Sõja ülevaade: 1167. päev – teine päev väga tihedat rünnakute konveierit
Avaldatud: 5 mai, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 05. mai 2025:
teine päev väga tihedat rünnakutekonveierit (269), mis tõi ainult ühe edenemise, aga pisu valusas kohas…
1. Tihe sadu jätkus….
2. Vist drooni luure peaaegu Moskvani ulatus.
3. Kursk/Belgorod: ikka muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: kipub lõunapoolne sillapea jätkuvalt „tüsenema”.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Ukraina on pisu seisu parandanud.
8. Donetsk: olukord sektori kirdeserval halveneb ja üllatusega läänesektor peab.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. putin ütles, et valmistab ette oma järeltulijat.
12. venemaa tervishoiuministeerium on teinud ettepaneku kolmekordistada trahve lõpetajatele, kes keelduvad riiklikes kliinikutes töötamast.
13. vene õigeusu kirik on teinud ettepaneku õnnistada ballistilisi rakette.
14. „Kontrolliti messengere ja suhtumist SVO-sse.” Turvajõud tegid haaranguid Peterburi ja Jekaterinburgi klubides.
15. Rumeenia presidendi valimiste esimese vooru võitis paremäärmuslik kandidaat.
16. Bild: Lääs usub, et putin ei suuda sisepoliitiliste probleemide ohu tõttu rahu sõlmida.
17. Lühiuudised
putin ütles, et loodab, et venemaal ei ole vaja Ukrainas tuumarelvi kasutada: „Nad tahtsid meid provotseerida, panna meid libastuma. Polnud vaja neid (tuuma)relvi kasutada – ja ma loodan, et neid ei tulegi vaja. Meil on piisavalt jõude, et viia 2022. aastal alustatu loogilise lõpuni ja saada venemaale vajalik tulemus.”
Teine päev väga tihedat rünnakutekonveierit (269), mis tõi ainult ühe edenemise. Tihedam ikka Donetski sektoris, 167 rünnakut, mujal suht tavapärane maht. Kaela sadas kõike ka tavapärases mahus.
Kui ausalt öelda, siis kartsin üleeilsest hullemat ja eilne päev tõi kaasa juba vähenenud soomuse kasutamise rünnakute tempo hoidmiseks ning suuri läbimurdeid ei saadud. Väheste videode järgi näeb, et tsikleid suudetakse saata rünnakutele isegi mitmes paralleelses suunas aga õnneks on üksuste arvud väga väikesed ja jäävad alla jao suurusteks, mida enamasti jahivad droonid, aga oma osa annavad ka kaudtuli ja miinid. Mis imestama pisu ikka paneb, et neljast tsiklisoldatist on kaks droonide tõttu hukkunud ja kaks ikka jätkab teekonda nende vahelt läbi sõites ja sarneseid videosid jagub. Seniks, kuni Ukraina suudab lahinguvälja droonidega piisavalt seirata, et suuda need tsiklisoldatid kuskil kanda maha saada, sest nagu kaugemale jõudnud end kuhugi paika seavad, nii miskit kobedam mürsk või pisu suurem laadung droonilt neile kaela sajab. Lisaks tõuseb tsiklite kasutamine teedevälistel aladel ja tõstab sellega pinget Ukraina seirele ja kiirele reageerimisele, sest jõutakse kaugele oluliselt kiiremini kui varasemalt.
Tänasest sinna saabunud tugevam sajuala ja ilma jahenemine võib mõjutada just tsiklite maastikuläbitavuse suutlikkust ja vähendada seiret, aga arvatavalt vene poole rünnakutempot ei mõjuta.
1. Täna öösel tegid vene okupatsiooniväed Sumõ oblastis Konotopile kombineeritud raketi- ja droonirünnaku. Rünnaku tagajärjel hävis infrastruktuuri rajatis. venelased tulistasid vaheaegadega meelega, et tekitada rohkem kahju ning tappa päästjaid ja meedikuid. Küünilised veidrikud. Esialgsetel andmetel hukkunuid ega vigastatuid ei olnud.
Väidetavalt tabas FAB-3000 Kupjanski linna.
Eilset päeva ilmestaski rinde lähedaste suurlinnade tihedam pommitamine kõige käepärasega ja see toob alati hukkunuid kohalike hulgas, kes ei taha rindelinnadest lahkuda.
Kiievis ikka saheede tiirutas.
2. Üleeile Brjanski oblastis Suzemkas ründasid Ukraina relvajõud elektromehaanikatehast Strela, mis toodab elektroonikat venemaa sõjatööstuskompleksile. Nagu Shot kirjutab, tulistati tehase pihta 10 Ameerika HIMARS mitmikraketisüsteemi mürsku, mille tagajärjel puhkes tulekahju 250 m² suurusel alal ja kaks töökoda põlesid täielikult maha. Avalike andmete kohaselt toodab teadus- ja tootmisühendus Strela radarseadmeid, trafosid, drosseleid jne. Selle partnerite hulka kuuluvad „juhtivad ettevõtted kaitse-, lennundus-, elektrotehnika-, elektroonikatööstuses ja uurimisinstituudid”. Brjanski oblasti duuma märkis, et tehase tooteid kasutatakse sõjas Ukraina vastu. Suzemka küla asub umbes 10 kilomeetri kaugusel Ukraina Sumõ oblasti piirist.
5. mai öösel üritasid tundmatud droonid väidetavalt rünnata venemaa pealinna Moskvat. Kohalike võimude teatel tulistasid õhutõrjesüsteemid drooni alla. Moskva linnapea sergei sobjanin ütles, et umbes kell 2 öösel tulistati pealinnast 30 km kaugusel asuvas Podolskis alla neli tundmatut drooni. Esialgsetel andmetel kahjustustest ega inimohvritest teateid ei ole. Samal ajal kehtestas föderaalne õhutranspordiagentuur droonirünnakute ohu tõttu Vnukovo ja Domodedovo lennujaamades öösel plaani „Vaip” – lennukeid ei lubatud sisse ega välja. Kell 04:00 tühistati piirangud, ütles Rosaviatsia esindaja Artem Korenjako. Kipub arvama, et tehti eelluuret vene õhutõrje paiknemise kohta.
Umbes kell 01:30 teatati plahvatustest ka Voronežis, kuid see teave vajab ametlikku kinnitust. Kohalikud elanikud väidavad, et on linna kohal droonide häält kuulnud.
3. Kursk/Belgorod: vene pool teeb kõigis suundades tõsiseid rünnakuid kasutades nii soomust, kergeid liikuvvahendeid kui ka vaid jalaväge aga eile need jälle muutusi rindejoones ei toonud. Seni alles nii vene poole sillapea Sumõ oblastis kui uus sillapea Kurski oblasti serval kui Belgorodi oblasti serval asuv varasem sillapea. Ühtki küla küll kummaski enda käes Ukraina ei hoia.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: kipub see lõunapoolseim sillapea ikka laienema ja hetkel pige suudeti metsaseid alasid selle servas rohkem enda kontrolli alla saada. Mujal rahulikum.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: kui Tšassiv Jari sektoris vene poole rünnakute intensiivsus kipub kõikuma ülepäevaselt (ja edu pole seni toonud), siis Toretski ümber on jätkuvalt intensiivne lahingutegevus ning pisu keeruline on jooksvast olukorrast sotti saada. Hetkel erinevate blogikanalite kaartidele ja infokildudele tuginedes arvab, et vene 6 km kaugusele Toretskist põhjasuunas ultauv sillapea pole jälle nn püsivalt ühendatud oma üksustega, sest Ukraina on suutnud sinna kulgeva maantee jälle läbi lõigata. Kahel pool linna pole paar päeva enam edenemisi tuvastanud ehk siis edasi saadakse aga uusi possasid hoida ei suudeta.
8. Donetsk: tihe rünnakute päev jätkus ning hetkel on ikka suurem murekoht Toretski Pokrovski vaheline lõik, kus vene poolel õnnestus edeneda eilegi, kui siseneti Stara Mõkolaivkasse ja samm edasi Novoolenivka juures ning jätkuvalt tõuseb oht u 200 ruutkilomeetri suruuse ala kaotuseks.
Nii otse Pokrovski poole kui läänesuunalised vene rünnakud üleeile edu siiski vene poolele ei toonud, sest ei suutnud tuvastada, et uutesse kohtadesse jõudnud üksused oleks suutnud neis elusana püsida.
9. Lõunarinne: muutusteta. Kõige tihedam surumine rinde idasektoris.
10. Herson: muutusteta.
11. putin ütles, et mõtleb pidevalt sellele, kes saab tema mantlipärijaks. Samuti tegi ta selgeks, et tal on kandidaatide nimekiri olemas. Kui propagandist pavel zarubin küsis putinilt, kas ta hindab igaühe potentsiaali, vastas ta: „Jah, see on tõsi.” Samal ajal rõhutas riigipea, et tema järeltulijal peab olema rahva usaldus, vastasel juhul pole sellisel presidendil mingit võimalust midagi tõsist ette võtta. „Peab ilmuma inimene – või veel parem, mitu, et inimestel oleks valikuvõimalus –, kes võiks selle riigi kodanike usalduse võita,” ütles president dokumentaalfilmis „venemaa. kreml. putin. 25 aastat”.
Aastate jooksul on putini mantlipärijateks nimetatud peaminister mihhail mišustin, peaministri asetäitja dmitri patrušev, presidendi administratsiooni asejuhid sergei kirijenko ja dmitri kozak, Moskva linnapea sergei sobjanin ning riiginõukogu sekretär aleksei djumin. putin ise oli Boriss Jeltsini järeltulija. Jeltsin teatas oma tagasiastumisest 31. detsembril 1999 ja andis oma volitused talle üle. Enne seda oli putinil võtmepositsioonid julgeolekujõududes ja valitsuses, sealhulgas FSB direktor ja peaminister. Filmis väitis ta, et tal pole kunagi olnud kahtlusi selles, miks ta riigipeaks sai, ega kahetsust selle pärast.
putin on 72-aastane. 2024. aastal otsustas ta kandideerida viiendaks ametiajaks. Sõltumatud kandidaadid ei saanud valimistel osaleda. Selle tulemusel kuulutas keskvalimiskomisjon putini võiduks rekordilise 87% häältega ja 77% valimisaktiivsusega.
Enne seda valiti putin presidendiks aastatel 2000, 2004, 2012 ja 2018. Põhiseadus keelab kõrgeimal riigiametikohal töötamise kauem kui kaks ametiaega järjest. 2008. aastal järgiti seda piirangut ametlikult nn vangerduse kaudu, kui ametikoht anti neljaks aastaks üle dmitri medvedjevile. 2012. aastal tegi putin ettepaneku pikendada presidendi ametiaega kuue aastani, mis ka tehti. Need muudatused medvedevit ei mõjutanud.
Pärast veel kümmet aastat võimul olles otsustas putin põhiseadust muuta, et eelmised ametiajad nullida ja saada võimalus uuesti kandideerida. Ta võiks potentsiaalselt kandideerida ametisse 2030. aastal ja valitseda pärast seda veel kuus aastat. Kehtiva venemaa seadusandluse kohaselt lähevad riigipea surma korral tema volitused ajutiselt üle peaministrile.
20. aprilli seisuga usaldab putinit 80,2% venelastest, selgub riikliku VTsIOM-i läbiviidud küsitluse tulemustest. Ta hõivab vastava reitingu esimese rea. 15,7% kodanikest suhtub presidenti ettevaatlikult. Kahte näitajat arvesse võttes on putini usaldusindeks 64,5%.
12. venemaa tervishoiuministeerium on taas läbi vaadanud sanktsioonide summad meditsiinikoolide ja kolledžite lõpetajate keeldumise eest töötada riigiasutustes. Seaduseelnõu uue versiooni kohaselt on trahv kolm korda suurem kui riigi tegelikud kulutused riigieelarvest rahastatava õpilase harimisele. Keskmiselt on see peaaegu 3,7 miljonit rubla (37 tuhat eurot), arvestamata hindu konkreetsetes ülikoolides. Eelmises versioonis pakuti trahvi kahekordistada. Meetmed kehtivad ka õpilastele, kes otsustavad oma sihtõppe lepingu ennetähtaegselt lõpetada.
Lisaks seab seaduseelnõu töölevõtmisele iga-aastase tähtaja. Kui selle aja jooksul ei hakka lõpetaja tööle meditsiiniorganisatsioonis, mis pakub abi kohustusliku tervisekindlustuse alusel, määratakse talle ka kolmekordne trahv. Tööperiood on kolm aastat, kuid mõnes piirkonnas, näiteks Kaug-Põhjas, on plaanis seda lühendada. Alles pärast selle kohustuse täitmist saab noor spetsialist tagasi oma valikuõiguse ja on võimeline saama tööd mujal, sealhulgas erakliinikutes.
Seaduseelnõu on avalikuks aruteluks avaldatud. Vastuvõtmise korral jõustuvad muudatused 1. septembril 2026. Algatust kritiseeriti kutseringkondades. Pirogovi-nimelise venemaa Riikliku Meditsiiniuuringute Ülikooli dotsent Jaroslav Gurin usub, et see peletab potentsiaalsed kandidaadid eemale. „Arvestades praeguseid hariduskulusid, on see tohutu summa raha, lihtsalt uskumatu. Tudengite, noorte arstide jaoks, kes on just tööle asunud, on see ilmselt liiga palju,” ütles ta BFM-ile. Gurini sõnul peaks valitsus pöörama tähelepanu tervishoiusektori olukorrale ja kavandatud lähenemisviis ainult süvendab personalipuudust. „Miks arstid ei taha tööle minna? Noh, ilmselt seetõttu, et töötingimused ja palgad ei vasta ootustele. Võib-olla oleks seadusandjatel parem selles suunas vaadata. Porgandimeetod on parem kui kepimeetod,” märkis ta.
Tervishoiuministeeriumi andmetel on venemaal puudu umbes 100 tuhat meditsiinitöötajat: 23,2 tuhat arsti ja 63,6 tuhat keskastme spetsialisti. Hiljuti lubas mimisteerium parameedikutel ja ämmaemandatel tegutseda raviarstidena asutuses vajalike spetsialistide puudumisel.
Kokku peab venemaa majandus 2030. aastaks meelitama ligi 496 tuhat keskhariduse ja kõrgharidusega meditsiinitöötajat, ütles tööministri asetäitja andrei pudov. Tema sõnul on tervishoiutöötajate keskmine vanus praegu 44,5 aastat. Ligi 43% arstidest on üle 50 aasta vanad, samas kui teiste valdkondade spetsialistide seas on see näitaja oluliselt madalam – 31%.
13. Ballistilisi rakette on lubatud õnnistada, kui need toovad inimestele kasu, ütles vene Õigeusu Kiriku (ÕK) Ivanovo-Voznessenski piiskopkonna vaimulik Hieromonk Makarii. „Pole midagi halba öelda eseme kohta, mis teenib nii või naa inimesi… olgu see siis ballistiline rakett või pastakas,” ütles ta Abzatsile.
Makarii sõnul lubab tänapäeva õigeusk laiendada pühitsetavate esemete kirjutamata nimekirja, peaasi, et usk jumalikku väesse ei oleks vastuolus kristluse põhiprintsiipidega ega oleks seotud maagiaga. „Näiteks tänapäeval on auto pühitsemine muutunud üldlevinud protseduuriks, kuid lennuki piserdamine ilmus alles hiljuti. Mõned teised objektid võivad kiriku teadvuses juba kinnistuda. Aga isegi kui seda praegu ei tehta, mis takistab meil neid sinna lisamast?” märkis hieromunk.
Varem teatas Makarii, et peab surmanuhtlust vastuvõetavaks. Tema arvates tuleks narkodiilerite suhtes surmanuhtlust kohaldada hoiatuseks teistele, kellel on sarnased motiivid. „Kui nad näevad võllapuu küljes rippuvat surnukeha, muutub nende mõtteviis,” selgitas hieromunk. Mis puutub terroristidesse, siis nad tuleks vangi panna, sest kui nad hukatakse, on see „nagu kassi karva paitamine”, märkis Makarii.
Eelmise aasta augustis kuulutas vene Õigeusu Kirik, et tuumarelvade õnnistamine on lubatud. „Ühelt poolt võiks eeldada, et surma külvava pühitsemine on vastuvõetamatu. Teisest küljest on see aga heidutusrelv, et need, kellel see on, seda meie vastu ei kasutaks, ehk rahu tagaja. Ja selles mõttes on selle pühitsemine mitte selleks, et seda kasutataks ettenähtud otstarbel, vaid et see annaks just selle efekti – rahu garantii, täiesti vastuvõetav,” ütles vene Õigeusu Kiriku relvajõudude ja õiguskaitseorganitega suhtlemise osakonna esimene aseesimees, peapiiskop konstantin tatarintsev.
Patriarh kirill kuulutas omakorda, et tänu tuumarelvadele, mille loomisel aitas tema sõnul Jumal ise Nõukogude teadlastel kaasa, jäi venemaa iseseisvaks ja vabaks.
14. 4. mai öösel korraldasid venemaa julgeolekujõud haaranguid meelelahutusasutustes Peterburis ja Jekaterinburgis. Pealtnägijad teatasid, et teiste külastajate seas otsisid nad ekstremiste ja Ukraina sõja vastaseid. Sverdlovski oblasti pealinnas tühistati ansambli Poloz kontsert ning Bastard Youthi ja Dead Generationi kavandatud esinemised baaris Syndrome. Külastajad pandi dokumentide kontrollimiseks seina äärde. „Nad küsisid meie suhtumise kohta vasakpoolsetesse radikaalsetesse liikumistesse, meie suhtumise kohta SVO-sse ja kontrollisid meie messengeri tekste telefonis,” ütles üks külalistest. Tema sõnul uurisid julgeolekujõud ka tätoveeringuid ja otsisid kätelt narkootikumide tarvitamise jälgi. „Politseinik uuris kõiki mu sõbra vestlusi,” kirjutas üks tüdrukutest.
Mõned külastajad pandi kongiautosse, kirjutab E1. Üks kinnipeetavatest kaebas, et temalt võeti telefon ära ja selle sisu uuriti kolm tundi, saatelks solvangud. Pole täpsustatud, kas osakonda saadeti keegi aruandeid koostama.
Peterburis tungisid julgeolekujõud Kontrkult klubis reivipeole. Ren TV allikas teatas, et põhjuseks oli koordineerimata ürituse korraldamine. Külastajaid otsiti läbi keelatud ainete suhtes. Samuti kontrolliti kõigi dokumente. Mitu inimest peeti kinni ja viidi kongiautoga minema. Portaali 78.ru andmetel müüdi pileteid ainult veebis ja ettetellimisel. Osalejatele teatati ürituse toimumiskoht vahetult enne selle algust.
Enne seda, 1. mail, tegid julgeolekujõud haarangu Moskva klubisse Bizarre, kus toimus pidu nimega „Vanakreeka MILFid”. Asutust kontrolliti „LGBT-propaganda” suhtes. 12. aprillil toimus sarnane haarang Pokrovski puiesteel asuvas Mono klubis.
15. Rumeenia presidendivalimiste esimeses voorus võitis paremäärmuslik kandidaat George Simion umbes 40% häältega, selgub riigi keskvalimiskomisjoni andmetest pärast 87,90% protokollide menetlemist. Väljumisküsitlused näitavad samuti selle kandidaadi võitu, kuid väiksema edumaaga.
Kell 00:00: 95,96% protokollidest on töödeldud: Simionil on see näitaja 39,98%, Antonescu ja Danil on see näitaja peaaegu võrdne – 20,85% versus 20,34%.
Mida ütlesid Rumeenia kandidaadid Ukraina kohta?
Favoriit Simion on Ukraina sõjalise abi vastu ja kritiseerib EL-i juhtkonda. Samal ajal toetab ta USA presidenti Donald Trumpi. Valimiste eel ütles ta, et venemaa „ei kujuta endast NATO-le tõsist ohtu”.
Antonescu seisukoht on Ukraina-meelsem: võidu korral lubas poliitik Ukrainat logistiliselt ja poliitiliselt jätkuvalt toetada, kuid samal ajal on ta Rumeenia rahuvalvajate saatmise vastu.
Rumeenia presidendikandidaat George Simion ütles, et võidu korral annab ta presidendiameti üle oma venemaa-meelsele liitlasele Calin Georgescule, kellel on valimistel kandideerimine keelatud. Simioni sõnu vahendab Reuters. „Kui Rumeenia rahvas seda soovib, on Georgescul mitu võimalust juhtpositsioonile jõuda ja me kasutame seda ära,” ütles poliitik. Simioni sõnul saame selleks moodustada enamuse ja määrata ta peaministriks ning võimaluste hulka kuuluvad ka ennetähtaegsete parlamendivalimiste korraldamine või referendum. Rumeenias nimetab peaministri ametisse president, kuid otsuse tema ametisse nimetamise kohta teeb parlament. Riigipea ei saa seaduslikult sekkuda valitseva parlamendienamuse moodustamise katsetesse.
16. Bild: USA kutsub venemaad üles lõpetama agressiooni Ukraina vastu ja nõustuma rahulepinguga. Samal ajal levib lääne valitsusringkondades üha enam veendumus, et putini režiim ei ole võimeline sõda peatama ilma tõsiste poliitiliste tagajärgedeta kodus. Väljaanne märgib, et hoolimata rahvusvahelisest survest ei näita venemaa üles kompromissivalmidust. Bildi andmetel usuvad kõrged lääne valitsusringkonnad, et põhjus peitub sügavates sisemistes tegurites: poliitilistes, majanduslikes ja sotsiaalsetes.
„Selle põhjuseks on asjaolu, et venemaa pole veel oma sõjalisi eesmärke saavutanud. Kaitsetööstust paisutavad hiiglaslikud investeeringud. Sajad tuhanded venelased teenivad sõjast head raha. Kõik see teeb putinil kompromissi saavutamise väga raskeks,” märgiti.
vene majandusteadlaste sõnul läheb venemaa majandus sisuliselt majanduslangusesse, kui analüüsist välja jätta sektorid, kus domineerib sõjatööstuskompleks. Langust on täheldatud paljudes tööstusharudes, näiteks toiduainete tootmises, söe, ehitusmaterjalide, metalltoodete või masinaehituse valdkonnas. „Tootmine langeb! Ainult kaitsetööstus varjab langust,” kirjutab väljaanne.
Carnegie venemaa ja Euraasia keskuse ökonomisti Alexandra Prokopenko sõnul, kes töötas venemaa keskpangas kuni 2022. aastani, on usk, et sõja lõpetamine tooks automaatselt kaasa kaitsetööstuse kokkuvarisemise, liialdatud. Ekspertide sõnul kujutavad sõjaveteranid putini režiimile eraldi ohtu. Paljud neist võivad rindelt naastes muutuda sotsiaalse ebastabiilsuse allikaks, eriti madala elatustaseme ja piiratud majanduslike väljavaadetega piirkondades.
Ekspertide sõnul”saab putini jaoks pärast sõja lõppu naasvate veteranidega töötamine suure tõenäosusega väljakutseks. „putini jaoks on veteranidega tegelemine, kes pärast sõja lõppu naasevad, tõenäoliselt väljakutse,” ütles Saksamaa Rahvusvaheliste ja Julgeolekuküsimuste Instituudi venemaa ekspert Margaret Klein. „Need, kes rindele vabatahtlikult läksid, said sageli makseid, mis ületasid mitu korda keskmist palka. See kehtib mitte ainult suurenenud palkade, vaid ka ühekordsete värbamisboonuste kohta, mis ulatusid üle 40 tuhande euro,” ütleb Klein.
Kui kreml ei suuda neile inimestele majanduslikku tulevikku pakkuda, suureneb vägivallalaine oht, ütles ta. Klein: „Vägivaldsete kuritegude arv on pärast venemaa täiemahulist sissetungi suurenenud. On reaalne oht, et mõned veteranid – näiteks need, kes võitlesid Afganistanis või Tšetšeenias – hakkavad tegelema kuritegevusega.”
17. Lühiuudised
Ukraina luure hoiatuse kohaselt on venemaa sõjakulutuste tõttu majanduskriisi äärel. Järgmisel nädalal plaanib kreml suurendada eelarvedefitsiiti 250% võrra – 12 miljardilt dollarilt 42 miljardile dollarile –, kuna kulud ületavad tulusid tunduvalt.
President Zelenski kohtus Prahas Tšehhi presidendi Petr Paveliga, tänades teda vankumatu toetuse eest. Läbirääkimised keskendusid suurtükiväe abile (sel aastal prognoositakse 1,8 miljonit mürsku), kaitsekoostööle ja tulevasele Tšehhi-Ukraina F-16 väljaõppekoolile välismaal seoses jätkuvate venemaa rünnakutega.
Kuulujutud (kinnitamata) viitavad sellele, et venemaa on 9. mai paraadiks Moskvasse paigutanud ~280 õhutõrjeüksust, millele lisanduvad süsteemid Kaasanist ja Groznõist. Kaitse hulka kuuluvad radarid Don-2N ja Nebо-M, raketid S-400 ning katustele paigutatud Pantsir-S1 ja Tor-M2.
Ukraina saab Iisraelilt suve lõpuks pärast remonti veel ühe Patriot-süsteemi. Läbirääkimised käivad veel ühe süsteemi saamiseks Saksamaalt või Kreekast. Kuna kaks on remondis, võib uute tarnetega koguarv tõusta kümneni.
Slovakkia peaminister Fico kurdab, et EL-i riigid blokeerivad tema lennuteed Moskvasse võidupüha ürituste ajal. „Kui nad teile ütlevad: ei, te ei tohi meie kohal lennata – kujutage vaid ette, kuhu me rahvusvaheliste suhete osas oleme jõudnud,” ütles ta pettunult.
India blokeeris reguleeritud veevoolu läbi Baglihari tammi Chenabi jõel pärast seda, kui peatas Pakistaniga sõlmitud Induse veekogude lepingu.
Vaatamata Zelenski avaldustele peaks Xi Jinping siiski Moskvasse 7.–10. maini saabuma. kremli teatel allkirjastavad putin ja Xi visiidi käigus mitmeid valitsuste- ja ametkondadevahelisi lepinguid ning Xi osaleb tõenäoliselt ka 9. mai paraadil Moskvas.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
