Sõja ülevaade: 1165. päev – Krimmi kandis väga palav
Avaldatud: 3 mai, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 03. mai 2025:
rindejoones muutusi ei tuvastanud ja Krimmi kandis juba teine öö väga palav.
1. Ikka sajab ja palju.
2. Krimm, juba teine öö…
3. Kursk/Belgorod: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. USA ei andnud Ukrainale ressursilepingu alusel julgeolekugarantiisid.
12. Zelenski ja Trumpi ressursileping hirmutab venemaa eliiti.
13. Kasahstan keelas venemaa riigiduuma aseesimehel ja veel neljal deputaadil riiki sisenemise.
14. USA kiitis heaks 310 miljoni dollari suuruse F-16 toetuspaketi Ukrainale, aga seda raha eest.
15. Reuters: USA valmistab ette uusi sanktsioone venemaa vastu, aga teadmata on, kas Trump ka need heaks kiidab.
16. Lühiuudised
venelased võiksid praeguse edasiliikumistempo juures 2256. aastal vallutada kogu Ukraina, mille tulemuseks oleks 101 miljonit ohvrit — Forbes.
Pärast seda, kui Moskva arestis venemaal lääne investorite raha, jagab Euroopa lääne investoritele ümber 3 miljardit eurot venemaa külmutatud vahendeid. See on uus peatükk venemaa sissetungi Ukrainasse finantstagajärgedes.
216 vene poole rünnakut, aga ikka väheneb neis soomuse arv ja jätkub varasemate päevade taktika, kõikjal väikeste gruppidega proovitakse ja Ukraina omade possade alamehitatus võib järjest enam hakata tooma auke kaitses, kus ei suudeta reageerida ja võidakse hakata kaotama järjest eesmisi possasid. Lisaks tihenes eile kaudtuleüksuste töö (6700) tervel rindejoonel ning kamikaze droonide arvgi pisu tõusis. Liugpomme siiski juba mitu päeva pisu vähem (183) aga sedagi on palju. Kuna rindelähedastest linnadest ja küladest ei taha kõik ära minna, siis kohalikke ikka hukkub sest paljus vene pool lihtsalt profülaktiliselt töötleb kõike asustatud ala, et äkki kuskil siiski miskit sõjalist ka on.
Kõige kuumem ikka Kursk/Belgorod, Kupjansk/Kreminna lõunalõik ja Donetski sektoris, viimases lausa 106 rünnakut. Mujal rünnakute arv isegi langes. Seni pole tuvastanud, et tihe kaudtuleüksuste ära laskmine nende töö tihedust piisavalt mõjutaks, aga senised uudislood õigsuse korral lootust selleks siiski annavad.
Lisaks arvamusel, et see tihe väikeste gruppidega nii jala kui igatsugu kergemate liikuvvahenditega veel jätkub koos tiheda kaudtule, lennunduse ja droonidega ning tehakse pigem ettevalmistust suuremaks soomuse toel rünnakuteks. Küll tundub, et selline tihe igal pool torkimine raskendab Ukrainal uute tugevamate löögisuundade tuvastamist ja võidakse neile reageeringute hiljaks jääda.
1. Ukraina õhujõudude teatel saatis vene armee 2. mail samaaegselt välja mitu ründedroonide gruppi Harkivi, Kiievi, Sumõ ja Zaporižja suunas. Zaporižja ründamiseks kasutati ka juhitavaid õhupomme. Sireen kõlas ka Tšernihivi ja Poltaava oblastis ning mitmes Tšerkassõ oblasti rajoonis.
Eile õhtul algatasid vene väed Harkivile ulatusliku droonirünnaku. Linnapea Igor Terehhov teatas juhtunust oma Telegrami kanalil. Tema sõnul rünnati linna neljas linnaosas 12 asukohta: Kiievi, Osnovjanski, Slobodski ja Saltovski. Selle tagajärjel sai kahjustada kortermaja ja esialgsetel andmetel ka eramu. Vähemalt 47 inimest sai vigastada.
Täna öösel õhuhäire ajal kuuldi Mõkolaivis plahvatusi. Varahommikul töötas Kiievi kandis õhuhäire.
Ainuüksi aprillis sai Harkivis kahjustada 533 hoonet – 10 533 akent purunes ja 147 katust hävis, ütles linnapea Ihor Terehhov. Ta hindab linna sõjakahjude koguväärtuseks 10 miljardit eurot.
Rinde ja piiri lähedus ikka tugevas sajus.
2. Eile hommikul Stavropoli territooriumil tabas Ukraina droonide öise rünnaku tagajärjel venemaa kosmoseluure rajatist koodnimega „Zvezda”, mida oli juba rünnatud 2024. aasta juulis. Seda teatas Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu alluvuses oleva desinformatsiooni vastase keskuse juht Andri Kovalenko. „See üksus on üks venemaa kosmose elektroonilise luuresüsteemi põhijaamu,” kirjutas ta oma Telegrami kanalis. Kovalenko sõnul on Zvezda osa venemaa luure strateegilisest arhitektuurist. See jälgib olukorda lahingutsoonides ja osaleb ka küberluures, selgitas Kovalenko. See rajatis loodi 1970. aastate alguses, sealhulgas satelliitide signaalide pealtkuulamiseks. venemaa relvajõudude luure peadirektoraadile (GRU) kuuluvas Zvezdas analüüsitakse muuhulgas „kosmoseinfot” ja jälgitakse orbiidilt ja välismaistelt satelliitidelt tulevaid signaale, märkis Kovalenko.
vene Föderatsiooni Peastaabi Peadirektoraadi eriotstarbeline väeosa „Zvezda” ja üksus nr 33443 asuvad Stavropoli territooriumi Izobilnenski rajooni Moskovskoje küla lähedal. Stavropoli juht Vladimir Vladimirov teatas 2. mai hommikul selles piirkonnas langenud droonikildudest. Ta ei maininud sõjaväe sihtmärkide tabamist, kuid täpsustas, et rünnaku tagajärjel keegi vigastada ei saanud.
Eile öösel viisid Ukraina kaitseväed Krimmis läbi erioperatsiooni, kasutades mehitamata mereväe paate. Rünnaku ajal käitusid vene lennukid ja paadid ettevaatlikult ning püüdsid vältida otsest kokkupuudet operatsiooni piirkonnaga, tõenäoliselt suure tabamusohu tõttu. Kasutusel oli erinevat tüüpi mehitamata paate: FPV droonikandjaid, miinipanekupaate ja õhutõrjesüsteemidega varustatud paate. Löögid viidi läbi meretornidel asuvatele objektidele ja Krimmi rannikul asuvatele sihtmärkidele. „vene helikopterid üritasid operatsiooni sekkuda, kuid pärast Ukraina BEK-ide vastust, mis kasutasid R-73 rakette, olid nad sunnitud piirkonnast lahkuma hävinguohu tõttu,” teatas katastroofiabi keskus.
Täna öösel oli Novorossiisk kahel korral tunnise vahega droonilaines, öises videos oli näha vähemalt üht väga suure tulega plahvatust.
Sevastoopolist tuli kõlakas, et võib-olla lasi vene õhutõrje õhuhäire ajal miskit oma alla, esimene versioon oli, et soldat lasi õhutõrjeraketiga enda kopteri alla.
vene õhutõrje töötas aktiivselt Kertši silla lähistel. Pisu hiljem süttis vist seal rannikul silla läheduses miskit, teatati vähemalt seitsmest plahvatusest. Kertši sild tabamusi ei saanud.
Millega öösel Krimmi rünnati, ei tea veel, kõlakad, et mõne raketiga ning droone nii õhus kui vees.
Ukraina luure sulges venemaa peamiste internetiteenuse pakkujate, sealhulgas SibSeti serverid, jättes tuhanded inimesed internetita, teatasid allikad RBC-le. GUR MO küberüksused algatasid rünnakuid 30. aprillist kuni 2. maini, sihtides Siberi infrastruktuuri.
3. Kursk/Belgorod: eilegi vene püüdlused edeneda vilja ei kandnud.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Toretski ümber on pisu sõjaudu.
8. Donetsk: muutusteta, aga Ukraina blogijatelt tuleb murenoote, et kohati on rindelõikudes suur meeste puudus.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Ukraina ei suutnud neljapäeval allkirjastatud loodusvarade lepingu alusel Ameerika Ühendriikidelt julgeolekugarantiisid saada, teatab New York Times (NYT). Kiievi poolt pealekäidav peamine nõudmine ei sisaldunud neljapäeval USA rahandusministri Scott Bessenti ja Ukraina majandusministri Julia Svõrõdenko poolt allkirjastatud lepingu lõplikus tekstis. Leping annab aga mõista, et USA võiks suurendada sõjalist abi Ukrainale, kui venemaaga rahulepingut ei saavutata, märgib NYT.
Ressursileppe kiiruga allkirjastamine, mida oli korduvalt edasi lükatud ja mis viimasel minutil peaaegu nurjus, on seotud Donald Trumpi pettumusega läbirääkimistel kremliga, ütlesid olukorraga tuttavad allikad Politicole. Vaatamata heldetele järeleandmistele – sealhulgas Krimmi tunnustamisele ja sanktsioonide tühistamisele – pole putin veel näidanud üles valmisolekut Ameerika relvarahu tingimustega nõustuda.
Valge Maja ei tea aga, mida edasi teha, ei ressursilepingu ega putiniga, rõhutavad Politico allikad. Nende sõnul võiksid järgmine samm olla sanktsioonid venemaa vastu, kuid pole selge, kas Trump on selleks valmis. Algselt väitis ta, et USA saab Ukrainaga sõlmitavast ressursiarenduslepingust 500 miljardit dollarit, kiites Ukraina pinna all peituvat uskumatut loodusrikkust. Hiljem alandas Trump hinnangut 120 miljardi dollarini, lubades, et leping kompenseerib USA-le Ukrainale kulutatud raha. Samal ajal ei nimetata lepingus endas Kiievile juba osutatud sõjalist abi Ukraina poolt tagasimakstavaks võlaks.
Ukraina haruldaste muldmetallide leiukohad, millele Trump lootis, tekitavad geoloogiaekspertide seas kahtlusi: mõned neist väidavad, et Ameerika administratsioon kasutas 30 aastat vanu kaarte ning Ukraina maavarade tegelik väärtus pole mitte 500 miljardit dollarit, vaid ainult 12 miljardit dollarit, kirjutab NBC News.
„Haruldasi muldmetalle nimetatakse haruldasteks põhjusega. Ja neil on neid palju,” ütles Trump kolmapäeval kabinetiistungil. „Oleme sõlminud kokkuleppe, kus meie raha on turvaline ja saame kaevama hakata,” lisas ta.
12. Kahe kuu pikkuse pingelise läbirääkimise järel saavutatud loodusvarade arendamise leping Ameerika Ühendriikide ja Ukraina vahel on Moskvas närvilisust tekitanud. Washington Posti (WaPo) andmetel kardavad venemaa eliidi liikmed Volodõmõr Zelenski ja Donald Trumpi lähenemist ning usuvad, et kreml võib mööda lasta võimaluse sõlmida Ukraina suhtes soodne kokkulepe.
putinile avaldatakse üha suuremat survet, et ta vähemalt teeks järeleandmisi, ütles anonüümsust palunud venemaa ametnik WaPo-le. Vastasel juhul seisab venemaa silmitsi uue Ameerika sanktsioonide paketiga, mille valmistas ette senaator Lindsey Graham. WaPo allika sõnul oleksid need suur hoop, arvestades eelarvepuudujääki, mis juba kasvab. Vaatamata ametnike bravuurile, kes väidavad, et venemaa on sanktsioonidega edukalt toime tulnud, mängib mure majanduse olukorra pärast üha olulisemat rolli, rõhutab ametnik. „Majandust on võimatu üles ehitada ainult mobilisatsioonimudelile tuginedes,” ütleb ta.
venemaa majanduskasvu tempo on juba järsult aeglustunud: 2025. aasta esimeses kvartalis kasvas SKP vaid 1,7% pärast 4,5% eelmises kvartalis ja 4,1% eelmise aasta kokkuvõttes. Inflatsioon püsib üle 10% vaatamata Venemaa Föderatsiooni keskpanga rekordilisele intressimäärale, sõjatööstuskompleksivälised tööstusharud on libisenud majanduslangusesse ning nafta hinna langus on vähendanud eelarve toorainetulusid ligi 20%. Nüüd ennustab rahandusministeerium, et selle puudujääk saab olema suurim pärast pandeemiat – 3,8 triljonit rubla algselt plaanitud 1,2 triljoni asemel.
kremli „Rahupartei” nõuab, et putin aktsepteeriks Trumpi tingimusi – sõja külmutamist rindel vastutasuks Krimmi tunnustamise ja sanktsioonide tühistamise eest, kirjutab WaPo. „Kullid” tahavad ikkagi võidelda, ükskõik mis.
Kuigi USA-Ukraina ressursileping ei sisalda Kiievi julgeolekugarantiisid, „halvendab see olukorda venemaa jaoks”, märgib kremlile lähedal seisev politoloog Sergei Markov: „Trumpi ja Zelenski vahelise pinge peamine põhjus on kõrvaldatud.” Kuigi leping ei sätesta selgelt, vähemalt sümboolselt, Washingtoni ja Kiievi edasist koostööd, „võtavad Ameerika Ühendriigid teatud kohustusi Ukraina kaitsmiseks, kuna Ukraina kuulub nüüd neile”, ütles Markov.
13. Kasahstani võimud keelasid riiki sisenemise neljal praegusel venemaa Riigiduuma saadikul ja ühel endisel venemaa parlamendiliikmel. Sellest teatas Deutsche Welle, viidates vabariigi valitsuse allikale. Väljaande allika sõnul oli põhjuseks nende isikute poolt Kasahstani ja selle juhtkonna vastu suunatud solvavate ja vaenulike avalduste avalik levitamine. Musta nimekirja kuuluvad Riigiduuma aseesimees pjotr Tolstoi, Riigiduuma rahvusvaheliste suhete komisjoni esimene aseesimees vjatšeslav nikonov, Ühtse venemaa partei saadikud jevgeni fjodorov ja konstantin zatulin, samuti Rossotrudnitšestvo juht ja endine Riigiduuma saadik jevgeni primakov.
tolstoi on varem öelnud, et pärast Ukrainat võib Kasahstan olla venemaa jaoks „järgmine probleem”. Ta nimetas Almatõd ka venelaste ehitatud Vernõi linnaks ja süüdistas Kasahstani katses leiutada oma ajalugu, et end venemaast distantseerida. nikonov teatas föderaaltelevisioonis rääkides, et Kasahstani lihtsalt ei eksisteerinud, kirjeldades tänapäevase Kasahstani territooriumi kui venemaa ja NSV Liidu kingitust. fjodorov toetas nikonovi avaldusi ja teatas, et venemaal on väidetavalt õigus nõuda Kasahstanilt territooriumide tagastamist. Lisaks, fjoedorovi sõnul ei lahkunud Kasahstan NSV Liidust vastavalt rahvusvahelisele õigusele, mis tähendab, et tema riiklus pole täiesti seaduslik.
2022. aastal kritiseeris konstantin zatulin teravalt Kasahstani presidendi Kassõm-Jomart Tokajevi seisukohta, kes keeldus seejärel tunnustamast isehakanud DPR-i ja LPR-i. Parlamendiliige vihjas territoriaalsetele pretensioonidele, öeldes, et täieliku partnerluse puudumisel on kõik võimalik, nagu Ukraina puhul.
primakov süüdistas Kasahstani võimuesindajaid väidetavas tegevusetuses seoses natsionalistide tegevusega vene keele vastu. Hiljem keeldus ta avalikult koostööst Kasahstani infoministri Askar Umaroviga, nimetades teda väidetavate russofoobsete avalduste tõttu „russofoobseks rämpsuks”.
Nagu Deutsche Welle märgib, on lisaks asetäitjatele persona non grata nimekirjas ka propagandistid tina kandelaki ja tigran keosayan, politoloog nikita mendkovitš, „vene maailma” ideoloog aleksandr dugin ning vene ajaloolane andrei grozin. Viimasele keelati hiljuti ilma selgituseta Kasahstani sisenemine.
SRÜ Instituudi Kasahstani ja Kesk-Aasia osakonda juhtiv grozin plaanis osaleda kahel üritusel: 28. aprillil toimuval arutelul venemaa-Kasahstani suhete probleemide üle ja 29. aprillil toimuval ümarlaual kahe riigi julgeoleku- ja humanitaarkoostöö teemal. 27. aprillil aga keelati tal Astana lennujaamas passikontrolli läbimisel sisenemine. Instituut teatas, et keeldumise põhjuseid ei ole võimalik kindlaks teha. Samuti tuletasid nad meelde, et sarnane intsident leidis aset 2023. aastal, kui instituudi direktorit, asetäitjat zatulinit, üritati mitme tunni jooksul takistada Kasahstani sisenemast, et osaleda Baikonurist kosmoselaeva stardis. Siis olukord lahenes.
14. USA välisministeerium kiitis heaks F-16 väljaõppe- ja tehnilise toe ning sellega seotud varustuse müügi Ukrainale kokku 310,5 miljoni dollari eest. Sellest teatati Pentagoni kaitsejulgeoleku koostööagentuuri (DSCA) veebisaidil. Pakett sisaldab: F-16 lennukite moderniseerimist; Ukraina personali väljaõpe; operatiivne ja tehniline tugi; varuosade, kulumaterjalide ja remondikomplektide tarnimine; maapealse varustuse tarnimine ja hooldus. See hõlmab ka abi salastatud ja salastamata tarkvaraga töötamisel; tehnilise dokumentatsiooni, väljaannete ja teatmematerjalide edastamine; tehniliste uuringute ja tehniliste kontrollide läbiviimine ning logistikateenuste pakkumine nii USA valitsusele kui ka eraettevõtjatele.
Nagu välisministeerium rõhutas, teenib algatus USA välispoliitika ja riikliku julgeoleku eesmärke. Selle eesmärk on tugevdada Ukraina kaitsevõimet, mida Ühendriigid peavad oluliseks partneriks ja „Euroopa poliitilise stabiilsuse ja majandusliku progressi jõuks”. DSCA teatel suurendab toetus Ukraina võimet võidelda praeguste ja potentsiaalsete ohtudega, pakub Ukraina pilootidele kvaliteetset väljaõpet ning parandab Ukraina õhujõudude koostalitlusvõimet USA õhujõududega ühtseks väljaõppe- ja tugisüsteemiks integreerimise kaudu.
„See otsus on kooskõlas rahvusvahelise koalitsiooni pingutustega luua Ukraina F-16 programm ja Ukraina õhujõudude üldine moderniseerimine. Ukraina suudab pakutava varustuse ja teenused raskusteta oma relvajõududesse integreerida,” seisis DSCA avalduses.
Lepingu peamised töövõtjad on Valiant Integrated Services, Top Aces Corporation, Lockheed Martin Aeronautics, Pratt and Whitney, Snap-on Inc., BAE Systems Inc., AAR Corporation ja Comsetra LLC.
15. Reutersi teatel on Ameerika ametnikud lõpetanud uute venemaa-vastaste majandussanktsioonide väljatöötamise. Sihtmärkide hulgas on venemaa riigile kuuluv energiagigant Gazprom, aga ka suured ettevõtted loodusvarade ja pangandussektoris, ütles administratsiooni ametnik, kes nagu ka teised allikad palus asja arutamiseks anonüümsust. Muid üksikasju ametnik ei avaldanud.
Väljaanne märgib aga, et pole selge, kas Trump selle paketi heaks kiidab, kelle kaastunne Moskva avalduste ja tegude vastu on asendunud pettumusega putini ignoreerimise pärast tema üleskutsete osas relvarahu ja rahuläbirääkimiste sõlmimiseks. Riiklik Julgeolekunõukogu üritab koordineerida mingisugust karmimat tegevust venemaa vastu, ütles asjaga kursis olev allikas. „Sellele peab alla kirjutama Trump. See on täielikult tema otsustada,” kinnitas teine USA ametnik.
„President on algusest peale selgelt väljendanud oma pühendumust täieliku ja kõikehõlmava relvarahu saavutamisele,” ütles riikliku julgeolekunõukogu pressiesindaja James Hewitt. „Me ei kommenteeri käimasolevate läbirääkimiste üksikasju.” USA rahandusministeerium, mis rakendab enamikku Ameerika sanktsioone, ei vastanud kommentaaritaotlusele.
Reutersi uudisteagentuurilt: „Trumpi heakskiit uutele sanktsioonidele, mis järgnevad kolmapäeval allkirjastatud USA-Ukraina kaevanduslepingule, mida ta on oma rahupüüdluste osana tugevalt edendanud, võib anda märku tema positsiooni tugevnemisest kremli suhtes.”
16. Lühiuudised
CNN: USA luureteenistuse uue prognoosi kohaselt on putin muutnud oma seisukohta ja lühiajalisi eesmärke ning näitab üles suuremat valmisolekut saavutada rahuleping, mis lõpetaks sõja Ukrainas. Eeldatakse, et putin võib oma Ukraina territooriumi nõuete osas järeleandmisi teha, kuid on ka võimalik, et pikas perspektiivis võib venemaa sõda jätkata ja proovida haarata lisaterritooriumi.
USA president Donald Trump ütles, et vabariiklased peaksid kaaluma demokraatide Kongressist väljaviskamist, kes on esitanud tema vastu umbusaldusavalduse. Ta kirjutas sellest väljaandes Truth Social, vahendab European Pravda. Trump ütles, et „demokraadid on tõeliselt kontrolli alt väljas ja nad on kaotanud kõik, eriti oma mõistuse”.
Hiljuti said Aafrika riigi Togo võimud teada, et selle riigi kodanikud võitlesid venemaa poolel ja langesid Ukraina kätte vangi. Sellest teatas riigi välisministeerium. Kogutud teabe kohaselt lahkusid enamik neist kodanikest, eriti noored tudengid Togost ettekäändel, et nad väidetavalt said stipendiume struktuuridelt, mis väitsid end asuvat venemaal. Sellega seoses kutsub Togo välisministeerium kodanikke, eriti noori, kes soovivad oma õpinguid välismaal jätkata, üles „olema maksimaalselt valvsad”: kontrollima enne mis tahes kohustuste võtmist stipendiumipakkumiste autentsust ning võtma enne välismaale, eriti venemaa Föderatsiooni, reisimist ühendust asjaomaste osakondadega, eelkõige kõrgharidus- ja teadusministeeriumiga, et saada usaldusväärset ja kontrollitud teavet.
USA president Donald Trump avaldas reedel Valge Maja 2026. aasta eelarvetaotluse. Dokumendis pakutakse välja järsk kärpimine mittekaitseprogrammidele ja samaaegne kaitse- ja piirivalveteenuste rahastamise suurendamine. Seega tehakse ettepanek kärpida mittekaitsekulusid 22,6% (163 miljardit dollarit) – madalaimale tasemele alates 2017. aastast. Samal ajal eeldatakse kaitsealase rahastamise suurenemist 13% võrra 1,01 triljoni dollarini. See summa on ette nähtud riikliku julgeolekukava, sealhulgas Pentagoni reformi toetamiseks. See taotlus ületab käesoleva aasta 892,3 miljardi dollari suuruseid riikliku julgeoleku kogukulutusi.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
