina omad välja suruti ja tundub, et järjest enam on vene poolel võimalik siin rohkem soomusega toimetada ja kahjuks on jalaväel võimalik väga tihedas metsaribade ja väikeste orgude vööndis konveierina surudes lõpuks leida Ukraina kaitses auke. Juba varasemalt on siinne rindelõik paistnud silma pisu keskmisest parema vene poole lennunduse, kaudtule ja lahingüksuste koostööga. Ka soomust seisab siin jõude väga palju ja kui uskuda Ukraina luureametnike sõnu, siis arvatavalt tõstab vene pool ka siia ressursse juurde ing suhe vene pool versus Ukraina omad võib tõusta isegi 15:1-le.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Tšassiv Jaris on suutnud vene pool lõpuks astuda sammu edasi ja jõuda keskmises osas linna lääneserva. Kogu linna kaotust see siiski ei tähista ja eks näis, kaua seal uuel eesmisel possal vene pool vastu peab.
8. Donetsk: sektori põhja ja keskmises sektoris sammhaaval edenemine jätkus.
venemaa jätkas Pokrovski ja Tšassiv Jari vahel enda surumist põhjasuunas ja suutis saada tervenisti Malõnivka asula enda kontrolli alla. Muret teeb see, et selles 13km laias lõigus järjest ja järjest vene pool edasi saab. Eks see on ka üks väga tiheda konveieriga lõik, kus kas jala, tsiklite või soomusega üritatakse edasi saada. Võimalik, et on suudetud ka pisu paremini töödelda siin Ukraina possasid ja logistikakanaleid. Õnneks on vastavad ka kaotused ja isegi nii väikestel lõikudel võib vene pool kaotada päevas mitusada soldatit haavatute ja surnutena.
Sammhaaval edenemised kahjuks jätkuvad ka sektori keskmises lõigus, siin küll sammud lühemad ja edasi on saadud lühema aja jooksul ning veel väga muretsema ei pane aga … õnneks on selleski lõigus ülitihe droonivõrk töötlemas vene poolt kuni 20km kaugusele rindejoonest.
9. Lõunarinne: tihedam surumine idasektoris on hakanud tooma järjest edenemist ning koos Donetski sektoris Bahtõri asula kaotusega kipub siinne rindelõik üha enam muret tegevat. Eileks suudeti teha veel üks kahe kilomeetri pikkune samm edasi Velika Novosilkast läänes Novosilka küla juures, eks näis, kas uus eesmine possa ka pika jääb.
10. Herson: muutusteta.
11. Kohtumisel Delovaja Rossija esindajatega teatas putin, et venemaa Föderatsioon saadab rindele peaaegu kaks korda rohkem sõjaväelasi kui Ukraina. Riigipea lisas, et Ukraina võimud tegelevad väidetavalt „sundmobilisatsiooniga”, samas kui venemaal lähevad inimesed tema sõnul sõtta vabatahtlikult. „Nad püüavad seal praegu kinni 30 tuhat inimest, aga siin tulevad tüübid ise meile 50–60 tuhandega kuus,” ütles putin.
Need väited on aga vastuolus lääne luureandmetega. Wall Street Journali andmetel, viidates USA ja EL-i luureandmetega tuttavatele allikatele,on venemaa armees värvatavate tegelik arv 30 000–40 000 inimest kuus. Peamine stiimul vägedega liitumiseks on helded sularahamaksed. Lisaks toimub aktiivne värbamine parandusasutustes. Kuid need meetmed võimaldavad vaid korvata ulatuslikke kaotusi rindel, mis Briti luure hinnangul lähenes kolme sõja-aasta jooksul miljonile hukkunule ja haavatule.
Vaatamata nii kõrgele hinnale ei ole venemaa armee suutnud saavutada märkimisväärset territoriaalset edu: 2024. aasta lõpuks oli nende edasiliikumine vähenenud vaid 0,5% Ukraina territooriumi vallutamisele.
Samal ajal ei suuda venemaa praegust värbamismäära kaua säilitada, hoiatas aprillis Ameerika Sõjauuringute Instituudi (ISW) venemaa analüüsirühma juht George Barros. Tema arvutuste kohaselt on Moskval praeguses režiimis sõjaliste operatsioonide jätkamiseks aega 12–16 kuud. „venemaad piiravad majanduslikud reaalsused, ressursside nappus ja piiratud inimpotentsiaal,” selgitas ta.
Kuna kaotused kasvavad ja inimressursside reservid on piiratud, on peastaap ja kaitseministeerium avaldanud kremlile survet, et see algataks uue mobilisatsioonilaine, vahendab Economist. Wall Street Journali andmetel tegi sõjavägi ettepaneku see 2024. aasta mais edasi lükata. Pärast konsultatsioonide algust Donald Trumpi administratsiooniga hakkas seda ideed propageerima niinimetatud „patriootide partei“ – rühm kõrgeid julgeolekuametnikke, kirjutas Meduza jaanuaris kremli ja valitsuse allikatele viidates.
Alates putini osalise mobilisatsiooni väljakuulutamisest 2022. aasta septembris on venemaalt erinevate hinnangute kohaselt lahkunud 650 000 kuni 1,1 miljonit inimest. The Belli arvutuste kohaselt, mis põhinevad 70 riigi migratsiooniteenistuste andmetel, ei olnud 2024. aasta juuliks vähemalt 666 tuhat neist oma kodumaale naasnud.
12. venemaa majandus muutub pikaleveninud sõja ja lääneriikide sanktsioonide kontekstis üha haavatavamaks. Seda väidab Stockholmi Üleminekumajanduse Instituudi (SITE) raport, mis koostati spetsiaalselt Euroopa Liidu rahandusministrite kohtumiseks, vahendab Reuters. Aruande autorid märgivad, et vaatamata näilisele stabiilsusele kannatab venemaa majandus üha enam sisemise tasakaalustamatuse ja struktuuriliste moonutuste all. Lühiajaliselt hoitakse seda pinnal ulatuslike eelarveliste stiimulitega, mis on seotud riigi üleminekuga „sõjaolukorrale”. Pikas perspektiivis muutub see mudel aga üha ebaefektiivsemaks kahanevate finantsreservide ja läbipaistmatu rahastamismehhanismi tõttu, mis moonutab ressursside jaotust. „kreml väidab, et aeg on tema poolel, aga tegelikkuses on vastupidi,” rõhutatakse raportis.
Alates Ukraina täiemahulise sissetungi algusest 2022. aasta veebruaris on EL kehtestanud 16 sanktsioonipaketti, mis on tabanud venemaa peamisi sissetulekuallikaid – nafta, gaasi ja söe eksporti. Sanktsioone kehtestasid ka Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Kanada, Jaapan ja teised lääneriigid. Nende piirangute taustal püüab Moskva näidata vastupidavust: ametlike andmete kohaselt kasvas riigi SKP 2023. aastal 3,6% ja 2024. aastal 4,3%.
Nagu aga ütles SITE majandusteadlane Thorbjørn Becker, kes esitles aruannet Euroopa ministritele, tekitab nende arvude usaldusväärsus tõsiseid kahtlusi. Tema sõnul alahindavad venemaa võimud inflatsiooni taset, mis võimaldab neil kunstlikult paisutada reaalse SKP kasvu näitajaid.
„Nad väidavad, et inflatsioon on 9–10%, aga siis jääb arusaamatuks, miks keskpank kehtestab baasintressimääraks 21%. Ükski normaalne keskpank ei tegutse suurema kui 11 protsendipunkti vahega. Kui mõni meie keskpankadest oleks seda teinud, oleks selle juht kohe töö kaotanud,” ütles Becker. Ta rõhutas, et nii kõrge määr peegeldab suure tõenäosusega tegelikku inflatsioonitaset, mitte ametlikult avaldatud taset.
Lisaks seisab venemaa Beckeri sõnul silmitsi üha suurenevate eelarvepiirangutega: nafta- ja gaasiekspordi tulud vähenevad, samal ajal kui sõjalised kulutused jätkuvalt kasvavad. Sellest hoolimata näitab ametlik statistika eelarvepuudujääki vaid 2% SKP-st. SITE majandusteadlane usub aga, et need arvud on alahinnatud, kuna märkimisväärne osa sõjalistest kulutustest võib ametlikust eelarvest mööda minna – pangandussüsteemi kaudu.
Kui arvesse võtta varjatud rahastamismehhanisme, võib tegelik puudujääk ulatuda kuni 4% SKP-st, ütleb Becker. Tema sõnul toob see olukord kaasa pangandussüsteemi riskide suurenemise ning pankade teatatud laenumahtude kiire kasv võib viidata lähenevale kriisile.
SITE järeldusi toetas Euroopa Komisjoni majandusvolinik Valdis Dombrovskis. Tema sõnul jagab Euroopa Komisjon muret venemaa statistika usaldusväärsuse pärast ja tunnistab venemaa majanduse kasvavat haavatavust. Ta märkis, et sellised hinnangud vaid rõhutavad vajadust säilitada rahvusvahelist survet kremlile, et piirata selle võimet jätkata agressiooni Ukraina vastu.
13. Uued ulatuslikud sanktsioonid, millega EL-i juhid on Moskvat ähvardanud, kui putin keeldub Ukraina relvarahuga nõustumast, seisavad silmitsi tõsiste poliitiliste takistustega ja nende rakendamiseks on vaja koordineerida tegevust Ameerika Ühendriikidega. Reuters teatab sellest, viidates Euroopa ametnikele ja diplomaatidele. Nad ütlevad, et pärast 16 sanktsioonipaketi kehtestamist, mille eesmärk on piirata venemaa majanduslikke võimalusi seoses Ukraina sissetungiga, on EL-il üha raskem saavutada kõigi 27 liikmesriigiga kokkulepet uute piiravate meetmete osas. Üks peamisi takistusi on endiselt Ungari, kellel on kremliga tihedad sidemed. Agentuuri allikad märgivad, et ainult otsene surve Washingtonist võiks Budapesti seisukohta muuta, kuid praegu sellist survet ei täheldata. Samuti jääb selgusetuks, kas USA president Donald Trump on valmis eurooplastega sünkroonis tegutsema.
Reutersi allikad rõhutavad, et EL-i karmid avaldused uute sanktsioonide kohta võivad kaasa tuua mainekaotuse, kui neid ei toeta reaalsed teod. „Hoida sanktsioone laual mõjutusvahendina, aga kui esitad ultimaatumi ilma võimenduseta seda ellu viia, tundub see kergemeelne,” selgitas üks diplomaat. Ta lisas, et isegi elementaarsete piiravate meetmete osas puudub EL-i tasandil ühtsus. „Oht seisneb selles, et Moskva võib selliseid avaldusi blufiks pidada,” ütles teine Euroopa kõrge ametnik.
10. mail toimus Kiievis niinimetatud „tahte koalitsiooni” kuuluvate riikide tippkohtumine. Pärast kohtumist esitati Moskvale ühine üleskutse kuulutada alates 12. maist välja 30-päevane eeltingimusteta relvarahu. Vastasel juhul lubasid tippkohtumisel osalejad kehtestada karmimad sanktsioonid ja suurendada Ukrainale antava sõjalise abi mahtu.
11. mai õhtul lükkas putin selle algatuse aga tagasi. Selle asemel väljendas ta valmisolekut pidada 15. mail Istanbulis Ukrainaga otsekõnelusi. Reutersi teatel toetas seda sammu USA president Donald Trump, seades kahtluse alla Ameerika poole valmisoleku toetada Euroopa survejoont.
Vaatamata sellele kordas Saksamaa kantsler Friedrich Merz 13. mail EL-i seisukohta, öeldes, et kui sel nädalal reaalset edu ei saavutata, karmistab EL sanktsioonide survet. Tema sõnul võivad meetmed mõjutada venemaa majanduse energia- ja finantssektorit.
14. mail kavatsevad EL-i riikide esindajad kokku leppida 17. sanktsioonide paketis. Reutersi andmetel keskendutakse venemaa “varilaevastikule”, mida kasutatakse naftapiirangutest möödahiilimiseks.
14. Lühiuudised
kremli pressiesindaja dmitri peskov: „kreml ei ole veel avaldanud venemaa delegatsiooni koosseisu Istanbuli läbirääkimisteks. venemaa delegatsioon viibib Istanbulis neljapäeval, oodates Ukraina poolt.”
Zelenski eile õhtuses kõnes: „Meie meeskond valmistub aktiivselt Türgi visiidiks, kuid see pole veel alanud. Täna esitasime oma partneritele Ukraina seisukoha üksikasjalikult ja tänan neid toetuse eest. Iga signaal pikaajalise ja tingimusteta relvarahu kohta on ülioluline, nagu ka otsekõnelused kõrgeimal tasemel. putin otsustab venemaal kõik – läbirääkimised peavad toimuma temaga. Samuti hindan Euroopa juhtide ja USA tugevat toetust. Ukraina on valmis sisukateks kõnelusteks.”
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
