Sõja ülevaade: 1161. päev – Zelenski vastas putini „paraadi rahule”
Avaldatud: 29 aprill, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 29. aprill 2025:
Zelenski vastas putini „paraadi rahule” ja lavrov teatas, et kõik sõja algpõhjused tuleb jätkuvalt likvideerida jne.
Aga rindel ok.
1. Kiiev, Odessa,
2. Miskit tabati ka venemaal.
3. Kursk/Belgorod: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: vene poole üks sillapea laienes.
6. Siversk: muutusteta aga… .
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. FT: Euroopa usub, et Trump on lähedal Ukraina kõnelustelt lahkumisele.
12. venemaa valitsus kiitis heaks seaduse, mis piirab venelaste kõrghariduse omandamist.
13. venelased jäävad ilma viimastest imporditud ravimitest riiklikus tervishoiusüsteemis.
14. „putini palee” kaasinvestor sõlmis Burkina Faso sõjaväehuntaga kullakaevandamise lepingu.
15. Ukraina relvajõud suurendavad mehitamata vägesid 3,5 korda, et kompenseerida USA sõjalise abi vähenemist.
16. Reuters: Pakistan hoiatab pärast Kashmiri rünnakut India peatse sissetungi eest.
17. lavrov kordas 28. aprillil venemaa pikaajalisi nõudmisi Ukraina alistumiseks ja lääneriikide järeleandmiste tegemiseks, samal ajal kui venemaa ise järeleandmisi ei tee.
18. Lühiuudised
President Volodõmõr Zelenski kommenteeris putini avaldust 8.–10. maini kestva „vahurahu” kohta ning ütles, et Ukraina ei vaja Moskvas toimuva paraadi nimel ajutist „vahurahu”, vaid täielikku ja viivitamatut relvarahu vähemalt 30 päevaks. President rõhutas oma pöördumises, et Ukraina ei soovi teist sellist sõda ning on valmis tegema kõigi partneritega koostööd rahu ja julgeoleku tagamiseks. venemaa aga lükkab sellised algatused pidevalt tagasi ja manipuleerib maailma üldsusega, püüdes petta eelkõige Ameerika Ühendriike. Presidendi sõnul ei tohiks relvarahu olla ajutine ega venemaa mugavuse huvides, vaid kohene, täielik ja tingimusteta, vähemalt 30 päevaks. „Nüüd on siin järjekordne manipuleerimiskatse: mingil põhjusel peavad kõik ootama 8. maini ja alles siis tule lõpetama, et putinile paraadi ajal vaikust pakkuda.” Me väärtustame inimeste elusid, mitte paraade. Seepärast usume – maailm usub –, et pole mingit põhjust 8. maini oodata. Ja tulekahju tuleb peatada mitte mõneks päevaks, et nad saaksid hiljem uuesti tappa. Viivitamatu, täielik ja tingimusteta relvarahu – vähemalt 30 päevaks, et see oleks garanteeritud ja usaldusväärne – on see, mis saab luua aluse tõelisele diplomaatiale.
Hm, hakka või Ukraina reitingut ++ettevaatlikult optimistlik tõstma…
178 vene poole rünnakut, aga kuna enamus siiski väikese koosseisuga, siis pigem ütleks, et surve langus ja seda juba vähemalt kolmas päev. Paljudes sektorites ei taha vene pool tuua rünnakutele soomust sest arvatavalt on tänu Ukraina heale seirele ja mitme relvaliigi tihedale koostööle (droonid, kaudtuleüksused ja jalavägi (põhiliselt miinidega)) on nende kaotuste arv liialt kõrge ja edenemist ikka kirja ei lähe. Sestap siis üritatakse paljudes kohtades kasvõi paarikaupa leida auke Ukraina kaitses. Eks lootust ikka selleks on, sest vene poole kaudtuli ja lennunduse tihe töö rindejoone töötlemisel on jätkuvalt väga karm.
Sektoriti suuri muutusi rünnakute arvudes polnud. Kus tihedam, seal ikka sama. Liugpomme kahjuks ikka ohtralt (201), kaudtuld keskmisest rohkem (6010) ja kamikaze droonegi keskmisest rohkem (2858) ehk siis tihe kaugemalt rinde töötlus käib ning kipub siiski ootama suuremaid soomusgruppe koos igatsugu kergete liikuritega. Selleks, et Ukrainat siiski üllatada, peab vene pool suutma Ukrainat suuremate jõududega uutes suundades ründama lootuses, et võib-olla pole massilise rünnaku tagasi löömiseks seal piisavalt ressurssi. Küll tuleb selleks vene vägi koondada rindest mõnekümne kilomeetri kaugusel ja teelt eksimise võimalusi, formatsioonide segamini minemist ja sellega kaasnev juhitamatus ning tehnika lagunemine pisu leevendab sealt tulenevat survet… ja tagasi ka oi kui pikk teekond, mida ka Ukraina rahulikult läbida ei lase.
Kaudtulevahendeid ja muud tagalatoetuselementi siiski tabatakse keskmisest rohkem.
1. Kiievis ja selle ümber töötas õhutõrje sahedide suunal. Odessa suunal nii saheede kui rakette.
2. Jeletsi kohal on aktiivne õhutõrje ning venemaa Lipetski oblastis on teatatud drooniohust. Eile õhtul tegutsesid piirkonnas Ukraina pikamaadroonid, mille sihtmärkideks on sõjaväeinfrastruktuur.
Novorossiiskis asuvas naftahoidlas möllab suur tulekahju. Enne tulekahju teatasid vene kanalid raketiohust, mainides „pikamaa-Neptuuni”. Kohalikud teatasid ka kolmest plahvatusest.
3. Kursk/Belgorod: muutusi rindejoones ei tuvastanud. Jätkuvalt ei kontrolli vene pool tervenisti Kurski oblastit, sest liialt lihtsalt seal Ukraina SOF toimetada saab ja ka mõni vene blogija kirjutab, et siin ja seal siiski mõne Ukraina possa piiri läheduses veel leiab. Päris välja Belgorodi oblastist pole ka seni Ukraina omasid suudetud välja tõrjuda, kuigi külasid seal enam Ukraina ei kontrolli.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: vene poole üks sillapea laienes.
vene pool on vallutanud pool Kamjanka külast(Kupjanskist kirdes vene piiri lähedal) ja kasvatas sellega sillapead teisel pool Oskili jõge. Seniks, kuni üle saab vaid jalavägi, see suurt ohtu ei kujuta aga tõuseb otse venemaalt Oskili jõest lääne pool uueks pealetungiks soov.
Tihedamaks on läinud surve terves sektoris aga enamuses toimuvad põhjasektoris rünnakud kas lahingpaaridena või kolmikutena ning tihti abiks neil igat masti liikurid.
Lõunasektoris töötab aga vene konveier tihedamalt ja üksuste suuresed lahingpaarist rühmani kogu aeg muutuvad. Ukraina omad andsid teada, et siin on jõudude vahekord lausa 1:10-le vene poole kasuks.
vene spetznaz on väga aktiivseks muutunud Zerebetsi jõe ja Kreminna vahel olevas suures metsa-alas ning üritab sealt Ukraina SOF-i toimetamist lõpetada.
6. Siversk: vene pool jätkab edasi surumist üle Bilohorivka küla hõivamaks kogu sektori põhja osas olevat domineerivat kõrgustiku Hryhorivka küla poole. Tundub, et sealses hallis alas on vene possade eluiga hakanud pikenema.
7. Bahmut: vene pool jätkab traditsioonilistes suundades ja juba teist päeva on tihedam surumine ka Tšassiv Jari kandis. Kõlakad, et siia sektorisse oli vene pool toonud täiendavat jõudu.
8. Donetsk: terves sektoris igal pool väikeste gruppidega vene pool proovib ja seni on rinne pidanud. Tuleb ka infot, et vene pool aktiivsemalt vahetab välja eesliinil olevaid üksusi tempo hoidmiseks aga egas neil pikalt kosuda lasta ja tagasi tuuakse.
9. Lõunarinne: muutusteta, suurem surve ikka sektori idaosas. Küll on hakanud tulema vene poolelt rohkem sõnumeid, et on tihenenud Ukraina vasturünnakud ja pisu langevast vene poole survest.
10. Herson: muutusteta.
11. Euroopas ja Ukrainas kasvavad hirmud, et USA president Donald Trump valmistub sõja lõpetamise läbirääkimistest taganema. Sellest teatas Financial Times, viidates Ukraina ja Euroopa ametnike hulgast pärit allikatele. Väljaande andmetel võib Trump kasutada läbirääkimistel saavutatud edusamme ametliku ettekäändena, et kuulutada oma missioon täidetuks, isegi kui pikaajalist rahu ei saavutata. Üks Euroopa ametnik selgitas, et Ameerika president „loob tingimused, mille alusel ta saab oma lahkumist õigustada, jättes Ukraina ja Euroopa probleemi omapäi lahendama”.
Financial Timesi allikate sõnul mõjutas Trumpi seisukoha muutust kaks tegurit: esiteks putini keeldumine täita Ukraina ja Ameerika Ühendriikide peamisi nõudmisi, sealhulgas säilitada Ukraina relvajõudude suurus pärast sõda; teiseks, konfliktide lahendamise üldine keerukus.
Kuna Ameerika loobumise oht läbirääkimistest kasvab, on mõned Euroopa pealinnad oma taktikat ümber vaadanud. Allikate sõnul on prioriteediks nüüd „õige asja tegemine, mitte Trumpile meeldimine”. Kiiev omakorda hakkas valmistuma võimalikuks ühepoolseks tegutsemiseks, suurendades kodumaist relvatootmist ja süvendades dialoogi Euroopa liitlastega pikaajalise abi osas.
„Ukrainas on tõepoolest tõsine mure, et Trump võib relvarahu läbirääkimistelt taganeda. Ukraina ja Ameerika suhete halvim stsenaarium on Trumpi täielik huvi kadumine Ukraina vastu. putin võib seda tajuda kui USA vaikivat nõusolekut sõja eskaleerimisele,” ütles Ülemraada esimehe asetäitja Aleksandr Merežko.
Donald Trump püüab Ukraina sõda võimalikult kiiresti lõpetada. Valimiskampaania ajal lubas ta saavutada rahu 24 tunni jooksul, kuid pärast Valgesse Majja naasmist on kokkuleppe ajaraami pikendatud: nüüd räägime tema presidendiaja esimesest sajast päevast, mis lõpeb aprilli lõpus.
18. aprillil hoiatas Trump oma kavatsusest läbirääkimisprotsessist taganeda, kui Moskva või Kiiev peaksid rahu saavutamist takistama, kuid konkreetset ajaraami tol ajal ei seatud. Hiljem ütles ta, et USA-l on kokkuleppele jõudmiseks sisemine tähtaeg, rõhutades, et pärast selle lõppemist „on lähenemisviis erinev”.
24. aprillil ajakirjanikega vesteldes teatas USA president, et Washingtoni võimaliku läbirääkimistelt lahkumise küsimus muutub aktuaalseks „paari nädala pärast”, kuid ei välistanud võimalust selle aja jooksul rahuleppele jõuda. 26. aprillil teatas ajaleht The Times informeeritud allikatele viidates, et Donald Trump võib läbirääkimistelt taganeda juba sel nädalal, see tähendab 28. aprilli ja 4. mai vahel, kui pooled kokkuleppele ei jõua.
12. „Kommersant” kirjutab, et seaduseelnõu, mis annab venemaa valitsusele õiguse piirata ülikoolide tasulisele haridusele vastuvõttu, et vähendada „mittenõudlike” spetsialistide arvu, on heaks kiidetud ministrite kabineti seadusandliku tegevuse komisjoni poolt. Varem toetasid haridusseaduse muudatusettepanekute eelnõu duuma haridus-, kodanikuühiskonna arengu- ja tervisekaitsekomisjonid.
Seaduseelnõu kohaselt saab venemaa valitsus määrata nii avalike kui ka eraülikoolide tasuliste kohtade arvu majanduslike vajaduste põhjal. Nagu ütles Riigiduuma hariduskomisjoni esimene asejuht Mihhail Berulava, võimaldab see võimudel reguleerida spetsialistide koolitamist, kes on „riigi arenguks vajalikud”. Riigiduuma plaanib seaduse lõplikul lugemisel vastu võtta augustis ning ministrite kabineti uued volitused peaksid jõustuma 1. septembril 2026.
Praegu otsustab ülikooli juhtkond tasuliste kohtade jaotuse iseseisvalt. Umbes pooled venemaa tudengitest õpivad lepingu alusel, neist 42,5% valisid majandus- ja õigusvaldkonnad, mille lõpetajatele putini sõnul „puudub majanduses ja tööturul nõudlus”. Muudatused esitasid duumale venemaa parlamendi mõlema koja juhid valentina matvijenko ja vjatšeslav volodin, kes esindasid 346 saadikut ja viit senaatorit.
13. venemaa võimud valmistuvad imporditud ravimite osakaalu riiklikus tervishoiusüsteemis veelgi vähendama. Elutähtsate ja oluliste ravimite nimekirjas (VED), mida kasutatakse tasuta arstiabi riiklike garantiide programmi raames, peaks 90% ravimitest olema kodumaised, ütles venemaa peaminister mihhail mišustin esmaspäeval. „Et pakkuda inimestele kvaliteetset arstiabi, vajame omaenda tõhusaid ravimeid,” ütles mišustin teadmisteühiskonna maratonil kõneledes. „Peamine ülesanne on muuta täiustatud ennetus- ja ravimeetodid kodanikele kättesaadavamaks” (tsitaadid TASS-ilt).
Eelmise aasta aprillis riigiduumas valitsuse töö kohta aruande andnud mišustin ütles, et elutähtsate ja oluliste ravimite nimekirjast on 80% toodetud kodumaal. Imporditud ravimite kasutamisest keeldumine viiakse läbi riikliku projekti „Uued tervise säilitamise tehnoloogiad” raames, täpsustas ta.
Kuigi Lääne sanktsioonid ei ole otseselt mõjutanud ravimitarneid venemaale, on vähemalt 28 välismaist ravimifirmat venemaa turult täielikult lahkunud ning imporditud ravimite valik venemaa apteekides on vähenenud. DSM Grupi arvutuste kohaselt moodustasid välismaised ravimid 2024. aastal venemaa apteekide müügist rublades 51% ja füüsilises müügis (pakendid) 33%. Välismaised tootjad müüvad jätkuvalt rohkem „ainulaadseid” tooteid, sealhulgas originaalravimeid, samas kui venemaa ravimeid toodetakse suurtes kogustes „kaubamärgita geneeriliste ravimite” kujul, kirjutavad DMS Groupi analüütikud.
Välismaiste kaupade osakaalu vähendamine majanduses oli lisatud putini uude kuueaastasesse plaani, mis esitati vahetult pärast tema viiendaks ametiajaks ametisseastumist. putin on kuulutanud üheks oma „riikliku arengu eesmärgiks” impordi vähendamise 17%-ni SKP-st, mis on madalaim tase pärast Nõukogude aega.
„Kodumaiste kaupade osakaal meie siseturul peab suurenema: seadmed, tööpingid, sõidukid, ravimid, tarbekaubad. Me suudame ja toodame kõike seda ise, palju suuremas koguses kui praegu,” ütles putin.
14. Burkina Faso sõjaväeline valitsus andis vene oligarhi aleksei mordašoviga seotud ettevõttele Nordgold litsentsi kullaprojekti, Niou leiukoha arendamiseks. Selle pindala on 52,8 ruutkilomeetrit ja asub suures käsitööndusliku kaevandamise piirkonnas. Projekti elluviimine jätab kohalikud maavaraotsijad tõenäoliselt tööta.
Burkina Faso ministrite nõukogu andmetel peaks maardla kaheksa aasta jooksul tootma umbes 20 tonni kulda ning projekt toob riigieelarvesse 89 miljonit dollarit. „Koostöö Nordgoldi ja teiste tööstusettevõtetega on oluline, sest riik seisab silmitsi eelarvekriisiga,” ütles Reutersile Saksamaal asuva Konrad Adenaueri Fondi Saheli programmi juht Ulf Lessing.
Nordgoldi peamised aktsionärid olid seotud aleksei mordašovi perekonnaga – tema enda, tema naise või poegadega. Nordgoldi tulu oli 2023. aastal 1,437 miljardit dollarit. Burkina Faso on olnud suur kulla tootja alates 2015. aastast. Valitsusvälise organisatsiooni Swissaid andmetel tootis riik 2023. aastal üle 57 tonni kulda.
vene ärimeeste osalemine näitab venemaa ja Burkina Faso vaheliste sidemete süvenemist. 2022. aastal võimu haaranud sõjavägi hülgab järk-järgult traditsioonilisi lääneliitlasi. Burkina Faso president Ibrahim Traoré võttis 9. mail vastu putini kutse külastada Moskvat ja kohtus temaga ka 2023. aastal venemaa-Aafrika foorumil. 2024. aasta oktoobris teatas venemaa valitsus sõjaväeinstruktorite arvu suurendamisest Aafrika riigis ning Burkina Faso kaitseminister Kassoum Coulibaly kinnitas vene relvade ostmist „hea hinnaga” 2023. aasta augustis.
Vedomosti andmetel oli lääneriikide sanktsioonide nimekirjades olev mordašov seotud putini projektide rahastamisega. mordašovi Severstal tegi putini lähimate sõprade asutatud Rosinvesti fondi 14,9 dollari suuruse sissemakse. Fondi kasutati Gelendžikis asuva miljardi dollari maksumusega „putini palee” ehituse rahastamiseks. Kompleksi kuulusid Itaalia stiilis palee, tervisekeskus, viinamarjaistandus, hokiväljak ja kopteriväljak.
15. Droonidest on saanud Ukrainas kasutusele võetud sõja peamine uuenduslik tehnoloogia. Need põhjustavad rohkem inimohvreid kui kõik muud relvaliigid kokku. Ukraina relvajõud (UAF), kes ootavad probleeme USA sõjalise abiga, laiendavad radikaalselt mehitamata vägesid ja droonide kasutamist, et kompenseerida raskemate relvade puudust.
Uus programm „Drone Line”, mis on olnud väljatöötamisel juba eelmise aasta sügisest, kuid ametlikult kuulutati välja veebruaris, on plaan „B” juhuks, kui sõja lõpetamise läbirääkimised ebaõnnestuvad või uus USA administratsioon kaotab huvi Ukraina edasise toetamise vastu, kirjutab New York Times, mille korrespondendid vestlesid Ukraina sõjaväeametnikega. Donald Trumpi rahukõnelused on uuelt drooniprogrammilt tähelepanu kõrvale juhtinud, kuid see on juba andnud käegakatsutavaid tulemusi. Sõjaväeekspertide sõnul on suuresti tänu temale venemaa armee edasitungi praktiliselt peatanud: kui novembris vallutasid nad 722 ruutkilomeetrit, siis märtsis – vaid 132 ruutkilomeetrit, selgub DeepState projektist.
Drooniliini alluvuses reorganiseeritakse neli droonipataljoni rügementideks, millest igaühes on umbes 700–2500 sõdurit, kes on relvastatud esimese isiku vaatega droonide, pommide heitmise masinate ja maapealsete süsteemidega, sealhulgas kuulipildujatega relvastatud kaugjuhitavate sõidukitega.
Ukraina armee on palju väiksem kui vene oma ja sõja neljandal aastal on seda üha raskem täiendada. Vägivallast on saanud massiline nähtus. Kaks kuud pärast programmi käivitamist, mille eesmärk on värbada 18–24-aastaseid vabatahtlikke aastaseks teenistuseks (mis hõlmab ühekordset 1 miljoni grivna ehk 24 000 dollari suurust makset, 2900 dollari suurust kuupalka, intressivaba hüpoteeklaenu ja mobilisatsioonist vabastamist pärast teenistust), on lepingule alla 500 inimese, teatas Reuters, viidates president Volodõmõr Zelenski sõjalisele nõunikule Pavlo Palytsiale.
Kuid NYT märgib, et mehitamata jõududesse, mis võitlevad kattevarju alt, on lihtsam värvata sõdureid kui jalaväelasi, kes peavad kaevikutes istuma. Strateegia hõlmab luure- ja ründedroonide abil kontrolli saavutamist kuni 30 km rindejoone taga asuva territooriumi üle. See peaks takistama vene üksuste koondumist pealetungiks. Kuni 130 km/h kiirusega lendavad droonid suudavad edestada kõike maapinnal liikuvat.
„Ausalt öeldes see toimib,” ütles Drone Line’i kohta Carnegie Berliini venemaa ja Euraasia keskuse vanemteadur Michael Kofman. Ta lisas, et vene armee edasitungi takerdumisel mängisid rolli ka varustuse puudus ja talvine ilm.
Kofmani sõnul on Ukraina relvajõudude eesmärk luua jõud, mis „suudavad blokeerida suuri rindelõike” ja saavad hakkama ilma USA sõjalise abita – vähemalt rindel. Samal ajal on Ukraina endiselt suuresti sõltuv Ameerika Ühendriikidest ja Euroopa riikidest õhutõrjesüsteemide osas, mis kaitsevad linnu kaugel rindejoone taga asuvate rakettide eest.
Samal ajal toodab Ukraina droone enamasti ise. Ukraina sõjaväe andmetel moodustavad droonid umbes 70% mõlema poole hukkunutest ja haavatutest – rohkem kui kõik muud relvaliigid kokku, sealhulgas tankid, haubitsad, miinipildujad ja miinid.
Programmi loodetakse aja jooksul laiendada, kusjuures kogenud piloodid jagavad oma kogemusi teiste üksuste sõduritega, et tõhusamalt häirida venemaa sõjaväe varustusahelat, õhutõrjesüsteeme ja elektroonilist sõjapidamist, ütles Achilleuse rügemendi ülem Juri Fedorenko NYT-le: Idee on katta kogu rindejoon droonidega.
16. Reuters: Pakistani kaitseminister Khawaja Muhammad Asif ütles pärast hiljutist rünnakut turistidele Kashmiris, et India sõjaline sissetung on peaaegu vältimatu, mis süvendab veelgi pingeid kahe tuumariigi vahel. „Oleme oma vägesid tugevdanud, sest see on praegu vältimatu. Seetõttu tuleb selles olukorras langetada mõned strateegilised otsused ja need otsused langetatigi.”
Indias on puhkenud pahameel pärast rünnakut Kashmiris, milles hukkus 26 inimest. Hindu enamusega riigis nõutakse karme meetmeid moslemi enamusega Pakistani vastu. India süüdistab oma naabrit Kashmiri vaidlusaluse piirkonna võitlejate toetamises, mille pärast riigid on pidanud mitu sõda. Pakistani kaitseminister Khawaja Muhammad Asif ütles Reutersi teatel, et India karmistab vaenulikku retoorikat ning Pakistani sõjavägi on valitsust võimalikest rünnakuettevalmistustest teavitanud. Kuigi ta üksikasju ei avaldanud, nimetas ta indialaste sissetungi „vältimatuks”.
India kaitseministeerium ja välisministeerium pole neid avaldusi veel kommenteerinud. Pärast rünnakut teatas India, et ründajad olid Pakistani kodanikud. Islamabad eitab seda ja nõuab sõltumatut uurimist. India peaminister Narendra Modi on lubanud süüdlased leida ja karistada. Asif rõhutas, et Pakistan on kõrgendatud valmisolekus, kuid kasutab tuumarelva ainult siis, kui riigile on otsene oht. Ta ütles ka, et Islamabad on juba palunud tuge oma liitlastelt – Pärsia lahe riikidelt, Hiinalt, USA-lt, Suurbritannialt ja teistelt. Tema sõnul on mõned piirkonna riigid juba vahendajatena tegutsenud.
Samal ajal, pärast terrorirünnakut, lõpetas India Hindu veelepingu, mis oli oluline riikidevaheline kokkulepe jõevarude jaotamise kohta. Pakistan vastas sellele oma õhuruumi sulgemisega India lennukitele.
Asif ütles, et veelepingu lõpetamine oli „sõjaakt”, sest see oli rahva jaoks eluliselt tähtis. Pakistan on lepingu kaitsmiseks juba pöördunud rahvusvaheliste organisatsioonide, sealhulgas Maailmapanga poole.
India süüdistas Pakistani taas radikaalsete rühmituste toetamises, mis olid 2008. aasta Mumbai rünnakute taga, milles hukkus üle 166 inimese. Islamabad eitab seda.
17. ISW: lavrov kordas 28. aprillil venemaa pikaajalisi nõudmisi Ukraina alistumiseks ja lääneriikide järeleandmiste tegemiseks, samal ajal kui venemaa ise järeleandmisi ei tee. venemaa ametnikud, sealhulgas putin, on kordanud venemaa pikaajalisi nõudmisi, et Ukraina sõja igasugune lahendus peab hõlmama Ukraina režiimivahetust, demilitariseerimist, loobumist püüdlustest liituda NATO või mis tahes julgeolekublokiga ning territooriumi loovutamist venemaale. lavrov kordas neid nõudmisi 28. aprillil avaldatud intervjuus Brasiilia väljaandele O Globo ja väitis, et sõja igasugune lahendus peab tegelema sõja „algpõhjustega”. lavrov ja teised venemaa ametnikud on korduvalt määratlenud Ukraina sõja „algpõhjuseid” kui NATO väidetavat rikkumist kohustustest mitte laieneda Ida-Euroopasse ja venemaa piiride äärde 1990., 2000. ja 2010. aastatel ning Ukraina valitsuse väidetavat diskrimineerimist etniliste venelaste ja vene keele, meedia ja kultuuri vastu Ukrainas. venemaa ametnikud on kasutanud väiteid, et Ukraina on venekeelseid väärkohelnud, et õigustada venemaa sissetunge, okupatsiooni ja ebaseaduslikku Ukraina territooriumi annekteerimist alates 2014. aastast.
lavrov nõudis 28. aprilli intervjuus lisaks, et rahvusvaheline üldsus tunnustaks Luhanski, Donetski, Zaporižja ja Hersoni oblastit ning Krimmi venemaa osana ning et Lääs tagastaks külmutatud venemaa varad. lavrov nõudis ka, et Lääs annaks venemaale „julgeolekugarantiid” NATO ja EL-i väidetavate ohtude vastu. lavrovi avaldused peegeldavad putini 2021. aasta detsembri nõudmisi, et NATO kohustuks mitte aktsepteerima Ukrainat ega ühtegi teist riiki uute liikmetena; et Ameerika Ühendriigid kohustuksid järgima NATO laienemiskeeldu; et NATO ei paigutaks sõjalisi jõude riikidesse, mis said NATO liikmeteks pärast 1997. aasta maid; et NATO hoiduks sõjalisest tegevusest Ukrainas, Ida-Euroopas, Kaukaasias ja Kesk-Aasias; et NATO riigid hoiduksid keskmaarakettide paigutamisest piirkondadesse, kust need võiksid venemaale jõuda; ja et Ameerika Ühendriigid hoiduksid keskmaarakettide paigutamisest Euroopasse või tuumarakettide paigutamisest väljaspool USA territooriumi.
putini 2021. aasta detsembri nõudmised ulatuvad märkimisväärselt Ukrainast kaugemale ja nende eesmärk on NATO survestamine. kreml püüab neid nõudmisi tõenäoliselt Ameerika Ühendriikidega peetavate läbirääkimiste ajal intensiivistada, et manipuleerida lääne liidreid putini nõudmistega nõustuma. Need nõudmised nõrgestaksid NATO-t rahuläbirääkimiste tingimuste varjus, mille eesmärk on lõpetada venemaa sissetung Ukrainasse ja võimaldada venemaal luua tingimused oma positsiooni tugevdamiseks tulevaseks agressiooniks Ukraina ja NATO vastu.
18. Lühiuudised
Ungari ja Slovakkia peaministrid Viktor Orbán ja Robert Fico ütlesid esmaspäeval Bratislavas toimunud kohtumisel, et ühehäälsuse reegli muutmine EL-i otsuste tegemisel on vastuvõetamatu. Orban ütles, et ühehäälsuse nõudest loobumine EL-i välispoliitika küsimustes „võtaks meie riikidelt sisuliselt suveräänsuse”.
„Kujutage ette, et välispoliitika küsimustes pole ühehäälsus kohustuslik… Kui mõned liikmesriigid ei suuda oma huve esindada, võidakse meid sõtta tõmmata,” väljendas Ungari peaminister oma muret. Fico omakorda teatas, et „vetoõiguse kaotamine on samm Euroopa Liidu kaotamise suunas”.
Hiina tippametnikud on öelnud, et riik saab hakkama ilma Ameerika põllumajandustoodete ja energia impordita ning lubanud saavutada 5% SKP kasvu eesmärgi vaatamata kaubandussõjale Ameerika Ühendriikidega.
ABC teatel pole Austraalia 245 miljoni dollari suuruse abipaketi osana Ukrainale lubatud M1A1 Abrams tankid veel riigist lahkunud. Viivitused on tingitud Trumpi administratsiooni sõjalise abi heakskiitmise peatamisest. Austraalia plaanib siiski tarnida 59 tanki.
Wall Street Journal: venemaa valmistab ette uut armeed NATO piiride lähedal ning luureandmed viitavad konfliktiks valmistumisele. Petroskoi baase laiendatakse, ehitatakse uusi sõjaväeobjekte ning Soome, Eesti ja Norra piiridel uuendatakse raudteid.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
