Sõja ülevaade: 1163. päev – Ukraina omadel polnud hea päev
Avaldatud: 1 mai, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 01. mai 2025:
ei olnud Ukraina omadele hea päev ja nukker loo kirjutamine loodetavasti ei saa reegliks.
1. Sadu ikka täies hoos.
2. Moskvast idas sõjatehast tabati.
3. Kursk/Belgorod: kumbki pool edenes
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: lõunapoolne sillapea jätkas lainenemist.
6. Siversk: üks oluline küla kaotati.
7. Bahmut: Toretsk libiseb käest.
8. Donetsk: vaid lainetust.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa valitsus valmistub rekordiliseks eelarvepuudujäägiks pärast pandeemiat.
12. venemaalt ja okupeeritud Ukraina aladelt leiti ligi kolm tosinat ukrainlastele mõeldud piinakambrit.
13. Ukraina okupeeritud aladelt pärit lastele pakuti suvepuhkust 100 km kaugusele rindejoonest.
14. NATO luure: venemaa armeesse astub iga kuu 30–40 tuhat inimest.
15. venemaal on järsult suurenenud „hoiustajate põgenemise” tõenäosus.
16. „Miilits” saab õiguse blokeerida venelaste pangakontosid ilma kohtu otsusteta.
17. Ukraina ja USA sõlmisid maapõueressursside lepingu.
18. EL-il on plaan B, mille kohaselt Ungari veto korral jätkatakse venemaa-vastaseid sanktsioone.
19. Lühiuudised
Ukraina reitingut eilsed uudised langetasid +ettevaatlikult optimistlikule tasemele, aga eks oht tõusnud veelgi suuremaks languseks. Lisaks teeb muret Ukraina eelarvele läänesuunalise abi vähesus ning rohkem on hakanud ringlema uudiseid riigi võimalikust pankrotist, mida siiski pigem ei usu, aga olukorda oluliselt pingestab.
Kasvavate pingete keskel on India sulgenud oma õhuruumi Pakistanis registreeritud lennukitele. See toimus pärast seda, kui Pakistan peatas (intercepting) Kashmiri kohal neli India Rafale hävitajat. India on paigaldanud segamissüsteemid ja lükkas tagasi üleskutsed hiljutise rünnaku sõltumatuks uurimiseks. Pakistani luureandmed näitavad, et rünnak võib toimuda 36 tunni jooksul.
196 vene poole rünnakut ja tasapisi hakkab jälle rohkem soomust osalema. Päris hulluks läks seis Kupiansk-Kreminna rinde lõunasektoris, kus toimus 36 rünnakut ja Donetski sektoris, kus oli 101 vene poole rünnakut. Mujal rünnakuid kas vähem või samal tasemel. Tundub, et kartus, et selline tihe väikeste üksustega (alates lahingpaarist) igal pool võib hakata tooma edenemisi, on mõnes lõigus vist ka juhtunud, sest soomusega (ikka muud ka kaasas) kolonnid pole edasi saanud.
Pisu vähem liugpomme (139) ja võimalik, et suure laskemoona lao ära laskmine annab tunda, eks järgmised päevad näitavad. Kahjuks pole veel suurt mõju laskude arvule teinud kaudtuleüksuste tihe tabamine (5900 lasku), kamikaze droone keskmiselt palju (2800). Muu tagalatoetuselemendi tabamine ikka kõrge.
Kipub arvama, et selline tihe vene poole igal pool proovimine seab raskustesse Ukraina kõrgema juhtkonna, et kuhu lükata väheseid reserve ja eksimused tulevad lihtsalt. See on tavapärane, kui vastas on ülekaalukalt suurem vastane ning ka teadlike riskide võtmine ei too alati häid otsuseid, aga ilma ka ei saa.
1. Täna öösel viisid vene väed läbi ulatusliku droonirünnaku Odessale. Linna raputas rida plahvatusi ja registreeriti kahjustusi tsiviilinfrastruktuurile, eriti elamutele. Rünnaku tagajärjel hukkus kaks ja sai vigastada viisteist inimest.
Harkiv oli droonirünnaku käes, kahjusid veel ei tea.
Kiievi kandis uus saheedi laine.
Piiri ja rinde lähedus ikka kõige sajus.
Ainuüksi sel nädalal on venemaa Zelenski (eile õhtusest kõnest) sõnul Ukraina pihta saatnud 375 ründedrooni, millest üle 100 ühe öö jooksul.
2. Tavaliselt hästi informeeritud kanali Dosje Špiona teatel ründas Muromi tehast (Vldimiri kandis, jääb Moskvast ida poole) kaheksa Ukraina drooni. Rünnaku tagajärjel süttis valmistoodanguga ladu (tõenäoliselt püssirohukapslid), hävitati administratiivhoone ja tabati lõhkeainete sünteesitöökoda.
vene meedia teatas üleeile õhtul Kurski oblastis Rõlski lähedal toimunud droonirünnakutest. Linnast ida pool kuuldi mitu plahvatust, mille sihtmärgiks võis olla vene jalaväe majutuspaik või strateegiline objekt.
3. Kursk/Belgorod: kumbki pool edenes.
vene väed sisenesid Bilvodõ külla ja tõenäoliselt liiguvad edasi Ukraina isikkoosseisu puuduse tõttu.
Ukraina sisenes Kurski oblastisse uuesti Kutšerovi lähedal ühes kohas kilomeetri kaugusele ja teises 500 m kaugusele, enne kui neid peatati.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: Nove küla lõunapoolseimas sillapeas on tervenisti vene poole kontrolli all. Lisaks laienes sillapea põhja suunas paar kilomeetrit. Tuli eilegi kinnitust, et Ukraina omadel on siin inimeste vähesus (eile kirjutasin 1:10-le) ning mure tõuseb, sest kiputakse kaotama selliselt kogu Zerebetsi idakladal olevat maad ja Nove külast algav kolmes suunas (põhi, lääs, lõuna) teedevõrk annab vene poolele hea võimaluse hakata kõigi liikuvvahenditega kolmes suunas korraga suruma.
6. Siversk: vene väed sisenesid Hrõhorivka külla (asub Bilohorivkast läänes). Hetkel on teadmata, kuidas see vene poolel õnnestus, aga muret jagub ja kiputakse kaotama kogu domineeriv kõrgendik, mis hoidis vaos selle sektori keskmist osa ja ei lasknud vene poolel liikuda edasi otse Siverski suunas, mis nüüd hakkab muutuma tõenäolisemaks. Küll peab vene pool siia ründejõudu juurde tooma, aga seda seal ümbruskonnas kahjuks jagub.
7. Bahmut: Toretsk kipub käest libisema.
Tšassiv Jari ümber on läinud vene surve tihedamaks ning paljudes suundades väikeste gruppidega proovitakse. Siin rindejoones muutusi ei tuvastanud. Küll on järjest tõusev mure, et tihedalt igal pool prooviv vene pool on järjest jõudmas oma rünnakutega üha sügavamale Ukraina possadesse, enne kui lõpu leiavad.
Toretsk, tundub, et vene pool hakkab kohe teatama, et Toretsk on vallutatud. Lisaks on nad jõudnud paremini kindlustada seda teed kuni 6 km kaugusele linnast põhja poole ja on hakanud viimastel päevadel ka sellest teelt tegema rünnakuid lääne suunas ja sisenesid juba Štšerbõnivka asula keskusest põhja pool eraldi seisvasse ossa, mis küll õnneks jääb suurema Krivõi Toretski jõe idakaldale. Lisaks edenetakse järjest kahel pool Toretski linna.
8. Donetsk: siin õnneks jätkus lainetamine ehk siis rinne edasi tagasi väikeste amplituudidega kõigub ja annab aimu, et Ukraina suudab siin sektoris teha vasturünnakuid.
Sektori kaguservas jõudis eile vene pool Bahatõri linnani, enne kui neil jaks otsa lõppes.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Nafta hinna langus sundis venemaa valitsust eelarvet kiiruga kohandama. Vahetult pärast seda, kui majandusarengu ministeerium uuendas oma selle aasta prognoosi, langetades venemaa Uurali nafta keskmist ekspordihinda 20% võrra 60 dollarini, muutis rahandusministeerium eelarve peamisi parameetreid.
Tulud vähenevad järsult – 40,3 triljonilt rublalt 38,5 triljonile rublale, kulud suurenevad veidi – 41,5 triljonilt rublalt 42,3 triljonile rublale ja puudujääk kasvab enam kui kolmekordseks – 1,2 triljonilt 3,8 triljonile ehk 0,5%-lt 1,7%-le SKP-st. Absoluutarvudes oli neid rohkem ainult pandeemia ajal (4,1 triljonit); Eelmisel aastal oli puudujääk 3,5 triljonit rubla. Esimese kolme kuu jooksul ületasid kulud tulusid 2,2 triljoni rubla võrra.
Nafta ja gaasi tulud seisavad silmitsi puudujäägiga. Nafta hinna langus koos tugevama rubla – dollari vahetuskurss, mis on aasta jooksul langenud keskmiselt 96,5 rublalt 94,3 rublale/dollari kohta – vähendab eelarve nafta- ja gaasitulusid 2,6 triljoni rubla võrra ja 10,9 triljoni rubla asemel on nüüüd planeeritud 8,3 triljonit. Nafta ja gaasiga mitteseotud tulud kasvasid esimeses kvartalis 10,6% ja on plaanitust ees. Nüüd eeldab rahandusministeerium, et need on 0,8 triljonit rubla on rohkem kui eelarvesse oli planeeritud.
See võimaldas rahandusministeeriumil suurendada kulutusi vastavalt eelarvereeglile – sama 0,8 triljoni võrra, mille võrra kasvavad nafta- ja gaasivälised tulud. Selle olulisust rõhutavad Bloomberg Economicsi venemaa ja SRÜ majandusteadlane Aleksandr Isakov ning Tverdõje Tsifri analüütikud. „Kõik on eelarvereeglite kohaselt: nafta ja gaasiväline puudujääk on sama, puudujäägi suurenemine on täpselt võrdne nafta- ja gaasitulude vähenemisega võrreldes varasemate ootustega, eelarve püsib struktuuriliselt tasakaalus,” märgivad Tverdje Tsifri analüütikud.
Nafta- ja gaasitulude uus summa on madalam kui baastasemel 9,1 triljonit rubla. Eelarvereegli kohaselt kaetakse sellisel juhul vahe riiklikust heaolufondist (NWF). Eelmises eelarves prognoositi tuludeks 1,8 triljonit rubla baastasemest kõrgemal pidi see summa olema suunatud säästupanga täiendamiseks, milles oli 1. aprillil alles 3,2 triljonit. Selle asemel tuli aga 0,8 triljonit rubla kasutada eelarveaugu täitmiseks. Rahandusminister anton siluanov on aga juba öelnud, et reegel tuleb uute oludega kooskõlla viia. Sellisel juhul tuleb suurenenud auku rahastada suurenevate laenudega, mille maht on sel aastal kavandatud 4,8 triljoni rublani.
Rahandusministeerium muudab eelarvet defitsiidiolukorraga paremini kooskõlas olevaks: 3,8 triljonit rubla ehk 1,7% SKP-st on analüütikute ootustele lähedal, märgib majandusteadlane Jegor Susin. Isakov märgib, et uus puudujääk on 0,5% SKP-st suurem kui tema hinnang, kuid „üldiselt peegeldab see trende, mis olid juba esimeses kvartalis ilmnenud”.
Kuid isegi pärast 2025. aasta kuluplaani suurendamist väheneb nende väärtus püsivhindades võrreldes 2024. aastaga, rõhutab Isakov: kasv 42 triljonini on umbes 5% inflatsiooni 7,6% taustal. See eelarvemuudatus ei pruugi jääda viimaseks. Sügisel koostatakse teine muudatusettepanekute plokk, et tekkivate kulude rahastamine ette näha, võttes arvesse prognoosi ja eelarveparameetrite täpsustumist, hoiatas rahandusministeerium.
12. venemaa võimud on loonud vähemalt 29 vanglast koosneva võrgustiku, kus Ukraina kodanikke, nii sõjavange kui ka tsiviilisikuid, süstemaatiliselt piinatakse. Seda väidab Guardian ja kaheteistkümne teise suure lääne meediaväljaande ühisuurimine. Kuue kuu jooksul kogutud materjalid näitavad, et valede ülestunnistuste saamiseks kasutatakse muuhulgas piinamist ning süsteem ise loodi ja toimis suure tõenäosusega venemaa Föderatsiooni kõrgeima juhtkonna osalusel.
Guardiani andmetel asub venemaa territooriumil 18 piinamisasutust ja veel 11 Ukraina okupeeritud piirkondades. Kõige levinumate piinamismeetodite hulka kuuluvad elektrilöögid, näidishukkamised, haamriga peksmine, löögid samadele kehaosadele ja uputamine. Kinnipeetavaid alandatakse samuti: nad seotakse teibiga kinni ja kasutatakse „mööblina”. Lisaks on vangidel keelatud ukraina keelt rääkida, piiratakse nende toitu ja neile avaldatakse moraalset survet, mis sunnib neid enesetapule. Üksikutes asutustes on registreeritud arvukalt surmajuhtumeid.
Praegu on võimatu täpselt kindlaks määrata venemaa vanglates ebaseaduslikult kinni peetavate Ukraina kodanike arvu. Ukraina parlamendi inimõiguste voliniku Dmõtro Lubinetsi sõnul oli aga 2024. aasta aprilliks kadunuks kuulutatud 16 tuhat ukrainlast. Rahvusvaheline Punane Rist kinnitab, et venemaa vangistuses on vähemalt 1800 inimest.
Juurdlusele pandi nimeks Viktoria, mälestuseks Ukraina ajakirjanikust Viktoria Roštšinast, kes suri venemaa vanglas. Uurimine põhineb enam kui 50 intervjuul venemaa vanglates ellujäänute, nende perekondade ja endiste kinnipidamisasutuste töötajatega, kes lahkusid teenistusest, suutmata nähtut taluda. Uurimisega liitusid ka okupeeritud aladelt pärit inimõiguste aktivistid, advokaadid ja tunnistajad.
„Piinamisest on saanud venemaa sõjaväe masinavärgi lahutamatu osa. Seda kasutatakse tsiviilisikute ja sõjavangide vastu kõikjal – kõigis okupeeritud piirkondades, igat tüüpi vanglates ja kinnipidamiskeskustes. See pole võimalik ilma kõrgeima taseme heakskiiduta,” ütles ÜRO piinamise eriraportöör Alice Edwards uurimist kommenteerides.
Ajakirjanik Viktoria Roštšina kadus 2023. aasta augustis. Vahetult enne seda läks ta Ukraina okupeeritud piirkondadesse uurima FSB osalemist tsiviilisikute röövimises. Viimati nähti teda vabaduses Enerhodaris Zaporižja oblastis. Pärast vahistamist viidi naine Melitopolisse, kus, nagu üks tema endine kongikaaslane ütles, piinati Roštšinat neli kuud: talle anti elektrilööke, pandi juhtmed kõrvadesse ja tehti lõikehaavu. venemaa kaitseministeerium teatas 2024. aasta aprillis tema sugulastele, et teda hoitakse vangistuses. Ukraina võimude teatel plaaniti ajakirjanik vahetuse osana tagasi saata. Septembri alguses viidi ta aga koos teiste vangidega oma kongist välja – väidetavalt oma „ülestunnistuste” video salvestamiseks – ja sellest ajast peale pole teda nähtud. venemaa kaitseministeerium teatas ametlikult Roštšina surmast 2024. aasta oktoobris, märkides vaid kuupäeva – 19. september – ja lisamata muid üksikasju.
2025. aasta aprillis teatas väljaanne Važnõje Istorii uurimisele lähedasele allikale viidates, et Viktoria surnukeha toodi Ukrainasse tagasi alles veebruaris. Väljaande allika sõnul eemaldati ajakirjanikult aju, silmamunad ja osa kõrist ning avastati hüoidluu (asub kõris) murd. Ukraina peaprokuratuur teatas, et surnukehal registreeriti ka arvukalt piinamise märke: marrastusi, verejookse, kaelavigastus, murtud roie ja võimalikke elektrilöögi jälgi jalgadel.
13. Ukraina Zaporižja oblastis vaid saja kilomeetri kaugusel rindejoonest asuv Punase Nelgi Lastekeskus võtab 2025. aastal vastu üle 1500 lapse venemaa poolt okupeeritud aladelt. Sellest teatas vene peaministri asetäitja dmitri tšernõšenko pressiteenistus, kes külastas venemaa Föderatsiooni kontrolli all olevat piirkonna osa. „Me peame pakkuma lastele kvaliteetset vaba aja veetmise võimalust ja Zaporižja oblast oma kliima, mere ja logistikaga sobib selleks suurepäraselt. Meie ülesanne pole mitte ainult taastada, vaid ka oluliselt parandada lastelaagrite infrastruktuuri, kasutades tõhusaid praktikaid, näiteks Punase Nelgi keskuse tööd,” tsiteerib pressiteenistus tšernõšenkot. Ta rõhutas vajadust teha inventuur kõigis okupeeritud aladel olevates paikades, sealhulgas „mahajäetud paikades”, ning töötada välja matemaatiline mudel laagrite võrgustiku arendamiseks vastavalt vajadustele.
See pole esimene kord, kui venemaa võimud on selliseid otsuseid langetades lapsed ohtu seadnud. Seega otsustati 2024. aastal, hoolimata Ukraina armee regulaarsetest rünnakutest okupeeritud Krimmi vastu, mitte peatada rahvusvahelise lastekeskuse „Artek” tööd. Selle asemel kuulutati välja droonide vastase kaitsesüsteemi loomine. Riigihangete portaalis avaldatud pakkumisdokumentide kohaselt eraldati projekti elluviimiseks 97,8 miljonit rubla.
Ja sama aasta suvel võttis presidendi toetuste fond kokku laste vaba aja korraldamisele suunatud projektide konkursi tulemused. Märkimisväärne osa algatustest oli suunatud „sõjalis-patriootlike” laagrite loomisele. Toetatud projektide hulgas on laagreid, mis sisaldavad usuõpetuse, sõjaväelise väljaõppe ja ideoloogilise töö elemente. Üks projektidest hõlmas miiniohutuskursuste läbiviimist lastele Luhanski oblasti okupeeritud osas. Kirjelduse põhjal otsustades pakuti õpilastele võimalust omandatud oskusi kohe praktikas rakendada: „Maa on sõna otseses mõttes sõjaliste operatsioonide tagajärgedega kaetud.”
Alates venemaa täiemahulise sissetungi algusest Ukrainasse on sajad tuhanded Ukraina lapsed olnud sunnitud oma kodudest põgenema. Paljud neist kaotasid oma vanemad rahumeelsetele linnadele suunatud venemaa rünnakute tagajärjel. venemaa laste õiguste voliniku maria lvova-belova sõnul on venemaa Ukrainast välja viinud vähemalt 700 tuhat last. Ukraina ombudsmani Dmitri Lubinetsi sõnul tagastati neist vaid 1037, kusjuures 2024. aastal tagastati neist ligi 600. 17. märtsil 2023 andis Haagi Rahvusvaheline Kriminaalkohus välja putini ja lvova-belova vahistamismäärused laste ebaseadusliku väljasaatmise eest.
14. venemaa kaitseministeeriumiga sõlmitud lepingute eest makstavad helded boonused ja tõhustatud sõjaline propaganda on võimaldanud venemaa võimudel suurendada sõjaks sõdurite värbamise määra, teatab Wall Street Journal, viidates luureandmetega tuttavatele Ameerika ja Euroopa ametnikele. Ameeriklaste hinnangute kohaselt värbab vene armee nüüd umbes 30 000 sõdurit kuus – 5000 rohkem kui eelmisel suvel. Euroopa andmete kohaselt võib värbamise määr ulatuda 40 tuhande inimeseni kuus. Ja see võimaldab kremlil mitte ainult Ukrainas armee kaotusi täiendada, vaid ka moodustada uusi üksusi, mis paiknevad ja treenivad venemaa territooriumil, selgub ühe Euroopa riigi luureandmetest.
Ühekordsete boonuste maksmine lepingu sõlmimise eest kaitseministeeriumiga maksab venemaa eelarvele ligikaudu 2 miljardit rubla (kurss u 1:93-le võrreldes euroga) päevas, selgub Saksa Rahvusvahelise Julgeoleku-uuringute Instituudi teaduri Janis Kluge venemaa rahandusministeeriumi andmetel põhinevatest arvutustest. Kluge arvutuste kohaselt maksavad kogusummast ligikaudu kolmveerand (1,5 miljardit rubla) piirkondlikud omavalitsused, kes kulutavad Moskva antud uute lepinguliste sõdurite plaani täitmiseks ligi 3% oma eelarvest. Ülejäänud osa – 0,5 miljardit rubla – rahastatakse föderaalkassast.
Kulutused „värbamismasinale” on võrreldes 2024. aasta aprilliga hüppeliselt kasvanud peaaegu viiekordseks ning praeguse tempo jätkudes lähevad need aasta lõpuks venemaa riigikassale maksma 730 miljardit rubla. See on pool kogu riigi kõrgharidussüsteemi aastaeelarvest (1,5 triljonit rubla aastas) ja kaks korda suurem kui riikliku projekti „Tervishoid” aastased kulutused, mis sel aastal ulatuvad 369 miljardi rublani.
Eelmisel aastal õnnestus kaitseministeeriumil värvata Ukraina sõjaks 440 tuhat inimest ehk umbes 1,2 tuhat päevas. Sellest ajast alates on lepingu allkirjastamise eest makstavad tasud veelgi suurenenud ja mõnes piirkonnas ulatuvad need 20 tuhande dollarini. Ja see on rohkem, kui paljud venelased aastas teenivad, märgib Soome Panga Arengumajanduse Instituudi direktor Likka Korhonen.
Praeguse kaotuste taseme juures suudab kreml armee suurust säilitada veel 12–16 kuud, leiab USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) juhtiv venemaa ekspert George Barros. Ta märgib, et kahaneva demograafilise baasi – meeste, kes pole veel rindele saadetud – jaht põrkab lõpuks kokku eelarvepiirangutega ning see seab võimud ebameeldiva küsimuse ette, kas uus mobilisatsioon on vajalik.
15. Süsteemsete likviidsusriskide („hoiustajate põgenemine”) realiseerumise tõenäosus on järsult suurenenud ning venemaa majanduslanguse tekkimine liigub järk-järgult kasvu suunas, teatasid võimudele lähedase analüüsikeskuse CMACS eksperdid pärast aprillikuist andmete uuendamist. Nad on juba ammu välja töötanud riskide varajase hoiatamise süsteemi, mis põhineb juhtivatel indikaatoritel.
„Hoiustajate põgenemise” indikaatori väärtus tõusis veebruaris 0,27-lt 0,6-le, liikudes riski realiseerumise suure tõenäosuse tsooni, kirjutab Makromajandusliku Analüüsi ja Lühiajalise Prognoosi Keskus. Väärtus alla 0,3 tähendab väikest tõenäosust, 0,3–0,5 keskmist ja üle 0,5 suurt tõenäosust. Praegune väärtus kordab maksimumi, mis varem saavutati vaid neljal korral, viimati jaanuaris ja aprillis 2022. Pärast sõja algust võttis elanikkond pankadest 10 päevaga välja ligi 3 triljonit rubla.
Makromajandusliku analüüsi ja lühiajalise prognoosi keskus (CMASF) peab vähemalt 1% elanikkonna hoiuste väljavoolu kuus (välja arvatud Sberbank) „hoiustajate põgenemiseks”. Keskpanga andmetel oli venelastel märtsi lõpus pankades 57,9 triljonit rubla, (millest Sberbankis – 28,4 triljonit), sealhulgas hoiustel – 41,9 triljonit rubla. Märtsis oli pankade leibkondade rahaliste vahendite kasv keskpanga andmetel madalaim alates 2023. aasta septembrist – 451 miljardit rubla.
Makromajandusliku analüüsi ja lühiajalise prognoosimise keskuse (CMASF) andmetel võib risk realiseeruda viimase kahe aasta jooksul tekkinud elanikkonna kontode ja hoiuste saldode „vahe” ning uue globaalse ebastabiilsuse vooru tõttu. Alates 2023. aastast on leibkondade raha pankades suurenenud sissetulekute ja kõrgete intressimäärade tõttu suurenenud 60%. Makromajandusliku analüüsi ja lühiajalise prognoosimise keskuse andmetel on elanikkonna sissetulekute protsent märkimisväärselt suurenenud. Keskuse analüütikute sõnul võib selle „üleulatuva osa” kuhjumine asenduda väljavooluga jaehoiuste intressimäärade järsu languse või inflatsiooniootuste hüppe korral, mis põhinevad põhimõttel „osta kohe, homme on kallim”.
Keskpank rõhutas, et langetab baasintressimäära järk-järgult, võttes arvesse hoiustajate käitumist ja inimeste inflatsiooniootusi: „Hirmud, et mingil hetkel hakkavad säästud ootamatult tarbijaturule voolama… on alusetud.” Lisaks annab signaali aktsiaturu volatiilsuse eraviisiline juhtiv indikaator, MICEX indeks. Selle volatiilsuse hüpe peegeldab globaalse geopoliitilise ja geoökonoomilise ebakindluse suurenemist, mis on täis paanikahoogude teket mitte ainult börsiosaliste, vaid ka pangahoiustajate seas, hoiatavad Makromajandusliku Analüüsi ja Lühiajalise Prognoosi Keskuse (CMASF) eksperdid. Sarnast reaktsiooni välisele ebastabiilsusele täheldati ka 2014., 2018., 2020. ja 2022. aasta šokkide ajal, meenutavad nad.
Olukorda süvendab majanduslanguse kasvav tõenäosus, mis on tingitud keskpanga ülirangest rahapoliitikast, mis stimuleerib laenude vähenemist ja tootmise langust investeerimisnõudlusele ja vahetarbimisele keskendunud tööstusharudes, märgib Makromajandusliku Analüüsi ja Lühiajalise Prognoosi Keskus (CMASF) ning need tegurid võivad üksteise mõju tugevdada. Näiteks võib hoiustajate paanika julgustada panku laenuandmist veelgi karmistama, et koguda likviidsust edasiste hoiustamispauside eest kaitsmiseks.
16. venemaa valitsus on esitanud Riigiduumale seaduseelnõu, mis laiendab uurijate ja uurimisametnike volitusi: neil võidakse lubada juhtudel, „mis ei saa oodata”, ajutiselt peatada tehingud raha ja kontodega ilma kohtuotsuseta. Vastav dokument avaldati parlamendi alamkoja andmebaasis. Seaduseelnõu teksti kohaselt saavad uurija – uurimisasutuse juhi nõusolekul – ja uurimisametnik – prokuröri nõusolekul teha otsuse pangakontodel olevate rahaliste vahendite, elektrooniliste vahendite ja sideteenuste ettemaksete blokeerimise kohta. Sellise peatamise maksimaalne periood on 10 päeva. Seda tehakse eesmärgiga vara hiljem võimalikult arestida. Aluseks on õiguskaitseametniku kahtlus, et nimetatud rahalisi vahendeid või kontosid kasutati kuriteo toimepanemiseks.
Toimingute peatamise korraldus saadetakse rahaülekande operaatorile, elektrooniliste vahendite operaatorile ja mobiilsideoperaatorile. Need organisatsioonid on kohustatud uurija või uurimisametniku korralduse täitmist 24 tunni jooksul kinnitama. 10 päeva jooksul alates otsuse kuupäevast peab korrakaitsja esitama kohtule taotluse raha arestimiseks. Kui vahistamiseks alust ei ole, on ta kohustatud oma peatamisotsuse tühistama, teavitades sellest vastavalt kõiki asjaomaseid ettevõtjaid. Kui 10 päeva jooksul kohtumäärust ega tühistamist ei toimu, jätkub tegevus automaatselt. Samal ajal, nagu selgitavas märkuses rõhutatakse, ei tähenda tegevuse peatamine rahaliste vahendite väljavõtmist ega nende üleandmist hoiule.
Algatuse anda uurimisorganitele sellised volitused esitas varem siseminister vladimir kolokoltsev. 2024. aasta mais ütles ta Föderatsiooninõukogule, et erakorralistel juhtudel peaks uurijatel olema lubatud hankida teavet pankadelt ja telekommunikatsioonioperaatoritelt ning peatada tehinguid ilma kohtu korralduseta. Siseministeerium esitas sama aasta aprillis sarnase algatuse, tehes ettepaneku muuta kriminaalmenetluse seadustikku. Seaduseelnõu ametlik eesmärk on suurendada IT-tehnoloogiate valdkonna kuritegevuse vastase võitluse tõhusust. Nagu aga Bartoliuse advokaadibüroo vanempartner Juli Tai märgib, ei ole dokumendis selgelt märgitud kuritegude loetelu, mille puhul võib kontosid blokeerida. Ta ütles ka, et eelnõuspuudusid tehnilised üksikasjad, näiteks kas kontol olev summa peaks olema seotud väidetavas kuriteos täpsustatud kahjuga.
Samuti väljendavad juristid muret võimalike kuritarvituste pärast. Advokaadibüroo ZE Lawgic Legal Solutions juhtivpartner Ruslan Zafesov hoiatab, et uued volitused võivad kaasa tuua vara meelevaldse arestimise praktika laienemise. Ta märgib, et juba praegu võidakse „majanduskuritegude” juhtumite kontekstis kolmandate isikute vara arestida ilma veenvate tõenditeta selle ebaseadusliku omandamise kohta. Tema arvates viib algatuse elluviimise korral uurija poolt tegevuse peatamine suure tõenäosusega varade edasise arestimiseni, olenemata nende õiguslikust päritolust.
17. Ukraina majandusminister Julia Svõrõdenko ja USA rahandusminister allkirjastasid maavarade lepingu. Allikas: Svõrõdenko Facebookis, USA rahandusministeerium. Julia Svõrõdenko teatas: „Koos USA rahandusministri Scott Bessantiga allkirjastasin lepingu USA-Ukraina majanduse elavdamise investeerimisfondi loomise kohta.”
USA rahandusministri Scott Bessenti otsene avaldus: „Ameerika Ühendriigid on pühendunud sellele jõhkrale ja mõttetule sõjale lõpu tegemisele. See leping saadab venemaale selge signaali, et Trumpi administratsioon on pühendunud rahuprotsessile, mille keskmes on pikas perspektiivis vaba, suveräänne ja jõukas Ukraina. President Trump lõi selle partnerluse Ameerika ja Ukraina rahva vahel, et näidata mõlema poole pühendumust püsivale rahule ja õitsengule Ukrainas. Ja olgu selge, ühelgi riigil ega üksikisikul, kes on rahastanud või varustanud venemaa sõjamasinat, ei lubata Ukraina ülesehitusest kasu saada.”
Svõrõdenko loetles maavarade lepingu peamised sätted.
– Kõik ressursid jäävad Ukraina omandisse – see on lepinguga sätestatud.
– Investeerimisfond luuakse 50/50 põhimõttel. Ukraina ja Ameerika Ühendriigid haldavad fondi ühiselt. Kummalgi poolel ei ole domineerivat häält.
– Leping ei näe ette muudatusi erastamisprotsessides ega riigile kuuluvate ettevõtete juhtimises – need jäävad jätkuvalt Ukrainale kuuluvaks. Ettevõtted nagu Ukrnafta ja Energoatom jäävad riigi omandusse.
– Lepingus ei mainita Ukraina võlakohustusi Ameerika Ühendriikide ees.
– Leping on kooskõlas põhiseadusega ega muuda Euroopa integratsiooni suunda.
– Dokument on kooskõlas Ukraina siseriiklike õigusaktidega ega ole vastuolus Ukraina rahvusvaheliste kohustustega.
– Fond täidetakse ainult uute lubade tuludega. Kutt on 50% vahenditest, mis saadakse kriitiliste materjalide ning nafta ja gaasi valdkonna projektide uute lubade kaudu ja mis lähevad pärast fondi loomist eelarvesse. Juba alustatud projektide tulusid ega eelarvestatud tulusid fondi ei kaasata.
– Seadusandlikud muudatused on ainult sihipärased. Fondi toimimise ainsad nõuded on eelarveseadustiku muudatused. Lepingu enda peab ratifitseerima Ülemraada.
– Ameerika Ühendriigid aitavad Ukrainal investeeringuid, tehnoloogiat ja innovatsiooni ligi meelitada DFC (Arengu Finantskorporatsiooni) agentuuri kaudu.
– Fondi tulu ja sissemaksed ei kuulu maksustamisele ei Ameerika Ühendriikides ega Ukrainas.
Svõrõdenko: „USA panustab fondi. Lisaks fondidele endale saavad nad seda teha ka uue abiga – näiteks Ukraina õhutõrjesüsteemidega. Eeldame, et esimese kümne aasta jooksul fondi kasumit ja tulu ei jaotata, vaid seda saab investeerida ainult Ukrainasse – uutesse projektidesse või restaureerimisse. Neid tingimusi arutatakse edasi.”
Njah, eks näis, kas Raada ka selle lepingu kinnitab… küll peaks pisu enam mures olema Euroopa, sest maksude osas luuakse ebavõrdne konkurentsi eelis…
18. Euroopa Liidul on tegevuskava juhuks, kui USA loobub Ukrainas rahupüüdlustes” ja tekib vajadus säilitada venemaa-vastaseid sanktsioone, ütles EL-i välisesindaja Kaja Kallas intervjuus Financial Timesile. Kallas tunnistas, et mõnes EL-i pealinnas arutatakse, kas järgida Donald Trumpi administratsiooni eeskuju, kui see loobub Ukraina sõja üle peetavatest rahukõnelustest ja lähtestab suhted venemaaga. „Ilmselgelt toimuvad mõnedes liikmesriikides sellised arutelud ja ehk on lootust, et me ei pea enam toetama,” ütles EL-i tippdiplomaat. „Kuid see on ka vale lootus, sest kui vaadata venemaad, mis investeerib sõjavväkke üle 9% oma SKP-st, siis tahab ta seda uuesti kasutada,” selgitas ta.
Kallase sõnul on EL-il „plaan ””, et säilitada majanduslikku survet venemaale, kui Ungari blokeerib juulis EL-i majandussanktsioonide pikendamise. Samal ajal rõhutas ta, et Brüssel keskendub endiselt sellele, et kõik liikmesriigid järgiksid ühist seisukohta. On ka „plaan B”, aga me peame töötama „plaani A” kallal, sest vastasel juhul keskendutakse plaanile B ja siis see rakendatakse,” märkis Kallas. EL-i kõrgeim diplomaat lisas, et läbirääkimised Washingtoni ja teiste rahvusvaheliste partneritega käivad praegu, et tagada venemaa-vastaste sanktsioonide režiimi säilitamine.
Varem teatas meedia, et EL arutab võimalust, et üksikud liikmesriigid võtavad Ungari vetoõigusest möödahiilimiseks vastu sanktsioone: näiteks võiks Belgia anda välja kuningliku määruse, millega külmutatakse Belgias asuvad venemaa riigivarad 190 miljardi euro väärtuses. Samuti väideti, et EL kaotab kannatuse Ungari suhtes, kes pidevalt blokeerib olulisi ELi otsuseid – nad tahavad Ungarilt hääleõiguse ära võtta.
19. Lühiuudised
Rootsi Dagens ETC ajakirjanik Joakim Medin mõisteti Türgis tingimisi vangi (11 kuud), süüdistatuna president Recep Tayyip Erdoğani solvamises. Medinit süüdistati Erdoğani solvamises seoses ajakirjandusliku artikli ja sotsiaalmeedias avaldatud fotodega 2023. aasta Stockholmi meeleavalduselt, kuhu riputati üles Türgi presidenti kujutav nukk. Ajakirjaniku vastu on esitatud veel üks süüdistus, mis on seotud väidetava osalemisega terroristlikus organisatsioonis Kurdistani Töölispartei. Tõendina viidatakse ajakirjanduslikele artiklitele ja raamatule, mille ta organisatsiooni kohta kirjutas. Teise süüdistuse menetlemine võib võtta mitu kuud, selle aja jooksul jääb mees vahi alla. Medin peeti kinni, kui ta saabus Türki kajastama massilisi tänavaproteste, mille vallandas Erdoğani peamise poliitilise rivaali, opositsioonilise Istanbuli linnapea Ekrem Imamoglu vahistamine ja vangistamine. Tasub märkida, et Türgis karistati protestide kajastamise eest nelja telekanalit ja BBC ajakirjanik saadeti riigist välja.
RIA Novosti: putin: „Varem või hiljem taastatakse venemaa suhted Euroopaga. Paljud jagavad meie seisukohta, kuid kardavad avalikult rääkida.”
kremli pressiesindaja dmitri peskov ütles, et venemaa on valmis otsekõnelusteks Ukrainaga – mitte USA-ga –, kuid rõhutab, et kõik niinimetatud erioperatsiooni algsed eesmärgid tuleb siiski saavutada.
Moskvas ja teistes venemaa linnades on käimas 9. mai paraadide sõjaväeproovid. Liigutatakse sõjaväesõidukite ja droonide kolonne. Need on Ukraina kaugmaavägede õigustatud sihtmärgid.
Bloomberg: venemaa meritsi transporditav naftaeksport kasvab teist nädalat, ulatudes 3,26 miljoni barrelini päevas (+1%). Peamine tegur: 18 varem sanktsioonide all olnud tankerit naasevad. Nädala eksport on nüüd 23,72 miljonit barrelit ja tulu 1,33 miljardit dollarit. Nõudluses domineerib Aasia, samas kui ebaselged sihtkohad viitavad võimalikule ümbersuunamisele.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
