Sõja ülevaade: 1164. päev – Donetski rinne kipub kärisema
Avaldatud: 2 mai, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 02. mai 2025:
Donetski rinne kipub pisu kärisema ja Krimmis läks väga palavaks.
1. Kõik nagu varasemalt.
2. Krimmis läkski väga palavaks.
3. Kursk/Belgorod: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta, aga oht lõunasektoris kasvab.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: vene pool edasi sai pisu valusalt.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa valitsus on täheldanud venemaa majanduse järsku aeglustumist.
12. „Miilits” arreteeris narkootikumidega seotud süüdistustega veel kolmanda venelase.
13. Hiinast venemaa rahvuskaardile ostetud droonide segajad osutusid mittetöötavateks.
14. venelased näevad nelja aasta jooksul ette eluaseme- ja kommunaalteenuste tariifide 40-protsendilist tõusu.
15. Küsitlus: 16% austerlastest on valmis riiki relvad käes kaitsma.
16. Lühiuudised
vene väed kasutavat uut taktikat – liiguvad edasi plastkatte (vist läbipaistmatu paksem kile soldati peal) all, ilmselt arvamusel, et see pakub varjatust isegi päevasel ajal. Termo pilti pisu mõjutab.
192 vene poole rünnakut. Kuumimad kohad ikka Kurski/Belgorodi sektor, Kupjansk/Kreminna lõunasektor, Toretsk ja Donetski sektor. Üllatusega oli kuidagi vaikne lõunarindel. Kaudtuld, liugpomme ja kamikaze droone ikka varasemal kõrgel tasemel rindele jagus.
Jätkuvalt on soomust rünnakutel vähe, aga mõnes kitsas lõigus neid kasutatakse ja suures nii soldatite jala kui kergliikuritega konveieris kipub see tooma pisu edu, sest nagu arvata oli, on liialt tihedalt seotud Ukraina kaitse kõigile rünnakutele tähelepanu suunamisega ning vahendite kasutamisega, mida ei pruugi kõikjale enam jaguda ja nii võib soomus siin ja seal lihtsamalt edasi saada. Et murenema hakkas eile Donetski sektori idaserv, oli isegi pisu kehv üllatus. Ka on näha mitmetes lõikudes nii siin kui seal, et hallis alas kipuvad vene poole ette jõudnud soldatid üha pikemalt ellu jääma ja see kipub juba hakkama rohkem Ukrainat taha poole suruma. Hea uudis siiski ka, Ukraina suudab väidetavalt tuua droonide hinda alla 25% ja see on päris palju.
Kaotused vene poole kaudtuleüksustes ja muus tagalatoetuses ikka kõrgel. Kahjuks ei avalda see veel piisavalt mõju, et nende toetus kokku kukuks, aga ikka selle ootel.
1. 1. mai õhtul ründasid vene väed droonidega Zaporižjat, linnas puhkesid tulekahjud ja 14 inimest sai vigastada. Hiljem teatati, et 61-aastane mees hukkus rünnaku tagajärjel tagajärjel. Rusude all on inimesed. Seal on veel haavatuid.
Öösel töötas Kiievi kandis õhutõrje saheedide vastu. Infot sahedidest tuli ka teistest piirkondadest.
Irõna Vereštšuki sõnul on kinnitust leidnud, et venemaa kinnipidamise all on umbes 8000 Ukraina sõdurit ja 2000 tsiviilisikut. Vahetuste käigus ei tunnistanud venemaa mõnda tagasipöördujat kunagi – see tähendab, et kadunute perekondadel on veel lootust.
Serhi Sternenko elas tänu SBU-le Kiievis üle järjekordse venemaa atentaadikatse, milles ta haavati, kuid tulistaja on SBU poolt vahi all. See pole esimene kord, kui Sternenkot on sihikule võetud, sest enne 2020. aastat on teda surma eesmärgil sihikule võetud mitu korda. Serhi Sternenko on Ukraina aktivist ja blogija, kellel on üle 2 miljoni jälgija.
2. venemaa luureteenistustele on antud korraldus korraldada 9. mai pidustuste ajal terrorirünnakuid mitmes venemaa Föderatsiooni piirkonnas, et süüdistada Ukrainat ja mobiliseerida elanikkond sõjaks. Sellest teatas rahvusvaheline luurekogukond InformNapalm, viidates luureagentuuridelt saadud teabele. Esialgsetel andmetel anti venemaa julgeolekuasutuste struktuuris kõrgetasemelisi korraldusi terrorirünnakute korraldamiseks mitmes venemaa Föderatsiooni piirkonnas – eelkõige kaalutakse selliseid linnu nagu Habarovsk ja Ulan-Ude. „Samal ajal tehakse kõik endast olenev, et paraad Moskvas mööduks vahejuhtumiteta,” teatab InformNapalm. „Eesmärk on süüdistada Ukrainat valimatutes rünnakutes tsiviilelanike vastu, nurjata USA “rahualgatusi” ja kasutada neid ettekäändeid venemaa piirkondadest täiendavate ressursside mobiliseerimiseks.”
Krimmis Sevastopolis teatati kümnetest plahvatustest. Plahvatusi ja droonide lende on toimunud Hvardiiskes, Simferopolis, Heroiskes ja Novofedorivkas.
venemaa kaitseministeeriumi hommikusest aruandest selgub, et vaenlase droonirünnakud viidi läbi samaaegselt ulatusliku reidiga Krimmis. Öösel hävitasid õhutõrjesüsteemid kokku 121 Ukraina lennukitüüpi mehitamata õhusõidukit:
89 – Krimmi territooriumi kohal,
23 – üle Musta mere,
neli – Krasnodari oblasti territooriumi kohal,
kaks – Orjoli piirkonna territooriumil,
üks – Aasovi mere vete kohal,
üks – Brjanski oblasti territooriumi kohal.
Kohalike tehtud videode järgi tundub, et vene poolel oli kuidagi siiski õhutõrjet nadilt ja arvatavalt viimase paari nädala jooksul on Ukraina suutnud piisavalt õhutõrje seire seadmeid rivist välja viia (erinevaid infokilde sellest sel perioodil laekus). Lisaks teatas vene pool mehitamata kaatritest Mustal merel.
3. Kursk/Belgorod: muutusteta. vene blogijad annavad teada, et Sumõ oblastis hetkel surub põhiliselt elukutseliste punt ning kuidagi ei taheta eriti kirjutada uuest väikesest sillapeast Kurski oblastis, mille muutusi eile ei tuvastanud.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: eile rindejoones muutusi ei tuvastanud. Küll on kõige aktiivsem vene poole surve ikka lõuna sektoris ning ikka enam tuleb infokilde, et siin ja seal jõuavad mootorratturid üha sügavamale Ukraina kaitsesse, enne kui nad otsa saavad ja tõuseb oht, et see võib peagi hakata siingi sektoris muutusi tooma.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Toretski kandis jätkas vene pool linnast põhja suunas mineva maantee ääres oma possade kindlustamist ning surub sealt nii ida kui lääne poole ja eile veel Toretski vallutamise infot vene pool teada ei andnud.
8. Donetsk: vene poole edenemisi tuli.
vene droon jäädvustas Novoolenivkas vene motolaskureid, sestap kipub seda küla pidama vene poole kontrolli all olevaks ja üha pikemalt on maantee Pokrovsk-Tšassiv Jar vene poole kontrolli all ning teeb Ukraina rindeäärse logistika üha pikemaks rindega paralleelselt. Lisaks järjest kasvab oht, et sealt idas võidakse peatselt kaotada ala suurusega 200 ruutkilomeetrit, sest jõgi kanaliseerib Ukraina logistikat ja kõiki ühendusteid hoiab vene pool tugeva mõju all.
vene MT-LB hävis rünnakus Malõnivkale (enne sõda 300 elanikku) Donetski oblastis, teised sõidukid jätkavad külla sisenemist ja hetkel pole infot, et teised soomukid oleks seal hävinud.
vene luuremeeskond jõudis Lõuna-Pokrovskisse. 155. mehhaniseeritud brigaadi eksklusiivsed kaadrid näitavad vene positsiooni hävitamist Pokrovskis, kuhu teadete kohaselt tungis sisse vähemalt kaks vene sõdurit.
Mujal muutusi rindejoones ei täheldanud aga mure tõusuteel, et kas Ukraina omad uuele tõusnud survele ja osalisele taktika muutusele suudab piisavalt reageerida.
9. Lõunarinne: muutusteta. Lõiguti on vene poole surve siiski olemas.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa majanduskasvu tempo on järsult aeglustunud, teatas majandusarengu ministeerium esimese kvartali tulemuste põhjal. Jaanuaris-märtsis kasvas venemaa SKP 1,7%, mis on 2,6 korda vähem kui eelmises kvartalis (4,5%). Tööstuskasvu tempo langes enam kui 5 korda – 5,7%-lt 1,1%-le, jaemüügi käibe kasv aeglustus peaaegu poole võrra (5,5%-lt 3,2%-le) ning hulgimüük hakkas esimest korda pärast 2023. aasta talve langema – 2,1% kvartalis. Maavarade kaevandamise langus kiirenes neljakordselt – eelmise aasta lõpu 0,9%-lt 3,7%-le, samas kui maavaradeta tööstus hakkas kasvama kaks korda aeglasemalt – jaanuaris-märtsis 4,7% võrreldes oktoobris-detsembris 10,7%-ga.
Majanduse kvartalitulemus oli halvim alates 2023. aasta jaanuarist-märtsist, mil venemaa oli endiselt majanduslanguses. Ja see on keskpanga poliitika karmistamise, sanktsioonide, tarneraskuste ja ka kõrge inflatsiooni tagajärg, loetleb Continuum Economicsi majandusteadlane Volkan Sezgin. Aastatel 2023–2024 kasvas venemaa SKP ametliku statistika kohaselt kaks aastat järjest 4,1% – see on rekordkiirus 14 aasta jooksul. Kuid vähemalt 40% sellest kasvust tulenes sõjalisest tootmisest, hindab Soome Panga Arengumajanduse Instituudi vanemökonomist Heli Samola.
Ja kuigi sõjatööstuskompleksi tehased jätkavad tööd kolmes vahetuses, tootes armeele tanke ja pomme, ei aita see enam majandust. Makromajandusliku analüüsi ja lühiajalise prognoosimise keskuse (CMASF) eksperdid kirjutavad, et väljaspool sõjandussektorit on tootmine langenud majanduslangusesse. Nende hinnangul vähenes tsiviiltoodang esimeses kvartalis keskmiselt 0,8% kuus (hooajaliselt korrigeeritud), sealhulgas märtsis 1,1%. Langus mõjutas tsiviilehitust, elektriseadmete tootmist, ehitusmaterjalide tootmist ja mustmetallurgiat. Toiduainete tootmine on sõja esimestest kuudest saadik langenud rekordiliselt madalale tasemele – esimeses kvartalis 0,7% kuus, kirjutab Makromajandusliku Analüüsi ja Lühiajalise Prognoosi Keskus.
venemaa Raudteede andmetel vähenes kaubavedu venemaa raudteedel märtsis 7,2% ja esimeses kvartalis 6,1%, sealhulgas teravilja, tsemendi ja ehitusmaterjalide, nafta ja naftatoodete, mustmetallide, kivisöe ja konteinerite laadimine. „venemaa seisab silmitsi majanduskriisiga,” ütleb Saksamaa Rahvusvahelise Julgeoleku-uuringute Instituudi teadur Janis Kluge. Peamine oht on tema sõnul nafta hinna langus, millest sõltub iga teine eksporditulu dollar ja iga neljas rubla föderaaleelarves.
Aprillis langes venemaa Uurali sordi hind alla 50 dollari ja kuu lõpu seisuga püsis see vaid veidi üle selle piiri. Valitsus ennustab, et Uural maksab keskmiselt vaid 56 dollarit aastas 70 dollari asemel, mida võimud algselt ootasid. See jätab majanduselt ilma 35 miljardit dollarit eksporditulust ja eelarvest 2 triljonit rubla nafta- ja gaasiaktsiisidest. Selle tulemusel saab selle puudujäägist pandeemia järgselt rekord – 3,8 triljonit rubla, vastavalt rahandusministeeriumi hinnangule.
T-Investmentsi peaökonomist Sofja Donetski ennustab, et venemaa SKP kasv võib aasta lõpuks olla alla 1%: „Ametlik statistika näitab äritegevuse jätkuvat aeglustumist. Kui kalendriteguri mõju kõrvale jätta, selgub, et venemaa majandus on aktiivsuse poolest jäänud ligikaudu platoole.”
12. venemaa siseministeerium tuvastas 2025. aasta esimeses kvartalis 60,7 tuhat ebaseadusliku narkokaubandusega seotud kuritegu. See on 32,3% rohkem kui eelmise aasta jaanuaris-märtsis, seisab ministeeriumi aruandes. Samal ajal kasvas müük 51,6% – 29,4 tuhandelt 45,6 tuhandele juhtumile ja selle osakaal narkokuritegude struktuuris – 64,2%-lt 73,4%-le. Ka suured ja eriti suured seltskonnad hakkasid juhtumites sagedamini esinema. Selliste kuritegude arv suurenes 18,4%. Ebaseaduslik narkokaubandus kasvas hüppeliselt 312%, 113 juhtumilt 466 juhtumile.
Siseministeerium registreeris narkokuritegude suurima kasvu Adõgees (+266,7%). Teisel kohal antireitingus on Vladimiri oblast (+147,7%). Kõige problemaatilisemaks osutus aga Orenburgi piirkond. Siin on peaaegu iga neljas kuritegu (24,7%) seotud narkootikumidega ja üldine kasv oli 125,8%. Dagestanil ja Kabardino-Balkaarial on samuti kehvad tulemused. Nendes piirkondades on iga viies kuritegu üldises struktuuris seotud narkootikumidega (vastavalt 22,5% ja 20,3%).
Siseministeerium märgib ka, et narkootikumid on interneti teel toime pandud kuritegudes üha sagedamini esinenud. Aasta tagasi kohtusid nad iga kümnenda juhtumi korral ja nüüd – iga kuuenda korral. Kokku registreeris amet jaanuarist märtsini 184,6 tuhat internetikuritegu.
venemaa Julgeolekunõukogu sekretär sergei šoigu teatas 25. aprillil, et olukord narkokuritegevuse valdkonnas püsib pingelisena. Tema andmetel registreeriti 2024. aastal 193 tuhat ebaseadusliku narkokaubanduse juhtumit, mis on 3,7% rohkem kui eelmisel aastal. Neist 135 tuhat oli müügiks (+7%). šoigu sõnul on välisriikide sanktsioonide tingimustes narkoäri keskendunud peamiselt Kesk-Aasia piirkonna riikidest pärit salakaubaveole. Ta teatas ka, et venemaal on registreeritud ligikaudu 443 tuhat narkomaani, sealhulgas 4000 alaealist.
Siseministeeriumi andmetel konfiskeeriti riigis 2024. aastal 37,8 tonni narkootikume, mis oli viimase 7 aasta rekord. Võrreldes 2023. aastaga suurenes see näitaja 15,6% (32,7 tonni). Kõige levinum rühm olid sünteetilised narkootikumid. Aasta jooksul suurenes selliste ainete konfiskeerimiste maht 15% ja ulatus 18,8 tonnini. Seda seletatakse nende kättesaadavusega: „sünteetilisi materjale” toodetakse kodumaal odavatest Hiina lähteainetest ja müüakse krüpteeritud internetiplatvormide kaudu.
13. venemaa Rahvuskaart sai Hiinast partii elektroonilise sõjapidamise (EW) süsteeme „Võžigatel”, mis osutusid võltsinguks ega täitnud droonide vastase võitluse funktsiooni. Mittetöötavate seadmete tarnete kogumaht ületas 820 miljonit rubla (8,2 miljonit eurot). Nagu Izvestija teatab, sõlmiti Hiinast droonide tuvastamise ja summutamise süsteemide ostmise lepingud 2023. aasta novembris. Pärast Ukraina rindele saatmist tehti aga kindlaks, et süsteemid ei vastanud deklareeritud taktikalistele ja tehnilistele omadustele. Hiina „Võžigatelid” osutusid pimedateks: nad lihtsalt ei näinud droone, ütles Izvestijale uurimismaterjalidega tuttav allikas.
Ebaõnnestunud ostu uurimisega on liitunud FSB ja majandusjulgeoleku ja korruptsioonivastase võitluse osakond. Uurimisosakond algatas vene Föderatsiooni kriminaalkoodeksi artikli 159 4. osa alusel üheksa kriminaalasja seoses ettevõttega „Оружейное дело”, mis tegutses tarne vahendajana. Kohtualuste hulgas olid ka ärimees Alexander Rul ja „Оружейной палаты” ametnikud. Rulit süüdistatakse pettuses ja rahapesus.
Varem esitas venemaa Rahvuskaart „Оружейной палаты” vastu järjekordse hagi ligi 101 miljoni rubla suuruses kohtuasjas kohustuste ebaõige täitmise eest. Moskva arbitraažikohus sai Kaitseministeeriumi 18. Keskuuringute Instituudilt veel ühe ettevõttele adresseeritud avalduse sarnaste nõuetega. Nõude summa on 10,3 miljonit rubla. Juurdluse kohaselt kulutas Aleksei Ruli õde Natalja K. 2023. aastal Moskva oblastis eliitmaja ostmiseks 201 miljonit rubla. Julgeolekuametnike sõnul ei saanud Ruli õel ega tal endal sellist raha olla, arvestades nende ametlikke sissetulekuid, kes praegu juhtumis uusi süüdistatavaid tuvastavad.
„Pole saladus, et suurte riigihangete sõlmimisel püüavad tarnijad toodet kliendi vajadustele vastavaks kohandada. Ja arvestades tellimuse kiireloomulisust, ei pruukinud toode läbida vajalikku arvu teste ning tarniti kliendile „toorel” kujul, mis osutus lahingmissioonide läbiviimiseks sobimatuks,” ütles Izvestijale kaitsetööstuse hankevaldkonnaga tuttav allikas.
14. venemaa võimud valmistuvad valitsuse uuendatud makromajandusliku prognoosi kohaselt järsult tõstma kodanikele gaasi, elektri ja muude kommunaalteenuste tariife. Majandusarengu ministeeriumi koostatud dokumendi kohaselt suurenevad eluaseme- ja kommunaalteenuste kogumaksed sel aastal 11,9%, 2026. aastal 9,8%, 2027. aastal 7,9% ja 2028. aastal 5,9%. Võrreldes esialgsete plaanidega (järgmisel aastal 5,4% ja 2027. aastal 4,8%), indekseerimise määr peaaegu kahekordistub ning aastate 2025–28 kumulatiivne kogusumma on 40,3%.
Elanikkonnale mõeldud gaasi hulgihinnad, mis on sõja algusest saadik juba 24% tõusnud, tõusevad sel aastal veel 10,3%, järgmisel aastal 10,6% ning seejärel aastatel 2027–2028 vastavalt 9% ja 7%. Selle tulemusel suureneb maksekorralduste summa nelja aasta jooksul 42,2% ja sõja algusest saadik kogunenud kasv ületab 76%. See on hind, mida tuleb maksta varustuskindluse, sotsiaalse gaasistamise ja okupeeritud territooriumide ühendamise eest ühtse gaasivarustussüsteemiga, selgitab majandusarengu ministeerium.
Prognoosi kohaselt kallineb elekter aastatel 2025–2028 38%. Käesolevaks ja järgmiseks aastaks on kavandatud maksimaalne indekseerimine 12,6% ja 9,3% ning seejärel langeb selle määr vastavalt 6,9%-ni ja 4,9%-ni aastatel 2027–2028. See on gaasihindade tõusu tagajärg, mida indekseeritakse kõigi tarbijakategooriate jaoks 3 protsendipunkti võrra inflatsioonist kõrgemalt, juhib majandusarengu ministeerium tähelepanu.
Võrreldes esialgsete plaanidega suureneb energiatariifide kasvumäär järgmise kahe aasta jooksul 7 protsendipunkti võrra. Ainus, mis pole muutunud, on reisijateveo tariifide indekseerimine: need tõusevad 2026. aastal 11,4% ja aastatel 2027–2028 5,9%. Uued tariifid jõustuvad jaanuaris, erinevalt kommunaalteenustest, mida indekseeritakse nüüd juulist. Kuid kaubavedu muutub uuest aastast oodatust kallimaks (10,4% 8,5% asemel). See ei pruugi olla kõik: majandusarengu ministeerium lubab gaasijaotusvõrkude kaudu gaasitranspordi tariifide indekseerimise prognoosi korrigeerida.
Selline tariifide indekseerimine kajastub paratamatult hindades. See raskendab keskpangal inflatsioonieesmärgi saavutamist 2026. aastal, kirjutab majandusteadlane Jegor Susin. Tverdõje Tsifri analüütikud kurdavad, et tariifipoliitika on taas kord protsükliline (suurendab inflatsiooni ajal, mil see on kõrge). Kommunaalteenused moodustavad tarbijakorvist 5% ning koos eluaseme- ja kommunaalteenustega 8%, tuletab meelde majandusteadlane Dmitri Polevoi. Ta hindab, et plaani tõus lisab 2026. aastal inflatsioonile umbes 0,4 protsendipunkti.
Njah, venemaa on püüdnud hoida kommunaalkulud suht muutumatuna, sest nende järsk tõus kipub seal tooma negatiivset reageeringut ja seda enam just pensionäride poolt, kes seni kõige toetavam elanikkonna grupp kremlile.
15. Austria kodanike seas on hirm Kolmanda maailmasõja ees, kuid vähesed inimesed on valmis riigi eest võitlema, kui see peaks juhtuma. Seda tõendab Austria Avaliku Arvamuse Uuringute Instituudi INTEGRAL 1. mail avaldatud uuring, kirjutab European Pravda. Küsitluse tulemuste kohaselt ütles 55% Austria vastanutest, et nad kardavad olukorra eskaleerumist maailmas ja uue maailmasõja puhkemist.
„Samal ajal on vaid 16% valmis Austriat sõja korral aktiivselt kaitsma – mehed oluliselt sagedamini (27%) kui naised (9%),” seisab aruandes. Lisaks nimetasid Austria vastajad suurimaks ohuks rahule Euroopas venemaa vallutussõda Ukrainas, millele järgnesid USA praegune poliitika ja immigratsioon Euroopasse.
Uuring näitas ka, et 62% austerlastest usub, et Austrial on Teise maailmasõja ajaloo tõttu eriline moraalne kohustus edendada maailmas rahu ja koostööd. „Samal ajal nõustub 82% vastanutest, et tulevasi põlvkondi ei tohiks Teise maailmasõja kuritegude eest vastutavaks pidada,” lisas INTEGRAL. Tuleb märkida, et eelmise aasta Saksamaal läbi viidud uuring näitas, et kokkuvõttes ütles 42% vastanutest, et nad kaitseksid Saksamaad sõjalise rünnaku korral relv käes.
16. Lühiuudised
Ukraina soovi naasta 1991. aasta piiride juurde seletatakse „kannibalistlike” püüdlustega, teatas venemaa välisministeerium neljapäeval. „On täiesti selge, et Kiievi režiimi ja seda Läänes toetavate jõudude mõttetute ja alusetute väidete taga Ukraina niinimetatud taastamiseks 1991. aasta piirides peitub kannibalistlik instinkt hävitada kõik venelik,” teatas välisministeerium oma ametlikul veebisaidil avaldatud avalduses. Nagu venemaa välisministeerium rõhutab, „ei lubata sellisel stsenaariumil kunagi teoks saada”.
Ukraina ja venemaa seisukohad sõja lõpetamise osas on USA rahupüüdlustest hoolimata endiselt väga erinevad, ütles USA asepresident J.D. Vance Fox Newsile. Küsimusele, millises etapis Moskva ja Kiievi vahelised kõnelused on, vastas ta, et esimene samm rahu suunas on panna mõlemad pooled esitama rahuettepaneku. Vance’i sõnul on Ameerika Ühendriigid selle ülesandega edukalt toime tulnud, kuid „venelaste ja ukrainlaste soovide vahel on väga suur lõhe”. „Diplomaatia ülesanne on nüüd püüda neid kahte poolt teineteisele lähemale tuua,” lisas USA asepresident.
Reuters: Ukraina ja Ameerika Ühendriikide vahelisest niinimetatud „maacarade lepingust” tulenev rahaline kasu ei pruugi saabuda vähemalt 10 aasta jooksul. Sõda, hävinud infrastruktuur ja geoloogiliste uuringute puudumine kahjustavad oluliselt maardlate arendamise väljavaateid.
USA õhuvägi on annetanud Ukrainale teenistusest kõrvaldatud F-16 hävitajaid, et pakkuda varuosi Euroopa partnerite poolt juba tarnitud lahingulennukitele. Kilesse pakitud ja oluliste komponentideta (tiivad, saba, mootorid ja ninakoonused) F-16 hävitajad laaditi 26. aprillil Arizonas Tucsoni rahvusvahelisest lennujaamast Poola Rzeszow-Jasionka lennujaama, mis on Ukrainale suunatud lääne abi oluline logistikakeskus, Antonov An-124 transpordilennukile registreerimisnumbriga UR-82027. War Zone: „Kokku lubati Ukrainale umbes 85 kasutuskõlblikku F-16 hävitajat, sealhulgas 24 Hollandist, 19 Taanist, 12 Norrast (ja veel 10 varuosade allikana). Belgia teatas oma kavatsusest üle anda 30 lennukit.” Tasub märkida, et osa neist ei viida otse Ukrainasse, vaid neid kasutatakse Ukraina pilootide koolitamiseks, peamiselt Rumeenias asuvas Euroopa Koolituskeskuses EFTC.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
