Sõja ülevaade: 1171. päev – Hiina valis ametlikult poole
Avaldatud: 9 mai, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 09. märts 2025:
Hiina valis ametlikult poole… muutusi rindejoones vene poole kasuks rohkem kui Ukrainal.
1. Sadu…
2. Infot polnud.
3. Kursk/Belgorod: Tjotkinosse said Ukraina omad sisse.
4. Harkiv: eile sai sisse suur viga.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: Verhnokamjanske sai vene pool sisse.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: vene pool sai rohkem edasi kui Ukraina omad
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Sõja jätkamist toetavate venelaste osakaal on langenud rekordiliselt madalale.
12. putin palus Xi Jinpingil venemaale tehaseid ehitada.
13. Hiina juht toetab putini seisukohta Ukraina-vastase sõja osas ehk siis nüüd on ka ametlikult pool valitud.
14. kreml pakkus USA-le võimalust osta vene gaasi ja müüa see Euroopale edasi.
15. venemaa on alustanud Siberis asuva lõhkeainetehase laiendamist, et suurendada suurtükimürskude tootmist.
16. Hollandi sõjaväeluureülem tunnistab, et venemaa võib aasta pärast Ukraina sõja lõppu rünnata NATO riike.
17. Kallas ütles, et putini tribunali „lõplik poliitiline heakskiit” toimub 9. mail Ukrainas.
18. Lühiuudised
venemaa kaitseministeerium teatab/kurdab, et Ukraina ei lõpetanud putini „relvarahu” ajal võitlust – justkui oleks Ukraina kunagi tema PR-trikiga nõustunud. Ukraina välisminister Andrii Sõbiha: putini „paraadrelvarahu” on farss. Keskööst keskpäevani rikkus venemaa seda 734 korda, algatas 63 rünnakut, 176 FPV drooni rünnakut ja 16 juhitavat pommi.
193 vene poole rünnakut. Muutusi tempos sektorite kaupa võrdluses üleeilsega polnud. Liugpomme vaid 32, kaudtuld 4 tuhande kanti ja kamikazedroone üle 2600 ehk siis vaid neid tavapärasel tasemel. Pigem tegu erandiga ehk siis „vaherahu” vene mõistes.
Kahjuks on hakanud pidev tihe pommitamine nii liugpommide kui kaudtulega ning tihe kamikazedroonide pilv piisavalt toetama jalaväekonveieri tööd ja on hakatud pisu enam leidma seetõttu Ukraina kaitsesse tekkivaid auke. Soomuse kasutamine rünnakutes on langenud miinimumi. Õnneks jagub kaotusi nii kaudtuleüksustes kui muus tagalatoetuses.
1. Sadu.
2. Info hommikuks puudus.
3. Kursk/Belgorod: Ukraina omad sisenesid eile Tjotkino alevisse (3600 elanikku).
4. Harkiv: eile sai sisse suur viga, selle metsa-ala, 1,5×1,5 km suutis hoopis Ukraina saada enda kontrolli alla! Ukraina 13. operatiivüksuste brigaad Hartia vabastas Harkivi oblastis Lõptsist põhja pool asuva metsaala, millele vene väed olid pilkavalt hüüdnimeks pannud „Berliin”. See on siin sektoris viimase kuu ainuke muutus.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: vene pool sai sisse Verhnokamjanske külla, kust on Siverski linnani 6 km. Arvatavalt hakkab järjest enam mõju avaldama vene poole edenemine sealt põhja pool asuva kõrgustiku hõivamisega ja on hakanud seetõttu rohkem muret selles sektoris põhjustama.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutustega.
Pokrovski-Tšassiv Jari maantee lõigus suutis Ukraina pisu edeneda ja võis suruda sellega vene poole välja Malinivka külast, mis asub eelnimetatud maanteest põhja pool.
vene pool tungis pisu sügavamale Zvirove asulasse ja said sellega sammu lähemale Pokrovskile.
Sektori keskmises lõigus suutis eile vene pool sisenenda Troitske külla.
Kahjuks on hakanud pidev tihe pommitamine nii liugpommide kui kaudtulega ning tihe kamikazedroonide pilv piisavalt toetama jalaväekonveieri tööd ja on hakatud pisu enam leidma seetõttu Ukraina kaitsesse tekkivaid auke.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. vene ühiskonnas kahaneb „sõjapartei” aeglaselt, kuna avalikkuse teadvusse koguneb sõjaväsimus ja riiklik propaganda liigub edasi ideele, et kreml on läbirääkimisteks valmis. Levada keskuse küsitluse kohaselt hääletas 2025. aasta aprillis 30% venelastest sõjalise tegevuse jätkamise poolt – see on madalaim osakaal alates Ukraina sissetungi algusest. Võrreldes aastataguse ajaga on sõjameelsete kodanike arv vähenenud 9 protsendipunkti ja võrreldes 2022. aasta märtsiga 14 protsendipunkti.
Kiieviga läbirääkimiste alustamise poolt oli 61% vastanutest, mis kordas jaanuaris püstitatud rekordit. Sotsioloogid registreerisid rahuprotsessi toetajate madalaima osakaalu (45%) 2023. aasta mais, kui Ukraina droonid ründasid esimest korda Moskvat. Sellest ajast alates on „rahupartei” osakaal suurenenud 16 protsendipunkti võrra.
Ühiskonna sõjameelse „tuumiku” moodustavad endiselt pensionärid: üle 55-aastaste kodanike seas soovib sõja jätkumist 40% vastanutest, samas kui 18–39-aastaste seas on see osakaal vaid 18%.
„Levada keskus”
Kuigi sõjaväsimus kasvab, usub enamik, et läbirääkimiste otsustamine peaks jääma putini teha, märgib Levada keskuse direktor Denis Volkov. „venemaa võimud teevad kõik endast oleneva, et säilitada normaalsuse tunnet,“ ja konfliktist on saanud enamiku inimeste igapäevaelu taust, ütles ta Bloombergile. Levada küsitluse kohaselt ei jälginud aprillis 19% venelastest olukorda Ukraina ümbruses üldse – kaks korda rohkem kui sõjategevuse alguses. Samal ajal on alla 24-aastaste noorte seas sõja vastu täielikult huvi kaotanud 33% ja 25–39-aastaste vanuserühmas 31%.
Isegi Kurski oblasti vabastamist, mis oli esimene venemaa piirkond pärast Teist maailmasõda, mis langes võõrvõimude okupatsiooni alla, nimetas aprillikuu tähtsündmuseks vaid 3% venelastest – sama palju kui neid, kes jälgisid ilma. Ja droonirünnakud, mis halvavad lennujaamade tegevuse, pakkusid huvi veelgi vähematele kodanikele – 2%.
Levada sõnul usub 40% venelastest, et sõda on venemaale toonud rohkem kahju kui kasu. Kuid kuigi tarbijad kurdavad toiduainete hinnatõusu üle, pole see mure veel valitsusega üldiseks rahulolematuseks muutunud, märgib Volkov. Ekspert lisab, et palgatõus, vaestele makstavad toetused ja harjumus elada kõrge inflatsiooni tingimustes on pannud venelasi rääkima pigem majandusliku olukorra paranemisest kui halvenemisest.
12. venemaa tervitab Hiina tootmisüksuste ilmumist oma territooriumile, ütles putin kohtumisel Hiina presidendi Xi Jinpingiga. „venemaast on saanud Hiina autode peamine importija maailmas. Samal ajal tervitame Hiina tööstusliku oskusteabe loomist ja ülekandmist meie riiki,” ütles putin. Ta lisas, et Moskva on valmis pakkuma „mugavaid tingimusi Hiina ettevõtete tegevuseks venemaal ja peab venemaa-Hiina suhteid „21. sajandi riikidevahelise suhtluse eeskujuks.
putin teatas, et venemaa mineraalsete toorainete ekspordi maht Hiinasse purustab rekordeid. „Eelmisel aastal ei olnud venemaa mitte ainult Hiinasse suunduva nafta ekspordi liider, vaid saavutas esikoha ka torujuhtme gaasitarnetes. Lisaks oleme teisel kohal Hiinasse suunduva söe tarnimises ja kolmandal veeldatud maagaasi ekspordis,” kiitles president.
Olles pärast sõja algust saanud kremli suurimaks kaubanduspartneriks, on Hiina seni hoidunud oluliste investeeringute tegemisest venemaa majanduse reaalsektorisse. Keskpanga statistika kolme sõja-aasta kohta ei registreerinud kunagi märkimisväärset kapitali sissevoolu „sõbralikest” riikidest. Vastupidi, välismaiste otseinvesteeringute kogumaht vene Föderatsioonis väheneb pidevalt – eelmisel aastal 63 miljardi dollari võrra, 2023. aastal 80 miljardi dollari võrra, 2022. aastal 138 miljardi dollari võrra.
Keskpanga andmetel on Ukraina sissetungi algusest peale kaotanud majandus 57% välisinvesteeringutest ning nende kogumaht on langenud 216 miljardi dollarini, mis on madalaim tase alates 2009. aastast.
Kuigi putin oli varem rääkinud BRICS-riikide investorite suhtes „maksimaalsest avatusest” ja kutsunud neid üles investeerima venemaale „kapitali”, on Hiina võimud keelanud kohalikel ettevõtetel investeerida venemaa nafta- ja gaasisektorisse, keeldunud rahastamast projekti „Siberi Jõud 2” ning andnud autotootjatele korralduse mitte ehitada venemaale tehaseid.
Vaatamata üheksa aastat kestnud läbirääkimistele pole venemaa valitsus ikka veel suutnud jüaanides riigivõlakirjade emiteerimises kokkuleppele jõuda: Peking lubab endiselt paigutada ainult „pandavõlakirju”, mis ei võimalda raha Hiinast välja kanda.
Pärast sõja kahe esimese aasta kiiret kasvu – 30% 2022. aastal ja 26% 2023. aastal – jäi venemaa ja Hiina kaubavahetus eelmisel aastal seisma: kaubavahetuse käive kasvas vaid 1,9%, ulatudes 244,8 miljardi dollarini. Esimese kvartali tulemuste kohaselt hakkas venemaa ja Hiina vaheline kaubavahetus kokku langema – 7% võrra 53,2 miljardi dollarini –, mis on madalaim tase alates 2022. aasta aprillist-juunist.
Hiina ostetud venemaa nafta ja gaas, mis moodustavad kolmveerandi kogu venemaa ekspordist Hiinasse ja peaaegu poole kogu kahepoolsest kaubandusest, langesid 16% 20,2 miljardi dollarini. Hiina kaupade tarned venemaa turule langesid 7% 22,7 miljardi dollarini.
Läbirääkimistel Xi Jinpingiga plaanib putin taas tõstatada uue gaasijuhtme ehitamise küsimuse Hiinasse, ütlesid olukorraga tuttavad allikad Bloombergile. Nende sõnul on Hiina president valmis nõudmisi pehmendama: kui algselt nõudis ta gaasi hinna langetamist venemaa siseturu tasemele (alla 100 dollari tuhande kuupmeetri kohta), siis nüüd on ta valmis nõustuma keskmise tasemega – vene Föderatsiooni hinna ja maailmaturu hindade vahel. Bloombergi allikate sõnul ei ole lepingu allkirjastamist, mida putin on otsinud peaaegu 10 aastat, oodata.
13. 8. mail Moskvas viibides kuulutas Hiina president Xi Jinping välja oma toetuse venemaale, nimetas putinit liitlaseks uue maailmakorra loomisel ning kinnitas ühist seisukohta Ukraina-vastase sõja osas. Allikas: Reuters, viidates Hiina juhi avaldusele.
Pärast kõnelusi märkisid Hiina ja venemaa juhid ühisavalduses, et Ukraina konflikti saab lahendada ainult „selle algpõhjustega tegeledes”. See sõnastus kordab selgelt venemaa propaganda põhisõnumeid, mida kreml kasutab täiemahulise sõja puhkemise õigustamiseks – eelkõige „NATO laienemise ohtu”, „venekeelsete diskrimineerimist” ning vene keele, kultuuri ja meedia rõhumist Ukrainas.
Xi osalemine ja ühisavaldus, mis viib Hiina positsiooni vastavusse venemaa arusaamaga konfliktist, pakuvad putinile olulist tuge USA surve all sõja lõpetamiseks. Xi ütles ka, et venemaa ja Hiina peaksid olema tõelised terasest sõbrad, keda on karastatud sadades katsumustes.
Lisaks lubasid Xi ja putin tugevdada koordineerimist kõigis valdkondades, eriti sõjaväes, ning resoluutselt vastu seista Washingtoni kahekordse ohjeldamise kursile Hiina ja venemaa suhtes. Samuti väljendasid juhid kavatsust isiklikult jälgida koostöö võtmevaldkondi ning saavutada 2030. aastaks kaubanduse ja investeeringute mahu kasv.
Xi ja putin on kohtunud kümneid kordi ning allkirjastasid piirideta partnerluse 2022. aasta veebruaris – vähem kui kolm nädalat enne seda, kui putin saatis oma väed Ukrainasse. Hiina on venemaa suurim kaubanduspartner ja on pakkunud Moskvale majanduslikku tuge, mis on aidanud tal lääneriikide sanktsioonidega toime tulla.
14. venemaa ja Ameerika Ühendriigid arutavad Ukraina konflikti lahendamise läbirääkimistel venemaa gaasitarnete taasalustamist Euroopasse, teatab Reuters kaheksale aruteludega tuttavale allikale viidates. Agentuuri allikate sõnul arutatakse varianti, kus Ameerika ettevõtted hakkavad vahendajateks Gazpromi ja tema Euroopa klientide vahel: nad ostavad vene gaasi ja müüvad seda edasi, sealhulgas Saksamaale. Allikate sõnul aitaks selline skeem leevendada poliitilist vastuseisu vene gaasile EL-is.
Teine võimalus on see, et Ameerika investorid ostavad osaluse Nord Streami torujuhtmes, Ukrainat läbivates torujuhtmetes või Gazpromis endas. Allikate sõnul aitaks kremlil Euroopa gaasiturul oma rolli taastada ja see aitaks vahendada rahulepingut putiniga. Allikate sõnul usub Valge Maja ka, et selline skeem on kasulik USA-le, kuna nad saavad täpselt kontrollida, kui palju gaasi venemaa EL-i pumpab.
Saksamaa turule naasmiseks on Gazprom valmis loobuma aastakümneid sõlmitud pikaajaliste lepingute praktikast: kaalutakse võimalust sõlmida lühikesi kaheaastaseid tehinguid suure allahindlusega, teatavad Reutersi allikad.
Enne sõda hõivas venemaa gaas 40% Euroopa turust ja tippajal ulatusid Gazpromi tarned 200 miljardi kuupmeetrini aastas. Sellest ajast alates on ekspordimahud peaaegu seitsmekordselt vähenenud: aastatel 2023–2024 ulatusid need vastavalt 28 miljardi ja 32 miljardi kuupmeetrini ning langesid rekordiliselt madalale tasemele alates 1970. aastate teisest poolest.
Erinevalt naftakompaniidest, kellel õnnestus pärast sanktsioonide kehtestamist leida uusi kliente Hiinas ja Indias, ei jäänud Gazpromil midagi järele: kuigi Hiinasse suunduv Siberi Jõu torujuhe töötab täisvõimsusel (38 miljardit kuupmeetrit), piisab sellest vaid viiendiku kompenseerimiseks varasemast ekspordist Euroopa Liitu. Ja katsed teise liini ehitamise osas kokkuleppele jõuda pole veel tulemusi andnud.
Euroopa Liidus ostavad Gazpromi gaasi jätkuvalt vaid kaks riiki: Ungari ja Slovakkia. Siiski impordivad ´venemaalt veel vähemalt kolm riiki – Prantsusmaa, Hispaania ja Belgia. Selle tulemusel on venemaa gaasi koguosakaal EL-is nüüd 19%. Ja CREA hinnangul ulatub ekspordist saadav tulu peaaegu miljardi euroni kuus.
Reutersi allikate sõnul pidasid gaasiläbirääkimisi Donald Trumpi eriesindaja Stephen Witkoff ja venemaa otseinvesteeringute fondi juht kirill dmitriev. kreml kinnitas pressisekretär dmitri peskovi nimel kaudselt selliste arutelude fakti. Gazprom on valmis tarneid jätkama, kui torujuhtmesüsteemil on uus omanik, ütles ta aprillikuises intervjuus Le Figarole. peskovi sõnul „teab” Moskva, et mõned EL-i riigid sooviksid taas venemaalt gaasi osta.
Euroopa Komisjon on aga selle vastu. Sel nädalal esitles ta plaani, mille kohaselt keelustatakse alates 2027. aastast Euroopa Liidus igasugune venemaalt pärit kütus. Lisaks juriidilistele probleemidele on ka tehnilisi: Nord Streami neljast harust on pärast plahvatust töökorras vaid üks. Samal ajal ei ole Nord Stream 2 veel saanud Saksamaa valitsuselt ametlikku luba tegevuse alustamiseks, tuletas Saksamaa majandus- ja energeetikaministeeriumi ametlik esindaja Reutersile meelde.
15. venemaa laiendab Altai oblastis asuva Biski oleumitehase (BOZ) tootmisvõimsust, et suurendada suurtükimürskudes kasutatavate lõhkeainete toodangut. See tuleneb venemaa kaitseministeeriumi dokumentidest, mis on postitatud valitsuse hangete portaali, ja Reutersi poolt üle vaadatud satelliidipiltidelt. Projekteerimisdokumentatsiooni kohaselt võimaldab Dzeržinski „Ya.M. Sverdlova” tehasesse kuuluvas ehitusjärelevalvetehases uus tootmisliin toota aastas täiendavalt 6 tuhat tonni heksogeeni. „See on tohutu maht, mis tugevdab oluliselt venemaa kaitsevõimet,” ütles Müncheni Ludwig Maximiliani ülikooli lõhkeainetekspert Thomas Klapetke. Reutersi arvutuste kohaselt on sellest lõhkeainekogusest piisav 1,28 miljoni 152 mm suurtükimürsu valmistamiseks.
Venemaa kaitseministeeriumi dokumentides hinnatakse BZ tootmisvõimsuse laiendamise maksumuseks 15,5 miljardit rubla ning samuti on märgitud, et rahastamine tuleb „spetsiaalsest riiklikust fondist”. Tööd algasid 2023. aastal ja peaksid valmima 2025. aasta lõpuks. Satelliidipiltide kohaselt on ala vähemalt 0,7 ruutkilomeetrit ja ehitus on käimas umbes 20 hoone kallal, sealhulgas täiendavad valmistoodete laod, tunnelid, kaitsemüürid ja raudteerööpad. Samal ajal, nagu Reuters märgib, asub tehas Moskvast umbes 3000 km kaugusel ja Ukraina ründedroonide käeulatusest väljas, mis ründavad aktiivselt venemaa kaitsetööstuse ettevõtteid.
venemaa plaanib laiendada oma lõhkeainete tootmist kriitilisel hetkel, mil vene sõjaväe laskemoonavarud hakkavad otsa saama ja riik on sunnitud pöörduma Põhja-Korea poole, kellest on saanud Moskva peamine mürskude tarnija. Ukraina sõjaväeluure andmetel tootis venemaa 2024. aastal umbes 2 miljonit 122 mm ja 152 mm suurtükimürsku ning sai Põhja-Korealt veel 2,7 miljonit. „Lõhkeainete mahu suurendamine, mis on moona täitmiseks saadaval, on venemaa võime jaoks sõda jätkata kriitilise tähtsusega,” ütles Kuningliku Ühendatud Teenuste Instituudi (RUSI) vanemteadur Jack Watling.
16. venemaa võib astuda sõjalisse konflikti NATO riikidega aasta jooksul pärast Ukraina sõja lõppu, ütles Hollandi sõjaväeluureagentuuri MIVD direktor viitseadmiral Peter Reesink. Tema sõnul juhtub see juhul, kui sõjaline tootmine venemaal jääb praegusele tasemele ja kreml säilitab sõjalise tegevuse „isu”. „Holland on nagu ülejäänud NATO kõrgendatud valmisolekus, et olla valmis,” ütles Riesink Politicole.
venemaa toodab praegu palju rohkem suurtükiväge, kui tal Ukraina-vastaseks sõjaks vaja on, täiendades ammendunud varusid ja viies uusi suurtükiväeüksusi Balti riikide ja Soome piiridele, märkis Risink. „Meie jaoks on see märk sellest, et nad suurendavad oma võimekust,” ütles MIVD juht. Samal ajal rõhutas ta, et tema luureteenistusel pole veel täpset teavet selle kohta, et kas putin plaanib sõjalist tegevust Põhja-Atlandi alliansi vastu.
Varem kutsus NATO peasekretär Mark Rutte alliansi liikmeid üles valmistuma võimalikuks sõjaks venemaaga „nelja kuni viie aasta pärast”. „See, mis praegu Ukrainas toimub, võib juhtuda ka meiega,” rõhutas ta. Saksamaa föderaalse luureteenistuse juht Bruno Kahl hoiatas samuti, et venemaa võib rünnata NATO riike 2030. aastaks. Ta märkis, et putin püüab mitte ainult laiendada venemaa mõjuvõimu Euroopas, vaid ka tõrjuda USA sõjalist kohalolekut mandrilt välja. Moskva eesmärkide hulka kuulub lisaks Ukraina hõivamisele ka uue maailmakorra loomine, märkis Kahl.
Selle taustal süüdistas venemaa Julgeolekunõukogu sekretär sergei šoigu Euroopa riike venemaaga sõjaks valmistumises. „Juba 2030. aastal tahavad Euroopa poliitikud ja sõjaväelased olla valmis meiega võitlema,” märkis ta. Samal ajal lubas šoigu kokkupõrget NATO-ga, kui Euroopa riigid otsustavad saata oma väed rahuvalvajateks Ukrainas asuvatele „venemaa ajaloolistele aladele”. Tema sõnul mõistavad „mõistlikud poliitikud Euroopas”, et see viib Kolmanda maailmasõjani.
17. 9. mail plaanivad Euroopa Liidu välisministrid Ukraina visiidi ajal anda lõpliku heakskiidu Ukraina vastu suunatud agressioonikuritegude rahvusvahelise tribunali (nn putini ja teiste venemaa kõrgete ametnike tribunal) loomisele. Selle teatas EL-i välisasjade kõrge esindaja Kaja Kallas pärast EL-i välisministrite mitteametlikku kohtumist Varssavis 8. mail, vahendab European Pravda korrespondent.
Kallas teatas, et 9. mail toimuval EL-i välisministrite Ukraina visiidi ajal tehakse poliitiline otsus luua rahvusvaheline tribunal Ukraina vastu suunatud agressioonikuritegude arutamiseks. „Homme anname lõpliku poliitilise heakskiidu sõjakuritegude ja agressioonikuritegude tribunali loomisele. Karistamatust ei jää. Toime pandud kuritegude eest võetakse vastutus,” ütles Kaja Kallas.
„Tuumikgrupp on tehnilisel tasandil kokkuleppele jõudnud selle tribunali moodustamise osas. Nüüd on meil ka poliitilisel tasandil heakskiit olemas. Seega teeb selle (agressioonikuritegude tribunali loomise – toim.) Euroopa Nõukogu. Euroopa Nõukogu peasekretär liitub meiega homme videolingi kaudu,” lisas ta.
Kallas ütles ka, et 9. mail on kavas teatada 1 miljardi euro eraldamisest Ukraina kaitsetööstusele.
Poola välisminister Radosław Sikorski selgitas omakorda, et EL-i välisministeeriumide juhid sõidavad 9. mail Lvivi.
Nagu Euroopa Pravda teatas, on venemaa agressiooni kuriteo uurimiseks Ukraina vastu eritribunali loov riikide rühm lõpetanud Euroopa Nõukogu alusel selle käivitamiseks vajalike tehniliste ja juriidiliste dokumentide ettevalmistamise. Euroopa Nõukogu peasekretär kinnitas, et organisatsioon on valmis tribunali „kiireks käivitamiseks” ja kutsub riike üles „näitama üles poliitilist tahet selle loomise tagamiseks”.
18. Lühiuudised
Ukraina Ülemraada ratifitseeris maavarade lepingu Ameerika Ühendriikidega, millele Kiiev ja Washington kirjutasid alla 30. aprillil, teatab RBC-Ukraina. Otsust toetas 338 saadikut 347-st. Vastuhääli ega erapooletuks jäänuid ei olnud, kuid hääletusel ei osalenud üheksa inimest.
Ungari peaminister Viktor Orbán kritiseeris koos Slovakkia peaministri Robert Ficoga Euroopa Komisjoni plaani lõpetada venemaa gaasiimport. Orban väidab, et see ajab Euroopa pankrotti ja koormab Kesk-Euroopa peresid. Samuti rõhutab ta, et Ungari ei rahasta Ukraina EL-iga ühinemist.
Ukraina keskpanga esimees Andri Põšnõi ütleb, et Ukraina võib loobuda USA dollarist ja minna üle eurole oma peamise valuutana. Kasvavate sidemete ja muutuva maailmakaubanduse korra tõttu on Kiiev oma finantsankrute ümbermõtestamises.
Euroopa Liit eraldab Ukrainale relvade ostmiseks miljard eurot.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
