Sõja ülevaade: 1160. päev – suurema surve ootel
Avaldatud: 28 aprill, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 28. aprill 2025:
väiksemad grupid edutult torkisid, aga siiski suurema surve ootel.
1. Sadu jätkus.
2. Brjansk.
3. Kursk/Belgorod: survet jagus, muutusi rindejoones mitte.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: Ukraina muutus ka pisu aktiivsemaks.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: vist muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. lavrovi intervjuust CBS Newsile.
12. Malta müüs passe sanktsioonide all olevatele venelastele – FT.
13. Nädala jooksul tegi teine Pobeda lennuk rõhu languse tõttu hädamaandumise.
14. Lühiuudised
168 vene poole rünnakut ning suurima muutusena rünnakute arvu tugev tõus Tšassiv Jari sektoris. Mujal tavapärane. Kaudtuld tavapärane tase, liugpomme pisu alla 200 ja kamikazedroonegi keskmiselt. Juba nii paar päeva, aga veel miskit ei järeldaks…
Seni pole vene pool suuremate soomusgruppidega enam rünnakuid teostanud, siin ja seal mõned siiski proovivad aga tavaliselt nende hävitamiseks jagub Ukraina omadel ressurssi lihtsamalt. Eks juba ootab suuremate soomusgruppide rünnakuid koos suure portsu tsiklite, ATV-de ja sõiduautodega. Enamus kerget ees ikka lootuses, et miinid/droonid võtavad ära odavama ressursi ja siis neid vast ei jaguvat piisavalt, et siis soomus äkki suuremas portsus kaugemale jõuab. Lihtsalt selline suht edutu rinde kõikjal torkimine pole toonud juba mingi aeg suuremaid edenemisi aga kulu ikka kõrge.
Ikka proovitakse jalaväega ka metsasematel lõikudel ja piki põldude vahelisi metsa/võsa ribasid, mille on profülaktiliselt varem nii kaudtuli kui lennundus töödelnud. Üldjuhul tundub, et Ukraina suudab eesmised possad vajadusel kiirelt uuesti mehitada ehk siis hoitaksegi tihti eesmisi possasid meeste vabalt või on paari võitleja punker seda võrd kaugemal, et ei jää tabamuse piirkonda ja muututakse alles siis aktiivseks, kui seire teada annab, et kuskilt miskit tulema hakkas.
Pisu langes vene poole kaudtuleüksuste ja muu tagalatoetuselemendi tabamine aga numbrid siiski keskmisest kõrgemad. Njah, näeb ka soldatite ja staffi veol igat tüüpi busse vuramas, veel pole maha võetud katusega neid liikumas näinud aga kuidagi vaimusilmas jooksis just ette video, kuidas reisile suunduv soldatite seltskond selles lahtises ekskursioonibussis pihta saab… üldiselt pole meeldiv pilt…
1. Eile öösel ründasid venelased Ukrainat 149 drooniga, tagajärjed on tunda Tšerkassõ, Odessa, Donetski, Sumõ, Dnipropetrovski ja Žõtomiri oblastis.
Täna öösel tuli sõnumeid saheedidest Dnipropetrovski oblastis – on hukkunuid.
Piiri ja rinde lähedus ikka hullus sajus.
2. Täna öösel ründasid droonid venemaa linna Brjanskit. Sellest teatas piirkonna kuberner alexander bogomaz. Hommikul teatas ta, et piirkonna kohal väidetavalt hävis mitu tosinat mehitamata õhusõidukit. Bogomazi sõnul tekitas rünnak väidetavalt kahju tsiviilobjektidele ja infrastruktuurile. „Seal midagi põleb ja midagi plahvatab,” kommenteeris pealtnägija. Mitmed venemaa-Ukraina sõda kajastavad avalikud lehed väidavad, et rünnaku sihtmärgiks oli väidetavalt „Silicon El”, mida Ukraina oli juba varem rünnanud. Silicon El Group on üks venemaa suurimaid mikroelektroonikaettevõtteid, mis varustab oma tooteid 815 ettevõttega. Tehas toodab kiipe, toitemooduleid, dioode ning töötleb ka metalle ja termoplasti. 94% ettevõtte toodangust 2017. aastal toodeti venemaa kaitseministeeriumi vajadusteks.
Tjotkinos Kurski oblastis sai tabamuse droonide valmistamise tehas.
3. Kursk/Belgorod: eile muutusi rindejoones ei tuvastanud. Sumõ oblasti sügavusse üle Loknja küla ja selle läheduses paiknevatel põldudel seni vene pool jätkab põhiliselt nii tsiklite kui ATV-dega ja paljude teekond lõppeb miiniväljadel ning hetkel ei näe ka veel droonide vähesust nende jahtimisel. Sõnumid aktiivsest SOF üksuste toimetamisest Kurski oblastis ikka tuleb ja eilegi tuli lisa, et paar vene merejalaväelast (810.) sealt vangi saadi. Täiendavat infot pole Belgorodi oblastis toimuva suhtes, et kas ja kui palju ala veel seal Ukraina omad kontrollivad.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusi rindejoones ei tuvastanud aga kõige lõunapoolsema vene sillapea Zerebetsi jõe läänekaldal vähendamiseks on hakanud Ukraina rohkem pingutama ja eilsed vasturünnakud võisid siin mingit edenemist tuua aga eks veel selle info ootel. Samal ajal on siinses sektoris alles ka tugev vene poole surve ning seni pole suudetud sillapeast lõuna pool Ukraina üksusi Zerebetsi taha suruda.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: eile muutusi rindejoones ei tuvastanud. Tundub, et seni pole vene pool suutnud tervet maanteed kuni 6 km Toretskist põhjas asuva tugipunktini ära kindlustada ja Ukraina jätkab seda (aga kõrval asuvatel põldudel) sinna suunas minevaid üldjuhul siis kõige muu kui soomusega soldatite jahtimist. Küll oli jälle mõni soomus siiski proovimas linnast kahelt pool ümber liikuda aga siingi see muutusi ei toonud.
8. Donetsk: rünnakuid jagub aga juba mitmendaid päevi ei osale neis suuremaid soomusgruppe ja tundub, et igat tüüpi mootorrataste ja ATV import Hiinast venemaale on tugeval tõusuteel. Eile jäi vaidlustatuks, kas vene pool suutis poole seni hallis alas olnud Nadiivka asula tervenisti enda kontrolli alla saada. Vähemalt üks soldat tsikliga asula loode serva jõudis, enne kui ta otsa sai.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa ei aruta Krimmi staatust oma läbirääkimistel USA-ga Ukraina sõja lõpetamiseks, ütles venemaa välisminister sergei lavrov intervjuus CBS Newsile. „See on lahendatud küsimus. venemaa ei pea läbirääkimisi oma territooriumi terviklikkuse üle,” ütles ta. lavrovi sõnul saab sellest aru ka USA president Donald Trump. Samal ajal kritiseeris minister Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskit, kes kuulutas poolsaare omandiõiguse küsimuses oma vankumatust, viidates riigi põhiseadusele.
venemaa ei luba Ameerika Ühendriikidel hallata Zaporižja tuumaelektrijaama, mis hõivati Ukraina sõja alguses, ütles lavrov Ta ütles, et Moskva ei ole Washingtonilt rahuläbirääkimiste raames sellist ettepanekut saanud. „Aga kui me selle saame, siis selgitame, et Zaporižja tuumaelektrijaam kuulub venemaa riikliku korporatsiooni Rosatom jurisdiktsiooni alla, IAEA töötajate järelevalve all, kes viibivad pidevalt kohapeal,” ütles lavrov.
Küsimusele, kas ta nõustub USA presidendi Donald Trumpiga, et USA ja Ukraina ühine haldamine oleks Zaporižja tuumaelektrijaama ohutuse tagamiseks parim variant, vastas lavrov, et jaam on juba kindlates kätes. „Ma ei usu, et siin on võimalik midagi muuta,” rõhutas minister. Varem välistas välisministeerium Zaporižja tuumaelektrijaama enda või selle üle kontrolli üleandmise Ukrainale või mõnele teisele riigile. „Jaama tagasipöördumine venemaa tuumatööstuse kätte on pikaajaline fakt, mida rahvusvaheline üldsus saab ainult tunnistada,” rõhutas ministeerium.
Trump lisas oma rahuplaani Zaporižja tuumaelektrijaama tagastamise Ukrainale, sätestades, et jaama hakkab tegelikult haldama Ameerika Ühendriigid, kes kavatseb elektriga varustada ka venemaad. Ukraina president Volodõmõr Zelenski võttis sõna agressoriga jagamise vastu, kuid teatas oma valmisolekust teha Washingtoniga koostööd Zaporižja tuumaelektrijaama taastamise küsimuses. Ta hindab, et remont võib võtta aega kuni 2,5 aastat.
Energodaris asuv Zaporižja tuumaelektrijaam on Euroopa suurim tuumaelektrijaam. Enne sõda moodustas see umbes 20% Ukraina toodetud elektrist. Objekt suleti 2022. aasta märtsis. Praegu see ei tööta: alates sama aasta 11. septembrist on kõik kuus reaktorit olnud külmseiskamisrežiimis.
venemaa ja Ukraina on korduvalt teineteist Zaporižja tuumaelektrijaamas provokatsioonide ettevalmistamises süüdistanud. Jaamas on kohal ka IAEA eksperdid. Agentuur tegi ettepaneku luua selle ümber demilitariseeritud tsoon, kuid venemaa oli sellele vastu ja ideest tuli loobuda.
putin lõpetab tule täielikult, kui Ukrainale enam relvi ei tarnita ja kui Ukraina relvajõud ei kasuta vaherahu uuesti relvastumiseks, ütles venemaa välisminister lavrov täiendavalt.
12. Mitmed venemaa kodanikud, kes on seoses venemaa täiemahulise sissetungiga Ukrainasse EL-i ja USA sanktsioonide nimekirjades, on saanud Malta passid nn kuldse viisa skeemi alusel. Sellest teatas Financial Times, mille ajakirjanikud viitavad lekkinud dokumentidele ja ametlikele andmetele. Selliste venelaste seas langes eelkõige vene ärimees Albert Avdoljan Moskva sõja tõttu Ukrainas EL-i sanktsioonide alla.
Malta pass aitab Avdoljanil ja teistel sellise dokumendiga venelastel osaliselt ELi sisenemise keelust mööda hiilida. Malta passi saanud inimeste seas oli ka kolm inimest, kelle suhtes USA hiljem Ukraina sõja tõttu sanktsioonid kehtestas ja veel kolm inimest, kelle suhtes Ukraina sanktsioonid kehtestas.
Selliste isikute hulgas on Jevgenia Vladimirovna Bernova, keda USA süüdistab kahesuguse kasutusega varustuse petturlikus omandamises, mida saaks kasutada sõjalistel eesmärkidel. Bernova ütles, et ta”sai Malta kodakondsuse pärast põhjalikku ja mitmekihilist hoolsuskohustuse protsessi ning et tal on tõelised sidemed Maltaga, eelkõige äri, mis tema sõnul on tõeline investeering Maltale ja millel pole midagi ebaseaduslikku ega varjatut. Bernova ütles, et tema lisamine sanktsioonide nimekirja oli Ameerika võimude viga.
Passi omanikud kuuluvad suuremasse 16 inimesest koosnevasse rühma, kes ostsid edukalt Malta kodakondsuse, hoolimata sellest, et neile hiljem määrati karistus või nad mõisteti kuritegudes süüdi. Väidetavalt tühistati hiljem vähemalt üks Malta pass.
Lekkinud info kohaselt hankis vene miljonär Pavel Melnikov Henley abiga 2015. aastal Malta passi ja 2012. aastal Saint Kitts ja Nevise passi. 2018. aastal otsisid Soome võimud läbi tema kinnisvara Soome Turu saarestikus. Veebruaris mõisteti ta Soomes süüdi maksu- ja raamatupidamispettuses. Tema Malta kodakondsus on sellest ajast peale ära võetud. Melnikov vaidlustab kohtuotsuse ja ütles, et kaebab edasi ka oma Malta passi kehtetuks tunnistamise.
Väljaanne tuletab meelde, et Malta on viimane EL-i riik, mis pakub endiselt kodakondsuse ostmist. Sellega seoses esitas Euroopa Komisjon selle skeemi peatamiseks hagi Euroopa Liidu Kohtule. Komisjoni sõnul õõnestab see skeem ELi kodakondsuse olemust ja terviklikkust. Kohus peaks otsuse langetama teisipäeval.
Malta nõuab kodakondsuse taotlejatelt vähemalt 600 000 euro suuruse ühekordse investeeringu tegemist, kinnisvara ostmist või üürimist, 10 000 euro annetamist heategevuseks ja riigis elamist kolm aastat. Eraisikute puhul, kes investeerivad 750 000 eurot, võib elukohanõuet vähendada ühe aastani. Kriitika keskel väidavad Malta võimud, et on suurendanud hoolsuskontrolli ja keelanud venemaa ja Valgevene kodanikel passi saamise.
Aprilli alguses lõpetas Hispaania ametlikult elamislubade väljastamise, mis on seotud üle 500 tuhande euro suuruste kinnisvarainvesteeringutega ehk nn kuldsete viisadega.
Naaberriik Portugal muutis oma nn kuldse viisa kava 2023. aastal, et välistada kinnisvarainvesteeringud, et lahendada eluasemekriisi. Välismaalased, kes soovivad elamisluba saada, saavad endiselt oma raha investeerimisfondidesse investeerida.
Küprose valitsus on kodakondsusest ilma jätnud 222 jõukalt investorilt ja nende peredelt, et parandada mainet, mille on määrinud programmi „Investeeringud passide eest” rikkuja.
13. Moskvast Naltšikisse lendav Pobeda Airlinesi lennuk Boeing 737-800 oli sunnitud rõhu languse tõttu lähtelennujaama tagasi pöörduma, kirjutab Baza. Lennuki kapten taotles peaaegu kohe pärast õhkutõusmist hädamaandumist Šeremetjevos, kuna rikkeandur käivitus. Enne seda tegi lennuk kütuse ärakasutamiseks mitu ringi. Päästeteenistused teatasid, et lennuk maandus normaalselt.
See on juba teine selline juhtum nädala jooksul. 23. aprillil käivitus Moskvast Peterburi teel olnud Pobeda lennukil rõhu languse alarm. Salongis kukkusid hapnikumaskid välja, õhupuudus ja lennuki järsk laskumine tekitasid reisijates paanikat. Lõpuks maandus Boeing 737 Pulkovos. Mõned inimesed vajasid pärast maandumist erakorralist arstiabi. Samuti 27. aprillil tegi teine Pobeda lennuk Moskva-Magase liinil Volgogradis hädamaandumise 75-aastase reisija surma tõttu, teatab Aviatorschina.
Kuu algusest on registreeritud vähemalt kuus juhtumit, kus venemaa lennufirmade lennukid on õhus rikki läinud. 22. aprillil tegi Peterburist Kirovi teel olnud Pobeda Boeing 738 hädamaandumise Šeremetjevos. Päästeteenistused teatasid, et põhjuseks oli rõhuparameetrite vähenemine hüdraulikasüsteemis. Reisilennuk maandus normaalselt.
18. aprillil palus Peterburist Moskvasse lendav Rossija lennufirma Superjet (Suhhoi Superjet 100) teliku rikke tõttu hädamaandumist pealinna Vnukovo lennujaamas.
12. aprillil tegi Moskvast Guangzhousse (Hiina) lendav Aerofloti Boeing 777 rikke tõttu Novosibirskis hädamaandumise. Lennuk oli sunnitud Sajano-Šušenski looduskaitseala kohal ümber pöörama pärast seda, kui ühe mootori õlitaseme indikaator käivitus. Maandumine kulges tavapäraselt.
10. aprillil läks Moskvast Denpasari (Indoneesia) teel olnud Aerofloti lennuk õhus rikki. Airbus A350 oli Kasahstani piiril, kui pidi tagasi pöörduma oma väljumislennujaama Šeremetjevosse. Põhjuseks oli mootori rike.
Rahvusvahelised sanktsioonid mõjutavad üha enam kodumaiste lennufirmade lennukipargi seisukorda. Pärast putini otsust alustada sõda Ukrainaga on lääneriigid keelanud valmis lennukite ja varuosade tarnimise venemaale. Maailma suurimad lennukitootjad Boeing ja Airbus on lõpetanud olemasolevatele lennukitele tehnilise toe pakkumise. Seetõttu peavad venemaa lennuettevõtjad ise remonti tegema ja selleks kasutama „kannibaliseerimist“ – mõned lennukid lammutatakse osadeks, et teisi parandada. Samal ajal koosneb kaks kolmandikku lennufirmade lennukipargist välismaistest lennukitest, mis pakuvad 90% reisijateveost riigisiseselt. Veel umbes 150 lennukit on Superjetid, mis sõltuvad samuti suuresti lääne komponentidest.
14. Lühiuudised
Põhja-Korea liider Kim Jong-un kinnitas vägede saatmist venemaale Ukraina-vastaseks sõjaks, öeldes, et see on kooskõlas Põhja-Korea ja venemaa vahelise laiaulatusliku strateegilise partnerluse lepinguga. Sellest kirjutas uudisteagentuur Yonhap, viidates Põhja-Korea uudisteagentuurile KCNA. „Pärast seda, kui tehti kindlaks, et olukord vastab venemaaga sõlmitud ulatusliku strateegilise partnerluslepingu kohaldamise tingimustele, tegi seltsimees Kim Jong-un otsuse meie relvajõudude osalemise kohta sõjas ja teavitas sellest venemaa poolt,” teatas KCNA avalduses. Oma avalduses kinnitas KRDV ka oma vägede osalemist lahingutes venemaa Kurski oblastis.
Tšehhi algatuse raames on Ukrainale aasta algusest kuni aprilli lõpuni juba tarnitud 400 tuhat suurema kaliibriga laskemoona ning uute ostude rahastamine on tagatud sügiseni. Allikas: CNN Prima News, viidates Tšehhi kaitseministrile Jana Černokhovale.
Rubio sõnul ei kehtesta Ühendriigid venemaa vastu uusi sanktsioone, sest „me ei taha nii kaugele minna ja pole veel nende aeg”.
Ukraina ja Ameerika Ühendriigid on kokku leppinud, et ressursilepingus ei arvestata abi, mida Ameerika Ühendriigid andsid enne dokumendi allkirjastamist, ütles peaminister Šmõhal.
Ühes lahingus hävitas NASAMS-i õhutõrjesüsteemi meeskond kahe minutiga 11 venemaa tiibraketti. Sellest teatas NASAMSi õhutõrjediviisi ülem, Ukraina kangelane Konstantin Peretjatko.
Ukraina on peaminister Šmõhali sõnul külmutatud venemaa varadest juba saanud 50 miljardit dollarit tulu. Vahendeid kasutatakse eelarve, sõjaliste vajaduste ja kiire taastumise katteks. Eesmärgiks jääb varade täielik konfiskeerimine – lisaks kavandatav tariif venemaa impordile Ukraina ülesehitamise rahastamiseks.
Ukraina NATO liikmeks saamise keelamine teeb venemaal agressiooni planeerimise lihtsamaks, ütleb Euroopa Liidu kaitsevolinik Andrius Kubilius. Ta rõhutas, et venemaa ei karda mitte NATO rünnakut, vaid seda, et NATO kaitseb Ukrainat tulevaste sissetungide eest.
Netanyahu: Iisrael ei luba Iraanil tuumarelvi hankida.
Kanada valib uue parlamendi ja peaministri 28. aprillil.
Kasahstani linnades ei lubatud 9. mail korraldada venemaa „Surematu Polgu” sarnaseid marsse, vahendab Current Time. Ka riigi suurima linna Almatõ Akimat keeldus üritust heaks kiitmast. Ja Pavlodaris ja Petropavlovskis, kus on suur venekeelse elanikkonna osakaal, tegid võimud ettepaneku viia üritus internetti ja postitada rindel olevate sõdurite fotosid spetsiaalsetele LED-ekraanidele. Ametlik põhjus on saadaolevate saitide puudumine. Ametnike hoiatavad, et iga katse keelust mööda hiilida loetakse loata meeleavalduseks ning see võib kaasa tuua kinnipidamise, trahvid või vahistamise.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
