Sõja ülevaade: 1162. päev – pingeline olukord mitmes sektoris
Avaldatud: 30 aprill, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 30. aprill 2025:
rindejoones muutusi ei tuvastanud, aga pingeline olukord mitmes sektoris jätkus. Trumpi eilseid väljaütlemisi ei hakanud kajastama aga Eesti rahvusvahelise uudisekünnise jälle ületas.
1. Eip muutusi sajuilmas.
2. Krimm.
3. Kursk/Belgorod: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta. Täiendav olukorra kirjeldus Ukraina omadelt.
11. Bloomberg: putin keeldus sõda rindel külmutamast ja nõuab nelja Ukraina piirkonna territooriumi alistamist, njah, eip tea, keda see Eestimaal üllatab…
12. vene sõjaväeluurele anti käsk koguda kremli kriitikute isikuandmeid Euroopas.
13. Kaks kolmandikku venemaa tööealisest elanikkonnast on pankadele ja mikrokrediidiorganisatsioonidele võlgu.
14. venemaa püstitas rahvusvahelisele propagandale kulutamisel rekordi.
15. Murmanski oblasti arstidele makstakse abordist keelduvate naiste eest.
16. Prantsusmaa süüdistab venemaa sõjaväeluuret regulaarsetes küberrünnakutes kümme aastat järjest.
17. Lühiuudised
Wall Street Journal: „USA hinnangul registreerub iga kuu umbes 30 000 venelast, mis on rohkem kui eelmise aasta suvel, kui see arv oli umbes 25 000. Mõned Ida-Euroopa luureametnikud ütlevad, et read kasvavad nüüd umbes 40 000 sõduri võrra kuus. Lisavägi on võimaldanud sõjaväel uusi vägesid Ukrainasse ja sealt välja saata ning luua uusi üksusi, mis on välja õpetatud ja majutatud venemaal, selgub mõnest Euroopa luurehinnangust.” Njah, tundub, et enda arvamus oli ekslik, et pigem on need numbrid vähenemas…
177 vene poole rünnakut ja neist 88 Donetski sektoris, enamus survet mujal suht sama, pisu pigem langes Toretski kandis. Liugpomme, kaudtuld ja kamikaze droone ikka tipu lähedaselt.
Tundub, et soomuse kasutamine vene poolel jätkuvalt juba neljas päev languses, aga seda enam igat tüüpi muid liikureid rünnakule saadetakse. Seni arvamusel, et suuremate soomusrusikate koondamine pisu enam aega võtab ja hetkel jätkub Ukraina poole kulutamine, et peatselt suuremalt üritatada. Kuna ründavad üksused väiksesed, siis jagub neid rohkematesse kohtadesse proovima kui tavapäraselt ja sellega hoitakse pinget kõrgemal kõigis sektorites ja võimalik, et osa tahet on lihtsalt ka väsitada. Enda teada siiski Ukraina poolel rotatsioon rindel toimub (eks ikka kõlakaid, et mitte kõikjal) ja see annab võimaluse puhkuseks. Hea aga on lugeda vangi langenud vene soldatite kommentaare, et isegi elukutseliste üksustes sunnitakse rünnakutele relvasuu ees (pigem siis ikka seljataga…) ehk siis kohatine lootusetus, et rünnakutel ellu jääb, kipub järjest enam kasvama.
Eip tea, miks madalale langes vene kaudtuleüksuste tabamine, muu tagalatoetuselemendi tabamine ikka kõrge.
Tuleb infokilde, et nii mõnigi vene linn plaanib Ukraina ohu tõttu suurema paraadi siiski ära jätta ja eile õhtune Zelenski kõne sisaldas vist vihjet, et miskit ikka ka 9. mail menüüs pakutakse. Kuna Ukraina enam nii tihedalt pole venemaa ja Krimmi kohal tegutsenud, aga droonide arv liinilt tõstab kogust, mis ootel, siis peatselt mitmed ööd ja päevad seal kandis väga palavaks lähevad.
1. 29. aprilli õhtul tegi vene armee Dnipro linnale ulatusliku droonirünnaku, milles hukkus üks inimene.
Eile õhtul lasid vene väed Harkivi pihta ründedroonid, linnas mürisesid plahvatused ja 39 inimest sai vigastada.
Täna hommikul saheedilaine Kiievi kandis.
Jätkuvalt on üli tihe piiri ja rindelähedaste alade pommitamine ja iga linn ja küla, mis kaudtule ulatusse jääb, seda ka kaela saab ja kui toru ei ulatu, siis droonid ja liugpommid ning raketid ikka. Ukrainal on küll mingi ports väiksemaid liugpomme: AASAM-i juhitavat pommi „Hammer” (Prantsusmaa) ja kirjutavad kogusest 600, aga selle mahu laseb vene pool ära kahe päevaga ja paljud kordades raskemad elukad. Kui vene pool aga pommitab suht suvaliselt, siis Ukraina vaid täpset sihtmärki teades ja eks neid videosid sellistest tabamustest vahel läbi lipsab.
Videode arv, mis rindelt tuleb, ikka kahanemise trendis ning eks kumbki pool üritab enda ebaedu varjata ning olulisi nüansse, mis rindel neile positiivset mõju avaldavad. Sestap on üha keerulisem nende järgi miskit järeldada ja palju peab arvama tuginedes nii vene poole relvastusele ja taktikale (mida siiski üldjuhul enam ei järgita, aga mõju siiski avaldab), rindejoone muutustele, rünnakute arvudele ning kaotuste numbritele ning erinevate blogikanalite uudistele.
2. vene kanalite väitel lasti eile hommikul poolsaare poole välja Neptuuni rakett.
Üleeile õhtul sai Ukraina droonide rünnaku käigus kahjustada Nõukogude rajooni Dmitrovka küla piirkonnas õhutõrje radarijaam (Krimmi idaserval).
3. Kursk/Belgorod: rindejoones muutusi ei tuvastanud ja vene poole surve varasematel suundadel jätkus. Ootab põhja-korealaste massi…
4. Harkiv: muutusteta, aga vist pisu on hakanud viimastel päevadel surve tõusma.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: survet jagub nii otse kui ümber Pokrovski ja lisaks sealt lõuna pool lääne suunas. Muutusi rindejoones ei tuvastanud.
9. Lõunarinne: muutusteta, aktiivsemateks lõikudeks nii sektori ida- kui lääneosa.
Olukord Orehhovi suunal (lõunarinde idaserval), kus on Malje Štšerbaki, Lobkovo, Stepnoje, üsna ebastabiilne. Vaenlane püüab seal lahinguliinist läbi murda, sillapeani jõuda ja selle vallutada, see pole Zaporižjast kaugel. Ja sealt edasi on võimalus tulistada Ukraina logistikamarsruute, mis kulgevad Zaporižjast oblasti idaossa, ning tulistada Zaporižjat ennast ja selle äärelinnu.
10. Herson: rindejoon muutusteta.
Ukraina kaitseväe lõuna suuna pressiesindaja Vladislav Vološin rääkis televisioonis, tsiteerib Ukrinform: olukord Dnepri ehk Hersoni suunal viimastel päevadel üsna teravnenud. Seega muutusid vaenlase katsed Dnepri saarte vallutamiseks Hersoni suunas sagedasemaks. Ja kuigi kaitsevägi uputab peamiselt vaenlase paate, õnnestub üksikutel venelastel saartele maabuda.
„Nendel saartel on veel vaenlasi, üks või kaks inimest. Nad mängivad seal niinimetatud Robinsone. Neid on võimatu sealt evakueerida ja nende juhtkond viskab neile droonidelt laskemoona, vett ja toitu. Nad jäävad sinna mitmeks päevaks ja siis on juhtumeid, kus nad isegi alistuvad meie omadele. Ja venemaa propaganda kasutab neid fakte katsena saarevööndit kontrollida. Kuid sellised katsed on viimastel päevadel sagenenud,” märkis esindaja.
Ohvitser väljendas ka muret vaenlase kahekordsete rünnakute pärast Hersonile juhitavate õhupommidega, millele järgnevad suurtükiväe ja droonirünnakud. Tsitaat: „…vaenlane kasutab sellist alatut taktikat, et esmalt ründab pommidega ja kui päästjad ja kiirabi saabuvad, siis mõne aja pärast sooritavad suurtükitule. Vaenlane sooritab suurtükitule ja ründab kamikaze-droonidega juba neid teenistusi, mis seal evakueerimis- ja päästetöid teevad. Üleeile oli üks juhtum ja täna… sooritas vaenlane sarnase rünnaku kolme juhitava õhupommiga.”
11. putin lükkas tagasi USA ettepaneku külmutada sõda rindel ning jätkab maksimaalsete territoriaalsete nõudmiste esitamist Ukrainale, teatab Bloomberg kolmele olukorraga tuttavale allikale viidates. Agentuuri allikate sõnul soovib putin endiselt oma halduspiiridesse saada neli Ukraina oblastit – Donetski, Luhanski, Hersoni ja Zaporižja, kuigi vene armee ei kontrolli ühtegi neist piirkondadest täielikult. Donald Trumpi erisaadik Stephen Witkoff püüdis putinit veenda praegustel piiridel tule lõpetama; 25. aprillil vestles ta kremlis venemaa presidendiga kolm tundi. Kuid tulutult: kõnelused on jõudnud ummikusse ning edasine edu eeldab tõenäoliselt putini ja Trumpi isiklikku kontakti, ütles üks Bloombergi allikatest.
Trumpi administratsiooni putinile pakutava „kokkuleppe” kohaselt tunnustavad Ühendriigid ametlikult Krimmi, mille nad 2014. aastal annekteerisid, venemaa territooriumina, tühistavad mõned sanktsioonid ja loobuvad plaanidest võtta Ukraina NATO-sse. Moskva säilitab de facto kontrolli 20% Ukraina territooriumi üle, mille armee on sissetungi algusest saadik vallutanud.
Siiski pole veel märke, et putin oma ambitsioonidest taganeks ja Ameerika ettepanekud vastu võtaks, ütlesid asjaga kursis olevad Euroopa ametnikud Bloombergile. Nad rõhutasid, et läbirääkimised käivad ja olukord võib muutuda. Järgmised kaks nädalat on otsustavad: selgub, kas USA suudab putinit veenda kokkuleppega nõustuma, kas nad suurendavad survet venemaale või lahkuvad läbirääkimistest täielikult.
Valge Maja lootis Ukrainas täieliku relvarahu saavutada aprilli lõpuks. Kuid hoolimata putinile tehtud heldetest järeleandmistest on Trumpil oma 100-päevase presidendiaja jooksul õnnestunud lihavõttepühade ajal saavutada vaid lühiajaline relvarahu. Valge Maja pressisekretär Carolyn Levitt ütles esmaspäeval, et Trump on nii putinis kui ka Volodõmõr Zelenskis „üha enam pettunud”.
Pikaajaline relvarahu on võimatu ilma putini varem räägitud „nüansse” arvesse võtmata, ütles kremli pressisekretär dmitri peskov teisipäeval. Ta nimetas „manipulatsiooniks” Kiievi ideed kuulutada välja 30-päevane relvarahu kolme päeva asemel, 8.–10. maini, nagu putin pakkus välja.
USA välisministeeriumi sekretär Marco Rubio ütles esmaspäeval, et Trumpi administratsioon võib loobuda läbirääkimiste vahendamise pingutustest, kui Venemaa ja Ukraina läbirääkimistel edusamme ei saavuta. „See peaks juhtuma peagi,” rõhutas ta. „Me ei saa jätkata aja ja ressursside pühendamist nendele pingutustele, kui need tulemusi ei anna.”
12. venemaa kaitseministeeriumi alla kuuluv venemaa luure peadirektoraat (GRU) käskis 2025. aasta alguses oma agentidel Euroopas kiiresti koguda üksikasjalikku teavet venemaa valitsuse mõjukate kriitikute kohta. Dossier Centeri andmetel on jutt inimestest, kes kujundavad avalikku arvamust – poliitikutest, ajakirjanikest, blogijatest, kultuurikeskkonna esindajatest ja teistest avaliku elu tegelastest, kes peavad kinnikremli-vastasest seisukohast.
Väljaande andmetel on agendid kohustatud lisaks eluloo- ja kontaktandmete, sealhulgas kodu- ja töökoha aadresside kogumisele ka kindlaks tegema nende inimeste rahastamisallikad ja võimalikud sponsorid. Eeldatakse, et teavet võidakse kasutada salajastes operatsioonides, mille eesmärk on opositsiooniliikmete hirmutamine, diskrediteerimine või füüsiline kõrvaldamine. Selliste operatsioonide potentsiaalsete toimepanijate hulka võivad kuuluda interneti kaudu värvatud isikud, samuti kuritegelike rühmituste või paremäärmuslike radikaalsete liikumiste esindajad.
Veebruaris avaldas venemaa välisluureteenistus (SVR) avalduse, milles süüdistas Ukraina luureteenistusi välismaal viibivate venemaa opositsioonitegelaste vastu rünnakute kavandamises. Agentuuri veebisaidil avaldatud teate kohaselt plaanib Ukraina koos Lääne luureagentuuridega väidetavalt „kõrge profiiliga venemaa-vastaseid provokatsioone”.
Vastuseks nimetas Ukraina kaitseministeeriumi luureosakonna ametlik esindaja Andri Jusov Insiderile antud kommentaaris SVR-i avaldust „primitiivseks katseks luua alibi venemaa eriteenistuste võimalikele tulevastele operatsioonidele Euroopa riikides ja teistes piirkondades”. Jusov rõhutas, et oma avaldusega tunnistas vene luure sisuliselt, et kreml peab paguluses elavaid opositsiooniliikmeid ohuks.
„Kui me räägime Ukraina Luure Peavalitsusest, siis selle peamine ülesanne on tõrjuda putini agressiooni ja paljastada kremli genotsiidse sõja plaanid. venemaa opositsiooni teema ei ole Ukraina eriteenistuste prioriteet. Siiski teeb Ukraina tihedat koostööd rahvusvaheliste partneritega, sealhulgas inimõiguste kaitse küsimustes,” ütles Jusov.
The Insider teatas varem seeriast rünnakutest venemaa opositsioonitegelaste vastu välismaal, kasutades mürgiseid aineid. Nii mürgitati 2023. aasta oktoobris Münchenis Novaja Gazeta ja Meduza ajakirjanik Jelena Kostjatšenko. Nädal hiljem kannatas Tbilisis sarnaste sümptomite käes endine Ehho Moskvõ saatejuht Irina Bablojan. 2024. aasta kevadel langes ohvriks Vaba venemaa Fondi juht Natalia Arno, kes elab Ameerika Ühendriikides: tema kehast leiti neurotoksilist ainet.
Lisaks valmistas venemaa sõjaväeluure Dossier Centeri andmetel 2024. aasta kevadel ette atentaadikatset VChK-OGPU Telegrami kanali administraatori, Baltimaades elavale Aleksandr Švarevile.
13. venemaa Föderatsiooni keskpank teatas teisipäeval, et 2024. aasta lõpuks suurenes pangalaenude ja mikrokrediidiorganisatsioonide laenudega venemaa kodanike arv 800 tuhande inimese võrra ning ületas esimest korda ajaloos 50 miljoni piiri. 1. jaanuari 2025. aasta seisuga oli venemaa „võlglaste” armees 50,1 miljonit inimest ja aasta jooksul ulatus see 50,8 miljonini, mis moodustab 66% riigi tööealisest elanikkonnast (majandusarengu ministeeriumi andmetel 76,1 miljonit inimest). Kolme sõja-aasta jooksul võtsid mikrokrediidiorganisatsioonidelt laene ja krediiti veel 6,8 miljonit venelast ning eraisikute koguvõlg suurenes 14 triljoni rubla ehk 57% võrra 38,5 triljonini 1. jaanuari seisuga.
Pangalaenude võtjate arv langes eelmisel aastal veidi esimest korda kolme aasta jooksul: neid oli 200 000 võrra vähem (40,1 miljonit) pärast seda, kui keskpank tõstis baasintressimäära 21%-ni aastas, tarbimislaenude täismaksumus pankades ulatus peaaegu 40%-ni ja hüpoteeklaenude intressimäärad tõusid tasemele, mida pole nähtud 2000. aastate algusest saadik.
Samal ajal on aga suurenenud mikrokrediidiorganisatsioonide poole pöördujate arv, kus lühimate laenude keskmine maksumus ulatub 280%-ni aastas. Aasta jooksul said mikrokrediidiorganisatsioonide klientideks veel 500 tuhat venelast ja nende koguarv ulatus 5,2 miljonini. Keskpanga statistika kohaselt on veel 4,8 miljonil kodanikul nii mikrolaenud kui ka pangalaenud. Aastaga kasvas nende arv 300 tuhande võrra.
Vähem kui poolel laenuvõtjate armeest on ainult üks laen: 2025. aasta alguses oli neid 21,8 miljonit ehk 43%. Iga viies „võlgnik” võttis kaks laenu (10,4 miljonit inimest) ja igal neljandal on kolm või enam laenu (12,7 miljonit). Keskpanga andmetel oli 1. jaanuari seisuga 21,5 miljonil venelasel sularahalaen, 28,4 miljonil krediitkaardivõlg, 10,2 miljonil hüpoteeklaen ja 2,7 miljonil autolaen.
Freedom Finance Globali analüütiku Vladimir Tšernovi sõnul on tõusnud intressimäärad, inflatsioon ja venelaste reaalsissetulekute aeglustumine toonud kaasa raskusi laenude teenindamisega. Aasta lõpuks suurenes viivises olevate tarbimislaenude maht 1,5 korda, 150 miljardi rublani, ja viivises olevate hüpoteeklaenude maht hüppas 63%, peaaegu 100 miljardi rublani.
2025. aasta esimeses kvartalis registreerisid riigi kaks suurimat riigile kuuluvat panka, Sber ja VTB, hüpoteeklaenude ja tagatiseta laenude maksehäirete uue hüppe. Esimeses kvartalis kasvas bilansis probleemsete tunnustega hüpoteeklaenude maht 90%, 285 miljardi rublani ja probleemsete tarbimislaenude maht kasvas kvartaliga 22,5%, 610 miljardi rublani. Teises kvartalis suurenes viivislaenude osakaal 3,9%-lt 4,8%-le.
Maksehäirete, sealhulgas tagatiseta laenude puhul, põhjuseks on nii kõrged intressimäärad kui ka asjaolu, et laenuvõtjatel on vähem refinantseerimisvõimalusi, ütles ACRA finantsasutuste reitingugrupi direktor Mihhail Poluhhin RBK-le.
„Regulaatori poolt makrotasandi usaldatavusmeetmete karmistamine on vähendanud kõige potentsiaalsemalt riskantsemaid emissioone. Sama tegur piiras halva finantsprofiiliga laenuvõtjate võla refinantseerimise võimalust,” märkis ekspert. Tema sõnul kehtivad endiselt kõrged intressimäärad ja keskpanga regulatiivsed piirangud, mis tähendab, et pankade halbade võlgade kasvu soodustavad tegurid jäävad kehtima.
14. 2024. aastal kulutas propagandist margarita simonjani juhitud telekanal russia Today (RT) kremli narratiivide levitamisele kogu maailmas oma ajaloo rekordilise summa: 31,7 miljardit rubla (4,2 miljardit rubla rohkem kui 2023. aastal). See tuleneb kanalit haldava mittetulundusühingu TV-Novosti finantsaruannetest, mida uuris Mozhem Obysheniya (MO).
RT eelarvet rahastatakse peaaegu täielikult riigieelarvest. See on võrreldav tervete venemaa Föderatsiooni piirkondade aastaeelarvetega. Näiteks Inguššia, Kalmõkkia, Neenetsi autonoomse ringkonna ja Juudi autonoomse ringkonna rahastamise maht jääb simonjani meediale alla (vastavalt 27,7; 26,6; 23,4 ja 20,2 miljardit rubla). Rahandusministeeriumi otsusega sai RT 2024. aastal riigilt 28,6 miljardit rubla. 2025. aastal peaks kanali ülalpidamine eelarveseaduse kohaselt maksumaksjatele maksma 31,1 miljardit rubla.
Kui dokumente uskuda, oli RT viimase aasta kasum suurim pärast Ukraina sissetungi algust. Kanal teenis kaks korda rohkem kui 2023. aastal – 410 miljonit rubla. RT lõpetas 2022. aasta 25 miljoni rubla suuruse kahjumiga. Samal ajal varjas RT andmeid eelarvevahendite kulutamise kohta, kuigi mittetulundusühinguna on tal kohustus saata justiitsministeeriumile aruandeid. MO märgib, et kanali 2024. aasta aruannet ei ole ministeeriumi portaalis veel avaldatud. Olemasolevate aruannete kohaselt sai telekanal 2023. aastal Znanie seltsilt poole miljoni rubla suuruse toetuse ja suurendas oma töötajate arvu 3774-lt 4088-le.
MO allikad teatasid, et RT on hakanud aktiivselt araabia riikidest pärit vaatajaid „arendama”. Viimastel kuudel on ANO TV-Novosti aktiivselt värbanud kanali araabiakeelsesse toimetusse uusi töötajaid ja suurendanud oma sisu tootmist. Seda mõjutasid Ameerika ja Euroopa sanktsioonide kehtestamine RT vastu, mille tõttu RT America, RT France ja RT UK suleti.
15. Murmanski oblasti valitsus on välja töötanud resolutsiooni eelnõu, mis näeb ette meditsiinitöötajatele sularahamaksete maksmise abordi ennetamises osalemise eest. Dokument, millele 7×7 kanali tähelepanu juhiti, avaldati Avatud Elektroonilise Piirkonna ametlikus portaalis. Eelnõu kohaselt saavad arstid, kellel õnnestub naist veenda rasedust säilitama, arvestada preemiaga: 5 tuhat rubla (50 eurot) antakse meditsiinitöötajale, kes veenis naist abordi tegemisest, ja 25 tuhat rubla (250 eurot) antakse sünnitusarst-günekoloogile või günekoloogile, kes veenis patsienti aborti mitte tegema ja saatis teda kogu raseduse vältel.
Sarnast algatust esitleti varem Vologda oblastis. 2024. aasta novembris teatasid piirkondlikud võimud programmi „Perekond – venemaa põhjaosa kindlus” käivitamisest, mis pakub sarnaseid stiimuleid meditsiinitöötajatele. Nagu kuberner Georgi Filimonov teatas, saab arst iga päästetud elu eest 5000 rubla ja pärast päästetud lapse sündi veel 25 tuhat rubla.
Vologda oblasti programm hõlmab ka otseseid toetusmeetmeid sünnitusel olevatele naistele. Seega on alla 25-aastasel naisel esimese lapse sünni korral õigus saada 100 tuhande rubla (1000 euro) suurust makset. Kui laps sünnib tudengiperre, hüvitavad võimud ühele alla 25-aastasele vanemale õppemaksu – kuni 91 tuhat rubla.
Rosstati andmetel sündis venemaal 2024. aastal 1,2 miljonit last, mis on 3,4% vähem kui aasta varem. See on üks madalamaid näitajaid venemaa lähiajaloo jooksul: vähem lapsi sündis vaid 1999. aastal. Nagu rõhutab demograaf Aleksei Rakša, kui jätta statistikast välja Tšetšeenia ja annekteeritud Krimmi (mida 1990. aastatel arvesse ei võetud), selgub, et praegune sündimus on viimase kahe sajandi madalaim.
Rosstati andmetel langes kogusündimuskordaja – st keskmine laste arv naise kohta – 2025. aasta alguseks 1,399-ni. See on viimase 18 aasta madalaim näitaja.
venemaa halveneva demograafilise olukorra taustal intensiivistuvad katsed piirata juurdepääsu abordile. Trahvid „raseduse katkestamise esilekutsumise” eest on juba kehtestatud 14 piirkonnas ja sarnaseid meetmeid arutatakse praegu mitmes teises piirkonnas. Vologda oblasti kuberner Georgi Filimonov on teatanud oma kavatsusest keelustada piirkonnas abordid täielikult ning Riigiduuma on teinud ettepaneku jätta abordid kohustusliku ravikindlustuse (KKI) rahastatavate meditsiiniteenuste nimekirjast välja.
16. Prantsuse võimud süüdistavad venemaa sõjaväeluuret seotuses kümne aasta jooksul kestnud küberrünnakutega riigi vastu. Kõnealune rühmitus on APT28 (Fancy Bear), mis on tuntud oma rünnakute poolest Euroopa ja Ameerika valitsusressurssidele, teatas riigi välisministeerium. Välisministeeriumi andmetel on venemaa relvajõudude peastaabi luuredirektoraadi (GRU) üksus, mis tegeleb küberrünnakutega, alates 2021. aastast rünnanud umbes kümmet Prantsuse organisatsiooni, sealhulgas „kaitse-, finants- ja majandussektorist. „Prantsusmaa mõistab kõige karmimalt hukka venemaa sõjaväeluure poolt APT28 rühmituse kasutamise, mis on olnud mitmete küberrünnakute põhjuseks Prantsuse huvide vastu,” teatas ministeerium avalduses.
GRU on mitu aastat korraldanud Prantsusmaa vastu küberrünnakuid, kasutades APT28 häkkereid, teatas Prantsuse välisminister Jean-Noël Barrot sotsiaalmeedias, süüdistades esimest korda ametlikult venemaa sõjaväeluuret küberrünnakutes. Välisministeerium rõhutas ka, et „presidendivalimiste haripunktis osales APT28 ulatuslikus häkkimisoperatsioonis” eesmärgiga mõjutada avalikku arvamust. „Valijate manipuleerimise eesmärgil varastati ja levitati tuhandeid dokumente, kuid sellel manöövril polnud valimisprotsessile reaalset mõju,” seisis avalduses.
Ministeerium lisas, et GRU ründas ka Prantsuse rahva igapäevaeluga seotud organisatsioone – valitsusasutusi, eraettevõtteid, aga ka 2024. aasta olümpia- ja paraolümpiamängudel osalevaid spordiorganisatsioone. „Koos oma partneritega on Prantsusmaa kindlalt otsustanud kasutada kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid, et takistada venemaa pahatahtlikku käitumist küberruumis ja vajadusel sellele reageerida,” teatas Prantsuse välisministeerium.
Fancy Beari on seostatud kümnete globaalsete küberrünnakutega, sealhulgas 2016. aasta USA valimistega, kui rühmitust süüdistati Donald Trumpi abistamises Demokraatliku Partei e-kirjade ja Hillary Clintoni kampaaniaga seotud failide lekitamise kaudu. Grupp ründab isiklikke e-posti kontosid, et hankida andmeid ja e-kirju või pääseda ligi teistele süsteemi arvutitele. 2017. aastal, Emmanuel Macroni esimese presidendikampaania ajal, said vene häkkerid kätte tuhandeid dokumente ja avaldasid need vaid 24 tundi enne hääletust. 2024. aasta septembris hoiatasid mitmed rahvusvahelised luureteenistused, sealhulgas Saksamaa, NATO riikidele suunatud küberrünnakute ohu eest.
17. Lühiuudised
Välismeediasse jõudis uudis: Eesti harjutab inimeste evakueerimist venemaa piiri lähedastest linnadest.
putin nõustus Volgogradi lennujaama Gumraki nimeks nimetama Stalingradiks. kremli pressiteenistus teatas sellest pärast riigipea visiiti Volgogradi. Algatuse esitas Volgogradi oblasti kuberner andrei botšarov, kes kohtus putiniga tema tööreisi lõpus. Kuberneri sõnul sai ta väidetavalt kohalikelt elanikelt ja teiste piirkondade elanikelt palju taotlusi lennujaama nime „Stalingrad” taastamiseks. Ümbernimetamise algatajate seas mainis ta „veterane ja erioperatsioonis osalenud sõjalisi isikuid”. Vastuseks ütles putin: „Nende sõna on minu jaoks seadus. Seda me teemegi: niipea kui ma Moskvasse tagasi pöördun, koostatakse ja allkirjastatakse määrus lennujaama Stalingradi järgi nimetamiseks.”
Ukraina ja Ungari alustavad konsultatsioone ELiga liitumise läbirääkimiste blokeerimise lõpetamiseks – meedia. Kiiev ja Budapest leppisid kokku regulaarsetes kohtumistes Ungari vastuväidete lahendamiseks. Läbirääkimised jätkuvad seni, kuni kõik 11 vaidlusküsimust on lahendatud.
Ungari lahkub Rahvusvahelisest Kriminaalkohtust. Péter Szijjártó: Parlament hääletas politiseeritud Rahvusvahelisest Kriminaalkohtust lahkumise poolt, väites, et see kaotas erapooletuse ja usalduse.
lukašenko: „Baltimaades ja Ukrainas lehvitavad noored SS-lippe ja ehitavad monumente fašistlikele timukatele – lääne vaikival nõusolekul.”
kreml arutab väidetavalt plaani „vallutada Odessa referendumi teel”. putini abi patrušev väidab, et linna asutas Katariina Suur ja see kuulub venemaale.
Fortune’i andmetel kannavad rikkad ameeriklased raha Šveitsi pangakontodele ja ostavad majanduslanguse üleelamiseks kulda.
ÜRO Julgeolekunõukogu peab Prantsusmaa presidendi kutsutud istungi, mille teemaks on venemaa agressioon Ukraina vastu ja terrorism tsiviilelanike vastu. Sellest teatas välisminister Andri Sõbiha.
80% ukrainlasi ei usalda Trumpi.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
