Sõja ülevaade: 1174. päev – kogu Ukraina soomuskolon hävitati
Avaldatud: 12 mai, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 12. mai 2025:
kogu Ukraina soomuskolonn, mis jõudis Toretski keskele, siiski hävitati ja palju rahuläbirääkimiste kisast-kärast.
1. Ikka sadu.
2. Info puudus.
3. Kursk/Belgorod: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta aga selle ootuses ja pigem Ukraina kahjuks.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: kogu Ukraina soomuskolonn, mis jõudis Toretski keskele, siiski hävitati.
8. Donetsk: hallis alas vene poole uued possad püsivad üha pikemalt.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Zelenski väljendas valmisolekut kohtuda putiniga isiklikult Istanbulis 15. mail.
12. venemaal hakatakse haldusartiklite alusel süüdi mõistetud ümberasujate vara arestima.
13. USA presidendi saadik lükkab tagasi putini idee relvarahu-eelsetest läbirääkimistest.
14. kreml manipuleerib relvarahuga Ukrainas – ISW.
15. Lühiuudised
Ameerika uudisteportaal Axios teatas, et Ukraina president Volodõmõr Zelenski osaleb 15. mail Türgis toimuvatel venemaa pakutud kõnelustel, isegi kui venemaa ei lõpeta 12. mail tulevahetust, nagu Ukraina juht oli varem öelnud.
Rünnakuid 155 ehk siis arv küll langes aga surve mitte, sest pisu lisandub rohkem soomust. Suurem surve jätkus Kupjansk/Kreminna sektori lõunalõigus ja Doneski sektoris, mujal tuntav langus. Liugpomme juba 125 aga kaudtulelöökide arv ikka langeb (3500) aga kamikaze droone palju (3443).
Tõusma on hakanud lõiguti soomuse kasutamine ,aga hoidutakse suuremate kolonnide teele saatmisest ja nende tööst kõrvaldamisega saavad üldjuhul Ukraina omad hästi hakkama. Mootorrattad osalevad rünnakutes igapäevaselt ja paljudes lõikudes. Ikka näeb videodes, et vene soldati kaaslase hukkumine ei takista teisel soldatil Ukraina possade poole kõndimist ja egas põhjuseid võib olla vast ainut kolm: esmalt tagasi minnes lastakse maha, teine võimalus, et kõva laksu all ja kolmandaks, apaatia… ok, võib-olla ka neljas põhjus, suur preemia kui uue possa saad, aga siis eeldaks pisu vilkamat liigutamist.
Pisu veelgi on tõusnud kaudtuleüksuste ja eritehnika tabamine ning egas kergel lähe ka muul tagalatoetuselemendil. Võib-olla hakkab pisu kaudtuleüksuste tabamine mõju avaldama. Pisu tunnetab, et vene poole juhtimispunktide keskmisest tihedam leidmine (seejärel tabamine) hakkab mõju avaldama just kompanii ja pataljon tasemel juhtimiskvaliteedile. Njah, aga seniks kui enamus käsku on stiilis „minge käega näidatus suunas nii kaugele kui saate”, siis egas selle kaotustest mitte hoolimine võib-olla juhtimise kvaliteedi langusele muutust ei toogi. Pisu siiski võib olla see põhjuseks, miks lõiguti hakkab vene poole kaotuste kasv kiirenema, sest lihtsalt järgmine ja järgmine teele saadetakse, sest kõik soldatid on juba juhtidele umbisikulised…
1. Vaatamata „tahte koalitsiooni” ja Ukraina nõudmistele 30-päevase relvarahu kehtestamiseks alates 12. maist, lasid vene väed 11. mai lõpus põhjasuunast välja ründedroonid. Kell 23.08 teatasid õhuväed vaenlase mehitamata õhusõidukite rünnakust Tšernihivi oblasti kirdeosas, mis liikusid edelasse/kagusse. Seejärel anti hoiatus ründedroonide kohta Sumõ oblasti keskosas, edelasse suundudes. Kell 23.29 teatati Poltaava oblastis vaenlase põhja poolt droonide kasutamise ohust. Kell 23.47 anti ründedroonide tõttu häire ka Kiievi, Zaporižja ja Dnipropetrovski oblastis.
Donetski oblastis sai venemaa droonirünnakus vedurile vigastada tsiviilkaubarongi juht.
2. Infot polnud.
3. Kursk/Belgorod: muutusteta.
4. Harkiv: Vovtšanski linnas on hakanud vene poole igapäevased väikeste soldatite grupid suutma pisu lükata edasi rindejoont jõele lähemale. Muutused küll väikesed ja nende soldati jaht käib aga mingi muutuse tunnetus kahjuks on tendentsist tekkinud.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta. Tegelikult on viimastel päevadel tuntavalt vene poole surve vähenenud, mis võib olla põhjuseks, miks muutusi rindejoones pole toimunud. Mitte et surve oleks kadunud ja see ikka pisu üle keskmise ning arvatavalt suurem reorg sektoris käib.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: eile muutusi rindejoones ei tuvastanud. Kogu Ukraina soomuskolonn, mis jõudis Toretski keskele, siiski hävitati. Edasi DeepState info operatsiooni kohta kuni punkti lõpuni:
100. motoriseeritud laskurbrigaadi „vasturünnak” Toretskis
Internetist saab vaadata kaadreid suurest pealetungist Toretskis, kus osales üle kahekümne tehnikaüksuse ja märkimisväärne arv jalaväelasi. Sündmusi jälgides võib ette kujutada järjekordset mõttetut katsapide rünnakut mehhaniseeritud kolonni poolt avatud maastikul. Kuid on üks nüanss…
Teisel päeval viisid 100. motoriseeritud laskurbrigaadi võitlejad läbi Toretski linnas „vasturünnaku”, mis oli äärmiselt edutu, tõi meile palju kaotusi ja vaenlasele taktikalise ja meediaeelise Toretskis, mis oli juba niigi rasketest lahingutest küllastunud.
3 aastat pärast täiemahulist sissetungi oleme kõik jälginud ja naeruvääristanud moskvalaste rünnakuaktsioone avatud maastikul tehnikakolonni poolt, mille meie võitlejad koheselt kohtavad FPV droonide lüüasaamistega ja korrutavad vastavad katsed nulliga. Kõik on korduvalt näinud sellise taktika ebaefektiivsust, kuid meid on alati päästnud see, et katsapid ei taha siin muutuda. Eelkõige tehti mitmeid saatuslikke vigu:
Suure hulga sõidukite kasutamine, mis liikusid suurel kiirusel lihtsas kolonnis avatud maastikul, mis võimaldas korraldada vaenlase FPV droonidele safari. Selliste manöövrite tähendust oleme juba eespool kirjeldanud ja see on 99% null.
Operatsiooni vajalike ressursside normaalse arvutuse puudumine, nimelt: suurtükivägi, millel puudus vajalik arv laske varustuse ja jalaväe manöövrite toetamiseks. Vajaliku arvu droonide puudumine nii FPV droonide mahasurumiseks kui ka hävitamiseks. Eelkõige jäi vaenlase meeskondade töö karistamata, millel oli tohutu mõju peajõudude manöövritele;
Meie vägede liikumise ja edasiste tegevuste analüüsist ilmneb, et ettenägematute asjaolude korral puuduvad spetsiaalselt planeeritud sammud (laias laastus plaan B), mis on viinud kaootilise olukorrani ja suutmatuseni olukorda hinnata. Sellised manöövrid on ette valmistatud, läbi mõeldud väikseima detailini, kus iga võitleja ja iga üksus teab oma liikumist sobival hetkel ja on võimeline hindama operatsiooni käigus toimuvaid muutusi, seda võis näha 3. OShBri, Azovi tegevuses, „Harta” hiljutistes vasturünnakutes jne.
Kokkuvõtteks tahaksin märkida ainult ühte asja – järeldused tuleb teha. Televisioon püüab neid sündmusi esitleda kui „edukaid”, kuid infoajastul ei saa seda pealkirjadega varjata ega saa tagasi langenud võitlejaid, kes selle jama eest oma elu andsid. Homme peavad võitlejad, kes seda nägid ja ellu jäid, uuesti lahingusse minema, kuid küsimus on selles – millise motivatsiooniga? Sõjavägi on kõige väärtuslikum asi, mis meil on, ja nende elusid tuleb iga hinna eest säilitada. Ja see ei ole „vaenlase kätte mängimine”, sest need, kes seda ellu viisid, on sellesse juba panustanud ja parim viis seda mitte korrata on lõpuks järeldused teha. Valed hävitavad meid kõiki…
8. Donetsk: pikenevad vene poole hallis alas uute possade hoidmised.
Teisel pool Pokrovskist väljuvat edelasuunalist suurt maanteed Kotline ja Udatšne külas on hakanud pikenema vene possade eluiga ja Ukraina on toonud appi lennukid koos liugpommidega, et suuta seda protsessi ohjeldada. Nagu pisu arvata oli, siis selline pidev jalaväe, mis osaliselt mootorratastega varustatud, konveier on hakanud järjest enam mõju avaldama ja üheks täiendavaks põhjuseks võib olla Ukraina kaistjate väsimine, sest pingeline aeg eesliinil on ööpäevas läinud väga pikaks ja ees olevate possade meeste välja vahetamise liiga tihe graafik on täiendavaks sihtmärgiks droonidele, aga ka nende poolt avastatuna kaudtulele. Lisaks kulub palju droone, sest tabada tuleb igat soldatit. Selles sektoris siiski kohati ka soomukeid töösse lükatakse aga pigem mõni koos või üksik, ikka andmaks pisu enam tuge jalaväele.
Sarnane seis on terves sektoris ja arvata on, et hakkab tasapisi tulema rindejoone muutusi Ukraina kahjuks.
Eile õhtuse sesuga teatas Ukraina kindralstaap Donetski sektoris vene poole kaotustest: viis soomusmasinat, ühe suurtükiväesüsteemi, auto, 15 mootorratast, 32 mehitamata õhusõidukit, erivarustuse üksuse ja mehitamata õhusõidukite juhtimiskeskuse; Samuti said kahjustada soomustatud lahingumasin, auto, neli mootorratast ja neli suurtükiväesüsteemi.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta. Küll jõuavad vene paadid Dnepri deltas üha kaugemale, enne kui nad ära lastakse. See annab aimu, et neid paate on hakanud seal rohkem liikuma.
11. Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et loodab venemaalt 12. mail tulevahetuse lõpetamist, et ta saaks sõita Istanbuli läbirääkimistele putiniga. „Ootame homme täielikku ja kestvat relvarahu, mis annaks diplomaatiale vajaliku aluse. Tapmistega pole mõtet viivitada. Ja ma ootan putinit neljapäeval Türgis. Isiklikult,” kirjutas ta oma Telegrami kanalis. Zelenski avaldas lootust, et seekord kreml „ei otsi põhjuseid, miks nad ei saa”.
Ta tegi avalduse pärast seda, kui USA president Donald Trump nõudis Ukrainalt „viivitamatut” nõusolekut putini ettepanekuga jätkata otsekõnelusi Istanbulis. Ameerika juht märkis, et selline kohtumine võimaldaks välja selgitada, kas pooled on põhimõtteliselt valmis rahulepingut sõlmima, ja kui mitte, siis „Euroopa juhid ja Ameerika Ühendriigid teavad, kuidas asjad on, ja saavad vastavalt tegutseda”.
venemaa pole Zelenski ettepanekule veel vastanud. Pühapäeva õhtul peetud kõnes rõhutas putin aga, et kõigepealt peavad toimuma läbirääkimised ja alles seejärel saab arutada relvarahu küsimust. Ta ignoreeris Ukraina ja tema liitlaste algatust 30-päevase relvarahu sõlmimiseks alates 12. maist. Lisaks ei täpsustanud putin, kes täpselt venemaalt kohtumisel osalevad.
Tema nõunik juri ušakov ütles, et Türki saadetakse delegatsioon, kuid ta keeldus selle koosseisu avaldamast. ušakov rõhutas ka, et potentsiaalses dialoogis tuleks arvesse võtta mitte ainult kremli varasemaid nõudmisi, mis on sätestatud Istanbuli lepingute eelnõus, vaid ka praegust olukorda lahinguväljal.
2022. aasta kevadel nõudis venemaa Ukraina keeldumist NATO-ga liitumisest, selle tuumavaba staatust, Ukraina relvajõudude radikaalset vähendamist ning oli valmis arutama Krimmi ja Donbassi küsimust presidendi tasandil, kuid viimast punkti enam ei arutata, kuna putin ei kavatse tagastada okupeeritud alasid, mille ta venemaaks kuulutas.
Varem andis putin selgelt mõista, et ta ei soovi Ukraina praeguse presidendiga läbirääkimisi pidada ja temaga rahuleppele alla kirjutada. Ta nimetas Zelenskit „ebalegitiimseks” ja tegi isegi ettepaneku kehtestada Ukrainas ÜRO ja lääneriikide egiidi all väline valitsemine. Kuid see idee vihastas Trumpi ja kreml ei maininud seda enam.
Sõja algusest peale on venemaa ja Ukraina pidanud neli korda otseseid läbirääkimisi. Esimesed kolm näost näkku kohtumist toimusid Valgevenes ja viimane toimus 29. märtsil 2022 Istanbulis. Kontaktid katkesid pärast seda, kui Kiievi oblastis Butša linnast leiti kümneid tsiviilisikute surnukehi, mille vene väed olid maha jätnud.
Samal ajal pole sõdivate riikide presidendid kunagi isiklikult kohtunud, kuigi Zelenski on putinile neli korda ettepaneku seda teha. kreml selgitas keeldumisi konkreetse dokumendi puudumisega, mida saaks riigipeade tasandil arutada. Kui venemaa annekteeris 2022. aasta septembris veel neli Ukraina piirkonda – Donetski, Luhanski, Zaporižja ja Hersoni oblasti –, andis Zelenski välja määruse, mis keelas läbirääkimised putiniga. Seejärel viitas kreml korduvalt sellele dokumendile kui takistusele rahumeelsele kokkuleppele ja nõudis selle tühistamist. Zelenski märkis, et dekreedi eesmärk oli lõpetada „varjude läbirääkimiskoridorid” ning rõhutas, et keeld ei kehti tema kohta Ukraina presidendi ja ülemjuhatajana.
12. venemaa riigiduuma kavatseb karmistada haldusvastutust kodanike üle, kes on lahkunud ja tegutsevad venemaa huvide vastu. Seaduseelnõu, mis võimaldaks selliste isikute üle tagaselja kohut mõista ja nende vara riigis arestida, arutatakse 12.–18. maini kestval nädalal, teatas alamkoja esimees vjatšeslav volodin postituses pealkirjaga „Kalameestest”.
Tema sõnul on meetmed suunatud neile, kes kuritarvitavad sõnavabadust. Muudatused mõjutavad kõiki haldusõiguserikkumiste seadustiku (CAO) artikleid. Nende hulgast tõi volodin välja propaganda või natsisümboolika avaliku eksponeerimise, armee „diskrediteerimise”, „võltsingute” levitamise ja „sotsiaalvõrgustiku omaniku kohustuste mittetäitmise”. „Et takistada neil kohtu otsuse täitmisest kõrvalehoidumist, nähakse ette nende vara arestimine,” märkis spiiker.
Aprillis võttis Riigiduuma vastu seaduse, mis lubab välismaalt „ebaseaduslikke tegusid” toime pannud ümberpaigutatud isikuid tagaselja kohtu alla anda 20 kriminaalartikli alusel, sealhulgas armee „diskrediteerimine”, sõjaliste „võltsingute” levitamine, natsismi „rehabiliteerimine”, terrorismile, ekstremismile, separatismile, massilistele rahutustele, sõja alustamisele, sanktsioonidele ja venemaa territoriaalse terviklikkuse rikkumisele üleskutse.
Samal ajal lisati armee diskrediteerimist (kriminaalkoodeksi 280.3), rahvusvaheliste organisatsioonide abistamist, milles venemaa ei osale (kriminaalkoodeksi 284.3), ja sanktsioonide kehtestamist (kriminaalkoodeksi 284.2) käsitlevatele artiklitele motiiv „omakasupüüdlikel eesmärkidel või tasu eest”, mis karmistas karistusi. Nüüd näevad kaks esimest süüdistust ette kuni 7-aastast vangistust ja kolmas süüdistus kuni 5-aastast. Samal ajal konfiskeeritakse selliste juhtumitega seotud isikute vara.
OVD-Info arvutuste kohaselt esitati Ukraina sõja algusest kuni 24. aprillini 2025 venemaal ja annekteeritud Krimmis esimese astme kohtutele 11 121 haldusasja armee „diskrediteerimise” kohta (haldusõiguserikkumiste seadustiku paragrahv 20.3.3). Samal ajal algatati 1242 inimese vastu kriminaalsüüdistus sõjavastaste vaadete pärast.
13. USA presidendi eriesindaja Keith Kellogg ütles, et otseste rahuläbirääkimiste algusele peab eelnema täielik ja tingimusteta relvarahu Ukrainas. „Nagu president Trump on korduvalt öelnud, lõpetage tapmine! Esiteks on vaja kuulutada välja tingimusteta 30-päevane relvarahu ja selle aja jooksul liikuda edasi ulatuslike rahuläbirääkimistega. „Ja mitte vastupidi,” kirjutas ta sotsiaalmeedias.
Sel viisil vastas Kellogg putini faktilisele keeldumisele nõustuda 12. maist algava 30-päevase relvarahuga, mida Ukraina, tema Euroopa liitlased ja Ameerika Ühendriigid nõuavad. Selle asemel tegi venemaa riigipea ettepaneku jätkata otseläbirääkimisi Kiieviga Türgis 15. mail „ilma eeltingimusteta”.
Vastuseks putini algatusele ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski, et Kiiev istub Moskvaga läbirääkimiste laua taha, kui see 12. mail tule täielikult lõpetab. venemaa välisministeerium rõhutas aga, et venemaa kaalub relvarahu võimalust alles pärast Istanbuli sõja „algpõhjuste” arutamist.
putini vastumeelsust relvarahuga nõustumisel kritiseeris Prantsusmaa president Emmanuel Macron. „Koos president Trumpiga esitasime selge ettepaneku: tingimusteta 30-päevane relvarahu alates esmaspäevast. President Zelenski andis selle lubaduse ilma igasuguste tingimusteta. Nüüd ootame venemaalt sama selget vastust. Läbirääkimisi ei saa pidada seni, kuni kasutatakse relvi. Dialoogi ei saa pidada, kui samal ajal pommitatakse tsiviilelanikke,” rõhutas Macron.
Sarnase avalduse tegi ka Saksamaa kantsler Friedrich Merz. Ta märkis, et läbirääkimisteks ruumi loomiseks on vajalik 30-päevane relvarahu. „Ukraina nõustus ilma igasuguste „kui”- või „aga”-deta. venemaa pool annab nüüd märku oma valmisolekust läbirääkimisteks – see on hea esimene samm. Kuid sellest ei piisa kaugeltki. Me eeldame, et Moskva nõustub nüüd relvarahuga. See on vajalik enne tõelise dialoogi alustamist. „Läbirääkimised ei saa alata enne, kui relvad on vaikinud,” rõhutas Merz.
Sama väitis ka Türgi president Recep Tayyip Erdoğan, kes arutas olukorda telefonitsi putini ja Macroniga eraldi. Ta väljendas valmisolekut pakkuda platvormi venemaa ja Ukraina dialoogiks, kuid märkis, et ainult „põhjalik relvarahu loob rahuläbirääkimisteks vajalikud tingimused”.
14. Sõjauuringute Instituudi (ISW) eksperdid juhivad tähelepanu sellele, et kreml üritab manipuleerida relvarahu läbirääkimistega ning õõnestada Ukraina, USA ja Euroopa ühtsust selles küsimuses. Analüütikute sõnul üritab putin manipuleerida käimasolevate aruteludega Ukraina relvarahu ja tulevase rahu üle, tõenäoliselt püüdes õõnestada Ukraina, USA ja Euroopa ühtsust 30-päevase relvarahu osas Ukrainas.
Aruandes tuuakse välja, et kremli ametnikud on viimasel ajal suurendanud oma suhtlust lääne meediaga, püüdes pöörduda otse Trumpi administratsiooni ja Ameerika avalikkuse poole ning kujutada venemaa tingimusi Ukraina alistumiseks mõistlikena.
Eksperdid märgivad, et putini 11. mai kõne ja kremli pressiesindaja dmitri peskovi hiljutised intervjuud lääne meediale on osa katsest tutvustada kremli narratiive lääne inforuumis, mille eesmärk on veenda Läänt, et venemaa on võimeline sõjaliselt allutama kogu Ukraina, ning hirmutada Ukrainat ja Läänt venemaa nõudmistega nõustuma.
putini retoorilised avaldused on katse varjata venemaa sõjaväe võimete piiratust ja juhtida tähelepanu kõrvale venemaa suutmatusest teha lahinguväljal viimase kahe aasta jooksul märkimisväärset edu. putin ja teised kremli ametnikud on oma sõjaeesmärkides, mis võrduvad Ukraina täieliku alistumisega, vankumatult kinni ning on seni keeldunud kaalumast ühtegi rahulepingut, mis ei vasta kõigile venemaa nõudmistele.
kreml kujutab end ekslikult Ukrainaga heauskselt läbirääkimisteks valmis olevana, jätkates samal ajal Ukraina rindepositsioonide ründamist ja luues tingimused edasiseks sõjaliseks agressiooniks Ukraina ja NATO vastu lähiaastatel.
15. Lühiuudised
Poola peaminister Donald Tusk süüdistas venemaa luureteenistusi kaubanduskeskuse Marywilska 44 süütamises Varssavis 2024. aasta mais. Sellest teatas Tusk sotsiaalmeedias. „Nüüd teame kindlalt, et Varssavi Marywilska kaubanduskeskuses puhkenud suurpõleng oli põhjustatud venemaa eriteenistuste tellitud süütamisest. Osa kurjategijaid on juba kinni peetud, kõik ülejäänud on tuvastatud ja otsitakse. Me leiame teid kõiki!” 12. mail 2024 puhkes Poola pealinnas Varssavis kaubanduskeskuses Marywilska 44 ulatuslik tulekahju. Hoone hävis täielikult. Hoones oli üle 1400 poe ja teeninduspunkti. Tuletõrjujate sõnul sai tulekahju alguse tõenäoliselt mitmest kohast.
Yonhap: Lõuna-Korea ja USA mereväed lõpetasid Ida-merel neli päeva kestnud ühise mereväeõppuse. Neljapäevast pühapäevani kestnud õppustel osales umbes 10 Lõuna-Korea mereväe laeva, sealhulgas 7600-tonnine hävitaja, ja umbes 10 lennukit. USA poolelt osalesid Lõuna-Korea mereväe teatel juhitavate rakettidega hävitaja ja merepatrull-lennuk. Mõlema riigi meremehed harjutasid väljaõppestsenaariume, mis olid loodud tagama kohese ja tõhusa reageerimise mitmesugustele ohtudele, sealhulgas vaenlase rünnakutele merel, vee all ja õhus. Ühismanöövrid hõlmasid ka operatsioone Põhja-Korea erivägede rünnaku tõrjumiseks simuleeritud infiltratsiooni teel üle põhjapiirijoone, mis on kahe Korea vaheline de facto merepiir. Lisaks viidi läbi veealuseid õppusi vaenlase allveelaeva avastamiseks, jälgimiseks ja hävitamiseks. Lõuna-Korea mereväe teatel keskenduti õppustel ka vaenlase droonide pealtkuulamisele, kohalikele provokatsioonidele reageerimisele ja massihävitusrelvade leviku tõkestamisele meritsi.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
