Sõja ülevaade: 1158. päev – suurem mure Ukraina ümber toimuva pärast
Avaldatud: 26 aprill, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 26. aprill 2025:
rindejoone püsivamaid (üle ööpäeva pikkuseid) muutusi ei tuvastanud ja ikka hetkel enam mures Ukraina ümber toimuva pärast.
1. Sadu jätkus.
2. Miskit ikka.
3. Kursk/Belgorod: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Telegraph: USA väljendas eraviisiliselt valmisolekut anda Euroopa vägedele garantiid, kui need Ukrainasse paigutatakse.
12. kreml teatas pärast putini ja Witkoffi kolmetunnist kõnelust USA-ga seisukohtade lähenemisest.
13. Trumpi plaan: venemaa luba Ukraina okupeeritud territooriumide säilitamiseks on lõplik – Times.
14. Ukraina arestis Mustal merel Krimmist pärit teraviljalaeva.
15. Trump nõuab Ukrainalt haruldaste muldmetallide lepingu „viivitamatut” allkirjastamist.
16. venelastel soovitatakse valmistuda edasisteks maksutõusudeks langevate naftahindade tõttu.
17. Interpol kahtlustab venemaad inimkaubanduses, värvates Aafrika naisi droonitehasesse.
18. Lühiuudised
Ukraina reitingut seni hoiaks tasemel ++ettevaatlikult optimistlik.
Reuters: Ukraina ja Euroopa liitlased on esitanud USA rahuplaanile vastuettepanekud, milles nad lükkavad tagasi venemaa kontrolli tunnustamise Krimmi ja okupeeritud alade üle. Nende versioon nõuab Ukraina suveräänsuse täielikku austamist, julgeolekugarantiisid ja selget teed NATO-sse.
ISW: venemaa ametnikud jätkavad narratiivide intensiivistamist, mida kasutatakse venemaa sissetungi Ukrainasse õigustamiseks, et luua tingimused venemaa tulevase agressiooni õigustamiseks Euroopa riikide vastu ja kontrollida Euroopa kaitsepoliitikat kremli refleksiivse kontrolli kampaania raames.
156 vene poole rünnakut ja kõige intensiivsem lõik Kurski/Belgorodi sektor, mujal isegi pisu langust rünnakute arvus. Pisu üllatav on, et Siverski suunal suudab nüüd juba kolmas päev tugevamat tempot vene pool hoida. Pole küll tuvastanud, et sinna täiendavaid üksusi oleks toodud, aga eks koosseisude sisse ikka lisa tuuakse. Toretski ümber ja linnas toimuv on parajalt segane, vähemalt on kindel, et kogu linna seni vene pool ei kontrolli ning Ukraina vasturünnakud pole ka lõppenud.
Juba mitmes päev, kus suuremad grupeeringud ei ründa. Max 3 ühikut soomust siin ja seal ning ikka pigem alla jao kas mootorrataste või ATV tüüpi liikuritega ning jalavägi oma kondiauruga ja sedagi pigem tihedamalt, aga väiksemate koosseisudega ehk siis tuntav igas suunas rinde kompimine käis. Eks osa sellest ole selgitamine, kas peale pommitamist miskit possa ka inimtühjaks jäi. Üldjuhul sellised päevad ei toogi suuremaid rindejoone muutusi, aga kurnavad ikka ning kaotused siiski mõlemapoolsed, kuigi kipub arvama, et vahekord võib siiski olla palju soodsam Ukrainale. Eks ootel ole, kunas need suuremad soomusgrupid uuesti suruma hakkavad.
Jätkuvalt on Ukraina võitlejad mures, kunas USA lükkab enda interneti ühenduses oleva relvastuse kasutuse Ukraina jaoks välja ning kunas saab otsa spetsiifiline vaid USA-st saadav moon. Küll kasvab vene poole mure Krimmi pärast ja oodatakse suuremat rünnakut Kertši silla pihta nii õhust kui merd pidi ja eks vastavalt ka ettevalmistusi tehakse nii õhutõrje kui seireseadmete juurde toomisega (neid on hakanud uuesti Ukraina tihedalt seal ära laskma) ning meres kasvatab vene pool igat tüüpi aluste ja pontoonidega veeliini kaitset silla ümber. Kardetakse, et Taurused võivad ka sillale liiga teha…
vene poole kaudtuleüksused ja muu tagalatoetuselement kulub ikka kiiresti.
1. Dnipropetrovski oblastis Kamenskojes tabas vene droon üheksakorruselist elamut. Rünnaku tagajärjel sai vigastada kolm inimest, sealhulgas üks laps. Eks kogu piiri ja rinde lähedus ole tihedas sajupilves… Harkiv ja Sumõ ikka kõikse tihedamalt.
2. 23. aprilli öösel vastu 24. aprilli ründasid Ukraina kaitse- ja julgeolekujõudude „tundmatud” droonid Horõlõs asuvat venemaa objekti. Esialgsete teadete kohaselt kasutasid objekti FSB agendid ja instruktorid.
vene meedia teatel hukkus Moskva lähedal toimunud autopommi plahvatuses venemaa peastaabi peaoperatsioonide direktoraadi asejuht jaroslav moskalik.
ATESHi teatel tabas droonirünnak Krimmis Tšetšeenia asejuhi murad saidovi kodu. Rünnak toimus eile hommikul Sakõs, kus kadõrovi ametnik viibis.
3. Kursk/Belgorod: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta. Pisu näitas ka Ukraina aktiivsust.
10. Herson: muutusteta.
11. USA kõrgemad ametnikud on viimastel nädalatel eraviisiliselt väljendanud valmisolekut anda garantiid Euroopa rahuvalvejõudude toetuseks, kui need Ukrainasse relvarahu kokkuleppe korral saadetakse. Telegraph kirjutab sellest informeeritud allikatele viidates. Washington pole avalikult veel selliseid lubadusi andnud ning USA president Donald Trump on varem isegi öelnud, et tema arvates ei vajaks Briti armee sellist abi. Väljaande andmetel väljendasid Ameerika ametnikud siiski valmisolekut toetada Euroopa kontingenti vähemalt logistiliselt ja luureinfo vahetamise kaudu.
Ajalehe allikad viitavad, et selles küsimuses pole veel lõplikke kokkuleppeid saavutatud ning rõhutavad, et Donald Trumpi otsust on äärmiselt raske ennustada. Samal ajal vihjas Suurbritannia peaminister Keir Starmer vestluses Telegraphiga teatavatele edusammudele aruteludes. Küsimusele, kas Trump on andnud julgeolekugarantiid, vastas ta: „Läbirääkimised käivad ja ta on korduvalt öelnud, et toetab meid. Ja ma olen selgelt öelnud, et see on oluline osa sellest, mida me peame tegema.”
Suurbritannia ja Prantsusmaa juhivad niinimetatud tahte koalitsiooni – umbes 30 sarnaselt mõtleva riigi gruppi, mis kaalub sõjaliste jõudude paigutamist Ukrainasse, et heidutada venemaa võimalikku uut agressiooni pärast rahulepingu sõlmimist. Keir Starmer rõhutas aga algusest peale, et sellistest vägedest poleks ilma USA mitmesuguse toetuseta erilist kasu.
Starmer teatas selle koalitsiooni loomisest 2. märtsil. Aprilli alguses toimus Kiievis algatuses osalejate kohtumine. Pärast kõnelusi teatas Ukraina president Volodõmõr Zelenski, et Prantsuse ja Briti väed saabuvad esimeste seas riiki. Times kirjutas, et Suurbritannia, Prantsusmaa, Türgi, Kanada ja Austraalia arutavad võimalust saata Ukrainasse kuni 30 tuhat sõjaväelast.
Kuid 24. aprillil teatas Times, viidates diplomaatilisele allikale, kes oli seotud tahte koalitsiooni läbirääkimistega, et Suurbritannia ja mõned Euroopa riigid loobuvad tõenäoliselt esialgsest plaanist saata Ukrainasse väed. Selle sammu peamiseks põhjuseks oli ajalehe allika sõnul hirm, et välisvägede kohalolek võib relvarahu rikkumise korral viia otsese vastasseisuni venemaaga.
Samal ajal näeb USA pakutud rahuplaan Reutersi andmetel ette Ukrainale usaldusväärsete julgeolekugarantiide andmise. Eeldatakse, et need garantiid annab spetsiaalselt moodustatud Euroopa riikide rühm, millega ühinevad ka teised riigid väljaspool Euroopat.
12. Moskva ja Washington lähendasid oma seisukohti Ukraina sõja lõpetamise ja muude küsimuste osas putini ja tema Ameerika kolleegi erisaadiku Steve Witkoffi vahelisel „kasulikul” kohtumisel, mis toimus reedel Moskvas ja kestis kolm tundi. putini nõunik juri ušakov rääkis sellest ajakirjanikele kohtumise tulemusi kirjeldades. „Toimus kolmetunnine vestlus, mis oli konstruktiivne ja väga kasulik. See vestlus võimaldas meil veelgi lähendada venemaa ja Ameerika Ühendriikide seisukohti mitte ainult Ukraina, vaid ka mitmete teiste rahvusvaheliste küsimuste osas,” märkis ta.
ušakovi sõnul arutasid putin ja Witkoff venemaa-Ukraina otseläbirääkimiste võimaliku taasalustamise küsimust. Ta ei esitanud üksikasju. „Vastavalt venemaa ja Ameerika Ühendriikide presidentide vahel saavutatud kokkuleppele jätkatakse produktiivset vene-Ameerika dialoogi erinevatel tasanditel kõige aktiivsemal viisil,” märkis putini nõunik.
Eilsetest läbirääkimistest võttis osa ka putini saadik, venemaa otseinvesteeringute fondi juht kirill dmitriev. Tema sõnul on kohtumise tulemusel „liikumine edasimineku suunas”.
See on Witkoffi neljas kohtumine putiniga alates veebruari algusest. Pärast ühte eelmist visiiti teatas Trumpi esindaja, et venemaa poolt osaliselt okupeeritud nelja Ukraina piirkonna elanikud ei ole venemaa võimu vastu, mida nad väidetavalt ka okupatsioonivõimude korraldatud referendumitel 2022. aasta sügisel välja kuulutasid.
putini ja Witkoffi viimane kohtumine toimus Peterburis 11. aprillil. kremli teatel arutasid pooled Ukraina konflikti rahumeelset lahendamist. Pärast kohtumist ütles Witkoff ise, et Moskva ja Washington „jõudsid kokkuleppele”.
Njah…
13. USA presidendi Donald Trumpi plaan näeb ette, et venemaa säilitab kontrolli okupeeritud Ukraina alade üle – see tingimus on „lõplik”. Timesi andmetel on see Kiievi jaoks ultimaatum: kas nõustuda või kaotada USA toetus. Allikas: Times, viidates USA presidendi erisaadiku Steve Witkoffi lähedal seisvale allikale. Allika sõnul usub Trump, et Ukraina presidendil pole praktiliselt muud valikut kui pakutud plaaniga nõustuda. Ta ähvardab rahuprotsessist lahkuda juba järgmisel nädalal, kui kokkuleppele ei jõuta.
Ameerika ettepanek, mille Witkoff Moskvale ja Kiievile esitas, hõlmaks USA ametlikku tunnustamist venemaa kontrollile Krimmi üle, samuti venemaa kontrolli de facto tunnustamist Lõuna- ja Ida-Ukraina osade üle, mis vallutati pärast 2022. aasta täiemahulist sissetungi.
Konkureeriv Euroopa-Ukraina ettepanek näeb ette, et territooriumide kontrolli küsimust arutatakse alles pärast relvarahu saavutamist.
„Trumpi seisukoht on, et see maa on konfiskeeritud ja seda tagasi ei saada. Praegu pakutud kokkulepe näeb ette, et venemaa okupeeritud alad jäävad venemaa kontrolli alla. venemaa ei tagane. See on viimane sõna,” ütles Witkoffile lähedal seisev allikas. Allikas ütles, et USA usub, et kui Ukraina lepingu tagasi lükkab, jätkub sõda kuid või isegi aastaid ning Kiiev sõltub Euroopast pärit rahastamisest ja relvatarnetest.
„USA rahastamise vähendamisel on sama mõju kui relvatarnete vähendamisel, kuna Ukraina kasutab neid vahendeid relvade ostmiseks teistelt liitlastelt,” märkis allikas. Küsimusele, kas tegemist on „võta või jäta” olukorraga, vastas allikas, et USA näeb olukorda nii. „USA ametnikud usuvad ka, et avalik arvamus Euroopas võib olla muutumas – Ukraina toetuseks tehtavate ulatuslike kulutuste vastu, eriti EL-i tõenäolise majanduslanguse taustal, mille osaliselt põhjustavad Trumpi kehtestatud tollid.”
Trump näitas oma karmi seisukohta venemaa okupeeritud alade suhtes, öeldes reedel ajakirjale Time, et Krimm jääb venemaale ja süüdistades taas Kiievit Moskva sissetungi provotseerimises.
14. Mustal merel pidasid oma territoriaalvetes Ukraina eriteenistused kinni aluse, mida kahtlustati Ukraina teravilja ebaseaduslikus eksportimises okupeeritud Krimmist. Ukraina julgeolekuteenistus (SBU) teatas sellest oma Telegrami kanalis. Ukraina õiguskaitseorganite andmetel oli kinnipeetud kaubalaev osa venemaa niinimetatud varilaevastikust – mitteametlikust laevade võrgustikust, mida kasutatakse muu hulgas varastatud Ukraina põllumajandussaaduste ebaseaduslikuks tarnimiseks kolmandatesse riikidesse.
SBU andmetel toimetas see laev 2024. aasta lõpus okupeeritud Sevastoopolist umbes 5000 tonni Ukraina nisu. Last toodi Lõuna-Ukrainast, mis on nüüd venemaa kontrolli all. Teravilja päritolu varjamiseks ja rahvusvaheliste sanktsioonide vältimiseks sõitis laev ühe Aasia riigi lipu all, märgib eriteenistus.
Pardal läbiotsimise käigus leiti dokumente, navigatsiooniseadmeid ja muid tõendeid, mis kinnitasid veo ebaseaduslikku olemust. Laeva meeskond on kinni peetud ning kuriteo kõigi asjaolude väljaselgitamiseks ja asjaosaliste kohtu ette toomiseks viiakse läbi täiendavaid uurimistoiminguid, teatas SBU.
Mõistet varilaevastik kasutatakse vanemate tankerite ja muude aluste laevastiku kirjeldamiseks, mis tavaliselt lülitavad oma navigatsioonisüsteemid (AIS) avastamise vältimiseks välja. venemaa on selliseid aluseid aktiivselt kasutanud pärast lääneriikide sanktsioonide kehtestamist Ukraina sissetungi korral, peamiselt nafta transportimiseks. Guardiani hinnangul hõlmab venemaa varilaevastik umbes 600 laeva, mis moodustavad kuni 70% kogu venemaa naftaekspordist.
15. USA president Donald Trump väljendas rahulolematust Washingtoni ja Kiievi vahelise haruldaste muldmetallide valdkonna majanduslepingu allkirjastamise viibimisega. „Volodõmõr Zelenski juhitud Ukraina ei ole allkirjastanud Ameerika Ühendriikidega sõlmitava väga olulise haruldaste muldmetallide lepingu lõppdokumente. Allkirjastamine on juba vähemalt kolm nädalat edasi lükatud. Loodan, et see allkirjastatakse kohe,” kirjutas Trump oma sotsiaalmeedia võrgustikus Truth. Samas sõnumis märkis ta, et töö venemaa ja Ukraina vahelise laiema rahulepingu sõlmimiseks edeneb sujuvalt. „Paistab, et edu on ees,” väljendas riigipea optimismi.
Varem, 18. aprillil, allkirjastasid Ukraina ja Ameerika Ühendriigid maavarade lepingu sõlmimise memorandumi. Dokumendis fikseeriti poolte ühine soov sõlmida selles valdkonnas täieulatuslik koostööleping. Nagu ütles Ukraina esimene asepeaminister, majandusminister Julia Svõrõdenko, soodustab tulevane leping investeeringute sissevoolu, infrastruktuuri moderniseerimist ja vastastikku kasuliku partnerluse arendamist kahe riigi vahel. Tema sõnul peavad Kiiev ja Washington vaid „lepingu teksti viimistlema, sellele alla kirjutama ja parlamentides ratifitseerima“.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles hiljem, et Ukraina ja USA õigusmeeskonnad jätkavad koostööd lepingu eelnõu kallal. Ta märkis, et dokumendi lõplik kinnitamine vajab arutamist Ukraina parlamendis.
Ukraina rahandusminister Serhi Martšenko teatas 24. aprillil, et dokumendi allkirjastamist sel nädalal ei oodata. Sel ajal viibisid tema, peaminister Denõs Šmõhal ja teised Ukraina ametnikud Washingtonis Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapanga kevadistungjärkudel. „Oleme teinud edusamme ja meie meeskonnad teevad nüüd väga tihedat koostööd. On veel küsimusi, mis vajavad arutamist. Liigume kokkuleppe lõpuleviimise nimel nii kiiresti kui võimalik,” märkis Martšenko.
Njah, jätkuvalt arvamusel, et väga röövellikule lepingule ei taha Ukraina alla kirjutada ning kui seal pole kindlaid julgeoleku tagatisi, siis polegi sel lepingul üldse mõtet. Eks ebakindlust suurendab seegi, et Trumpi väljaütlemised on pigem kremlile positiivsed kui Ukrainale ja järjest enam võib tunduda kõrvalt vaatajale, et tegelikult jagavad Valge Maja ja kreml Ukraina riiki omavahel…
16. Reutersi küsitletud majandusteadlased usuvad, et venemaa võimud võivad kodanikele ja ettevõtetele veelgi makse tõsta, et kompenseerida eelarve toorainetulude kokkuvarisemist ja riikliku heaolufondi kiiret ammendumist. 2025. aasta eelarve koostamisel eeldas valitsus, et venemaa Uurali nafta hind on 69,7 dollarit barreli kohta. Donald Trumpi kaubandussõjad ja OPEC+ otsus tootmist suurendada langetasid aga selle hinna märtsis 59 dollarini ja aprillis alla 50 dollari. Selle tulemusel kaotas eelarve esimeses kvartalis 10% nafta- ja gaasituludest ning aprilli lõpuks võis langus kiireneda 22%-ni.
Et mitte riikliku heaolufondi jääke „ära süüa”, teatas rahandusministeerium eelarvereegli reformist: „piirhind”, millest allapoole võimud „fondi sulgevad”, võib langeda praeguselt 60 dollarilt 50 dollarile. De facto tähendab see eelarvekulude vähenemist 1,5–1,8 triljoni rubla võrra, ennustavad Alfa Bank ja VTB.
Kuid valitsusel on keeruline kulutusi kärpida ja seetõttu kasvab järgmisel aastal maksutõusude tõenäosus, hoiatab Astra FM investeerimisdirektor Dmitri Polevoi. Esiteks tuleb kärpida juba vähendatud tsiviilartikleid ja teiseks aeglustab eelarveliste sissemaksete vähenemine majanduskasvu, selgitab Polevoi.
Maksutõusud muutuvad üha tõenäolisemaks, nõustub Sinara Panga peaökonomist Sergei Konõgin. Ta kahtleb rahandusministeeriumi kulutuste kärpimise püüdluste edukuses, kuna viimastel aastatel on eelarve isu ainult kasvanud: võrreldes 2022. aastaga on föderaalkassa maht paisunud 1,6 korda – 41,5 triljoni rublani. Sellest summast kulutab valitsus sel aastal 30% armeele ja relvastushankele.
Sõjalise eelarve täitmiseks, mille osakaal on teist aastat järjest nõukogude ajast saadik rekordeid purustanud, on valitsus aastatel 2022–2024 juba tõstnud nafta ja gaasi maavarade kaevandamise maksu, kehtestanud suurettevõtetele „ülemäärase kasumi maksu” ja vahetuskursimaksud. 2025. aastal algas aastakümnete suurim maksureform: tõsteti tulumaksu, kehtestati diferentseeritud tulumaksu skaala ning tõsteti tollimakse ja aktsiise, sealhulgas kütuselt. Rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt toob see sel aastal eelarvesse 3,6 triljonit rubla ja kuue aasta jooksul ligi 15 triljonit rubla.
Kuid sellest hoolimata võib eelarve vajada maksusüsteemi edasisi kohandusi, ütles venemaa rahandusminister anton siluanov kolmapäeval toimunud osakonna koosolekul. Praegu tuleb iga neljas rubla valitsuse tuludest tooraine müügist. Kuid „müügitulu on ebastabiilne allikas ja pikas perspektiivis see väheneb, kui mitte ei ammendu mõne aja pärast täielikult”, hoiatas siluanov. „Seetõttu näeme rahandusministeeriumi ülesandena, arvestades tulevikus üüritulu ebastabiilsust, üles ehitada maksupoliitika ja administreerimine, arvestades nende riskide minimeerimist,” ütles ta.
Raha leidmise küsimus muutub tõenäoliselt kõige teravamaks aastatel 2026–2027, kui saabub aeg maksta uute „riiklike projektide“ eest, millega putin alustas oma viiendat ametiaega. Tõsiasi on see, et nende rahastamine on suures osas nihutatud aastatesse 2028–2030, märgib VEB peaökonomist Andrei Klepatš: „Peame otsima võimalusi, <…> vastasel juhul on sihtparameetrid ohus.”
17. Tatarstanis Alabuga erimajandustsoonis asuv tehas, kus toodetakse Ukraina-vastasteks reidideks droone, soovib suurendada vaestest riikidest pärit tüdrukute palkamist peaaegu 25 korda. Kõrgeid palku ja kutseõpet lubavad reklaamikampaaniad toimuvad peamiselt Aafrikas, aga ka Ladina-Ameerikas ja Aasias. See tegevus ja teated tööpettustest on pälvinud Interpoli tähelepanu.
Interpol algatas uurimise Alabuga Starti seotuse kohta inimkaubandusega Botswanas pärast seda, kui elanikud juhtisid organisatsiooni tähelepanu selle sotsiaalmeedia postitustele, vahendab Bloomberg. Kohalikku ürituste korraldajat, kes reklaamis ahvatlevat pakkumist venemaale kolida, on juba üle kuulatud, ütles kriminaalpolitsei vanemkomissar Selebatso Mokgosi.
Alabuga Start on oma veebisaidil öeldud kohaselt „rahvusvaheline programm noortele ambitsioonikatele tüdrukutele vanuses 16–22, mis võimaldab neil kolida venemaale ja siin edukat karjääri luua“. „Me ei vii neid sõjaväkke ega droonide tootmisse,” kinnitas Alabuga Starti esindaja guzel galimzjanova lapsevanematele hiljutisel üritusel Botswanas, nimetades teateid Aafrika naiste värbamisest kamikaze-droonide tootmiseks tagasilükatud kandidaatide laimuks. „Nad… ei tee pomme ega midagi sellist.”
Tegelikult alustati Alabugas Iraani Shahedi droonide tootmist, mille põhjal seejärel toodeti moderniseeritud versioone. vene armee kasutab neid droone Ukraina territooriumide pommitamiseks. Viimane ulatuslik õhurünnak tabas Kiievit neljapäeval, rakettide ja 145 drooni abil toimunud rünnakus hukkus 12 ja sai vigastada üle 90 inimese.
venemaa laiendab aktiivselt oma droonitootjate värbamise programmi vaestes riikides. Alabuga Starti andmetel osalesid 2024. aastal 44 riigi esindajad, sealhulgas Mosambiik, Colombia, Mali, Lesotho, Zimbabwe, Rwanda, Sri Lanka jne. 2025. aasta eesmärk on meelitada ligi tüdrukuid 77 riigist. Alates programmi käivitamisest 2022. aastal on see Alabugasse meelitanud umbes 350 naist ning plaanitakse seda arvu sel aastal veel 8500 võrra suurendada.
venemaa pettis noori Aafrika naisi Ukraina sõja jaoks droone ehitama, teatas Associated Press eelmisel sügisel pärast seda, kui oli intervjueerinud kuut Alabuga tehases töötavat naist. Neile lubati tasuta piletit venemaale ja kõrgelt tasustatud praktikat sellistes valdkondades nagu külalislahkus ja toitlustus, kuid Tatarstani saabudes said tüdrukud teada, et nad hakkavad töötama Iraanis disainitud ründedroonide tootmises.
Nad pidid töötama kurnavates ja ohtlikes tingimustes ning väiksema raha eest kui lubatud, kuna elamiskulud arvati nende palgast maha. Naised ütlesid, et neid jälgiti pidevalt ja sunniti töötama mürgiste ainetega ilma kaitsevahenditeta.
Sarnasele järeldusele jõudsid ka Teaduse ja Rahvusvahelise Julgeoleku Instituudi aruande autorid, kes arvutasid, et „üle 90% Start-programmi personalist määrati droonide kokkupanekule eesmärgiga toota 6000 drooni” aastas.
Argentinas esitati aprilli alguses kohtuasi kahe endise telesaate osaleja vastu, kes filmisid Alabuga Starti reklaami, väites inimkaubandust.
Tatarstanis töötamine on ohtlik ka seetõttu, et Ukraina on Alabugat oma droonidega juba mitu korda rünnanud. Viimati juhtus see kolmapäeval. „Ma pole kindel, kas need naised täielikult mõistavad, milleks nad registreeruvad,” ütles Denis Riva Lõuna-Aafrika Vabariigis Pretorias asuvast Julgeoleku-uuringute Instituudist Bloombergile. „Tehastes töötamine teeb neist legitiimsed sihtmärgid.”
18. Lühiuudised
Politico: 19 USA osariigi koalitsioon on kaevanud Donald Trumpi administratsiooni kohtusse, püüdes blokeerida selle püüdlusi katkestada föderaalne rahastamine alg- ja keskkoolidele, mis rakendavad mitmekesisuse, võrdsuse ja kaasatuse (DEI) programme.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
